Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head kuulajad, kalendris on 10. detsember ja jutusaade on taas otse-eetris, mina olen Margus Saar ja istun Tallinna stuudios. Ja Pärnus on mikrofoni ees saatekülaline Mark Soosaar, filmimees, kunstielu edendaja ja riigikogu liige ja veel üheksa kirglikku ametit. Tere hommikust, mark. Tere hommikust, nimekaim sealsest marke Margus ja Soosaare saare ja läheb ju küll, eks. Läheb küll, jah, ma olen sellele isegi mõelnud. Marke, kuidas sinu hommik algas? Kas selle Pärnuga ei ole niimoodi, et vaata, kui üks, 10 kraadi veel soojem oleks, oleks suvepealinn taas Pärnus täies õigustes? Peaaegu ma tõusin hommikul kusagil veidi enne seitset Manijas, kus on selline väike majakene ja läksin välja, vaatasin, kuu paistis veel ja ja tõesti selline nagu augusti lõpp või septembri algus oleks ja mõtlesin, et kas kalur, kes lubab, lubas mind täna hommikul üles selle tuua üle mere, et kas ta ikka ikka tuleb kella kaheksaks sadamasse jaguma, kaheksaks sadamasse läksin siis tema tuli juba merele. Ta oli ka väga õnnelik, et oli rahulik hommik ja sai oma võrke sisse lasta, Olav on ta nimi ja ja, ja nii ma siis õigeks ajaks siia stuudiosse jõudsin, selline sume, mõnus hommik on ja tahaks soovida kõigile neile, kes täna midagi roninud veel, kas istutada või katust parandada, kasutada seda päeva homseks, lubab ju metsikut tormi jälle. Nojah, saab, saab tõesti veel aiatöid teha, et ja ehk siis kahe nädala pärast näeb, kas seal rohelised mustad või valged jõulud. Aga täna on sul tegelikult ju vaba päev ja ma sain enne tänast jutuajamist kokku leppides aru, et kohe pärast saadet kiirustad sa katuse lappimise töid tegema. Ja Lääne Lääne-Eestis on meil perel üks, üks vana maja, mille vanus tegelikult keegi paberite järgi pole suutnud kindlaks teha, aga ehitusstiili järgi võib öelda üks 150 200 tagasi on, on see maja peahoone ehitatud rehielamu ja hiljem on talle siis korstnaga osa juurde ehitatud ja aidad ja ja laudad hiljem kusagil kahe maailmasõja vahel tekkinud, aga kõik nad on kaetud rookatustega ja ja nüüd varsti hakkab meil siis ring peale saama, sest toitudel ja, ja lautodel ja poolel elu mujal on ka katus vahetatud, aga seal rehealuse osal tuleb veel ära kasutada tänast vaikset päeva ja mul natuke turnida pika redeliga üles ronida ja siis lemb roost, mis tähendab siis sellisest lehega roostmis sügisel niidetud. Sellest siis niisugune suur paik peale ehitada, mida me kavatseme siis oma pereliikmetega teha niimoodi seni kuni kuni valgust veel on ja sa oskad ise rookatust paigata, sise- ja elu on mind õpetanud, ma oskan ka päriselt katust teha, aga aga kui me ikka niisugust päris uut katusejärku teeme, siis kutsume ploomi, Jüri, kes elab metskülas appi, tema niisugune päris meister kohe ja siis oleme talle siin sõpradega ja pereliikmetega Abiks, anname talle Altmaterjali kätte, aga mulle väga meeldib talvel näiteks roogu niitmas käia ja ja üldse talvel ringi liikuda, mitte nii ainult lõbu pärast, ütleme uisutada, suusatada, aga liikuda nii, et sellest tulu ja kasu ka tõuseb. No ma võiks ju küsida, et miks sa katust lapid võtab maha ja ehita uus katus või võtta kogu maja maha ja ehita teenist. Jah, see ongi plaanis see viimane katuseosaga ka järgmisel suvel välja vahetada, aga midagi ei ole parata, kui ta ikka sul sarika peale hakkab läbi sadama ja ja sul võib sarikas suure vihmaga samblase katuse raske samblase katuse all sisse vajuda, sest samal kogub ju vee endasse siis on töö palju-palju kordi suurem. Ma olen pidanud ka seda tegema. Et katus on nagu mujal see kõige tähtsam ja iga sügisel veel viimaseid tor enne viimaseid tormi ja suuri külmasid. Me käime kõik katuse äärealused läbi ja vaatame, tuul läbi ei pääseks. Sest huvitav on see, et kui vihmatilgad langevad otse, siis lumeräitsakaid võivad keerutades liikuda, mine tea, mis suunas ja kui kui seal üleval audil katuse all on tõmbetuul, siis võib hank tekkida mitte augu kohale, vaid hoopis kusagile mujale sinna, kuhu tuul keerisega. Need. Element tassib ja siis hiljem ta hakkab sulama ja siis katsu selle vastu võidelda. Tead, markerid seda katus juttu niisama tegelikult ei alustanud, eksju, reedel ma nägin sind oma loomulikus ägedusest esinemas Eesti televisiooni televisioonis koos Igor Gräzini ka ja mulle jõudis kohale, et sa tahad uut ametimeest Eesti riigis ja selle nimi vist peaks siis olema nagu riigiarhitekt. No mis idee sul on? No mina olen siin ainult vahemees, sellepärast et riigikogu liikmena olen ma püüdnud kultuurivaldkondades hoida silma peal nendel aladel, mis on õigusloome seisukohalt nagu teistest maha jäänud. Ühelt poolt võib olla näiteks see kultuuripiletite viieprotsendiline