Tahtmine lugu saada millekski muuks kui inimene. See tahtmine on, eriti sellisel aastaajal tihtipeale veel praegugi, või noh, see on selline tunne, et tahaks nagu minna nagu nukkuma. Ja siis, et kestast välja ronida, et saaks olla juba see, nagu see järgmine oled, kellel ei oleks piinlik olla. Külas on muusikamees Jaak Johanson. Mina olen Jaan Tootsen. Kuna saate nimi on Inemise sisu, täna võiks läheneda asjale väga metodoloogiliselt, kujuta ette, et nüüd on Ülo Vooglaid istub siin meie seltsis ja kui sa ütled talle, et räägime Inemise sisust, siis ta ütleb kõigepealt, et me peame alustama nendest mõistetest, eks ju, et meil on inimene ja siis on tema sisu. Et kõigepealt kes on see inimene siin maailmas. Et sa oled oma lühikese või pika elu jooksul näinud nagu väga erinevaid inimesi. Võib-olla sa ei tea, aga inimese ja ahvi genoom on 99 protsendiliselt sarnane. Aga et mis on siis see üks protsent selles maailmas, mis siis eristab? Loomadega on alati olnud minul nagu selline kummaline asi. Et näiteks vanaema vanaisa juures olles või noh, kus esimest korda nägid nagu selliseid koduloomi nagu siga ja kass ja mis neil peale päris kodust väljasaatmist oli, seal aeg-ajalt oli veel juttu mingist 30-st lehmast ja mingeid ja siis me vaatasime seda kuuria sara, kus see üks siga oli. Et kuhu need 30 lehma siis mahtusin 10 hobuste, millest seal veel juttu oli, see oli nagu omaette vastuolu, aga, aga et ka selle Ühe sea ja siis mul oli kuidagi alati nagu piinlik. Üks mingi väga selge kord mäletan veel, kui me käisime konservatooriumi konservatooriumi jäts kvartetiga, mis meil oli, käisime mööda malevarihmasid lõuna- ja Lääne-Eestis kahe hobuse kahe vankriga, sealt Viljandi lähedalt saime. Ja siis mul oli terve reis, oli nende hobuste eest ohutult piinlik, nii piinlik oli, et võttis nagu suure osa sellest reisi nagu sellest lustist ära. Sest ma tajusin, et me ei oska nendega õieti ümber käia või noh, eetilise tunne ja see on siiamaani eriti igasuguseid linna loome koduloomi vaadates, et meil on nagu õige leping nendega tegemata või et mingit lepingut murtud või miski on nagu täiesti valesti. Ja väga sageli mulle tundub, et nad on nagu väärikamad ja noh, see on küll selline lapsik või sihuke ammu ära räägitud jutt, et ikka see. Aga noh, tõesti nagu tundub, et nad on targemad ja väärikamad lihtsalt selles mõttes, et nemad on nagu omal kohal. Kuidagi nii, kuidas nad seal oskavad olla? Ei oska nendega siis nagu ümber käia. Mingil hetkel meil mingeid nii-öelda liike või sorte pole enam vaja. Siis nad lastakse minna väga jubedal kombel tegelikult või mingeid teisi sorte, liike nagu noh, peetakse põhimõtteliselt nagu koonduslaagrites. Pluss veel see seatapmise värk näiteks linnalapse jaoks. Ja kusjuures samas nagu ei süüdistanud vanaisa ja vanaema või noh, see oli nagu mingi paratamatus. Seal oli see ikkagi veel nagu oli mingi väärikus või selle seaga nagu ikkagi nagu suheldi või kuidagi. Aga ma arvan, et sellega on midagi väga-väga valesti. Ja nüüd siin noh, näiteks seal seltskond sõpru käisin seal Tõvas ja, ja Mongoolias ja just nende niisuguste vanade karjakasvataja rahvaste juures, et kus näiteks suhe loomadega on olnud väga pikka aega niisugune selge ja paratamatu, et seal noh, tundub see leping olevat nagu vastastikune kuidagi noh, ma ei oska seda seletatakse, kaob seal ka kiiresti. Aga see, kuidas osatakse näiteks lambaid tappa niimoodi, et nad ei kannata üldsegi. Ma tean sellest nagu liiga vähe sellest põhjalikult rääkida. Ja sellest tulenevalt on ka minu arvates mingid inimeste omavahelised suhted jällegi nagu väärika mõtlesime. See on nagunii kujuteldamatu, mis tegelikult toimub ja