Võidusaluut 18 aastat tagasi kajasse müriseb granaat esimest korda. Täna tähistab 19-st saluut 19. rahuaasta algust. Selle ajaga on inimene hälja täiskasvanuks sirgunud. Ja kõigile neile ei meenuta saluut isiklikult läbielatut. Neljanda ajalugu objektiivne rõõmustada. Aga selle sõja läbi teenele sõduri südamele. Kas ka sõduri südamele, meenutab see ainult võidukat Aelofakti päev ise või tuli on, olen leidnud selles iga sealne hinge püsinud nii tugeva ankrud, et seda ei saa kunagi kiskuda. Sellepärast see pikki raske võidust inimestele veetud. See ju kogu aeg toimus, sellenimelisi päeva saabub päev saabus nii et ka nüüd saluuti kuuldes igal aastal see ikka meenutab kah kõike seda möödunud teed väga soe tunne südamesse. Ja paneb kohe kõik need nende levini liikuma. Ja. Meil on säilunud üks arhiivilint 1945. aasta suvest lindistatud üsna pea pärast esimest võidusaluuti. Selles lõbustavad sõjamehed ise sõnas ja laulus äsja lõppenud pikast teest. Ma mõtlesin, et just see lint peaks nüüd sõduri südamesse kõige rohkem sooja tooma vanu mälestusi kõige paremini elustama. Ainult et puuduvad täielikult andmed selle kohta, kes on lindile jäädvustatud esinejad. Ja ma ei palunud teid kahte endist sõjameest Kalevi spordihalli, vaneminstruktor, metoodikud Guido tahti ja televisiooni peatoimetajat Hardi tiidust siia stuudiosse, mitte päris juhuslikult. Kuuldes selle lindi algust julgesite Hardi välja pakkuda päris kindlasti ühe lindile jäädvustatud hääle ja pidi kuuluma teile, seltsimees taht, kuulakem, siis juba neid kõik koos. Ja mitte ainult meie kolmekesi, vaid ka teie, lugupeetud raadiokuulajad kelle hulgas on ju palju endisi sõjamehi. Ning kuule, mitte ainult selleks, et lindile jäädvustatud hääli kindlaks teha vaid kuulame ka seda, mida jutustasid teie võitluskaaslased. Võib-olla ka teie ise pärast pikka ja rasket sõjateed. 18 aastat tagasi. Palun laseme lindi käima. Nagu nüri noaga rääksandus koosnev läbi tankide mürina taks laste ai no aasta. Eelvaate. Karjuva kaarna tõusis näljane viha sirutas küüsi haarama pesades kutsuvat liha. Oleks, kui jookseks hull lahtise noaga nappess Jabistes tuld täis, kõik elavad toa. See oli aasta 1941 22. juuni või passistlik. Röövalme tungis kallale nõukogude liidule. Ta tuli reetlikult kordes mittekallaletungi pakti pruun katk, mis oli vallutanud kogu Kesk- ja Lääne-Euroopa tahtis nüüd levida Qaedasse. Kas tunnete end ära seksimist laht? No kogemused näitavad, et oma häält hästi ära ei tunnehest. Aga Hardi sel ajal ikka enda peale kindlaks olen kindel ja hääl siis vast ikka on, eks raadiokuulajad otsustavad võib-olla natukene jämedamaks läinud teksti järgi, nagu oleks tuttav. Ja 22. juuni, kas teil endil ka veel meeles on see päev? See päev tõmbas kriipsu peale mõne mõnelegi. Eesmärgile sihile, mis sellel ajal vot mina olin kaheksateistaastane, kui sõda puhkes. Sõtta, ja peab ütlema, et oma nooruses selle kogud traagilisust ei osanudki veel hinnata. Selgus alles hiljem, mis tähendas sõda. Ja sulle hardi olija meeles pill see päev. Ja olen ka praegune päev siin ilus pühapäeva hommik. Kui kuulsin esimest korda seda puhkenud. Ja