käibemaks, sest kui teater ja ja kontserditel on viie protsendini ja siis ta peaks olema ka teistes valdkondades ja see ongi üks ots lemmidega üks meie meie valimisloosungitest, et viieprotsendiline käibemaks siis oleme saanud, et muinsuskaitse saaks ikkagi lõpuks jalad alla, sest kohutav alarahastamine tekitab väga-väga tõsiseid probleeme. Siin kohe ma võin maakondade kaupa järjest nimetada objekte, mis on riiklikud ehitusmälestised ja väga võimalik, et kevadeks neid lihtsalt ei ole, sest lisaeelarvest raha selleks ei antud ja suureks suurest eelarvest on ka väga vähe raha ette nähtud, et vaevalt sealtki seda leidub ja lihtsalt müürid kus enam katust seal ei ole, ei pea talvele vastu ja kevadeks on lihtsalt üks kivihunnik ja muidugi siis kogu see arhitektuurne meie riigi ja linnade ja külade ja maastiku kujundamine ja, ja kõik see, see, millises olukorras ütleme, arhitektid, arhitektide liit on, ühelt poolt on siis ehituskunstnikud ja teiselt poolt on siis ehitusettevõtjad ja, ja, ja, ja vaat, siin on nüüd küll üks selline koht, kus me oleme Arhitektide liidu juhatusega eesseisvusega juba varsti kaks aastat töötanud planeerimisseaduse kui ehitusseaduse ja veel mõne seaduse kallal. Et, et saaks selle rongi natukenegi liikuma. Et see planeerimisseadus, mis aastal 2003 tööle hakkas, et see muutuks täpsemaks ja mõlemalt poolt oleksid huvid ikkagi paremini tagatud, ühelt poolt arhitektid, teiselt poolt ehitajad, aga mis kõige tähtsam, et need inimesed, kes uutes linnaosades või uutes majades elavad et nad saaksid väga kvaliteetse elukeskkonna ja samal ajal, et see uus elukeskkond ei hävitaks vana ja, ja, ja, ja, ja kultuuriväärtuslikku. Kas riigiarhitekti ja aga aga kas riigiarhitekt on siis pigem nagu visionäär või on ta nagu järelevaataja mees, siis? Kuule, aitäh, et sa mind ikka hoiad jah, joone peal, sest küsimus oli riigiarhitektist ja ma hakkasin väga kaugelt pihta. Vaat ja niimoodi tasapisi genereerides olemegi jõudnud selle mõtte peale välja, et kas siis kultuuriministeeriumi või siis keskkonnaministeeriumi või siis lausa peaministri büroo juures peaks olema riigiarhitekti amet. Aga see ei tähenda sugugi mitte ühte inimest, see tähendab institutsiooni. Hollandi riigis on riigiarhitekti amet. 200 aastat vana. Eelmisel nädalal pidulikult püüdsetigi seda päeva, mil prantsuse päritolu arhitekti voo kuningas Napoleon esimese nõuandjana tööle hakkas, tema paremal käel ja selles institutsioonis Hollandis töötab 20 kõrgelt haritud ja respekteeritud spetsialisti ja seal on neli osakonda. Esimene osakond tegeleb riikliku arhitekti arhitektuuripoliitikaga, teine osakond tegeleb üleriigilise planeerimisega. Kolmas tegeleb visuaalsete kunstide paigutamisega avaliku ruumi ja monumentidega ja neljas osakond tegeleb siis suurte riigile oluliste ja, ja ka rahvusvahelist tähtsust omavate muinsuskaitse objektide ehk mälestistega, mis Hollandis asuvad. Nii et mingil määral sealne riigiarhitekti amet täidab meil ka muinsuskaitse Meie muinsuskaitseametiülesandeid. Nii et seda ametit juhib küll üks konkreetne isik, kes iga nelja aasta tagant vahetub. Praegu juhib seda tuntud Hollandi arhitekt meelskrovel kes juhtida seda, seda olulist organisatsiooni samal ajal ise on ka väga tubli loovisik, sest et just just on ta lõpetanud Amsterdamis asuva moodsa kunsti muuseumiks tedelekki muuseumi laiendamise projekti. Ja, ja tema käe all töötavad siis, nagu ma juba ütlesin, tuntud spetsialistid, arhitektid, planeerijad, kunstiteadlased, ajaloolased ja ma kujutan ette, et ka Eestis peaks selline asutus olema. No ma juba kujutasin ette, missuguseid objekte nad võiksid ette võtta, see Kalevipoja kuju oleks siis juba nende otsustada nii-öelda ja, ja määrata, ütleme, Sakala keskus, võib-olla Tallinnas siis, mis siis veel noh, kogu kogu tegevust Tallinna vanalinna ümber oleks siis oleks siis see on nende otsustada või tõenäoliselt Küll, kuid kas just otsustada, sest et Hollandis on riigiarhitekti ameti ikkagi oluline ja lugupeetud nõuandev organisatsioon. Hollandis on täitevvõimuks selles valdkonnas elamu planeerimise ja keskkonnaministeerium. Planeerimine on selge, keskkond on ka selge, aga nüüd kui ma eelmisel nädalal olingi Hollandi riigi arhitektil külas, siis mind eriti huvitasid, mida tähendab see elamuministeerium Jaaval, et see elamuosa selles ministeeriumis tähendab kaht funktsiooni. Esiteks sotsiaalne programm, kuidas Hollandi kodanikud oleksid kvaliteetsed, eluruumidega varustatud kodudega. Ühelt poolt ja teiselt poolt selles ministeeriumis määratakse üleriiklikult ära elamualad, mis tähendab seda, et selline pilt nagu tänagi Audru vald Pärnusse sõites et üks omavalitsus meelitab teiselt omavalitsuselt