Ründame koos Hendrik Relve. Kes on ukse ees ja aeg on alustada uusi rännakuid maailma kaugetes paikades. Tänavusel hooajal kutsun teid kaasa rännakutele kolmes maailmajaos. Algul rändame Aafrikas, siis Aasias, limaks Euroopas pass. Aga see Euroopas on väga ebatavaline, see on täiesti euroopäär, see kõige põhjapoolsem nurk Euroopast, nimelt arktilised Teravmäed. Nii et kokku tuleb selline kontrastne rännuhooaeg. Et alustame päris lõunapoolkeralt, sealt kuskilt troopilises Aafrikast, siis jõuame lähistroopikas India põhja- ja keskosas ja viimaks lõpetame siis seal jäises Arktikas jäämägede vahel. Ja veel tahaks öelda seda, et selles rännusarjas hakkab aeg-ajalt tulema üks päris uutmoodi jutuajamise saade. Selle nimeks on kaks rändajat ja seal ei räägi ma üksi, vaid me räägime kaksi. Ja see teine on kah maailmarändur ja temaga me siis arutame juba kahekesi neid maailma avastamise elamusi ja kogemusi. Aga täna täna alustame siis Aafrikaga rändame Tansaanias ühte väga suurde hästi mitmekesises ja hästi põnevasse Aafrika riiki. Niimoodi kõlas siis üks Tansaania laulu algus ja see mees, kes laulab, kuulub Tiigode rahva hulka ja kiigode keel on niisugune, mis on lähedane suahiili keelele. Ahili keel omakorda on Ida-Aafrikas hästi laialt levinud. Et see on ka üks Tansaania ühendvabariigi ametlik riigikeel. Teine ametlik riigikeel Tansaanias on inglise keel ja näkiigod, need on niisugune üks kümnetest rahvastest, kes seal Tansaanias praegu elavad. Võrdlemisi väike rahvas, neid on kokku ligikaudu pool miljonit tasanjasem päris mitmeid rahvaid, kelle hulk on ikka miljon ja veel mitugi miljonit. Aga Tigosid on siis pool miljonit ja see laul, see räägib ühest selle rahva kuulsast laulikust. Ja parajasti on see laulik väga kurb. Ja kurb on ta sellepärast, et ta on vaene ja ta on üksi jäänud, tema lähemad sugulased on surnud ja raha tal ei ole. Ja meie jälle kuulame seda voolu, seda meloodiat, neid trumme seal siis tundub ju täitsa reibas ja rõõmus laul. Aga vat aafriklasi kõrvus ei ole. Ja sellesse vahe, et meie oleme eurooplased, Tiigodan, aafriklased, meie kõrvad laevad samadest meloodiatest välja teistsuguseid meeleolusid kui aafriklaste kõrvad. Ja üldse seda on jah, tema inimesed, tema maastikud, tema lõhnad, tema värvid, need on ka ikka väga teistsugused kui meil siin Euroopas. Ja siis ma olin kusagil veidi vähem kui aasta tagasi novembrikuus. Ja see oli minu aafrika reisidest täpselt 10. reis. Ja vaat, kui sa oled juba nii mitu korda Aafrikas käinud ja saanud aimu selle mandri erinevatest nurkadest, siis paratamatult hakkad nagu Aafrikat nägema, mitte ühtsena. Nonii, kui tihti, nagu möödaminnes öeldakse, et must manner ei ole ühtegi erinevad Aafrika osad on väga erinevad aga need erinevad osad on omakorda mingit teatud ühist joont. Ja vot selle minu oma peas tekkinud aafrika jaotuse järgi paneksin ma Tansaania Ida-Aafrika savanni riikide hulka. Sarnaseid riike on seal Tansaania naabruses päris mitu. Näiteks Tansaania kirde poole jääb Keenia põhja poole Uganda lõuna poole Mosambiiki. Kõigis neis on kõige tavalisemad teks maastikest vannid ja savanni teadagi kubisevad igasugu suurtest ja põnevatest elukatest. Ja kõigi nende riikide ühine tunnus on ka see, et neis on loodusehuvilisel suhteliselt kerge