ka mina ei mõista, siis kohe taibatakse, tähendab, sügar toob. Jah jah, nii ta oli. Kuule vabastus edasi, palun. Tõll päeval äkki elavaks iga rohtunud piirirada, mis mööda valguspruuni rotikarjataudi kandev kull nüüd pidi verre kastuma ja suitsu mattuma ka ida, neid saatis füürer, verejanu, egoist ja kull. Nüüd kandus meilegi, kuid läänes võimutsenud nutuhala kunn needidestathaid lõi leegitsema. Esimene vene küla. Sul ei ole südant ega närvesõjas, pole neid vaja. Hävita eneses kaastunne ja halastus tappa iga venelane, nõukogude inimene, ära peatu, kui sinu ees on rauk, naisterahvas, tütarlaps või poisike tappa sellega päästad enese hukatuses, kindlustad oma perekonna tulevikku ja saad igavesti kuulsa. Nii õpetas saksa väejuhatust oma sõdureid. Nõukogude maa ja rahvas tundsid täiel määral olukorra tõsidus ja astusid raudse kindlusega veendumusega. Aukaalsuses Janooni käärudes anti upsakas lehvita klaasile ja Stalingradi lahing. Suuri maailma ajaloos keeras uue lehekülje põidule külje. No nüüd on siin olnud päris palju mehi, erinevaid hääli. Kas start ja tiidus on meeles need, kes nad kõik siin olid? Kõigepealt olis impeklanaatoreid. Paar meest, jah, deklavaatoriteks oli meil Ilmar kada, Ilmar Kadarik. Väga tõsine sõjamees ja tõsise ja häälega samuti. Felix Rump oli meil üks ansambli solistidest kes kogu aeg teksti teksti osas meile aitas ja väga ilmeka ja hea häälega oli armi paig. Tähendab õieti teie neljakesi siin praegu koosteksti loetagi siiamaani, mis oli. Ja siis lauljatest lauluansambel oli üks 12 inimest, 10 12 10, kaks juhtimist oleksid ja vabu mehi olema. Kuid Saksa vallutajad tulid haarasid oma veriste küündiga ka meie eestlaste sünnima järele. Eestlasi, tavasid, sõja rasked päevad. Leidus neid, kes kaotasid usu meie võitlusse kuid suurem jagu uskus võitjad meile. Kord tuleb pidu jälle ka meie tänavaile. Neid. On no ma teada ka meelde võinud Läks üks ja teine ja kolmaski ning tuhanded läksid täituma, suu. Kuopio puudus. Meie nõukogude kodu valas majaid purulaev laeva järele. Äss eželoni järele, leer. Viimane laul, mis me kuulsime, viimane laul laulis. Jefreitor Reiter Niklus. Temale oli hiljem ka meie raadio segakoorelabori tenorit Raivo surnud, aga enne sõda laulis bariton kuulamise ajal mõlemad, püüdsime meenutada, et kes see ometi oli ja mina ka ei mäleta, hääl oli väga tuttav ja ilus. Kuid kuid kuidagi nimi meelde leidub nagu ka ei tule meelde, ei tule praegu meelde. Nii palju on aega mööda läinud vast? Jah, teavad raadiokuulajad, kes praegu kuulevad, vaat kui see sõber on praegu kuulamas isegi kallat ja, ja siis, kes teksti koostas ja kes tervet seda liikumist juhtis, tõi. Meie polgus isetegevusjuhiks oli Valter kruuste. Tema tavaliselt nendele Montaažidele koostasin esialgse kava ja niukse kondikava teksti, milles ansambel oma koosolekul ja töö käigus siis täiendas, parandas ja suupäraseks tegi suupäraseks ja see oli siis ühe polgu oma, jah, see oli siis, milline meil oli 483. suurtükipolk, suurtükiväepalk ja Suvorovi, nõndanimetatud soorovi polk, Suvorovi ordeni autasu tähendab terve korpus ulatuses võistlus, niisugused ansamblid