elanikke üle, pakkudes kas odavamat maad või, või kinnisvara, mis pakub odavamaid kortereid ei ole Hollandis sellepärast võimalik, et see on üleriigiliselt ära määratud, kus üldse elamuehitust arendatakse, kuhu üldse inimasustust suunatakse. Muide, see on ka meie planeerimisseaduse üks esimesi paragrahve, et üleriigilise planeeriga planeeringuga suunatakse asustust riigi ulatuses maksuraha. Aga see Kui uut seda maksumaksjad? Et ei tule, siis ei ole ju need vallad sellega kindlasti nõus, et, et keegi neilt selle töö nii-öelda ära võtab. Ei, keegi ei võta seda ära, aga see tähendab seda, et et korralik turumajanduslik riik, ühiskond kasutab väga pikaajalisi täpseid planeeringuid ja nii saab turumajanduslik ühiskond olla veelgi palju edukam. No ütleme, et see riigiarhitekti amet Eestis on olemas, seal eesotsas peab ikkagi olema üks väga karismaatiline võib-olla isegi autokraatne tark mees või naine. Kas Eestis on selline inimene olemas, kes on nõus oma pea nii-öelda pakule tema kõikidele seal õiendada, kui talle veel ainult neli aastat ka ette antakse? No see on ju ebapiisav aeg, et, et mägesid liigub. No ma ei ole selles kuigi kindel, et et see peaks olema auto kraatne isik. See on ikkagi, nagu ma enne nimetasin, kollektiivne töö, kus töötavad iga valdkonna spetsialistid ja, ja siin küll ma ei kujuta ette, et see amet peaks olema ühe isiku diktaadi all, siis ei tuleks sellest midagi head välja. Aga võib-olla just see, mis, Mida Tallinna puhul tundub, et, et Tallinna linnavalitsuse ametnikud ei julge olla peaarhitektid vaid nad tahavad olla ainult linnaplaneerimise ameti juhid, sellepärast et. Noh, nemad tegelikult sisuliselt ei otsusta mõningaid kinnisvaraobjektide ehitamise linnas tulevad ikka poliitikute survel. Täiesti õnnetus on see, et otsustajaks ei ole mitte arhitektid ja ka mitte omavalitsuse ametnikud, vaid otsustajaks on hoopis kellelegi rahakott mõne rahakoti nime me teame, aga enamike nimesid me ei tea. Kas sa arvad, et see riigiarhitekti amet aitaks sellest asjast üle saada? Just seesama poliitikutega võitlemine tekib sellel mehel kõige esimeseks ülesandeks. Maha ei näeksin neid ohtusid nii väga, me väga kardame seda, et poliitikud võtavad võimu enda kätte ja teevad, mis tahavad. Mõnes mõttes, eks me oleme muidugi praegu natukene jännis mõnel alal ja ka siinse ehitatud keskkonna loomine, kus rohkem luuakse kaost kui korraliku süsteemi, mis hakkaks kaunilt tööle aastakümnete pärast. No maailma ajaloost on ju küllalt toredaid näiteid linnugi, mis on arhid arhitektide poolt planeeritud aastasadadeks ette võtame, lähimad näitajad on Peterburg näiteks või või siis ütleme, Pariis on üks selline näide, siis Brasiilia pealinn, mis muide on kantud Unesco maailma kultuuripärandikultuurimälestiste nimekirja ainult 50 aastat, vanalinn, aga mis on nagu nagu ühe kahe arhitekti mõttega, nagu nagu planeeritud. Luikostaja Oscar Mayeri autori töö. Ja muide, vähemalgi on neid, neid nagu nagu väga täpselt ette planeeritud linnu naha läheme näiteks Ahvenamaale Marie Hamm. Kusagil 19. sajandi teises pooles, minu meelest 1860, kui ma ei eksi, on selle linnaplaneering pärit ja samuti Paldiski samast asjast ajalooline Paldiski mida kahjuks enam ei ole. Nii et ütleme, linnuna üldse kahte tüüpi Ühed on need, mis on niisuguse helge arhitektuurse järgi ja süsteemse tegevuse järgi üles ehitatud, teised on sellised nagu sipelgapesad, kus on väga lihtne ära eksida ja mis on kasvanud niimoodi väga palju erinevaid kihistusi on sinna peale tulnud ja, ja siis ja nüüd siis sõltubki sellest, et kui tugev on olnud linna juhtimine, kui helge, kui valgustatud on olnud, on olnud need inimesed, kes seda planeerimist ja ehitustegevust juhivad, et kas selles uute Kiistuste lisamisega on tekkinud, et ka niisugune uus kvaliteet või on, on tekitatud kaos, kus inimesel on raske elada, kus näiteks lõuna poole külge mere suunas hoonestus kasvab ja ja mida ma kunagi kuskil ühes artiklis olen ka võrrelnud, et see on sama hea kui teatris esimestes ridades lubatakse püsti tõusta ja tagumistes ridades inimesed peavad istuma jääma. Et noh, neid näiteid on meil siinsamas Pärnuski minu arust mitte kaugel kilomeeter-poolteist Korana poolakad minema, kus näed, mis moodi on väikeste tsaariaegsete villad valgus ja, ja, ja, ja mereõhk ära võetud, et kerkivad praegu betoonkastid võtavad inimestelt päikese ja, ja ka rannapargivaated näiteks. Ütle, kui palju sina pärnakana pealinna arhitektuuriasjadesse sekkuda, mida sina näiteks sellest Sakala keskuse asjast arvad? Ma ei, ma ei ole sinu allkirja tähele pannud. Ei kummaski nimekirjas, kuigi sotsiaaldemokraadid viston Sakala. Keskuse lammutamise vastu ja me oleme kindlasti vastu