Vikerraadio. Eetris. Tere hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama rahva teenreid ja täna oleme täies koosseisus Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht, Peeter Kaldre Kaldre ETV-st ja Lauri Hussar vikerraadiost ja lõppeva nädala kohta võime öelda, et see oli üks julgeoleku teemanädal. Ja loomulikult siis selle keskmes Barack Obama Eesti-visiit. Eile saime täiesti ootamatu uudise selle kohta, et kaitsepolitsei ametnik on Eesti piirilt röövitud ja, ja inimröövi on läbi viinud Venemaa julgeolekuteenistus FSB. Ning sellel nädalal on toimunud ka NATO Walesi tippkohtumine ja uudis on tulnud ka selle kohta, et Ukrainas on sõlmitud vaherahu, mis vähemalt esialgsete andmete kohaselt peab vaatama, kuidas edasi läheb, nii et hakkame nendel teemadel tasapisi siin arutlema ja võtame siis kõigepealt fookusesse selle, millest ka maailma meedias on kõige rohkem Eestiga seoses sellel nädalal räägitud USA presidendi Barack Obama Eesti-visiit. Sellest teatati vaid kuu aega. Et aga, aga see, kuidas visiit toimus, see, mis me sellel visiidil kuulsime ja, ja mis visiidil toimus. No selle kohta võib küll kohe kohe nii-öelda sissejuhatuseks öelda, et see oli üks, üks suur õnnestumine selles mõttes, et, et me saime mitu väga olulist sõnumit. Ja teiselt poolt me saime ka märkimisväärselt, et Eestiga ja Eestiga seonduvate uudistega ka ka maailma suurte uudisteagentuuride uudispilti sisse Nojah, siin on oluline see, et et mitte Obama ei kutsutud meile külla, vaid ta tuli meile külla. Ta küsis, ei, ei olnud, oleme tähtsad. Ta ta küsis, et kas, kas, kas ma, kas ma tohin, et, et te kutsute või kas tohib? Kutsuksite mind küll. Jah, see selleks, ühesõnaga, ta tuli meile külla vabatahtlikult, ta valis välja Eesti selleks riigiks, kuhu külla tulla. Ja ma arvan, et see on tunnustust ka. Mitte väga tihti. Eesti välispoliitikat ju ei, ei kippusin kiitma ja kipume olema aeg-ajalt kriitilised, aga, aga see aastatepikkune töö, mis on tehtud siin välispoliitilises liinis, kui pidevalt on taotud seda julgeolekutrummi. Nüüd on Ukraina sündmused kujukalt näidanud seda, et Eestil oli ohtude suhtes õigus. See teadmine on jõudnud kohale NATO kõige võimsama riigijuhile. Ilmselt see oli üks põhjus, miks ta tuli Eestisse ja miks ta siin niivõrd kõnekad selged ja meid rahustavat avaldustega esines. Mina võrdleksin Barack Obama eriti tema kõnet. Võrdleksin kas või John Kennedy kõnega, kui ta ütles, et ma olen berliinlane, kuigi siin ka mõned Loodsate tõotavad, eestlane olen ja eestlaseks jään, jään aga seda, seda oli muidugi palju tahta. Aga oma kõnes vähemalt kuus korda kordas seda, et te ei ole enam üksi, ei kaota kunagi oma iseseisvust ja nato tuleb ja Ameerika ühendriigid tulevad teile appi. No mis, mis seal, mis seal siis elamut tahta. Üks kindlasti põhjuseid, miks ta just Eesti välja valis. Lisaks noh, nagu meie piirkonnas, Ma olen niisuguse enesekindluse või või, või enesekindluse andmiseks või turvatunde andmiseks, oli kindlasti ka see, et Eesti on olnud üks neist riikidest, kes ka rasketel majanduslikel aegadel panustas jätkuvalt riigikaitsesse kaks protsenti SKT-st. Ja. Ja sellele eeste visiidile järgnes kohe NATO tippkohtumine Walesis siis kindlasti ka oma kõnes oli sära märgitud. Taheti Eestit tuua sellise musternäitena ka nendele riikidele, kelle kulutused riigikaitsele sealse kaitseala on viimastel aastatel tegelikult ahenenud. Neid riike on ka NATO-s olemas. Et selles mõttes enamik. Enamik Obama tahtiski Wales'i tippkohtumist ka seda rõhutada, et NATO tugevus huvides on see, et kõik riigid ikkagi suhteliselt võrdselt panustaks sellesse ja Eesti oli vaja tal ka sellepärast nagu esile tõsta NATO sees. Ma vaatasin, kuidas Saksa ajakirjandus seda visiiti kajastas ja ja, ja mitmes Saksa väljaandes tuli, tuli välja lähenemine, et et Eestisse tuli Barack Obama enne Wales'i tippkohtumist just sellepärast, et Eesti on Venemaale väga lähedal ja et oleks antud võimalikult tugev sõnum ka Vladimir Putinile. Aga Ma arvan, et kui me nüüd Obama visiidi põhjustest veel räägime, siis siis kõik need nüansid kokku see kaks protsenti SKP B-st eesti kui muster, liitlane, Venemaalähedus tugev sõnum Putinile, ma arvan, et see on, see oli üks osa kogu sellest agendast, mis pärast Barack Obama Eestisse tuli. Ja, ja tõenäoliselt on põhjus ka selles, et Barack Obamat oodatakse täna välispoliitiliselt ikkagi oluliselt jõulisemat sekkumist maailmaküsimustesse, sellepärast et ta on pikka aega kritiseeritud liigsed sisepoliitilise fookuse pärast ja nüüd pärast seda, vaatame, mis on juhtunud Põhja-Iraagis ja, ja, ja seal, kus täna islamikalifaat oma koletuid tegusid toime paneb. Pärast seda, kui me näeme, mis toimub Ukrainas, siis Barack Obama on oluliselt muutnud oma välispoliitilist kurssi. Nõustud sellest me rääkisime tegelikult meie arvamusfestivali saates juba, kui just oli tulnud seda teada, et et Eestisse tuleb. Me arutasime tema selle visiidi nagu põhjust olla, et jah, et tõepoolest, et oma esimesel ametiperioodil Barack Obama oli ikkagi välispoliitiliselt ikkagi väga tagasihoidlik, et ja, ja eriti tagasihoidlik oli ta suhetes nagu Euroopaga. Et ja teisel ametiperioodidel olnud oluliselt aktiivsem, kuid tema, nende suurte visiitide arv on võrreldes eelkäijatega ikkagi oluliselt väiksem. Ja seda kõnekamad ja seda silmatorkavamad on need tema väliskäigud ja ja, ja see Eestisse tulek oli, oli koht, kus ka USA vabariiklased kiitsid Obamat, mida USA-s nagu tihti ette ei tule. Muide, liitlased kiidavad demokraadist Ta võib veel järele jõuda sellepärast et ma vaatasin üle Bill Clintoni ja George Bush Juunioril oli 74 välisvisiiti kokku kahe ametiaja peale, nüüd Barack Obamale oli esimesel ametiajal 35 ja teisel ametiajal on olnud tal 12 visiiti, nii et et ta peab veel pingutama, aga, aga päris võimatu see ei ole muidugi sellisel juhul USA president peab oluliselt rohkem õhus olema. No Ameerika asjatundjad on juhtinud tähelepanu sellele, et Ameerika president, kes on kaks ametiaega järjest võimul