veel, Kooja neid igas polgus oli, omandas polgus kindlast. Ja kas nüüd nendest esinejatest, kellest juttu oli seltsis Niklusest me rääkisime aga teistest kah nüüd teada vähemalt on, kus või millega keegi tegeleb. Kunstialale paljud sealt ei jäänud, sellepärast nagu igaüks isegi kuulda seal nii professionaalselt maikud võrdlemisi vähe. Kuid seda rohkemal hindu. Aga eks hind võib-olla kõige rohkem võlubki selle juures või praegu kuulata just siin nüüd jõudsime lindiga nii kaugele. Kus siin lauset õieti lahkumise motiivid Eestist. Kas ka see aeg on meeles, kui siit taganeda tuli, kuidas teil ta konkreetselt oli? Mina olin sel ajal kutsealune, meid viidi Leningradi laevadega. No Tallinnasse Tallinna sadamast see ära ärasõit oli, oli võrdlemisi kurb, noored inimesed esimest korda jätsid oma kodud maha ja meie merereis läks küll õnnelikult. Mõned niisugused häiresignaalid olid allveelaevadest ja lennukitest, kuid me otseselt kokku põrgata, kõrget ei olnud. Aga nagu laul ütleb, et siis ikka tütarlaps lehvitama ka jäi. Nii mõnelgi lehitama jäid väga paljud. Ja sinu, Hardi, minu teekond kulges alguses raudtee tapale ja tapalt jalgsi mööda Põhja-Eesti rannikut lahingut korras üle Narva jõe kuni välja kuni Krasnaja Gorka merekindluse juurde linna. Nii et siin on tuli siis juba sakslasi näha, siin hästi pinnal, vahel fašiste. Juba kohe see algusest peale. Me koondusime kaugel tagalas Uuralites õlvul. Me kogusime kokku tasuja maleva ja asutasime rahvuslikud väeosad orjastatud sünnimaa ägas fašismi ikkest. Meidad ja emad, õed ja vennad ootasid meid. Jalootsin meile kui pääs. Livia relvastusime, tahtsime saada punaarmee vääriliseks meie esimesed lahingud politseiriiki Luki all. See oli esimene katse läbi murda teed Baltimaades, sealhulgas ka meie sünnimaale kangelaslike lahinguis aastavahetusel 1942 43. Detsembris-jaanuaris alustas Eesti rahvuskorpus oma suurt vabastusmissiooni. Vaenlane garnison hävitati, vabastati GNU CGI LINN esimene Türi vaenlased tähtsas kaitsekolmnurgas. Velikije Luki. Novosokolligi mööbel võeti vangi Velikije Luki kindluse kommendan Saaremaalt pärinev paruni võsu. Ooberstleitnant von Sass. Sellest Von Sassi vangistusest on üsna mitu korda raadios räägitud. Major lemming, kellele see operatsioon ülesandeks tehti, jutustas sellest mõni aasta tagasi järgmist. Sa oled ise oli ehitatud Nõukogude gaasivariandis pommi gaasivariandiks ja muidugi väga tugev variant all oli peale kolme meetrine liiva, siis seal raudbetoon väga tugev, õhub hammustada otse, purustada suurtüki mürsu, midagi talle kurja teinud. Mina ehitas üles oma selle pealetungi järgmiselt hamba suurit kinni. Ja siis tulen selle grupiga siia peale ja vallutan selle teise otsa ja segaduses blokeerinud ärasel sotti ja tereta pannukeses alla anda. Liiga toimub nüüd küsimus, et kuidas seda inimesi kätte saada siit seest ja nagu hiljem selgunud endale see 75 haavatut ja 175 tervelt võitlejad kangemad mees eesotsas sassi staabiga Konsassi endaga, kes siis siin varjendisse sobivad samuti raadioaparatuur juhtisid Sid tervet seda operatsiooni. Kuna me oleme mitmed juba siin võitlen, siis oli väga