sellepärast et et tegemist on ikkagi kultuuriväärtusega ja minu allkiri on olemas. Sakala kaitseks muidugi, aga ma ei mäleta, kas ma olin kusagil seal mingi 1600 paiku või midagi niimoodi oli minu minu allkiri, ma võin eksida või olin 600. Kas sina oled see mees, kes, kes on kohe nii-öelda selle maja lammutamise vastu või sina oled selle nii-öelda protseduuri ja, ja, ja selle vastu? Et kuidas see kõik, nagu sündis see otsus ikkagi see lammutada. Ma olen protseduuri sellise ajamise vastu kohe kindlasti. Ja teine asi on muidugi see hoone ise, aga hetkeks vabandan ja mobiil hakkas laulma, et kui sa laseks natukene võib-olla seal hetkeks muusikat, ma saan selle mobiili kinni. Panna ja mul on, võib-olla mul on üks Pärnu lugu plaadi peal valitud, nii et kuuleme seda muidugi. Siis suvine õrnus Lõi helkima laatade v kui vast Pärnust? Mil kutsusid kaugele teed, Mil kutsusid kaugele, tee jäi saatma min kõikjal. Kajab. Taas ületab kõrvus. Ja suvi on säravad. Uuesti Pärnu. Tõi igatsus tagasi, nüüd tõi igatsus tagasi, nüüd käin jälle alleele. Bussiga. Et. Siis siia ma ootangi silmas, et päikese hõikest Veel heledam, kõik tundub siin v? Kell on 10 ja 29 minutit, kohe saab kell pool 11. Mina olen Margus Saar ja tänase jutusaatekülaliseks on Mark Soosaar Pärnus. Oled sa. Kuuldel, ja muidugi see mees, kes helistas Tondiski muret rannapargi saatuse pärast ja et kas ikka sinna hakkavad kortermajad kerkima või mitte. No ma loodan, et juhul kui ta peaks praegu saadet kuulama, siis siis eks ka järgmistel valimistel saavad ju lõpuks inimesed mõelda, kes seisavad põlisväärtuste eest ja kes mitte, aga läheme nüüd siis sinna selle Sakala juurde, eks ole, seal oli nagu see esimene eelmine küsimus. Sotsid on kindlasti seda meelt, et niimoodi asju ajada ei tohi. Kui kultuuriminister tuleb riigikogu ette, laiutab käsi ja ütleb, et tal ei ole õigust ega võimalust riigivaraga tehtud tehingute dokumente avalikkusele näidata, siis on ikka midagi väga tõsiselt riigis lahti. Ma pean silmas seda fakti, et riigile kuuluv Sakala keskuse hoonestusõigusega antud siis Uus Sakala kasutamiseks. Aga hoonestusõigus on teatavasti selline leping, kus ühe omaniku vara antakse teise omanikuga teatud ajaks teatud tingimustel. Näiteks Pärnus. Me teame väga hästi, et ammende villa anti Rein Kilgile mäletagi isendit mõneks aastaks, kas oli mingi 50 või 60 aastat tingimusel, et esimese kolme aasta jooksul, mil see hoonestusõigus toimib ja kehtib. Ta peab ta selle maja perfektselt korda tegema. Esimest punkti Rein Kilk ilusasti täitis, maja on avalikus kasutuses ja järgmised mingi tsirka, 50 aastat vastutab Rein Kilk tema eest, aga pärast seda tuleb Maja automaatselt linnale tagasi ja see on linnale väga kasulik tehing ja me tahaksime tegelikult teada, mis siis Sakalaga Sakala ka lubatud on. Kas, kui pikaks ajaks, millistel tingimustel ja kas riik on tõesti sellega leppinud? Lammutatud kujul antakse tagasi või et selle asemel antakse tagasi hoopis mingisugune teist teine vara, mille hind on ka kindlasti hoopis midagi muud. Et ma arvan, igal Eesti kodanikul on õigus riigi käest niisuguseid küsimusi riigile niisugust küsimusi esitada ja ka täpseid vastuseid saada. Juhul kui me neid vastuseid ei saa riigi ehk meie ühisvara kohta, siis tekib kahtlus, kas me oleme selle riigi õieti üles ehitanud. Mark Sakala lammutamise plaanides tuleb rääkida minevikus, sest et nagu kuuluks, lammutamine ju ikkagi käib, eks ju, noh, esmaspäeval tuleb küll, osa rahvast tuleb sinna maja ette ja, ja kutsutakse takistama, eks ju. Aga kas ei ole ikkagi nii, et see Sakala on kujunenud lihtsalt valusaks õppetunniks, millest me peame õppima? Ja sinna tõesti enam midagi parata ei saa, kuskil on ikkagi dokumendid. Mingil ajal keegi on ju käe alla pannud ja seda kõike lubanud. Ma näen, Margus, sina räägid ka, et keegi kusagil dokument, eks ole, aga meil on õigus teada, missugune dokumente, mis tingimustel muidu me ei liigu edasi, see on nüüd küll kindlasti sotside nõudmine ja me oleme ka ühe arupärimise esitanud, millele kultuuriminister kahjuks ei vastuse võlgu. Et ka selle arupärimise järel käisin ma puldis ja julgustasin Pärnust pärit, et kultuuriminister Raivo Palm arut ajama selja sirgu ja käituma nagu üks korralik riigimees ja nõudma selle dokumendi avaldamist, aga mitte käsi laiutama ütlema. Et, et ei saa avaldada, kui ei saa avaldada, siis sa ei ole ka mingi kultuuriminister, tuleb tagasi astuda. No aga kui see pabervälja tuleb, siis me lihtsalt teame, kuidas asjad läksid, eks ju, et me maja enam ülesehitaja Siis saame teada, kuidas on paberi peal kirjas ja ja igasuguseid lepinguid saab ju muuta poolte kokkuleppel kohtus vaidlustada. Ja ma tuletaksin meelde