liikuda. Sest noh, kui sa oled niisugune rändaja ja päriselt rändaja, siis praktilise poole pealt saan hästi tähtis teada, et mis ma on siukene, ohutu ja hästi toimiv ja milline on jälle ohtlik, jagus asjad, kuidagi ei toimi. Aga Tansaania kahtlemata on see, kus Huvirändureid oodatakse, seal on olemas täiesti korralik teedevõrk Aafrika kohta korralik ja täiesti toimivad rahvuspargid. Ja vot need teised Tansaania naabrid neelt Keenia, Uganda ma saan pikk, need on noh, enam-vähem samasugused. Jälle, kui nüüd mõelda veel ühe Tansaania naabri peale, see on siis jääb Tansaanias nagu lääne poole Kongo Demokraatlik Vabariik, vaat see kuulub noh, minu peas nüüd sellesse Aafrika osasse, mida ma mõttes nimetan metsikuteks, riikideks seal Kongo demokraatia, vaata kus vabariigis hiigelsuurel maal, hiigelpõneval maal saiu kah rännatud. 2011 kõnelesin siinsamas saatesarjas nendest Kongo mulje, sest ja neid saatev vikerraadio koduleheküljelt ju järele kuulata, kui tahab, aitäh. Ja vot sellised samasugused metsikud suured riigid nagu Kongo Demokraatlik Vabariik on ka ju tegelikult näiteks Kesk-Aafrika vabariik või Sudaan. No neid on Aafrikas siin ja seal kokku päris palju. Ja seal rändaminena, see on hoopis teine tera, see on palju ebamugavam, palju ohtlikum. Kogu aeg võib juhtuda midagi ettearvamatut, sa pead olema valmis teravateks elamusteks aga muidugi on seal ka nendes riikides ääretult põnev ja, ja seal on kordumatut, loodust ja kordumatut, et kultuuriaga kui nüüd ikkagi nende Tansaania ja tema naabermaade peale mõelda, siis ega seal rändamine ei ole ka ikka muidugi üldse võrreldav Euroopas rändamisega. Need on ikkagi Aafrika riigid ja Aafrika son alad. Endastmõistetav, et seal peavad olema valmis ootamatusteks ja üllatusteks ja need üllatused võivad olla halvad, aga nad võivad olla ka väga-väga toredad ja vahvad igasugused üllatused. See nagu kuulub Aafrika juurde. Iga Aafrika reis on seiklus ja, ja iga Aafrika riik, kui nii võib öelda, lõhnab omamoodi ja, ja näed välja omamoodi ja kui ma mõtlen Tansaaniale ja mis tuleb esimene mälupilt, et mis mulle siis nagu kerkib mällu siis on see midagi niisugust etta. Sihuke kuivus, koltunud, kare põlvini ulatus, vannirohi, piiritu avarus, hästi tugevasti lõõtsu, tuul, mõnikord mingi ootamatult tugev paduvihm, aga see ka väga kiiresti. Ja siis selles lageduses üksikud täiesti vihmavarju moodi puud, need on muidugi need akaatsed ja nende vahel siis siin ja seal hulkumas ilmatu suuri elukaid. Noh, see vant, nagu ma teda mõttes nimetan või siis näiteks kirja, et flants ei, selg ulatub ikka vaatajaid poole, akaatsiapuu kõrguse neganedakaatset kani väga kõrged ei ole, aga elevant on jälle väga kõrge. Ja siis kirjagna tema pea ulatub ikka mõnikord täiesti üle puu ladva, kui ta sind sealt kusagilt kiikab. Et see on Tansaania. Jah, see Tansaania, mis maa see on, kui suur ta on, millised on tema lootus, tema elanikud? Aafrika riikide hulgas ei ole Tansaania sugugi kaugelt suurriikide hulka kuuluv. Aga kui me paneksime ta mõttes keset Euroopat, vaat siis ta oleks hoobilt suur riik nagu võrdleme näiteks pindala Euroopa riikide pindalaga siis Saksamaaga võrreldes Saksamaa on ju suur riik Euroopas Saksamaaga võrreldes ann Tansaania pindala kaks korda suurem. Ja kui mõtleme Tansaania