väsinud mehed ja meil jäi väga vähe mehi, tahtsid puhata, siis me tegime seda avaette lõkketule, lõke liipritest ja ühe poisi, panime palve siseneks puhkama. Puhkasime aega, saime korraldusi tingimata tot vallutata. Siis esimene laigu panin 200 kilu peale. Spaim seal kilu peale siia lae peale seal lae peale ja siis kolmas kord ma mäletan pool tonni midagi, oli hea, 600 autokoorem. Auto korduvad jaapanis peale ja see andis mitte otse lõhe alla vaba selja, vaid küll ei pea brausisse kus hakataks automaatika tulistama. Ja siis ootasime hommikuni. On ikka, pole ööd Läks kavaluse välja, läksime inimese moraali palju mõjuda, mõtlesime labidad kätte, hakkan seda, võtsime selle liivakihi pealt järelevalvega. Praegusel seisame, jäi, harjud raudbetoon ja raudbetoonipastaga labidatega hangedega hõõruma. Ja ütlesime, kui teie nüüd alla ei anna, siis paneme kolm tonni, pialasime see niivõrd nende moraali mõisa pähe pealt, tuli välja. Ja tuli parlamenti orjale von välja, tõsisemaid vahepeal ja tuli välja siin endale küll ta paberi peal seitse punki, vaat mina muidu selle üle ei otsusta. Et läheme praegu meie diviisi staapi. Korpuse staap, samas kõike siin kindral Pärnotsakese küsimuse ära kõik nihukesed punkte, mis on seotud isiklike huvidega väikseid pärna juurde. Kindral Pärn, kus kirjutas lepingule alla, sõitsime tagasi, jõudsime avad juurde, siis ma lasin avasti ära puhastada ja nüüd ütled, Vaabeda, kartsid meiega, lähme alla, tapame kõik maha korraga, siis tegi mulle ette, paneb mina üksi alla, läheksid temale pees, mina olen selle taga tal tihedalt. Ja siis meie Antsimis kolmes keeles ka mõnda reisi pealt siis mitte lasta väljekümnestralet ja mitte last eesti keeles kolmes keeles. Tamalex. Fabade järgida kohe sisse. No kõik on väga sünge nägudega, nad olid mitu päeva söömata olnud ligi nädal aega ja suurida võimedi. Habemed olid. Vahepeal läks kohe selle fon sassi juurde Hannese dokumendi kätte nagu fans asju, ta luges lillaks kõigil naerule, kohe võeti meid nende tingimused vastu. Siis nad pakkisid oma asjad sisse ja siis oli vastupidi, järjekorras. Mina tulin ees. Sass oli juba minu taga tihedalt vastaselga, jälle karjus uuesti. Meestel oli juba enne vene keeles, et mitte lasta ja siis ka, mis siis mina tunni välja, seal juba kogunedel väikest kampa, poiss asi ja ava juurde seal relvad ära ja siis Šaeba rivistati üles ja siin kandis ära andmiseks valmis. Seega oli siis 16. Nii kui ma ei eksi, siis omalaadi humoorika kajastuse leidis see Mandsassi vangistamine teie montaažiks kuulama edasi. Vaata sangarit Preisimaal peale surra, et nagu näiteks ooberstleitnant valdas armee Teataja andmeil on tal rüütlerist avad alla anda, see pole tal kombeks. Vis riik, rukis olen ma mees kui laul, vool lõpeb otsa meid päringu kaudu. Laibalõhnast on raske. Kes ronib seal turust just nagu te, kes ajab nüüd vapralt seal püsti ka, et kes on see, keda vaara vedamas näed. Samal ajal kuigi puudus teine rinne Euroopas, jätkas punaarmee oma võidukäiku. Vaenlane paisati üle tonni jõe, sellele järgnes Ukraina vabastamine ja kiirlöögiga puhastati Nõukogude Krimm. Eesti rahvuskorpuse