ma arvan, et see peegeldub väga tugevalt inimese enda peale tagasi. Et sa tundsid lapsena, et sul on sea ees, vaatasid seal siga sulus ja tundsid piinlikkust oma inimeseks olemise üle. Aga seesama mõte, et selles inimeste maailmas elades, millele viitavad ka erinevad religioonid, et aeg kui linnud ja loomad veel rääkisid, et kui inimesed mõistsid lindude ja loomade keelt või siis noh, kasvõi Iisraeli rahvaste religioonist, et alguses oli, oli hästi, siis mingi hetk läks midagi väga otsustavalt rikki või siis noh, näiteks austraalia aborigeenide ütlemise muinasunekujundatud, kuidas kõik tulevik, olevik ja minevik on nagu üdini põimunud. Ja et, et see kogu aeg taas lood endale seda maailma, et see loomise aeg ei olegi üldse otsa saanud. Aga et isegi seesama see muinasuni vitriin taim nagu viitab sellele sellele, mis oli nagu ennem ja see, mis oli ennem on siis nagu erinevate rahvaste juures see, et ennem oli justkui nagu parem kui praegu ja kusagil siis kas keegi see hea ja kurja tundmise puust ja sellest läks asi käest ära? Kuidas sulle tundub, kas on mingil hetkel läinud nagu see maailmakord, mis oli ennem hea läinud halvaks? Aga mind näiteks need praeguses vanuses me just praegu nagu hetkel mudelid üldse ei aita ma kogu aeg mõtlen selle peale, et kus ma olen ja kuidasmoodi loomulikult nagu meeleheide või selline, et sa pead leidma selle õige tasakaalu, et selles mõttes tõesti meeleheide on, on mõttetu ja aga kasvõi sellesama loomade piinlikkusega kuidagi kuidagi lapsest peale on väga tugevalt olnud selline tunne, et asjad ei ole õigesti. Ja väga noh, minul on lapsest peale olnud nagu selline pidev katastroofiks, valmisolek. Jälle see võib olla midagi, mis on kuigi nendest asjadest räägitud ei olnud mingisugust, nagu nendes sõja ja küüditamise nendest mingitest kannatustest nagu otseselt nagu juttu kuidagi pigem ikkagi meid nagu näiteks ka hoiti selle eest. Aga see tunne sisemine või noh, et mingi terve üks nagu kohutavamaid unenägusid, mis mul on lapsena olnud, on see, et ma, et ma unes ärkan üles ja tean, et see on nüüd alanud. Kusjuures see ei ole nagu isegi nagu sõda või mingi lihtsalt sõnaga, see on, see on see, et sa oled sealsamas voodis. Et on täielik vaikus, mitte midagi ei toimu, sa lihtsalt tead, et nüüd see hakkas. Ja see, mis hakkas, on noh, on see nagu seesama nagu see Ma ei oska öelda, nagu see seatapp või, või mingi asi, kus mingid reeglid või mingid lepingud nagu enam ei kehti. Ja et keegi ei ole kaitstud, et on mingi niisugune kaos mingis vanuses kõik. Noh, kuna ma olen nagu 60.-te aastate laps, võiks see 60.-te aastate ökoloogilised Noh, need tõstatused või see, et et inimesed elavad üle oma võimete ja kõik see tsivilisatsiooni ühiskond, milles me elame, on nagu kuidagi liiga ennast täis ja noh, kogu see külma sõjavärk ja noh, et iga hetk on võimalused, keegi hull, no ühesõnaga laseb mingid võimsused lahti, millega ta ise ei oska kuidagimoodi ümber käia, et see, see nagu hästi tugevalt oli kogu aeg sees ja siis mingil hetkel noh, jõudsid nagu sellised, et religioossed või pseudoreligioossed, lained mingis murde-eas nagu tohutult lugesin kõike seda samm mistake, mis Eestis vähegi oli kättesaadav. Kuidagi vanemate sõprade-sugulaste kaudu, seda väga palju jõudis samuti kogu progressiivne rokkmuusika kogu oma sõnumiga. Et sealt justkui mingil hetkel hakkas paistma, et asi jõuab tõesti mingi läbeni. Et võib olla äkki ikkagi toimub mingi mingi noh, radikaalne kvalitatiivne muutus, sellepärast et tundus, et noh, et asi on nii vastu seina. Ma mõtlen, noh, see 70.