rahvaarvu peale siis elas seal 2012 aastal kokku 45 miljonit inimest. No 45 miljonit inimest ühes riigis Euroopa riikidega võrreldes jälle kahtlemata suur riik. Euroopas on näiteks sellise rahvaarvuga ligikaudu Hispaania. Aga kui nüüd mõelda, kuidas need kümned miljonid inimesed seal Tansaanias asuvad, siis nad paigutuvad sellele hiigelsuurele maale üsna ebaühtlaselt. Suur osa elab nendes linnades ja siis maarahvas elab tihedalt teatud kitsastel aladel ja teatud väga suured alad on väga hõredalt asustatud. Kõige suurem linn seal Tansaanias. Jaan tar, assalaam. See asub India ookeani ääres. Seal elab kokku üle nelja miljoni inimese, aga Tarassalan ei ole Tansaania pealinn. Pealinn on hoopis tooma, kui ta oma asub keset Tansanjat. Ja seal elab ka päris palju rahvast peaaegu pool miljonit, et noh, siis sama palju kui meie pealinnas siin Tallinnas. Aga selliseid poolemiljonilise ja suuremaid linnu on Tansaanias päris palju ühtekokku tervelt kuus linna. Ja kui nüüd mõelda selle maha rahva peale siis kõige tihedamalt on nad koos Tansaania põhjapiiril ja Tansaania idapiiril ja põhjus on lihtne, seal sajab vihma rohkem kui mujal, põllud annavad rikkalikku saaki ja need toidavad paljusid suid. Ja suurem osa Tansaanias, ta on teistsugune, see on niukene, kuiv, peaaegu tasane Plato. Ja vot seal tasandikel laugetes mägedes Tansaania süda alal ehk siis enamikus Tansaanias. Seal on inimeste asustus üsna hõre ja sealsed inimesed eriti põldu pidada, sest ei ole lihtsalt piisavalt vihma ja ei kasvuhoonet põllusaagid seal üldse. Aga seal saab pidada karja ja need rahvad, kes seal siis on seal tasandikel, need on siis karja pidama head. Sest noh, veistele ja kitsedele, need on seal Aafrikas väga niuksed vähenõudlikud. Nendele ikka püsib seal hing sees kogu aeg terve aasta ringi nüüd midagi sealt näksivad. Ja sealsamas Tansaania pluatoodel on muidugi ka need sa vannid, need looduslikud vannid, mis siiamaani on jäänud väga väga rikkumatuks. No näiteks üks maailma kuulsamaid suuremaid rahvusparke Serengeti ja siis hiiglaslik Koron, kooro, vulkaanikraater ehk kaldera. No need on nii kuulsad paigad loomulikult. Me käisime neis mõlemas. Aga need olid ikka niisugused looduse pärlid, et et nendele pühendame ka edaspidi päris omaettesaated. Ja kui nüüd mõelda Tansaania ilmade peale, noh loomulikult. Ta on seal palav, meie mõistes eestlase jaoks aasta ringi. Päikest on rohkem kui küll. Aga ometi, et on saarlased ise jagavad oma aastaringi neljaks aastaajaks, nii nagu Eestiski. Aga selle nelja aastaaja sisu seal täiesti teistsugune. Kui on Eestis millised need On ja aastaajad siis on? Aasta alguses on päris pikk kuivaperiood, see on ikka nii kuiv, et kogu elu vajub nagu kuivuse tõttu täiesti soiku. Paljud puud on siis raagus. Kuigi on soe rohi, koltub loomadel raske toitu leidunud, kogunevad nende väheste veesilmade äärde, mis seal kusagil alles on. Ja kuigi on väga palav, siis on, saarlaste jaoks on seesama, mis on eestlaste jaoks talv. Sest Eestis on talv ja see aeg, kus loodus vajab juskui uinakusse puud on raagus, linnud põgenevad, loomadel on metsas raske toitu leida. Aga siis selle Tansaania talve järel märtsikuust algab, vihmaperiood kestab maikuuni ja see on ikka tõeline õnnistus. Ma olen seda näinud, kuidas