Eesti vabariigi põhiseaduse paragrahvi 32, mis väga marksistlikult noh, jutumärkides, tunnistab omandi pühaks. Aga esiteks Marxtegi muidugi nalja selle ümber, et omand on püha aga meie oleme seda asja tõsiselt võtnud, kuid ikkagi selles paragrahvis 32 on veel üks lause, mis on äärmiselt oluline. Kellelegi omandiga ei tohi kahjustada avalikke ehk üldisi huve. Ma täpset sõnastust praegu ei mäleta, aga mõte on see, et kellegi omand, et iga ei või avalikke huve avalikke huve avalike huvide vastu minna ja antud juhul kui avalikus avalikuks huviks üldiseks huviks on see kultuuriväärtuslik hoone säilitada ja omanik tahab vastupidist teha, siis on tegemist põhiseaduse rikkumisega. Aga nüüd ongi küsimus selles, et kumb, kumma poole avalikus siis avalikkuses, kumma poole huvi on suurem lammutada või alles jätta. Ja vot seda tulebki nüüd kaalutleda, minu arvates need, kes ütlevad, et tegemist on okupantide kirikuga või kadedad, aga oli ka mis tuleb meie linnapildist ära pühkida, hoolimata sellest, et tegemist on, on Ida-Euroopas papa ühe geniaalse, 20. sajandi arhitekti loominguga Raine karbi loominguga, kelle kelle suuri töid on meil ju Tallinnas ainult kolm. Ja arvestades paearhitektuuri on väga visalt meil juurde tulemas, asemele tulevad hoopis kastid. Siis selle loogika järgi me peaksime ära lõhkuma kõik okupantide püstitatud katedraalis ja siis ma teeks ettepaneku alustada näiteks Kadrioru lossist, mille Peeter esimene lasi ehitada ja kuhu ta ise käega vahel isegi kolm tellist seina pani Karl Vaino sellesse Raine karbi teosesse minu teada ei pannud ühtegi, nii et Kadrioru lossist peaks alustama, nii et see on nagu minu vastus ka Lauri Leesile. No sellest Sakala keskuses on valitud ka Eesti missi ja sellest Sakala keskuses on tehtud ka ekspeditsiooni ehk mingit seksist shousid, eks ju, et et me ei saa öelda tõepoolest, et seal on ainult okupantid üritusi peetud vabas Eestis on igasuguseid asju seal tehtud. Mina soovitaks praegu inimestel, mil puud on raagus ja linnad on hästi läbipaistvad ja arhitektuuriteosed on kenasti vaadeldavad jalutada sinna Estonia ja reaalgümnaasium ja Maapanga kanti ja mõelda selle peale, et et see on üks haruldane Kolmnurk. Seal on siis Soome arhitekti Armas Lindgreni Estonia mis kahjuks jah ei ole pärast teist maailmasõda on päris täpselt taastatud, aga mahud ja vormid enam-vähem siis kohe üle tee imeilus. Haimalt stiilis. Augus treinbergise on siis Liivimaa ühe eelmise sajandi alguse suurim arhitekti looming. Magus treinberg elas Riias ja Eestis on talt ainult kaks hoonet ja teine on siis Pärnu tütarlaste gümnaasiumi praegune vanalinna koolihoone ja siis Tallinnas Maapangamaja. Ja siis sealt eemalt nii kenasti selles 20. sajandi kuulsate arhitektide kolmnurgas Raine karbi. Väga ilmekas. Hoone fassaad Sakala keskusel muide see, et rahvas enam hoonet ei kutsu Karla katedraalis, vaid on, tunnetab seda, kui Sakala keskus näitab ka, kuidas rahvas on selle maja omaks võtnud. Kas eestlaste häda ei ole lihtsalt mitte selles, et et inimesed nagu ei viitsi ja ei ole oma avalikkuse huvi tegelikult väljendanud, et et inimesed tegelevad rohkem nagu iseenda asjadega, mitte sellega, mis nende ümber on millimillises keskkonnas nad elavad millises linnas nad elavad, et ärkamine on tulnud nagu liiga hilja. No kunagi ei ole hilja. Siin põhjusi on muidugi mitmeid, esiteks nõukogude ajal rahva arvamust kuulda ei võetud, teiseks alalhoidliku inimesena eestlane mõtleb tõepoolest selle peale, et kui ma nüüd äkki häält tõstan, et äkki see mõjutab minu ametikohta või mistahes siin pärnus, kile mul kohe silmade ette üks tuntud ehitusfirma töödejuhataja lugu, kes ehitas turu piirkonnas ilusa väikese ühekordse maja, teades, et tegemist on väikeelamumaaga. Temaga kõrvalkrundil on samuti väikeelamu, mis vastavalt linna üldplaneeringule peaks olema võetud muinsuskaitse alla. Ja ühel päeval, et oh imet, otse tema akna alla lõuna poole külge hakkas kerkima tuhaplokkidest ridaelamu. On see ridaelamu jõudnud juba teise korruse tasemele ja ja võtnud ära sellelt mehelt täielikult päikesevalguse. Aga, ja ma ka inimene ise ei ole valmis nagu oma õiguste eest võitlema, sellepärast et samas linnas teises ehitusfirmas töötades ta ei julge seda teha. Nii et mul on mehest väga kahju, aga, aga keegi teine ei saa teda ka aidata, kui ta ise märke. Kui sina seal Pärnumehena ja mina Tallinnas käijana Pärnus, minule tundub küll, et et Pärnus on ikka ilusaid asju ka, näiteks seesama tore promenaad, kus nüüd promineerida saab rannas, et midagi ju pärnus tehakse, ilusat ka, et kõik ei vaja ju ainult kritiseerimist. Sinu linnas vähemalt igal pool tehakse ilusat ja, aga alati saab teha paremini. Ja meil on palju