et kui teine ametiaeg hakkab jõudma poole peale, lähenema lõpule Barack Obamale kaks aastat veel jäänud, eks ole. Et siis praeguses olukorras ta sisepoliitikas ei saagi enam suurt midagi teha, et varsti esindajatekoja ja senati valimistel ilmsed vabariiklased pööravad jõud enda kasuks. Obama seadus enam läbi suruda eriti ei saa. Ameerika presidentide ajal, kes on kaks ametiaega võimul, olnud kipubki olema niimoodi, et selle teise ametiperioodi teisel poolel keskendutakse välispoliitikale ja jumal tänatud, et praegune välispoliitiline situatsioon on, on selline, et Obama välispoliitiline nurk on keskendunud just sellele piirkonnale, mis meile on oluline. Ja tegelikult on üks teine mees veel, kel, kellele see nagu ametiaja lõppemine. Klaadi lõppemine on tulnud meile kasuks Nato praegune peasekretär Anders Fogh Rasmussen ja see, et Rasmusseni noh, nagu perioodi puhul oleks, oleks jäänud ju noh, millest nagu rääkida oleks olnud nagu vist oktoobris-novembris lõpetajale, vabandust, ma täpselt ei tea, et oleks ainult kui oleksid Ukraina asja selle kogu asja tulnud oleks jäänud ainult Afganistani temaatika. Et, et on näha selgelt, et kuidas vulgaarse väljendudes on see kogu see Ukrainas toimuv nii-öelda vungi sisse puhunud Rasmussonile ta on saanud justkui nagu uue hingamise ja kuna ta ametiaiaga lõpeb, siis ta on olnud ikkagi väga reljeefselt väljaütlemistega ja Eesti ja ütleme, noh ütleme Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Võtame sellelt regiooni vaadatakse ikkagi tervikuna nelja nelja riiki. Et meie suhtes ikka väga, väga selgelt toetavate sõnumitega esinenud, seega kindlasti teistele kasuks tulla. Sa mainisid seda kuulsat lauset pidada korduvalt. Ülem ütles, et Eesti ei ole kunagi üksi, aga, aga üks teine lause võib-olla isegi veelgi kõnekam, et Tallinna, Riia ja Vilniuse kaitsmine on sama oluline nagu Londoni, Pariisi ja Berliini kaitsmine. See oli tegelikult kogu selle noh, nii-öelda Obama visiidi kui ka kui ka NATO tippkohtumise juures minu meelest fundamentaalne küsimus. Et, et tuleks see sõnum, et sõltumata riigi geograafilisest asukohast peab olema nende riikide julgeolek NATOs tabatud võrdselt. See on kõige olulisem, et ei ole esimest, ei ole teist NATOt, et meil on üks NATO sõltumata sellest, kas riik asub, on naaber, on Venemaa või, või osuta kusagil nagu kaugel eemal Vahemere ääres. Nojah, seal on ka öeldud seda, et no hüva, et Obama ütleb ja mis siis ütleb selle välja, et aga kustunud nagu reaalsed sammud, aga siin on kaks nüanssi. Esiteks see, et kui Ameerika Ühendriikide president on midagi öelnud midagi lubanud sellur selle oma kõnes kuus korda siis ta ei saa nendest sõnadest nii kergesti taganeda ja teine asi on see, et paari päeva pärast järgnenud NATO tippkohtumisel kinnitati seda ka väga reaalsete sammude ja ettepanekutega, mida selleks teha. Et kaitsta ka neid riike NATO-s, kes, kes ei ole, nagu öeldakse, turvalises keskpaigas. Aga ma natukene intrigeerib sind, intrigeerib et altari ees ka vannutakse igavest truudust. Aga ikka me näeme, mis juhtub. Nojah, aga igaüks abielu altari No ütleme siis, aga mis iganes noh, ütleme, et kasvõi seaduslikult. Et ütleme nii Sellises Lääne-Euroopa õhtumaises kultuuriruumis on üks fundamentaalseid tõesti see, et lepingutest peetakse kinni ja, ja sõnades peetakse kinni. Ma usun, et selles mõttes me ei peaks nagu küll nagu kahtlema, et Eestis on kahjuks julgeolekuanalüütik, kes kraaksuvad kogu aeg-ajalt, kuidas NATO ei tule meile appi ja nõnda edasi, et et noh, mina, mina ütleks sellisel puhul, et tuleks olla nagu enesekindlam. Et lõppkokkuvõttes sellisel juhul võiksime ütelda, et milleks meil üldse oma riiki vaja on. Sellise rahvaarvuga oma riigi ülalpidamine on võib-olla selline luksusonju. Tuleb olla ise enesekindlam ja mida enesekindlam salatseda tugevam suled ka igasugustes liitudes, et et me ei ole, me oleme üks, üks osa NATO-s, võiks osa Euroopa Liidust, me, me, me ei pea nagu suhtuma sellesse, meie kujundame ka nende otsuseid. Et mitte mitte meie Eesti kujundatud minu meelest nagu enesekindluse hästi oluline asi, et ja, ja kui see juba läks jutt selleks, et et need meile tõid olulised sõnumid, siis on nagu, võib-olla peaks nagu ära kordama, mis, mis need kaks olulist sõnumit transistorid on ju, et et üks on siis see, et et 2002. aastal loodud NATO kiirreageerimisjõud saavad Operatiivvõimekus reageerida kahe- kuni viie päevaga peaksid nad olema siis valmis väga kiiresti nagu sekkuma, et see nii-öelda nii-öelda treeningmissioonikeskselt nagu nagu Honnad tekib, nendel selline operatiivvalmiduses väga-väga kiiresti jõuliselt sekkuda, see on siis nagu üks oluline sõnum. Ja teine oluline sõnum on siis see, et, et kõik need lisa panustamist, mis on toimunud nüüd alates Ukraina noh, ütleme siis Ukraina sõjast, ärme ärme nagu räägi kriisist räägime nii, nagu asjad on, on, on nagu meie julgeolekut hakanud mõjutama, et kõik need lisa panustamist liitlaste poolt. Et need asjad jäävad alles ja suurenevad veelgi, et tegelikult oli ju see jabur olukord, kus kus enne seda, kui meil nüüd oma Ämaris tekkis, seevastu lennukite vastuvõtt on ju oli, oli meile kõige lähedasem siga, sõja, NATO sõjaväe lennuväli 600 kilomeetri kaugusel, aga venelaste oma, millest tahaks Eestit rünnata, oli 300 kilomeetri kaugusel. Jabur olukord, see ja selles mõttes, et kui meil nüüd on siin oma Ämarisse võimekus, on ju, et see on väga hea ja see peabki nii jääma, see ei saa olla ajutiselt niimoodi, et nüüd läheme mingi aja pärast jälle selle leedu asja peale. Et see on kindlasti väga normaalne ja see jätkute kindlasti. Ei, no lisaks veel pajutatakse idapoolsetesse riikidesse see, millest on palju räägitud. Millal NATO baasid tulevad, paigutatakse siia varustus? Tehnika, kas ajalehetehnika, mida siis need kiirreageerimisjõud, kui nad siia paisatakse, 25 päeva jooksul saavad kohe kasutada, et siin on nagu infrastruktuurid ja varustus on olemas, et see ongi see nõndanimetatud NATO baas, millest unistad? Ja, ja tegelikult on ju