ühel Päeval sadanud vihm järgmiseks päevaks muudab tasandikud roheliseks ja väga kiiresti tekib loomadele piisavalt süüa. Ja see on niisugune õnnelik, kui, kui süüa on rohkem, kui küll. Sel ajal sünnivad paljudel savanni loomadel pojad. Nii et see on niisugune õnnelik aeg Tansaania elus. Külluslik aeg ja, ja see on siis nagu Eestimaa suvi. Aga õige varsti selle järel võtab taas maad kuivus. Ja sel ajal no meie mõistes siis seal kusagil suvisel ajal lähevad ka ilmad siin jahedamaks kui ükskõik mis muul ajal Tansaanias päeval on kusagil 15 20 kraadi, öösel isegi jahedam. No see on ikka meie jaoks võib-olla niisugune jahe suvi, aga ta Saunlased paneb need lausa lõdisema. Ja jällegi kuivus, kelmus, need panevad looduse ja inimese raskesse seisu. Ja siis kusagil juuni augusti vahel on see aeg, nii et seda võiks nagu nimetada siis Tansaania teiseks talveks. See on küll lühem kui see esimene talv seal aasta alguses aga ikkagi talv, et elu on raske. Aga siis oktoobrist tuleb jälle see õnnistav vihm sealt taevast. Jälle lähevad tasandikud roheliseks, puud, lehte, loomad kepslevad rõõmsalt ringi, inimesed on rahul, süüa jätkub kõigile elukeed. Ja see on siis nagu, justkui võiks öelda siis Tansaania teine suvi ja see Tansaania teine suvise gestaapo, no peaaegu niimoodi aasta lõpuni välja. Et need neli Tansaania aasta aega, need on ju teistsugused kui Eestis, et et nagu sügis ja kevadet, need nagu jäävad seal vahele. Seal on ainult kordamööda suved ja talved ja igal aastal on neid suvesid. Ostsid siis kaks tükki. Nii see oli siis jälle selle Tansaania rahva piigode üks vana laul. Ja kuivõrd tänu Tansaania rännakute avasaade siis räägiks ainult kõige tähtsamatest maa looduse juurtest, mille poolest. Ta siis Aafrikas ja üleüldse kogu maailmas kuulus, on see Tansaania ja üks neist väga suurejoonelisest looduse imedest on kindlasti Ida-Aafrika alangu vööde. No vahel nimetatakse seda Ida-Aafrika alangu vöödet kohe kõige võimsamaks Aafrika pinnavormiks üldse. Ta on ikka tõesti nagu hiigelsuur pragu lõhestab Aafrika mandri põhjast lõunasse kohe täitsa nagu kaheks, nii et see pidi isegi ära paistma see hiigelsuur pragu aafrika mandri sees isegi kosmosest ja ta on ka üüratu suur, tan 6000 kilomeetrit pikk, kümneid kilomeetreid lai, ligi üks kilomeeter sügav. Ja ta läbib mitmeid Ida-Aafrika riik. Ja siis sealhulgas ka Tansanjat ja veel kui täpne olla, siis see kõige suurem selle alangu org ongi Tansaania looduslikuks läänepiiriks. Ja sinna ma olen laskunud varem muudes Aafrika riikides ja sai seda tehtud Tansaanias. Ja kui sa ikka nüüd niimoodi seal platool autoga laskud mööda looklevad, teed sinna alangu põhja. See on ikka niisugune tunne, nagu hakkaksid lennukiga maanduma, kuskile silme ees avardavad korraga tohutut tasandikud, tohutud järvesilmad, vulkaanikoonused noh, nagu mingi teine maailm seal all su jalge ees, see võtab ikka iga kord südame alt õõnsaks ja, ning järvi, neid on seal suure alangu vöötme põhjas ikka tõesti kohe ridamisi kogu selle 6000 kilomeetri peale nagu sellised keed üksteise otsa lükitud ja enamasti on need alangu järved niisugused hästi kitsad ja pikad. Ja üks nendest väga kuulsatest suure alangu järvedest on just sealsamas Tansaania kohal. Selle järve nimi on ta anga Nika illus nimi, eks