toredaid näiteid, kus inimesed ise aga hästi mõõdutundlikult tajuvad, et nad ei saa ehitada oma krundile seadusi rikkudes maju, mis ületaksid üldplaneeringus ettenähtud mahtusid. Jaa jaa, vaata hästi läbi saada naabritega nad tahavad, et nende majast, mille nad ehitavad oma perele või ütleme näiteks kaksikpere või ja kaksikmaja jaht kahe inimese kahe korteriga maja. Et ta sulanduks sellesse linna töösse, et, et ka tema aias kasvaksid õunapuud nagu naabrite aias, et mitte oma aeda muuta ainult asfalteeritud parklaks ja, ja ma julgen öelda, et neid inimesi on kindlasti rohkem kui neid, kes võtavad nõuks et müün oma krundi maha firmale, kes ehitab sinna mingi kolme, nelja korruselise korruselamu peale ja saab palju kasu ja selle tõttu saab ka oma kodust või oma aiast loobuv inimene noh, mingisuguse boonus, eks ole. Ta ta sellele teele läheb. Aga see on nagu sisemine sisemise eetikaküsimus, et mis sulle siis elus on kõige tähtsam, kas luua ilu, harmooniat või saada siis seda hetkelist kasu, buda rahalist kasu, mis mis on salakaval sellepärast et kui sa juba korra sellisel ebaausal teel oled selle kasu saanud, et siis nagu ajalugu näitab, see seisu kasvab. Vahel neid Pärnu uudiseid kuulates jääb mulje, et et Pärnus on üks õudne vingupill, Mark Soosaar ja, ja, ja seal teisele poole on kõik igasuguseid erinevaid ametnikke ja poliitikuid, aga vastalli vastalisi on nagu ainult ainult nagu üks, et, et kas sa võtad nii laialt ette, et sul on iga asja kohta midagi öelda või, või sa oledki nagu üksik Mark Soosaare? Võitlused Pärnus järelikult olema mõned vead teinud, et selline, selline mulje on sul tekkinud? See sugugi nii ei ole, sest et et me volikogu uskuma, siin Pärnus olin pidevalt oma kolleegidega. Koos, kõlastasin. Seda võitlust ja, ja mõttekaaslasi on palju, võib-olla et kõik ei ole nii julged. Aga ka see planeerimisseaduse muutmine, mis järgmisel tollal tõenäoliselt Riigikogus uuesti menetlusse saab antud me arutame seda riigikogus järgmisel teisipäeval ja kui, kui me seal häälteenamuse leiame, siis tõenäoliselt on see eelnõu ka juba mitte ainult arhitektide liidu poolt algatatud ja sotsdemmid poolt sisse antud vaid vaid mitmete fraktsioonide eelnõu, mille siis loodetavasti kultuurikomisjon. Ja, ja mina olen olnud vedav persoon küll selle eelnõu juures, aga ma pean ütlema, et arhitektide liidu juhatuse eestseisuse liikmed Margit Mutso, Toomas Pamer, Marty preemia teisedki veel on kogu selle suure töö tegemise juures olnud. Ja Pärnus täpselt samuti on see kõik meeskonnatöö. Planeerimistegevus on nii laiahaardeline, et see, see ühel inimesel käiks küll üle jõu, seda ka kritiseerida, mille ma olen püüdnud siin Pärnus tähelepanu juhtida, on just sellised dominantset ja olulised projektid siin üleeilegi maavalitsuses käisin vaidlemas seoses uue südalinnasillaga, no mis selle sillaga on? Et, et kas Pärnu ei saa jälle kooskõlastatud, kuhu läheb uus sild vä? Et siin meil tekkiski abilinnapeaga selline vaidlus, ta väitis, et kõik, kes siia maavalitsuse laua taha on tulnud, püüavad takistada uue silla ehitamist ja ja, ja peavad vaatama nendele autojuhtidele kes Troppis seisavad, et nende süü tõttu ei ole uut silda ehitanud, kuid ma vastasin, et kõik need inimesed, kes olid tulnud laua taha neid oli umbes 10, kümmekond vastuväidet, mis oli esitatud, kõik need inimesed tegelikult tahavad silda, on kõik need inimesed tahavad oma sõna kaasa öelda, nad tahavad, et see sild tuleks parim, ilusaim, otstarbekam, kõige paremini linnaliiklust südalinnast eemale hajutavam. Ja, ja sellepärast on nad siia tulnud, nad on kodanikud, kes valutavad südant selle pärast et linn saaks võimalikult hea silla. Aga need, kes tahavad selle kohe kindlasti sellise graafikuga valmis ehitada, et järgmistel kohalikel valimistel punkte noppida ei talita minu arvates õieti lihtsalt sellepärast, et aasta, mis kulub läbirääkimistele, võib meile järgmise 100 aasta jooksul väga kõvasti kätte maksta, kui me silla valesti ehitame. No näiteks üks teema, mida selle silla puhul üldse ei ole räägitud ja ka seal ei räägitud seal põhiliselt räägiti planeeringust ja liiklusest näiteks jalakäija, Pärnu südalinna sillal on tore jalutada vaikse ilmaga, aga niipea kui on tuul, siis tuul tahab sind sealt lendu viia. Nii et kui ma tõstsin selle üles idee, et et võiks kutsuda Santiago galatraavaseda projekteerima, kes on üks üks maailma kuulsamaid silla Juhk uhkemate sildade autorit praegu muide ta projekteeris ka Ateena olümpiastaadioni ja, ja Veneetsia-le projekteeris suure kanali peale uue silla, mis on üleni klaasist, seda veelgi ei ole ehitatud, see on alles projekt. Et siis peaks galat raamat palumatel kindlasti mõtleks jalakäijate