see, et et noh, selles mõttes nad on siin räägitud, mõned ütlevad, et noh, peaks olema, ma ei tea, kuskil 10 tuhandene meheline noh nagu ma ei tea, NATO üksus sees, et noh, seda loota natukene praegusel hetkel nagu ebareaalne. Aga Eesti allkirja sellele leppele ära, et võiks hakata moodustama ja millest ma räägin? Milles on kiirreageerimiskuue seitsme riigi kiirreageerimisjõudude suurus? See ei tohiks see, aga ma ei mõtle niimoodi, et Eestisse tuleb mingi 10000 meheline alaline nagu Paalselt perekondadega, kus perekond, see, see nagu aga mis on nagu selle asja puhul, nagu oluline on paljud räägilises leiutise efektist ja see ongi see, et et on meil siin, ma ei tea, 200 300 ameeriklast või 600 hispaanlast sakslast, keda iganes, et just ongi see, et meil on pidevalt sees mingi hulk erinevate NATO liikmete erinevad sõjad, väelasi ehk kui Eestit rünnatakse, siis tegelikult rünnatakse ka neid riike. See on oluline meie jaoks, et, et meil oleks pidanud niisugune erinevate riikide nagu sõjaväelaste olemasolu, olutasin siin olemas, ei ole vahet. Ja ma olen kuulnud ka teistsugust hinnangut et alaliste baaside otsus jäi ainult Angela Merkeli taha, et kuna Angela Merkel oli väga jõuliselt alaliste baaside ja NATO-Vene alusleppe kõigutamise vastu, siis jäi, jäi see tegemata, lepiti sellest teistsuguses lahenduses kokku, mis põhimõtteliselt noh, ei tähenda ju ei ole suur erinevus, et kas me nimetame neid alalisteks või roteeruvataks üksusteks, aga kui nad on kohal ja kujutavad piisavalt heidutus, siis see ongi see, mida me soovime. Nii et noh, tõenäoliselt Angela Merkeliga seoses on sellel sellel käigul ka mingi põhjendus või, või vähemalt on arvatud Merkeli käigu taga oli see, et nii-öelda saavutada see Ukraina vaherahu sõlmimine Venemaa venemeelsete separatistide ja Ukraina vahel ja et Merkeli vastukäik oli justkui see siis, et, et see alaliste baaside lause Nato Nato sellesse kohtumise lõpp kommunikesse sisse ei lähe. See on ju tore, kui Rasmussen nimetas. Mõned päevad enne Obama külaskäiku nimetas, et tegelikult tulevad Balti riikidesse ja teistesse Ida-Euroopa riikidesse NATO baasid, aga me ei nimeta neid baasideks. Ehk siis kellelgi logistiline. Mängi. Aga Barack Obama oma kõnes ju ütles ka või vabandust, see oli pressikonverentsil, oli vist? Jah, pressikonverentsil ta ütles välja selle lause, et, et tuleb USA balti riikide Põhjala ühine treeningkeskus Ämarisse, kus siis tõenäoliselt hakatakse koolitama lendureid, mis tähendab täiendavat täiendavaid lennukeid, täiendavate isikkoosseisu, Eestimaa elanikud peavad tõenäoliselt leppima ka sellega, et müra on natuke rohkem. Aga teades, et see, see müra tagab meile siin ka turvalisust, siis ma arvan, et sellega lepitakse üsna kiiresti. Ja üks asi, mida hakatakse rohkem tegema, on kõikvõimalikke ühisõppused ja neid hakatakse väga suuremahuliselt tegema ja väga paljude riikide osa võtta siinkandis. Regioon on ikka nagu enne, ütlesin Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Et, et see on kindlasti ka nagu oluline, et mitte need ei ole alaliselt sees, vaid kuskil, vaid ei istu kuskil on ja niimoodi ühe koha peal vaided, neid pidevalt tehakse õppusi hoitakse nii-öelda ennast nii-öelda treeningtreeningutega nii-öelda reageerimisvalmida, et ma arvan, et see ei ole sugugi nagu baasia, kõik. Jah, tulles veel tagasi Barack Obama Eesti visiidi juurde, siis ma ei ole tähele pannud, et Eesti oleks teiste riikide juhtide poolt nii palju kiita saanud. Et mis seal salata, et see oli, see oli mingil moel palsam meile, ma, ma isegi hinnates, kuidas seda kõnet esitati, millist vastukaja see tekitas, ma nimetaks seda üheks meie 20 viimase 23 aasta kõige olulisemaks kõneks aga, aga juba juba ka see, et Barack Obama noh, niivõrd jõuliselt, Ta kiidab ka Eestit kõikide nende arengute eest. Mu meelest on see päris tähelepanuväärne. Võib-olla natukene tõmban need nüüd ülevoolavad emotsioone alla ka aga ma istusingi seal saalis. Ja mulle tundus, et see, kes on siin mingi ehteestlaslik nagu vaoshoitus või, või mis see nagu on, et et tegelikult tuli Barack Obama kõnesse, mis olid tegelikult briljantsed nagu koostatud strateegiliselt need need ja ehkki ütleme niimoodi, et pärast inimesed tulid saalist välja nagu rääkisid, et vaata, kus ikka mees pidas kõne peast jaga hästi, rääkis, et noh, põhimõtteliselt, et ma ütlen niimoodi, et ega ka uudisteankrud ei loe oma tekste peast. On olemas trump rikkus mahaluga ja temal olid need veel eriti ägedad, et olid need nii-öelda klaasist, kus, mis nagu eriti nagu välja paistnud rõdul olevad inimesed nägid neid on ju. Et, aga, aga, aga selle kõnele kaasaelamine see kõnes oli juba esimeses pooles väga palju selliseid kohti kus tegelikult oleks pidanud olema nagu, nagu aplaus või hõisked nii-öelda sisse kirjutatud olid. Ja kui saal oli, kuulas vaikides hardalt ja see asi hakkas tööle pigem kõne teises pooles, kus saal hakkas nagu kaasa elama, et niisugune ehteestlaslik vaoshoitus algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama, oli nagu näha, aga aga aga minu jaoks oli see noh, kui kui inimesed sealt saalist välja tulid. Oli näha, et näiteks ühe suursaadikule endisel olid pisarad silmis. Oli väga emotsionaalne. Ja see väike nüanss ka, olen siin lugenud kommentaare või õigemini küsimusi, et miks ei sõitnud Obama visiidi päeval trammid ja, ja trollid ja lipukeste kant. Ja põhjendus oli see, et tegemist ei olnud riigivisiidiga. Aga ma ei tea, no ma ei tea, käivad igasugused kakkusid, eks ole, ja trollid sõidavad arusaamatutel lipuvärvides nagu Ameerika Ühendriikide presidendi puhul oleks võinud ikka ka olla Ameerika väiksed lipukesed. Trummidel. Rolli jah, aga noh, see nii nii-öelda seda suhtumist nägid tõenäoliselt ühe rahva raha välja anda ajaleheroheline pealinn. Et Ameerika Ühendriikidega ka linnavalitsusele erakonnal ühe teise riigi erakonnaga valitseja erakonnaga koostajad. Tahad sa öelda, et varsti on oodata mingisugust teist värvi litter trollidele? Tahaks seda teemat. Edasi arendada, et