-te lõpp, kaheksakümnete alguskoolis ja, ja asi oli niivõrd tohutult umbne. Samas hakkas nagu imbuma väga niisugust huvitavat kirjandust, tõlkijaid igasugustest vanadest tekstidest homopada ja, ja, ja ja laotzee tõlkeid eesti keelde, noh kogu see ja mingeid Uku Masingu käsikirjad, mis levisid käsitsi ja kus JÜRI Bergi tõlgitud Dylanide pink, slaidid reaaluste tõlgetega ja ja siis mingil hetkel tekkis nagu tohutu lootus, et juhtub midagi kolmandat. Lõpeks nagu vindumine, aga et see ei tule nagu sõda, vaid et. Äkki juhtub midagi ja midagi ju juhtuski. Et see selles mõttes, mis kaheksakümnendatel juhtus see ju tõesti ikkagi juhtus. Ja, ja nüüd on siis küsimus, eks ole, et mis see siis nüüd oli, mis juhtus ja kas see tegelikult juhtus. Ja kuidas kuidas sellega olla, kui sulle tundub, et et seda nagu ikkagi juhtunud. Et see meeletu tugev niisugune ohuaimdus. Ja see, et tasakaal on väga raske leida seda nihukest, rahupunkti. Küpse tasakaalukas inimene lihtsalt teab, et või noh, ja ma tean ka seda, et, et sa pead lihtsalt tegema seda, mida sa kõige paremini oskad seda lihtsalt tegema. Et mitte midagi muud. Päriselt ei saagi olla nagu inimese eluülesanne. Kuidas käia ümber selle selle sooviga, et seal mingis vanuses peaksid nagu jõudma mingi noh ega on olnud see tunne, et sa jõuad mingi tegeliku sügavama mõistmiseni. Et sa saad selle, selle rahu ja tasakaalu selle tõttu, et sa oskad selle, selle jaburuse, mis, mis jätkuvalt ikkagi on nagu olemise igapäevaseks niuke põhisisuks või kuidagi. Et sa näed sellest nagu. Läbi või üle mingit seda suurt pilti. Aga suur pilt läheb kogu aeg käest ära. Õhtusse taevas seal. Kangi all. Juba. Rentslimüür postmis Lälgus. Mida otsid sa siin? Reisin õimsuse, hõlmen, kuu. Ei siin auhõbelõng. Planguvastas vaid vangub. Pehkinud halgudestri. Võib-olla sellega harjunud, aga ei leia üles õige. Läbi läbi aja. Hoovist, mis nagu kaev Vastab Sulvaid sukkaja. Mitte NUT, mitte naer. Vaprust vaprust on vaja. Vaprust, vaprust on vaja. Kui vastu, sest vaeseke. Lapsena ilmselt ikka ühest kohast teise kolimiseks, aga ma ei tea, kas kõigil, aga et minul on alati olnud nagu tohutu valmidus minna mingisse mingisse järgmisse kohta ka, et see oli nagu väga vahva. Ma olen väga palju, me oleme elus kolinud kõige selle suure perega suhteliselt ikkagi väga palju. Mingit pidi mulle tundub, et see mulle nagu sisse jäänud ta üleüldse see ka see tunne Et siin maailmas nagu ei ole et siin ei ole nagu õiget pidepunkti või noh, et mingid on, on terve rida kohti ka praegu nagu mul on kõik need kohad nagu meeles. Aga aga milles peaks seisnema see inimese kodu, kuhu ta selle saaks nimetada ja et ma nagu kohanen hästi kergesti ja pigem mingis mõttes kui vähemasti kui kui ei ole nagu selline lömmis olek, et pigem tunnen ennast nagu hästi, kui mul ei ole kodu? No kui teil mustlasolek, et siis on nagu maailmas parem olla, sellepärast et ka tõenäoliselt on kuidagi mingid need isa ja vanaisa ja mingisugused kogu selle sõjapõlvkonnaolekud on mingil moel nagu edasi läinud või mingid hirmud. Et see kodude kaotamine on noh, mis, mis oli nii reaalne ja mis, mis põhimõtteliselt on kogu aeg ka praegu väga reaalne. See võimalus on nagu rängem, kui see sul seda lihtsalt ei ole, et sa oled nagu mustlane. Aga noh, mingis vanusesse muidugi muutub väga niisuguseks läheb väga tugevalt vastuollu nii sihukeste kuidas teadis põhiväärtustega mis on jälle omaette teema. Et mul oli õnn keskkooli lõpuaastate ja siis ja konservatooriumi aegsed suved olla seal Hiiumaa laidude peal, kus siis oli just loodud see looduskaitseala. Tiit Leito oli seal siis juhatajaks, võttis süle ja seljaga ette, et ehitada üles need taluhooned, mis seal olid seal mitmete peal olid, olid hooned ja talud olnud. Et need nagu üles, kui