peale ja võib-olla sellel uuel sillal võiks olla üks klaastoru, mida mööda jalakäijad saavad jõge ületada, nähes paremale, vasakule, üles ja alla, aga samal ajal olles tuultest kaitstud Sa ikka mõtled suurelt, ütle mark, kas see linnakeskkond, planeerimine, arhitektuur on ka sinu kuidas öelda siis kitsamalt nagu niisugune valimisvõitluse loosungi pealiseks, et, et see on see, millest sina võitled järgmistel valimistel. Tead sa, see on mind terve elu huvitanud, kui ma mõtlen, et ma olen valgerannas üles kasvanud, lapsena neid liivamaju ehitanud ja LVM makette teinud ja mõelnud, kuidas Audrus isaga koos maja ehitada, lõpuks ka Viljandisse ühe maja valmis ehitanud. Tõsi küll, mitte mitte koolipoisi projektivaid, tuntud eesti funktsionalisti, Johannes puksi projekti järgi siis edasi Moskvas õppides, kunstiajalugu, on mul silm kogu aeg olnud arhitektuuri ja planeeringute peal, ma korduvalt jalutasin mööda Kiirovi tänavat, et korviu see ainsast majast, et Venemaal mööda jalutada ja nautida selle hoone ilu ja, ja Venegi kirikute ajalugu, Moskva, Peterburi planeeringud ja nii edasi ja nende sündia teke on mind alati väga paelunud ja kümmekond aastat siin Pärnu linnavolikogus olles planeerimiskomisjonis alguses lihtliige ja lõpuks ka seda juhatanud on see valdkond mulle väga südamelähedaseks saanud ja ma lihtsalt tunnen, et et oma teadmisi ja kogemusi pean ma Riigikogus rakendama ja tõepoolest, eks sotsiaaldemokraat olete te valimisprogrammi see osa, mis näeb ette riigiarhitekti ameti loomist ja ka üleriigilise planeeringu toomist tulevikus riigikogu, et on minu poolt algatatud ja ja minu erakonnakaaslaste poolt tublisti toetatud. Mina loen seda, et sotsiaaldemokraadid soovivad uues riigikogus saada 17 kohta aga sotsiaaldemokraatide nimekirjas oled sina Üheksateistkümnes, nii et sa oled arvestanud selle võimalusega, et eestpoolt sinu parteikaaslased siis lähevad, ministrid lähevad ministriteks, valitsus tegema yhe või jäävad europarlamenti, eks ju. Et, et riigikokku, et sa, niiehknaa, sa ei ole arvestanud selle võimalusega, et, et kevadel sa lõpetad ja pead pöörduma ainult filmi juurde ja Pärnu asjade juurde. Tähendab, ma olen arvestanud kõigi võimalustega, aga ka see töö, mis me oleme koos arhitektide liiduga teinud, need kaks aastat planeerimisseaduse kallal pusinud ja need ideed, mis on saanud nüüd Eestisse toodud. Ja huvitav on see, et paralleelselt paljud inimesed mõtlevad samamoodi, näiteks Andres Alver on kohtunud Helsingis. Haagist tuttava Hollandi riigiarhitekti Melskraboliga ja kutsunud ta jaanuarikuuks Eestisse, nii et et teadmata seda, et Alver samas suunas mõtleb. Nagu ma juba ennist ütlesin, käisin ma ise haagis ja tõin seda. Tead neid teadmisi Hollandi planeeringutes Eestisse ja need teadmised ei kao kusagile. Need eelnõud ei kao kusagile, kuigi selle riigikogu koosseisu lõppemisega ka kõik eelnõud jooksevad nagu nulli. Aga see on nüüd, ütleme menetluse seisukohalt, aga need mõtted, mis on kirja pandud, mis on juba eelnuks vormitud seda saab järgmine koosseis kindlasti jätkata ja kui mina ei osutu sinna valituks, siis ma loodan, et 101 inimese hulgas on veel inimesi, kes kes on huvitatud sellest, et meie linnades eluga kvaliteet kasvaks, et et need, kes juba linnades elavad, nende elutingimused ei halveneks ehituste kerkimisega, et meie linnades oleks piisavalt rohelust, õhku, päikest, vähem müra. Et nad oleksid inimlikumad, euroopalikumat. Ma arvan, et et see kõik on ühiskonnas olemas, meil ja üha tugevamalt ja tugevamalt lööb välja. Kas sul sellest kahju pole, et see riigikogus rahmeldamine võtab ju siiski nii palju aega ja vaimujõudu, et su maailma rändamised on jäänud arendamata ja filmid jäävad riiulisse ootama? Ideede on ainult, see ei ole sugugi mitte nii, esiteks praegu sõimul siis sa said filmima just praegu. Valmis film vabatahtlikult, see on siis Taani, Rootsi, Soome ja Eesti vabatahtlikest Eesti vabadussõjas. Öösel võtsin ma viimased episoodid filmiks Paulist. Paul on siis Manija saareid kirjakandja, kes seal 68. eluaastal Kihnu kui Manija naistega kõvasti tantsuvihku lihtsus. Ja, ja siis reisida tuleb ikkagi palju, kas või nüüd sügisel olen ma käinud Veneetsias, arhitektuuribiennaalil, soulis, rahukonverentsil Leipzigi filmifestivalil Amsterdamis filmifestivalil haagis riigi arhitektiga kohtumas. Iga kuu on ikka mõni sõita ette tulnud, aga, aga kõige meeldivam sõita on muidugi koju ülemere. Maniasse suvekoju. Käin mõttesse, mõtlesin, mõtlesin, tihedus olid täna hommikul siis juba paadi peal ja, ja juba said mereõhku hingata ja teeb kadedaks, teeb kadedaks, ja kuigi ma maa on samamoodi hall kui meri vist praegu. Dancehallmets ja hall meri on ka värvirikas, ainult