suurtükiväelased asusid jätkama oma auülesannet. Nad võtsid osa leeven loosakonniki linnade vabastamisest. Kari talviste tuisk, kudede väänakuid, kõledal tuulekünkal pidasid lahinguid. Hitlerlasi Yalen iga viisilisi sabarakke tabas nüüd löök löögi järgi. Liitlased puhastasid kiiroperatsiooniga Põhja-Aafrika ja tungisid Itaaliasse. Ametlikult väljub sõjas Itaalia hitlerliku Saksamaa suurim ja Truvim liit. Parem lõpeta halval ajal ja aastundelli väel ja. Edasisest eetikast, arutsüklist nimelt see ajalugu, seal oli kaaslaseid üks, üks niisugune pigem Publee igas iseloomustamiseks. Ja seal siis iga aasta kohta oli kavas seriaali teksti eest positsiooniks esines seitsmest, tahtsin, tema, laulis seda sisse ja tema tekstiga emaksin ahtum Ahtungi jääda, nii et siis ka laulis, nagu praegu pärast laulsin mina otseselt, sa ise ka siis veel üks mõte. Asjatundmatule võib jääda montaazi kuulates mulje, et ega teie juttu ja laulu mehedest päris õiged sõjamehed relvade taga ei olnudki olid nagu tõsised või ka lõbusat kroonikutestega kaasas. See mulje on aga üsna petlik ja kogu ansambel täies koosseisus võttis osa lahingutegevusest, kõik olid, kes suurt trikki numbrit, kes luurajad, kes ohvitserid patareides. Nii et kõik võtsid aktiivselt, nii et niisugused tegevusest osas seisulist roosisusest ansamblilt mingisugust ei olnud ja lahingtegevuse kestel muidugi ansambel üldse koos ei käinud. Kui oli, aga tähendab, kas sõitsime ühest kohast teise või oli anti puhkust väeosale siis alles tuli ansambel kokku ja hakati isetegevust viljelema. Nende suurte löökide ajal jõudis ka Eesti rahvuskorpus oma sünnimaa lähistele ja asus täitma koos teiste punaarmee osadega seda oodatud missiooni sünnimaa vabastamist. Septembris algas sakslaste täielik väljakihutamine sünnimaal. Peale Emajõe kaitse läbimurdmist. Nad peaksidki Mölle ja 24. novembril oli Eesti taas vaba hitlerlike Stories DHS. Sünnima oli taas vava, uhkelt lehvis jälle punalipp Pika Hermanni tornis. Palju kannatanud maarahvas asusid üles ehitama rusudes linnu ja hävitatud külasid. Tahad tunda mõelda inimrämpsust, jälvisk, kes kodukaunistuseks üles teadis, võllapuu all on õudne barbar käinud ülema kord kõige eest. Head ant vabakis A, kes tõukad, Friidid, rahvad, rüüstavate sõtta, test vingelt sõja vilets, et miljonite elud, kes ründas mööblina, et kõike vallutada, võtta süüdistavat püstit, linnad halud, enda alustatud, tappa talge lõppvaatus on nüüd enda kohtuotsus endada. Meie lootused ja tõotused olid teoks saanud. Olime tagasi sünnimaal ja võitjatena au langenuile. Igavene kuulsus nendele, kes oma perega niisutasid sünnimaapinda, võideldes tema vabaduse ja sõltumatuse. Samal ajal punaarmeed osad jätkasid oma võidukäiku. Vabastati Riia, Varssavi, Bukaresti Budapest ja lahingud kandusid Austria pealinna Viini, mis samuti vabastad. Võit järgnes võidule. Algad liitlaste pealetung Läänes võidumarss Saksamaa südamesse. Saksamaa oli haaratud pihtidesse kahe rinde vahele. Hitlerliku ninamehe taga nägid oma lõpu lähenemist. Algad suurte ja väikeste müüride suremine ja kadumine, jutumärkides isegi Göring tunnistad vangi langedes, et