ma korraks ainult ütleks veel nii palju, et, et siin visiidi eelarve vist räägiti, et kas oli 500 kuni 700000 eurot. Aga kui nüüd vaadata, et kui palju Eesti on jõudnud seeläbi maailma, kui palju on Eestit mainitud, siis ma arvan, et, et ükskõik millise turunduseelarve kõrval on see ikkagi väga väike, väga väike summa, arvestades, et kui palju, kui palju on nagu Eestiga seonduvat seeläbi maailma jõudnud. Loomulikult noh, sellised sellised rehkendused on nagu pane üldse nagu mingid rehkendused, selliste visiitide puhul on üldse väga nõmedad, noh samamoodi, rahvusringhääling tootis telepilti, mida EBU vahendusel kandsid Euroopa liikmesriigid, sealhulgas BBC, mida ta andis üle EBU, välistades näiteks CNN. Noh, kõik olid nagu, lisab. Kuludeta, kas sa tegid mingi arutluse ka, et kui mitmesse maailma riiki telepilt üldse jõudis CNNi kaudu muidugi üle maailma ja nii edasi, aga BBC kaudu ka, aga aga veel, et kui palju nagu eraldi riigid tellisid seda pilti. Peast seda ei tea, sest noh, nagu seal on, mitu asja nad rahvusringhääling tegi otseülekanded siis osadest kohtadest, kus sa ei mõtle nagu siis viidi ja kohtades siis võeti nagu, nagu pandi videopilti kiiresti operatiivselt üle, et seda nagu raske öelda, et kes mida kandis kogu aeg üle, et aga, aga noh, meie vahendusel oli võimalik saada kogu maailmapilt kätte, et sellistel sellistel hetkedel ei hakata muide sente-eurosid lugema. Sellistel hetkedel on mingid muud väärtused olulisemad. Et sellised hetkel ajakirjanikud muutuvad rohkemaks kui ajakirjanikud, et et siis hetkel tehakse nagu Eesti ees neid asju mitte niivõrd oma igapäevase töö eest. Üks huvitav nüanss veel, mida ma just viimaste nädalate jooksul olen tähele pannud, et inimesed, kes varem olid seisukohal, et ei tea, kas maksab ikka vene karu ärritada ja kas ikka maksab nagu siin noh, nii-öelda nii jõuliselt kui rääkida sellest, et, et demokraatia vähikäik Venemaal võib ühel hetkel lõppeda ka sellega, et sellele selle järgnevad ka agressiivsed välispoliitilised sammud ja nii edasi. Et siis ma olen nüüd nagu tähele pannud seda, et need inimesed on, on oma seisukohti muutnud ja väga selgelt leitakse, et kõik, mis on toimumas NATO liinis, mis on seotud sanktsioonidega ja nii edasi, et need on õigustatud ja, ja kõik, mis nii-öelda natukenegi üritab nagu Venemaad ohjes hoida, et need sammud on õigustatud minu jaoks täiesti hämmastunud Toon näite Gruusia sõjas. Gruusia sõja ajal oli meie president Toomas Hendrik Ilves üks neid, kes kutsus läänt otsustavamalt reageerima sellele agressioonile, mis Venemaal toimub. Toona sai ta nii Eestist kui ka Euroopast. Noh, nagu väga palju kriitikat, et ah et ei maksa Venemaad ärritada ja püüame selles leida mingeid siukse rahumeelse lahenduse, nõnda edasi. Aga oleks gruusia kriisi lääs käitunud otsustavamalt. Võib-olla meil täna ei olekski Ukrainat sellel teemal, et selles mõttes selline poliitika, et kohtleme Venemaad kuidagi eriliselt kuidagi siidikinnastes, ärme ärme, ärme teda tulebki temast erisustest aru saada, nüüd edasi. Et see kõik nagu näitab, et Venemaa tõlgendab seda nõrkusena. Venemaa võtab arvatult võrdväärse partnerina seda, kes käitub mitte otseselt samade vahenditega, aga käitub jõuliselt, et iga selline siidikinnastes käitumine nihutab neid piire. Kahjuks meie julgeolekule ebasobivas suunas. Üks tõrvatilk on muidugi siin asja juures veel on see, et oma käik siia ja tema sõnum mis oli paljuski suunatud ka ju Venemaale jõudnud venelastelepärane, sellepärast et vele Vene telekanaleid Vene meedia, kes on täielikult Kremli kontrolli all, seda lihtsalt ei edastanud. Obama visiidi valdav selline märksõna oli kuskil seal uudisterodu lõpus oli see, et noh, Eesti kui Ameerika sülekoer tõst tõestas end taas, eks. Koerte ees oli lühemalt, vaatasin üle, rassiias oli natukene pikemalt, mõlemad olid väga ilkuma stonis. Ja see oli ju see vaba, rääkisime kõnes sellest kohast, et tegelikult on Venemaa ju Venemaa ajaloos on ka toredaid hetki ja kultuuriliselt on, elame äge ja siis noh kanti seda neid kohti üle täiesti kontekstis rebiti mingeid asju välja. Et seal on küll, aga see taaskord viib nagu selleni, et ka siinsed mitte-eestlased elavad kahjuks ühes teises inforuumis. Jah, aga ei, ma sellega ei vähenda nagu Obama sõnumit sellest, et see sõnum, ta oli mõeldud ühtlasi nii nii venelastele, Venemaal kui ka ütleme, Kremli võimuladvikule, aga ma arvan, et Kremlis jälgiti väga hoolega, mida Obama ütleb ja kus ta seda teeb. Ta nagu tavaliste venelaste nii jõudnud, see ei ole ju midagi uut sellepärast et ega tavalise tõenäoliselt ei tea ka seda, mis Ukrainas tegelikult toimub, sest täielikult ajupestud ma, ma tahaks kiita kolleeg, kanal kahest, kes on hiljuti ülitasid ühe sellise ekspireed eksperimendi, kus Teet Korsten, Virumaa ajakirjanik, vaatas nädal aega ainult vene telekanaleid ja, ja see, kui ta lõpuks ja lõpuks lõpuks kokkuvõtte tegi, siis, siis no ega seal zombist palju puudu enam ei olnud, tunnistas ka ise seda, eks ole, et see on nisukene ajupesu ja selline võltsid, mis tuleb Vene telekanalitest. Et see on ikka, see on ikka, see on ikka üüratu, isegi nõukogude ajal sellist asja ei olnud. Jah, aga kui me siin veel räägime sellest, et kuidas Venemaasse suhtuda, siis Obama visiidipäeva hommikul kolmapäeva hommikul jõudis avalikkuse ette uudis ka Soome välisministri Erkki Tuomioja järjekordsest väljaütlemisest, millest ta rääkis siis NATO alalistest baasidest ja ta leidis, et et NATO alalised baasid Eestis Testabiliseeriksid oluliselt olukorda, mõjuksid halvasti kogu piirkondlikule julgeolekule ja ta ütles küll, et pole minu asi seda öelda, aga siis ta ikkagi ütles nagu kõik välja, mis ta selle asja kohta arvas. Kui ma nüüd vaatan, et mis juhtus uwalsis, siis valsis läks Soome ja tõenäoliselt ka seesama Tuomioja sõlmima kokkulepet NATO-ga, mis oluliselt tihendab ja tõhustab Soome senist koostööd ka Rootsil senist koostööd NATOga. Ja, ja, ja kui ma nüüd vaatan, et noh, mida ka Soome siis ka peaminister on öelnud ja