peab oskama näha. Ega mulle väga niisugune südasuvi, kus on tumesinine taevas ja mürkroheline maastik ja teravad varjud hästi, kui filmimehele ei meeldigi. Seda on väga raske organiseerida selliseks üheks värvipildiks, aga. No ma sõitsin eile autoga läbi Eesti, noh, ütleme nii-öelda Obinitsa poole ja tagasi mulle tundus, et ümber oli ainult pruuni ja halli erinevad varjundid. Paned sa ütlesid erinevat värvi? See, see ei ole eriti optimistlik toon minu meelest või kuidagi lihtsalt tekib see masendus peale ja pärast üht hakkab juba ju tegelikult ju pimedaks minema, eks ma ei kannata enam seda. Jah, ma mäletan ka nõukogude ajal, kui ma pidin seal Läänemaal talus, kuhu nüüd tunni aja pärast jõuan olema ja, ja piirid kinni olid, siis mind lohutas teadmine, et aga Pariisis ikkagi põlevad tuled ja galeriides on valgus ja nii edasi. Ja, ja tänapäeval on ju see käeulatuses ja ka Tallinn ja Pärnu ja Tartu ja Kuressaare, Haapsalu, Viljandi, Rakvere kõik on läinud ju valgemaks ja säravamaks. Iseasi on see, kas me seda sära alati õied kasutada oskama, siin üleeile õhtul Tallinnas Vabaduse väljakul pool 11 paiku mingit meeletut ilutulestiku oli uhke küll, aga ma mõtlesin, et huvitav, et kelle sünnipäeva sind peetakse? See oli kohutav. Koer pidi lolliks minema, lapsed ärkavad ülesse ja lihtsalt pool 11 Tallinnasse õhtul lastakse ilutulestikku, ma mõtlesin, et uus aasta on juba saabunud, ma ei tea, kas üldse ilutulestiku võib lasta. Politsei kihutas kohale vä? Ma ei tea, aga minu arvates selliseid asju vabariigi pealinnas võiks korraldada ainult üks, kaks korda aastas vabariigi aastapäeva puhul ja ja uue aasta vastuvõtmise puhul. Noh, loodetavasti esmaspäeval loeb kuskilt politseiraportist, et kellele see trahve ära tehti, siis muidugi nad jõudsid enne, enne seda, kui päris rahu peale tuleb linnale selle asjaga Korraldada, aga samal ajal see oli väga ilus ilutulestik, aga vot see ongi nüüd see, et et kui palju ilu kusagil tasuv raisata. Ja võib-olla, ja nüüd, kui minna rahade peale üle, siis juhul kui see oli kellegi sünnipäev või pulm, see inimene või see seltskond, võiks mõelda, et mida selle raha eest muud oleks võinud teha. Marke ma ei tea, kas enne aasta lõppu sind veel, aga kui see niimoodi püüad niimoodi minuti jooksul kokku võtta, kas, kas sul oli hea aasta või oli paha aasta? Ma tean, et sa said Prantsusmaalt rüütliristi, aga, aga Pärnus võetakse sul vist muuseum käest ära, eks ju. Nojah, Pärnu linnavalitsus andis selle asemel hoopis kinga, nagu öeldakse, eesti keeles, aga nõus aasta või on ka Pärnu linnavalitsusele siiski võimaluse veel kord järele mõelda, sest et Viljandi linn on selgelt oma otsus öelnud, nad ootavad. Ja uue kunsti muuseum sinna koliks, aga sina oledki Pärnamäe, kas sa ei ole viljandlane? Mina olen küll Viljandis sündinud ja minu ema, kes oli kunstnik, õppis selles koolimajas, pakutakse otse raekoja kõrval ja ma arvan, et sellest saab asja ja Viljandi saab endale kunstimuuseumi. Aga Pärnu linnavalitsus eksib sügavalt ühes asjas, kui nad arvavad, et Mark Soosaar koos muuseumiga minema läheb. Ei, mina elan siin raekojast kiviviske kaugusel Eliisabeti kiriku vastas teisel korrusel sallis majas. Sinna kavatsen ma elama jääda. Kui riigikogu ei tagasi ei valita, siis istun märtsist alates Pärnu linnavolikogu pingi peal linnavolinikuna. Ja ma igal juhul seisan Pärnu linna ja maakonnaasjade eest. Ainult ma ei saa aru, miks Pärnu linnavalitsus on võtnud sellise kursi et muuseumile Te kohta leida siin linnas hoolimatult sellest, et me oleme linnale saatnud siin iga kuu palvekirju ja ka kultuuriminister on linnapea Mart Viisitammele kirjutanud, kui tähtis oleks linnal seda muuseumit säilitada? Üleolevalt siin abilinnapead on pressile öelnud, et las läheb minema muuseumi, et meil pole seda vaja, nii et ma ei näe põhjust mikspärast, neid toredaid inimesi, kes Pärnu linnas elavad ja neid kunstisõpru, kes Pärnusse muuseumi pärast tulevad, karistama peaks. Kui vaja mind karistada, millega siis siis proovige minu kallal hammast, aga mitte muuseumi kallal. Ja tema võitlused, aga marke, aitäh, meie eetriaega hakkab siin jutusaates tõesti lõppema ja aitäh, et sa seletasid meile, miks meil on vaja riigiarhitekti ja tema ametit. Ja ja ikka ikka selleks, et tagantjärgi targad ei oleks, vaid et ette ennast valmistaksime sellisteks asjadeks, nagu hakkab juhtuma Sakala keskusega või juba praegu juhtub aitäh marki ilusat pühapäeva sulle ja juuelisti maa kujuga. Aitäh, Margus ja Sulle soovin edu. Kindlasti on sul plaanis mõni jõulumaraton jälle hädaliste abistamiseks, millest sa oled Eesti rahvale mitu aastat järjest juba alguses näidanud. Aga aitäh sulle selle saatest kõige kõige head.