ole, ta on ka Nika. Ja seda on ka Nika on ka hästi põnev järv. Tema laius on keskmiselt nii 70 kilomeetrit, kui millegagi võrrelda, siis Peipsi laius on umbes ka sama mõõtu. Aga ta on ka Nika pikkus sant, tohutult palju suurem kui Peipsil, see on tervelt 673 kilomeetrit. Noh, et piltlikult, et mõelda, siis paneks tanganika järveotsa Eestisse siis teine ots lõpeks seal kusagil Poolamaal. Niisugune järv ja, ja sügavuselt Ta on, ta on ka Nika peaaegu põhjatu poolteist kilomeetrit, et seda on tõesti raske ette kujutada, poolteist kilomeetrit sügavust? Ta on ikka Aafrika kõige sügavam järv. Ja ega tal maailmas ka eriti võistlejaid ei ole. Ainus, kus sügavust on natukene rohkem. On siis paikas Siberis paljud need alangu söötne järved, et on soolajärved, aga ta on ka Nika ei ole. Ja kui mõelda, et ta nii pikk, nii tohutult sügav, siis on üsna loogiline. Tanga nigga on aafrika ka kõige suurem mageda vee looduslik reservuaar. Ja tema veed on väga kalarikkad, seal elab kalaliik sadu ja mitmed nendest on üliharuldased ja neid ei ole mitte kusagil mujal maailmas ja ja need, kes nüüd on akvaariumi kalade pidajad, need võib-olla teavad nendest midagi, sest ta on Canikast on pärit paljud kuulsad akvaariumi pärlid, näiteks mitmed kiri, ahvenaliigid. Ja seda on ka Nika järv on veel asja poolest rekord. Nimelt on seal siis ta on ikka järve pind, kõige madalam piirkond kogu Tansaanias. Tanganika järve pind asub maailma meretasemest 352 meetrit allpool. No see muidugi tundub jama, et kuidas see on võimalik, merevesi peaks selle üle ujutama. Aga merevesi ei pääse sinna ligi. Sest kogu see hiigelsuur alang asub ookeani rannikust päris kaugel sisemaal. Ja tegelikult on paljud selle alangu vöötme lõigud kõvasti allpool merepinda. Ja kui nüüd mõelda niimoodi suures ajaskaalas, siis tohutu pinna moodustis kogu aeg muutub võimsamaks, ta laieneb ja ta süveneb. Mõni millimeeter aastas, aga ikkagi ühesuunaliselt täiesti kindlalt. Ja päris kindlasti tuleb ükskord see aeg, kui ookeanivesi ujutab üle niisele tanganika järve kui kogu selle hiigelsuure alangu. Ja siis juhtub ju see, et väga suur tükk Ida-Aafrikast eraldub Aafrika mandrist. See tükk on umbes sama suur nagu praegune Austraalia. Ja no seda on saan ja kui nüüd mõelda, et kuhu see siis satub tema satubki sel hiidsaare külge ja jääb nagu Aafrikast eraldi. See on niisugune natukene lööb nagu noh, nii-öelda mõtteviisi segi, et mida see kõik tähendab? Õnneks me ei pea selle peale väga mõtlema, sest see aeg, kui Tansaania siis aafrika küljest lahti purjetada see on ikka päris kaugel loodusteadlased pakuvad, et umbes kolme miljoni aasta pärast see juhtub. Ja seal alangu vöötmes seal Tansaania lääneosas, seal on väga palju vaatamisväärsusi ja üks no väga legendaarne paik on kahtlemata seal Olduvai kuristik. See on maailmakuulus just sellepärast, et kusagil kolmveerand sajandit aastat tagasi hakkasid antropoloogid siit välja kühveldama inimese eellaste vanu luid. Need luud olid nii pööraselt palju vanemat kui üldse. Teadlased suutsid ette kujutada, et inimkond ja inimeellased saavad olla. Et see tekitas ikka täiesti rahvusvahelist kõmuteadlaste maailmapilt rati täiesti pea peale. Et kui kaua aega tagasi olid olemas juba inimese eellased ja, ja nendelgi olid oma tööriistad. Kõik