kuidas, kuidas nad käituvad, et siis selline skisofreeniline Soome skisofreeniline olukord Soomes sisepoliitikas ja ka Soome, Soome välispoliitikas muutub üha märgatavamalt ja nad nad enam ei oska ennast kuidagi positsioneerida, nad on endast kogu aeg rääkinud, et me oleme head Venemaa asjatundjad. Aga samal ajal sellest ekspertiisist on nagu vähe kasu, kui, kui kogu aeg neid noh, nii-öelda nad mängivad ennast järjest rohkem nagu nurka, et kuidas te seda skisofreeniline olukorda, mis Soomega seoses on tekkinud? Ei, ma arvan, et see on väga paljuski seotud ka Tuomioja isiksusega isikuga. Võib-olla Eesti poliitikud ei saa seda välja ajada, mina saan küll ütelda, et mulle tundub, et ta on nagu maailmavaatelt kommunist ja, ja see on võib-olla kinnidega tema isiku eluloos ja, ja nendes ideaalidest, mis tal nooruses oli nõnda edasi, et. Et ma arvan, et see on ma ei ütleks, et mingi nii-öelda poliitilises eliidis oleks mingi suur nagu lõhe või skisofreeniline olukord, et ma, ma arvan, see on nagu ühe mehe isiklik nagu probleem mitte nagu niivõrd lõhe nagu soodsam. Ei noh, selge on see, et Soome vaikselt ju liigub Nato noh, ka liikmelisuse suunas, aga de facto on ta NATO liige juba mõnda aega, ehk siis tema sõjaline koostöö NATO-ga, tema planeerimine ja nõnda edasi on on niivõrd pikki aastaid kestnud niivõrd kaugele arenenud, et siin on puudu just see liikmelisuse staatus, mis on Soome jaoks muutunud võib-olla ka väga oluliseks, sellepärast et artikkel viis Soome peale ei laienenud hoolimata sellest, et de facto ta võib olla ka Nato Nato liige, eks ole. Et ja Soome avalik arvamus tänu ajaloole on selline, et meil ei ole vaja neid sõjalise liit, kuigi avalike avalik arvamus, aga nyyd on hakanud muutuma ja ja Venemaa on ikka oma välispoliitilise käitumisega teinud palju teeneid. Just et siin midagi sellist artiklit Soome ajakirjanduses, et Soome avalik, kus, kus sellel teemal nagu arutatajate sama avalik arvamus on väga palju sõltu sellest ka soome eliidist. Et kui Soome liit, poliitiline liit, et aga rohkem nagu NATO liitumise mõttega nagu spekuleerima või spekuleerima, vaid seda, seda nagu teadvustama et siis avalikku arvamust tuleb nagu sellega noh, nagu järgi, et see on seotud nagu sellega ka veidi. Aga ühesõnaga jah, et mina nagu selles toome ja Tanja teinud teisigi sarnaseid väljaütlemisi. Et väga nagu võime kaklusel ilvesega, eks oronidest Eedeerutaks sel teemal Rääkides siin veel Walesi tippkohtumisest, siis võiks ju tippkohtumisel sõnastati väga selgelt, et me peame keskenduma rohkem kollektiivkaitsele ja ja selles mõttes võib seda nimetada teataval määral selliseks NATO taassünniks, sest mäletan, et siin kümmekond aastat tagasi öeldi, et noh, et ei teagi, et noh, need naftal tekivad täiesti uued väljakutsed jäävad NATO tegutseb üle maailma laiemalt ja küll jälgitakse nagu seda hoopis nagu laiemat pilti kui kollektiivkaitsega seonduv. Siis nüüd uuesti on juurte juurde tagasi tuldud ja öeldud, et NATO esmane eesmärk on ikkagi kollektiivkaitsega tegelemine ja ja see kindlasti on meie jaoks väga rõõmustav. Kui nüüd vaadata, millised on Venemaa poolsed reaktsioonid sellele missis Ottawas otsustatud ja, ja millise suuna Ta valinud ja, ja kui palju NATO kaitseplaane muudab siis no me võime täiesti kindlalt väita, et Venemaa sõnastab lähiajal NATO oma vaenlasena, ehk siis me oleme, me oleme täna tõenäoliselt de facto juba külmast sõjast tagasi. Aga te juureme veel ei ole, sest seda Venemaa-poolset doktriin ei ole veel sõnastatud. No mis tähendab peole sõnastatud kõik Venemaa juhtivad poliitikud ja analüütikud ei ole paberil, on ju välja öelnud, et NATO on peamine vaenlane ja teinud seda juba aastaid. Isegi sellel ajal, kui, kui NATO pidevalt otsis kontakti Venemaaga ja loodine partnerlussuhted ja partnerluslepingu ja siis juba sel ajal rääkis Venemaa tegelikult siseriiklikuks tarbimiseks hoopis teist juttu. Et NATO on meie peamine vastane vahend. Meie huvides olema ka see, et, et kas nad tulevad nüüd uus peasekretär, milline saab olema tema agenda ja suhtumine, aga, aga meie jaoks on võib-olla hea see et tegu on siis Põhjala mehega ja neist tuleb riigist, kellel on ka piir Venemaaga. Ehk siis norralane Jens Stoltenberg Ja siit me jõuame ehk selle nädala kõige salapärasema ehk kõige ootamatum uudiseni jaa. Maire Aunaste liitumine järeliga No tegelikult ma tahtsin rääkida ikkagi sellest, millega seoses on kaks erinevat versiooni. On, on väga palju fakte, mis kinnitavad, et ühe poole versioon on õigem kui teise poole versioon. Ja hakkame rääkima siis kaitsepolitseiametniku röövimisest eile hommikul Venemaale toimetamisest ja tema spiooniks tembeldamisest. Tegu on siis kaitsepolitseiametniku väga pikaaegse kaitsepolitseiamet nikku Eston Kohveriga, kes siis eile hommikul viis läbi. See ametlikult on vist öeldud korruptsioonivastast korvi korruptsiooni ja piiriülese kuriteo tõkestamise operatsiooni luhamaa piiripunkti lähistel ja, ja, ja siis ühel hetkel tulid üle vene piiri inimesed, kes siis seal nii-öelda piiritsoonis viibinud kohvri noh, tõenäoliselt siis füüsiliselt pärast füüsilist kontakti endaga kaasa võtsid ja Venemaale viisid. Ja see konkreetne lugu on nüüd küll tekitanud, et niivõrd palju küsimusi me oleme saanud. Mõningaid vastuseid, tänan, oleme jälle pisut targemad kui eile, aga kindlasti on siin siin selliseid nüansse, mida, mida veel avalikkuseni ei ole toodud ja ka ja ma tean, et ka sinul urmat on üks versioon mis, mis kindlasti võiks kõlada huvitavana. Ei no mis versioone ikka, et eks siin neid kuna tegu on juhtumiga, kus, kus absoluutselt kõike ei saa ju ära rääkida, et siis sa saad neid versiooni, igaüks saab oma versiooni ise nendest olemasolevatest infokildudest nagu kokku panna, et ja, ja ma ei saa öelda, et see, mida mina olen sellest kildudest kokku pannud, on, on absoluutne tõde ja, ja ja et seda saab nagu öelda, et nii see oligi, on, aga noh, kui kui, kui vaadata neid kilde, mis on olnud, siis no kasvõi neid fakte, et ka Eesti kaitsepolitsei on