tema olevat Janam, Hitler, lane. Oodar püüdes uldse oli kirstu pugenud vanaprouat alles hingepalvet lugenud. Öösel ronis kirstust välja nagu õige mees, välispassid taskus tall, jamale vurrud. Vanakurat räägitakse, olla hirmus mees, inimsööjad varitsevad isegi kui ta kuulis Hitler tulla varsti põrgusse, ehmatusest minestas ja kukkus kartma. Oli võrdlemisi nii levinud see tõekspidamine, et Hitler ka jalga lasi, sellepärast vist ka luuletus Mei. Ja noh, kindlad andmed puudusid Hitleri ilmunud päevavalgele ja siis muidugi oletati, et ta lasi ka jalga ja siis tiidus lõigi siis kohe vastavasisulise luuletuse. Eesti laskurkorpus oli viimaste löögiandjate hulgas hitlerlikule Saksamaale Kuramaal vennasvabariigi territooriumil pesitses meel sakslane. See oli tarvis hävitada. Juttu oli siin sõja alguse momendist ja päevast. Kahtlemata on teilegi meelde jäänud ka see moment, millal saabus teade lõpust pärast seda pikka teed Uuralites kuramaale välja. Jah, parajasti väeosa paigutati ümber ühelt rindelõigu teisele, valmistusime otsustavaks rünnakuks ja olime veel metsavahe teel rännakkolonnis liikumas uutele positsioonidele või see oli päris öösi pimedas, nagu ikka sõja ajal liikumised ümberpaiknemised toimusid. Ja siis kihutas üks ratsamees meile vastu kolonnist mööda ja karjus täiel häälel, et sõda on läbi, võit on saabunud. No esialgu nagu ei uskunud või ei julenud uskuda. Kuid mõne aja pärast pandi kolonn seisma ja teatati, et võit on saabunud ja Saksamaa on tingimusteta kapile tuleerunud. Ega siis ei olnud mõtet enam teise rindele minna, kui me seda enam ei toimunud, mets oli kohe kõrval, käsutati väeosa metsa ja puhkama. Sõdurid hakkasid lõket süütama, siis juhtuski nii, et väga pimedas metsa all ei saanud valida lõkkekohta ja kui lõke süüdati, siis äkki hakkasid lõkkest käima. Paugud. Tuli sisi, lendas igale poole laiali, seal tekkis tõsine paanika, et sõda on lõppenud ja saad veel lõkke ääres surmasid. Pärast seda teadet pärast sõda ja surma pärast sõja lõppu siis muidugi kustutati lõket kiiresti ära ja ja kõigil leppisid selle viimase öö veel ilma, tuleta seal ilmselt oli siis laskemoona maha jäänud kellegi poolt. Ta oli kindlasti niisugune vana peatuspaik ja oli jäänud padruneid sinna vedelema, metsa alla. Ja järgmisel hommikul jätkunudki nii palju väeosas, kirjapaberit, ümbrikke kui palju. Igaüks tahtis saata seda rõõmustavat sõnumit koju, et võit elus. Saabun. Ent närvitame kevadpäikesesäras, puhkendai sind igatsetud valus, mures vihaseent, Pärvitame vaba rahva või. 2000 päeva Rillo saatme pühal. Kaks ööd uimaks võidutull 2000 ööd-päeva pingul lihas. Kuum veri värvinud võitlusväljal und läinud tuhandeid, kust tagasi ei tulda. Au jääb hardumus, valvate ju nüüd vaikib, kahurseeme langeb mulda. Karm süda ellu. Lõppenud sõja tõi kuum rahu, päike, aedu, vilja kolda. Värvitame, ärritame. See oli siis lugu teie sõjateest võib-olla praegu selles vestluses me eksisime mõne ansambli liikme nimega, võib-olla mõni nimetanudki võib-olla mõnda nimetanud, mõne autori ütlesime valesti. Seda ma usun. Sõjakaaslased vabandavad meid ja ma kasutan juhust. Soovime kõigile.