see avastas luguzalolduvai kuristikust, see on põnev, kui detektiiviromaan. Jaa, Tansaanias olles me käisime seal ja seolduvais oli väga-väga värvikas elamus ja ja selle juurde ma pöördun tagasi juba põhjalikult järgmises saates. Aga kui nüüd ikka edasi mõelda, et mis on need Tansaania kõige-kõigemad looduse monumendid, siis need teisedki, nii nagu Ida-Aafrika alangu vööde asuvad enamasti Tansaania äärel. Näiteks Tansaania täiesti loodenurgas on Victoria järv. Victoria järv ongi õigupoolest piirijärv Donsaaniale ja veel mitmele Aafrika riigile, nii et mitmed Aafrika riigid nagu ühiselt seda haldavad, aga nende hulgas on ka siis Tansaania ja Victoria järv, on, on niisugune noh, niukene, ümara kujuga aga, aga üüra lai tema läbimõõt ühelt kaldalt teisele on 300 kilomeetrit. No mõtleme siin meie Läänemere peale siin lähedal, see on umbes niimoodi, et et kui sa sõidad vot nüüd Tallinnast Stockholmi seal on umbes sama, mis sõidad siis ühest Victoria järve äärest teise. Nii et meri, meri, aga mageda veega. Ja teistpidi on see Victoria järv üsna madal, tema keskmine sügavus on kuskil 40 meetrit, tihti on ta palju madalam. Nii et kokku võtta, kuidas mahub sellesse hiiglaslikku kaussi magedat vett, et vähem kui sellesse väga kitsasse, väga pika ja väga sügavasse taganika järve. Aga Victoria haruldaselt kalarikas ja selle kallastel on tohutu palju kalurikülasid, sest inimesed suudavad lihtsalt kalastamisest seal ära elada. Ja meiegi käisime seal Tansaanias ühes niisuguses Victoria äärses kalurid Külas sõitsime järvele, vaatasime, milline see külaelu seal on, see oli niivõrd põnev, et et sellestki räägin ma ükskord saates pikemalt. Aga nüüd räägin ma Tansaania sellest kõige kõrgemast mäest. See on Aafrika kõige kõrgem kitt. Tema nimeks. Ehk juba aimate on Kilimanjaro Kilimanjaro on viis kilomeetrit ja 895 meetrit kõrge. Ja ta asub jällegi Tansaania põhjapiiril, aga, aga üsna et ikkagi Tansaania maa poolel, nii et ükski riik Tansaania ka seda Kilimanjaro mäge jaga. Jaa, Kilimanjaro erilisus võrreldes teiste maailmahiidmägedega on selles, et ta seisab seal täiesti uhkes üksinduses. See ümbritsev maastik on, on peaaegu tasane, kiltmaa ja nüüd loodusteaduslikult mõeldes on ju kohe selge, et et see Kilimanjaro peab olema tekkinud mingil väga erilisel viisil, kuidas ta siis nii üksi seal keset tühjust seisab. Ja, ja loomulikult on see põhjus vulkaanilise jõud. Kilimanjaro on kalt hiidvulkaan või kui veel täpsemini öelda, siis ta on kolme vulkaani ühise tegevuse tulemus väga pikaajalise tegevuse tulemus. Need kolm vulkaani on sadade tuhandete aastate jooksul aina kasvanud ja kasvanud. Lõpuks on nad veel kokku kasvanud ja niimoodi ühiselt popsudes on nad tekitanud siis selle maailma kõrgeima üksikmäe. Ja praegugi on tegelikult Kilimanjaro otsas kolm erinevat vulkaanikraatrit, need on täiesti tuvastatavad, nende kõrguste vahe on seal mõnisada meetrit. Aga nad ei boksu enam juba ammu ja, ja eemalt vaadata, kes on Kilimanjaro selgesti ära tunda selle järgi, et tema tipp ei ole nagu tavaliselt vulkaani koonustel terav vaid ta on täiesti lamesugune ümar. Seal on kolm Khani kraatrit koos ja kogu see ümarlagi on siis kaetud igilumega. See on valge lumi võimas mõelda, mäejalamil õhkub kõik kuumusest, seal jalutavad