kinnitanud, et Eston Kohver oli seal seal seal piiri lähedal. Piir ei ole tegelikult kontrolljoone lähedal, meil ei ole piiri Venemaaga ja tal oli kaasas teenistusrelv, tal oli kaasas 5000 eurot. Noh, kõik see viitab tegelikult sellele, et, et tal pidi olema kellegagi või mingi kohtumine. Loogiline minu spekulatsioon, loogiline on see, et tal tal võis olla kohtumine tõesti nii nagu ka üks vene agentuur kirjutas võimaliku informaatoriga. Kas informaator oli, oligi siis tegutses mingi salakaubavedajaga või mis iganes, seda ma ei tea, on ju. Ja siit on küsimus, et kas informaator, kes kellega oli kohtumine ja tõenäoliselt oli mõeldud siis mingi informatsiooni eest mingi hunnik raha, mõõdu veel kord, see on minu isiklik nagu spekulatsioon. Et oli topeltagent. Mängis tegelikult kahte mängu. Kui oldi tama tegevusele FSB poolt jälile saadud ja mõlemad mehed võeti, rööviti siis ära. Üks oluline nüanss. Üks oluline suur vastuolu, mille, millele minu meelest Eesti pool võiks oleks pidanud tegelikult juba eile õhtul selgus trauma on see et Eesti väitis, et et Eesti pool slaidis kaitsepolitsei, et see kaitsepolitseinik rööviti Eesti poolelt. FSB teatas, et ta peeti kinni siis Pihkva oblasti territooriumil. Et kui on olemas tõesti see protokoll, millele ka Vene pool on alla kirjutanud et toimus piiririkkumise intsident siis selle dokumendi hoolimata sellest, et võib-olla mingid riikidevahelised kokkulepped ütlevad, et seda natuke tegema mõlema poole nõusolekul oleks pidanud kohe avalikustama. Üks pilt üks dokument kõneleb rohkem kui 1000 sõna. Nii et ma väga loodan, et see, mida eile õhtul keelduti aktuaalsel kaameral dokumendi näitamast et ma loodan, et et on Eesti nagu tõe ja maailmale tõeselguse toomisel, siis väga palju tekitab. Meil on meedias vastukajasid. Selguse toomisele näitamiseks, Venemaa järjekordselt valetab. On see dokument väga oluline avalikustada? Minu meelest? Dokumendil fikseeritud piiriületus, rüseluse koht, eks ole ja sellele alla kirjutanud eesti kui vene voore, piirivalvet. Mitte ainult seal on ka jalajälgede järgi tunnistatud või mõlemad poolon tõde tõdenud seda, et on tuldud Venemaa poolt ja on mindud tagasi Venemaa poole. Ja kui Vene pool on selle allakirjutanu tunnistanud, seda siis see dokument oleks nagu Aavlikest näidata sellest, et Vene pool lihtsalt räigelt valetab. Et noh, aga kindlasti väga paljud detailid selles loos lõputult jäävad nagu, nagu nagu meie teadmata ja võib-olla praegusel hetkel on kõige olulisem see, et noh et kas, kas siis mingite riikide, poliitiliste või mingite muude kokkulepete toel tuleks eesti mees sealt kätte saada. No on ka veel üks teine versioon, mida me oleme lugenud, mis on ka väga huvitav ajakirja diplomaatia peatoimetaja Kaarel kaas on arutlenud selle üle, et tegu oli ühe korruptsioonijuhtumiga, mis viis FSB nii välja. Ja tõenäoliselt FSB kõrge ametnik, avastades et tekkimas on probleem, lahendas selle olukorra selliselt, et et ühel hetkel FSB röövis siis Eesti kaitsepolitsei töötaja lihtsalt Eesti poolelt ja, ja võttis kaasa ja nüüd üritab tembeldada siis Eesti kaitsepolitseitöötajate spiooniks viidates lihtsalt kaasas olnud kohvrile ja, ja ma saan aru siis mingisugusele seadmele, aga see, et toimus Kaitsepolitseioperatsioon piiril, mille puhul on alust arvata, et kaitsepolitsei piiri rikkuma ei läinud, kuna meil ei ole sellekohaseid tõendeid, meil on vastupidised tõendid. Sellele viitab ka ju see, et, et on olemas informatsioon selle kohta, et raadiosidet segada ja, ja ka sellele on Kaarel kaasa viidanud, et et järelikult keegi pidi kas siis suutma tõestada seda, raadiosidet on segatud, ehk siis see on olnud tõenäoliselt Kaitsepolitsei, kellel oli siis parajasti käimasoperatsioon. Ei, no kui üks Eesti tipp-poliitikutest kasutas väljendit, et Vene poolelt tulijad ei kandnud ametiriideid ametivorme siis järelikult pidid tulema see tunnistus, kas siis mingi salvestise või isikute näol fikseeritud. Sest kui Eston, Kohver ainuke, kes seda nii-öelda oleks olnud, kes Pealtnägija olnud, siis tegelikult oli neid, kes fikseerisid, selle on veel. Et ilmselt on siin asju, mida mingitel olulistel kaalutlustel hoitakse hetkel veel saladuses ja mida, millest ei saa rääkida, et ka kaitsepolitsei peadirektorile ju käis ju aktuaalses kaameras ja ega ta väga nagu sõnakas sel teemal ei olnud, aga aga noh, võibolla mind natukene selle loo juures nagu häiris see, et alates pärast selle asja nagu teatavaks tegemist suunas, sellist noh kontrollis sihukeste infovoogu või oli selle infovoogu nagu peremees oli kahjuks nagu FSB. Et sealtkaudu tulid sõnumid, mis jõudsid meediasse pärast selle fakti teatavaks saamist, sealhulgas ka nimi, sealhulgas nimi. Ja need detailid, mis tal kaasas olid, mida pärast nagu kinnitati, ütelda, tulid see raha, see on ju suur summa, raha ei anna oma lihtsalt siukest raha kaasas, onju et siis detailid tulid, et võib-olla on siit ka ka meie jõustruktuuride lõppemist, et kuidas taolistel hetkedel ka võib-olla infoga natukene strateegilisemalt käituda. Maailma meediasse on jõudnud ka sellised pealkirjad selles toimunust, et see on Eestile koha kätte näitamine. Et väga põhjalikult on loomulikult kirjutatud lahtise Eesti poole versioon, et rööviti Eesti poolelt just Eesti Eesti poolelt rööviti julgeolekutöötaja, siis on öeldud, et see on provokatsioon pärast loba, oma visiiti ja, ja seega on ikkagi väga selgelt seostatud seda sammuga ka sellega, et justkui Vene pool üritab nüüd kohe kiiresti kohta kätte näidata pärast Obama visiiti, et eestlastele, et ärge nüüd ikkagi nagu, kui täis ka minge aga, aga selle vastu tõenäoliselt räägib ikkagi see, et kui on kavandatud mingi operatsioon ja tõenäoliselt mingi operatsioon oli käimas, siis selliseid operatsioone ei kavandata üleöö. Selleks tehakse ikkagi päris mitmekuiseid ettevalmistusi, mis, mis võib siis ka viia meid sellele arutelule, et need on siiski üksteisest täiesti sõltumatud asjad. No selline poliitiline paranoia viisuga kohe viska, tegelikult tuleb tunnistada ausalt minu esimene mõte, kui see uudis tuli eile selle peale, et tegemist on sellise kättemaksuga poliitilise aktsiooniga nüüd Obamaga tule ja Wellsi tippkohtumise otsustele ja Eesti roll NATO-s ja nii edasi. Aga see läks mul nagu päris kiiresti meelest ära, kui hakkasid need faktid tulema, et, et mis nagu tegelikult seal võis juhtunud olla, kas siis agendid või salakaubandus. Seda esiteks miks see mõte tekkis, oli see, et kohe tuli meelde see 38. aasta juhtum, kui, kui Eesti piirivalvurite tapeti, eks ole. Aga, aga teisalt noh, hea küll. Ma olen sihuke päris autoriteetide analüütikuid lugenud ka meie Eesti, kes ütlevad, et tegemist on Eestile koha kättenäitamiseks. Aga no kujutage ette, et no kas siis kas Venemaa on siis tõesti nii nõrgukesed? Ta näitab Eestile kohta kätte sellega roovi röövib ära luhamaal kohvri. Ma arvan, et Venemaa saaks tunduvalt suurema asjaga hakkama, kui ta tahaks nagu eestile kohta kätte näidata. Et sellise tillukese juhtumiga nüüd keegi ei võta seda ju tõsiselt, et seal mingi koha kätte näitamine. Nojah, kui seda nii-öelda kättemaksuteooriat edasi, et siis võib ju ka võib ka versiooni õhku visata, et see oli dresseni ja Herman Simmi astet samaks, aga noh, aga antud juhul nende puhul oli lihtsalt tegu lihtlabaste reeturitega, nii et vaevalt et nende puhul keegi üldse mingisugust väga-väga põhjalikult vaktsiooni oleks kavandanud. Tunnistati lihtsalt, et väike väike kaotus ja informatsiooni enam sellisel kujul ei saa. Aga Kaitsepolitsei kohta kindlasti ega ega Venemaal palju häid sõnu ei ole, sellepärast et et kuna ka ka mitmed rahvusvahelised väljaanded on kaitsepolitsei ikkagi Kesk ja Ida-Euroopa üheks kõige tugevamaks julgeoleku organisatsiooniks tunnistanud, öelnud, et kaitsepolitsei teeb väga efektiivset tööd siis ekskaitsepolitsei on kindlasti venelastele pinnuks silmas. Jah, ja konkreetne, isegi nagu eilses aktuaalses kaameras refereeritud AFP ajakirjanik Blanca on olnud ka juba FB huviorbiidis juba juba aastaid. Et FSB ajakiri siis nimetas teda üheks võtmetegijaks, kes siis värbab nii-öelda informaatorid Venemaalt. Ja aga, aga noh, ma ei tea, et tegemist on ikkagi no meenutame, kui Liibanonis rööviti Eesti jalgratturid. See oli ju sündmus number üks, et tegemist inimrööviga, seal oli neid seitse, siin on üks, aga sisuliselt üks ja sama sündmus on röövitud inimene. Kaitsepolitsei ametnik ei puutu isegi asjasse viidud ära võõrriigi territooriumile. Ei tea kuhu ja me ei tea tema saatusest midagi. Nii et siin on nagu kõige olulisem see, et tuleb käivitada protsess tema vabastamiseks. Noh, see on nagu see kõige olulisem, see on selle asja asja nagu, nagu mõte, eks ole. Vene Föderatsioon on röövinud Eesti kodanik Just ja seda olulisem on mingite konkreetsete tõenditega ära näidata, et see rõõm toimuski Eesti territooriumilt et lükata, ümber näidata, ma ei tea mustvalgelt mingite tõenditega, et see venelaste jutt, et ta oli kuskil Venemaa territooriumil läinud ja nõnda edasi, et see ei vasta tõele. Praegu ei ole vihma olnud, saab ka kaameraga kõik ilusasti üles filmida, ma loodan, et kaameraid on väga lähedal, enam-vähem väga ei lasta, kuigi võib-olla tuleks seda just teha, et näidata ära, et keegi selgitaks ära, kuidas see oli näidata sinna juurde seesama seesama kahe riigi piirivalve poolt sõlmitud akt, mis, mis fikseeris selle selle vahejuhtumi seal just sellisena, nagu me siin täna oleme kirjeldanud ja need Mul oli seal kohapeal ja siis, kui ma viimati enne saadet ka rääkisin, et mida ta nagu läheb, et, et on nagu ma saan aru, et see territoorium on seal selline, kus Eesti poole pealt on rohkem nagu lagedat maad. Ja siis Venemaa poole pealt hakkab sihuke nagu võpsik. Ja kus siis nagu noh, nagu nagu ta kirjeldas, et on väga keeruline nagu, nagu aru saada ka, et, et kus hetkel ta nagu see piiri ületas nagu, nagu toimub ja Ta ütleski, et väga raske on minna nagu lähemale, sest on näha, et teisel pool kükitavad mingid noh, teiselt poolt seda piiri siis kükitavad mingid tegelased. Et, et ei juhtuks seda, et. Urmas, et aga siis tuleb kaitsepolitseil võtta, ise kaamera täpselt teadvustada, ära rääkida sinna juurde, mis seal, mis seal täpselt nii-öelda on, millised on tõendid ja siis see on informatsioon, mida saab ka maailmas jagada. No just, et, et ega peale avalikustamise meil väga palju muid võimalusi siin ei ole, loomulikult siis ka nii-öelda tugev diplomaatiline surve. Ja tõenäoliselt kindlasti siin ma eeldan, et ka president Toomas Hendrik Ilves on selle oma südameasjaks võtnud, et et sellel teemal rääkida, keda ja seda teemat lükata, need loodetavasti me kuuleme siin juba üsna pea, uusi uudiseid, aga, aga julgeoleku teema lõpetuseks Ukrainas kehtib veel vaherahu ja, ja, ja suuremaid intsidente ei ole aset leidnud, aga murettekitavaid uudiseid tuleb kogu aeg juurde, kasvõi see, et Mariupoli alt tagasi tõmbunud väed mis tõenäoliselt siis on Vene väed, on seal ikkagi märkimisväärselt piirkondi mineerinud. No ma arvan, et siin tuleks nagu selles mõttes täpne olla, et tegemist ei ole ikkagi vaherahu, et tegemist on relvarauda relvaraud, et relvad vaikivad, et teineteist ei tulistata ega rünnata. Ja, ja Ukraina president Porošenko on välja pakkunud ka suurejoonelise rahuplaani, mis sisuliselt pakub Ida-Ukraina mitmele oblastile, nii suurt autonoomiat, veel samme on, on, on riiklusele väljas, eks ole, seal oli vene keele kasutamise õigust ja, ja kõik autonoomset, majandust ja nii edasi. Aga separatistide üks juht ju täna hommikul ütles, et me oleme küll relvarahu sõlminud, aga ega see ei tähenda rahu, et me ei jäta enne, kui Need piirkonnad on löönud Ukrainast lahku ja ühinenud Venemaaga. Nii et see on võib-olla lõplik ja teine punkt on see, et no ma ei usu ka. No ma ei tea, mida ma peaks tegema, et usuksin seda, et Venemaa rahuldub sellega, et sõlmitakse relvarahu järel mingi püsiv, püsiv rahu, kui ta on niivõrd palju panustanud sellesse, et see Novorossija kätte saada. Ja kui see relvarahu põlistab tänase olukorra või staatus, quo, mis