ringi troopilise Rohtla loomakarjad ja, ja tipus On jäine külmus elutud kaljud, liustikud. Aga selle Kilimanjaro lumemütsiga on nüüd küll see kurb lugu, et ta on geoloogilise ajaskaala järgi imekiiresti sulama hakanud. Nii et viimase sajandi jooksul on temast järele jäänud ainult 15 protsenti sellest lumemütsist seal Kilimanjaro lael. Aga no ikkagi midagi valget seal üleval on tänaseni Valendamas ja Kilimanjaro on küll maailmakuulus matkasihtkoht samuti ja see Kilimanjaro otsa ronimine, see on saanud peaaegu niisuguseks turismitööstuse haruks. Sinna läheb igal aastal väga kalli raha eest mitmeid tuhandeid turiste. Minek ei ole sugugi kerge, võtab mitu päeva aega, nõuab tõsist füüsilist pingutust, aga teisest küljest iga terve inimene on selleks suutma tavaline. Ja see minek on kokkuvõttes ikka täiesti turvaline. Ja, ja mind ennast ei ole see Kilimanjaro tipu vallutamine kunagi väga tõsiselt tõmmanud. Võib-olla sellepärast, et nii paljud seal lihtsalt käivad, et pole nagu enam huvitav teiste jälgedes minna. Ja, ja minu jaoks on see kõige põnevam asi Kilimanjaro juures olnud see, et kuidas ma saaksin teda näha jalamist, puuni kogu uhkuses ja kuidas ma saaksin seda veel korralikult foto peal, vaat seda ma olen igatsenud väga pikalt. Üks minu esimesi reise oli Aafrikasse üldse 15 aastat tagasi, siis ma käisin Keenias ja vot sealt Keeniast paistab Kilimanjaro ka ära ta Jasugi ja üldsegi Keenias. Aga tonni üüratult suur, et ta paistab kümnete kilomeetrite kaugusele, jäävad seal Keenia täiesti seal lõunapiiril on üks selline Ambo selli rahvus, park, niukene, Rohtla tasandik ja see ta loetaksegi parimaks paigaks Kilimanjaro vaatlemiseks ja pildistamiseks. Ja seal ma olin seda pilti püüdsin teha ja siis selgus muidugi, et see on pööraselt raske, sest iga päev mattub keskpäevaks Kilimanjaro üleni pilvede võrku, nii et seda nagu poleks peaaegu üldse olemas ainult mõnedel selgetel hommiku või õhtutundidel ilmuta siis täies hiilguses nähtavale. Tookord Keenias oli see üks niisugune hetk just ühel õhtul, mis seal täpselt siis, kui päike, loojus ja siis oli nagu see, et ta korraga meie teejuht näitas sinna lagedale Rohtlale lõuna suunas, et näe, sealt on meie vaatame nii, et silmad punnis, mitte midagi ei ole, on lihtsalt absoluutne tühjus ja silmapiiril on niisugune tihe pilvelinik. Taipasime vaadata teises suunas nimelt otse üles taevasse ja vot seal seal, kus siis pilvede linik juba lõppes, kas algas sinitaevas kõrgel kõrgel seal oli siis miks nii imelik valge pälvi nagu ufo ta oli nii palju suurem kui kõik teised pilvedega tuli valget värvi ja ümara kujuga nagu mingi tohutu fantastiline pilv hõljus seal üleval pilvede kohal. See oli nagu ebamaine taevane mägi, midagi niisugust ma siis nägin seal Keenia poolel ja nüüd 15 aastat hiljem, kuna siis tulen siia Tansaanias, siis siinse Kilimanjaro ju asub, muidugi ma tahtsin siis siin saada seda parimat Pilti Kiilimann Saarost ja samas ei olnud mul illusioone, ma teadsin, et, et seda ei saa liiga lähedalt. Sa pead ikkagi olema kümnete kilomeetrite kaugusel sellest Tiid mäest, sama kaugel, kui õieti seal Keenia poolel juba olin. Ja teine asi on see, et niivõrd tujukas pilvede liikumine siin et ei ole mõtet kulutada oma aega passida ühe koha peal mitu päeva, et oodata, millal ta ükskordselt pilvede vahelt välja ilmub. Et lihtsam on niimoodi, et neil päevadel, kui oled seal mõnekümne kilomeetri kaugusel liikumas taarast, et soojad kogu aeg silmad lahti ja siis, et kui on õnne, siis näed. Ja, ja see õnn tuli meile täiesti 12. tunnil, see oli just sõber päev, kui me hakkasime Tansaanias ära minema. Oli varane hommik kuskil peale kella viit ja me sõitsime ausalt öeldes juba lennujaama poole, et koju minna. Ja korraga oli seal vasakul pool tee veres silmapiiril üleni terve Kilimanjaro nähtaval ja oli just selline hetk, et, et mitte ühtegi pilve ei olnud tema ümber üldse. Ja taevas seal taga oli niisugune roosakas oli täies hiilguses näha. Tõsi küll, ta oli nii tohutult kaugel, et teda kattis nagu selline kergelt hallikasloor. Aga ikkagi nagu peo peal, terve Kilimanjaro oma viie kilomeetriga teatasime. No ja saime oma pildid kätte, läksime lennukisse, seal lennukis ma veel hulk aega mõnulasin selle mõtte juures, et no et nüüd ma siis sain pildi kätte ja korraga kuulen selja tagant, keegi hõikab, Kilimanjaro. Kargasin nagu vedrust istmelt üles. Õnneks oli seesama kaamera mul kohe käeulatuses ja, ja siis hakkasin vaatama, et kus see siis paistab ja, ja õnneks oli seal kuskil üks selline istme vahel, kus kedagi ei olnud ja sealt läbi lennukiakna, siis ta paistis. Ja seal oli niimoodi, et noh, me olime ju Kilimaitšarost väga mitu kilomeetrit eemal ja me olime juba mitme kilomeetri kõrgusel ja nüüd oli lennuk täpselt samal kõrgusel, kui oli Kilimanjaro tipp. Ja sealt nüüd avanes hoopis nisugune vaade, et sa olid justkui Kilimanjaro mäe tipus. Ja sa nägid seda niimoodi horisontaalpoolelt ja seal oli niimoodi, et see jala, selle hiidmäe jala oli nagu valgesse vatti uppunud. Seal all oli kindlasti mitu pilvekihti ja maad polnud üldse näha ja kindlasti maa pealt vaadates oleks sel ajal Kilimanjaro olnud täiesti nähtamatu. Siin oli siis nii, et, et, et nagu tungis läbi kõikidest pilvekihtides ja püsis seal täielikus sinitaeva üksinduses täiesti üksinda ja siis noh, see mägi hõljus meist mööda nagu mingi unenägu, sain paar korda kaamera päästikut vajutada, siis oli ta juba möödas nagu poleks olnudki. Ja siis ma olin juba täitsa oimetu, istusin maha. Vaatasin kiiresti pildid üle, nagu ikka harjumuseks on ja, ja pildid olid täiuslikud seepärast, et siin ei olnud seda hägu ega udu ja me olime täpselt samal kõrgusel selle Kilimanjaro tipuga. Täitsa lennuki aken oli ka ilmselt küllaltki puhas ja niimoodi otse horisontaalasendis oli näha iga osa sellest mäest nisukesed, vulkaaniribid ülevalt alla, nende vahel selle lumemütsi räbalad, mis praegusel ajal seal ongi ainult järele jäänud. Ja vaat nüüd lõpuks oli siis ta mul käes see Aafrika kõrgeima tipu ja maailma kõige võimsama erakmäe. Korralik pilt. Nii kõlas siis veel viimast korda sele Tansaania rahva Tiigode laul mis on pühendatud nende ühe kuulsale laulik olla ja, ja sellega me lõpetame ka tänavuse saatesarja esimese saate. Siit sai siis aimu, mis maa see Tansaania on ja mida põnevat seal leidub. Ja järgmises saates võtame ette siis Tansaania inimajaloo. See on pööraselt pikk ja kirju inimene, asustas Tansanjat pööraselt palju enne seda, kui esimese inimese jalg Euroopa pinnale üldse oli astunud. Rändame koos Hendrik Relve.