seal on, siis see kindlasti ei ole Ukrainale kasulik. Sest viimastel nädalatel ei ole Ukraina nagu sõjalistel jõududel kõige paremini seal läinud. Sisuliselt on kõik selle regiooni lennuväljad Venemaa või separatistide kontrolli all siis Donetski välja arvatud. Ja kui, kui see relvarahu nagu põlistab, praeguse staatus koosis põlistab noh, see toimub nagu see põlitav selle konfliktse või problemaatilise piirkonna ikkagi seal nagu väga pikaks ajaks. Ja puht puhtalt ka muid väga palju nagu küsimusi tekib seal, eks see oli ju nagu ka see piirkond oli ju tegelikult ka Ukrainas nagu noh, kui sotsiaalmajanduslikult, keeruline ka varem, onju, et kes siis kuidas siis nagu hakkab ikkagi selle piirkonna noh, nagu kes hakkab reaalselt seda nagu seal tööd, kui ma või, või kuidas, kuidas, kuidas asjad nagu käima hakkavad, kes seda valitsema hakkab, siis eluliselt muidugi pensionidele välja, noh, mis iganes on ju, et et seal on väga palju nagu keerulisi küsimusi ja, ja, ja kui sinna jääb, niisugune segane olukord on ja et siis kindlasti Asi on meieni jõudnud uudis, et Euroopa Liidu liikmesriikide suursaadikud on kokku leppinud uutes sanktsioonides aga need hakkaksid kehtima vaid juhul, kui kui relvarahu rikutakse ja kui relvarahu ei rikuta, siis Venemaale uusi sanktsioone ei kehtestata. Jah, see on nüüd jälle selline asi, et seal on muidugi väga tore, et relvarahu ei rikuta, aga ma olen täiesti nõus Turmetega, et kui see nüüd asi jääbki niimoodi, et asi piirdubki sellise relvarahuga ja edasisi samme astuda, ehk siis mis on oluline Vene väed välja? Kõik need Vene väed, mis sinna on läinud välja kõik separatistliku rühmitused, tunnerme, relvad ära anda, laiali saata ja siis alles saab hakata mingisugust Ukraina võimudel üles ehitama ja taastama seda piirkonda. Aga niikaua, kui separatistid teatavad, mingit relvi loomulikult ära ei anna, laiali nad ei lähe. Neil on oma nõudmised. Ukrainast lahkulöömine vene venelase, Vene Venemaa ütleb, et tema pole üldse konfliktis osalenud, ta ei saagi midagi välja, viies tool, millel on sisse viinud, eks ole. Patiseis, nii et see, ma arvan, et Euroopa Liit ühesõnaga langetab otsuseid, mida ta tahab langetada, mitte otseseid, mida ta peaks langetama. Muide, mis relvarahu puudutab, siis gruusia sõja ajal või järel siis kui ka relvarahu kehtima hakkas pärast seda Vene väed liikusid ikka edasi, ehk siis võtsid veel päris mitu küla enda alla selleks et seda tsooni laiendada, ehk siis see oli siis arusaamine relvarahust, et et on kahtlusi, et ka praegu relvarahu tingimustes võivad kas siis separatistide või lausa need nii-öelda separatistide värvides Vene väed ikkagi edasi liikuda ja mingisugused kindlad positsioonid sisse võtta, et et ühel hetkel olekski nagu, kui, kui midagi juhtub, oleks positsioon parem ja samas, kui midagi ei juhtunud, siis oled seal nagunii kohal ja, ja nii-öelda Ukrainal ei ole enam sinna asja. Eneseanaloog Gruusiaga on väga head, mis, mis juhtus Gruusias 2008. Kõik kartsid, et Vene väed lähevad kohadki risti peale, võtavad ära terve gruusia Sarkozy, tormas hõimude lehvides kohale, eks ole, sõlmiti vaherahu. Tulemuseks oli see, et relvad vaikisid, aga Lõuna-Osseetia Abhaasia läinud. Nüüd on täpselt sama situatsioon. Ida-Ukrainas sõlmiti vaherahu, keegi midagi ette ei võta ja meid võib, õigemini Ukrainas võib ees oodata täpselt sama stsenaarium, nagu oli Gruusias 2008. Ja lõpetuseks räägime pisut lähemalt toimuvast, no sellest, et et valitsuskoalitsiooni eestvedamisel ja riigikogus vastu võetud kuidas see on avaliku korra tagamise seadus on, on jabur ja see, et lubatakse avalikult alkoholi tarbida, et noh, see on nii palju kriitikat pälvinud, et tegu oli tõeliselt rumala otsusega. Et, et selles selleks on kõik aru saanud, aga aga, aga nüüd on, nüüd on kogu selles rumaluse meres on, on ikka see ikka täiega üle trumbata, et see, millega sai hakkama või millega saab hakkama Tallinna linn on ikka veelgi uskumatum. Nojah, et mingil pressikonverentsil siis Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf teatas, et tehakse, pannakse Toompeale üles märgid Toompeale ja Kadriorgu üles märgitud, et seal võib alkoholi tarbinud, luuakse nii-öelda alkohoolikute tsoonid, ehk justkui nagu kätte mängida siis riigile ja presidendile, kes on need nii-öelda seadusemuudatuse nagu heaks kiitnud. Et noh, võib-olla nagu noh, nagu, kui see oli nagu jutu tasandil siukene, siis ta isegi tundus algul nagu väga veidi veidi isegi vaimukas. Aga kui seda päriselus hakatakse rakendama, siis see on väga nõme. See on joomisele propageerimine, see on väga nõme käitumine Tallinna linna poolt, kui need märgid üles pannakse. Tuletan meelde, et seal, Kadrioru kõrval selle ala kõrval, kus tahetakse need märgid panna asub Tallinna linna üks suurimaid laste mänguväljakuid. Seal asub Miia-Milla manda lastemuuseum. Palju õnne, Tallinna linn, kui te hakkate sinna loomis lubavaid märke panema. Et Keskerakonnal on tüüpiline olukord, kus, kus kus nendel on mingi seis nagu muutub soodsaks ja siis keeratakse vint üle. Ja, ja see asi pöörleb nagu nende vastu. Et et kui teil on mingi luugelt keskkonnana slaidil mõistust peast, tehke seal esmaspäeval see aktsioon ära. Aga pange korraks märgid üles, aga võtke märgid alla ja kõike seda, et te need reaalsed sinna üles ei jäta mingit tsoon loo, et see on väga nõme käitumine. Jah, ja ega see ei ole võimalik eriti palju hääli võita, sest ega joodik eriti valimas ei käinud. Oleks mõistlik. Seda jama on võimalik hakata klattima juba esmaspäevast, kui koguneb riigikogu ja loodetavast riigikogu kiiresti ka siis selle teemaga tegeleb, et, et sellel varem kehtinud regulatsioonile ei olnud midagi viga, vähemalt inimesi. Inimestele tuletati meelde, et avalikus kohas alkoholi tarbida ja ma arvan, et nii see võiks ka jääda. Siinkohal paneme tänasele saatele punktijaam, rahvateenrite stuudios olid Urmet Kook, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar ja soovime teile ilusa ja ja nagu aknast näha ka päikeselise päeva jätku.