väike niuke vabaõhumuuseum ja, ja sellised asjad. Et see oli üks niisugune väga oluline pidepunkt sealt laidudelt käis ka suve jooksul läbi kohe riburadapidi igasuguseid nii-öelda kummalisi inimesi, kes käisid seal abiks tööd tegemas, kes käis seal puhkamas ja redutamas ja ja väga palju liikus seda nii-öelda nii-öelda keelatud või pool keelatud kirjandust. Pluss siis igasugused niukesed, käsikirjalised kohapeal tekkinud almanahhi teile niisugused suurt pilti kokku püüda panevad mingisugused tekstid ja selles selles keskkonnas slaididel vaheldumisi palk majade üleslöömisega, rookatuste tegemise õppimisega, et see kõik mõjus muidugi. Muidugi vägevalt ja sealt see teine pool kuidagi see, et et inimene või noh, see tahtmine nagu saada millekski muuks kui inimene. Ja kui tihtipeale ka tundus, et see võiks võimalik olla, et see peaks olema nagu see tahtmine on eriti sellisel aastaajal tihtipeale veel praegugi või noh, see selline tunne, et tahaks nagu minna nagu nukkuma. Ja siis et ja siis kestast välja ronida, et saaks olla juba, see on nagu see see, mingi järgmine olend, kellel ei oleks piinlik olla. Sa tahad liblikaks saada, Maasing rääkis sellest histolüüsist, et see on see histalüüselt, kuidas tõugust areneb liblikas, aga et tema lootis sarnasesse psühholüüsi, et kuidas inimene võib oma meelevõimeid arendada selleks, et näha maailma kuidagi puhtama pilguga näha teistmoodi, noh, see on selge, et, et sealt nendest tekstidest, mis omakorda on pärit hoopis vanematest tekstidest, et sealt kõik need niisugused igatsused on tulnud. Aga et oligi selge ju, selles vanuses ka minu eakaaslaste hulgas oli ju oli ju selliseid, kes ka läksid näiteks Burjaatias, Mongoolias, Mongoolias kloostrites ja, ja noh, ka see tõmme on olnud nagu väga tugev, et ja jälle see on, see ongi täiesti vastamata ka mitmed puhul needsamad tekstid noh, päädis sellega, et see et nad lihtsalt sattusid psühhoneuroloogia haiglasse ja ja kaotasidki tegelikult sideme siis nii-öelda selle selle olemise ja selle, selle eluga, mis, mis võimalik oli. See võttis nagu seda hoogu nagu tublisti tublisti maha. Et noh, just aga küsimus on üleval täiesti pakiliselt siiamaani, kas ikkagi saades vanemaks, saad aru, et sellega ei ole üldse nagu võimalik mängida või? Selle võimaluse väga tõsiselt võtmine on ka väga paljudele väga rängalt lõppenud terves, selles teise maailmasõjajärgses Kuuekümnendate põlvkonnas läbi igasuguste vahendite ja kuidas öelda pseudoreligioonid ja igasuguste tohutute õpetuste, mis praegu lähevad juba mingile kolmandale ringile eriliste vintidega. Seda religiooni on nagu millekski vaja. Noh, need on ikka needsamad põhiküsimused või et, et kuidas ma olen siia sattunud, eks. Ja miks ma olen siia sattunud, mis on nagu selle elu eesmärk, kui mitte siis jääda selle juurde, et tööl käimine ja liisingu maksmine ja laste kasvatamine, et, et see ongi nagu elu ainus sihte väärtus. Ilma selle suure pildita või ükskõik kuidas seda nimetada, mingit sidet või, või aegajalt nagu nägemust sellest omamata on täiesti võimatu ilmselt ei ole, elada on ikka väga võimalik elada aga piin on elada. Kuigi ma ei olegi nagu selles väga kindel enam või noh, ühesõnaga. Teisipidi tundub, et on nagu tohutud hulgad olendeid, kes saavad sellega suurepäraselt ja vähemalt näiliselt väga k lagnalt hakkama. Bioloogia, professor Evald Saag, tema on öelnud sinu kohta. Jaak on ju muusikamees ja et see muusikamees on juba ammu teispool tähti, teda enam kuidagi kinni ei püüa. Kas sa oled, tundub mõnikord, et sa oled kusagilt väljastpoolt, et nagu mingisugune saadik Magen lani pilvedest, et sa vaatad nagu seda siin toimuvat oma mingisuguse kõrvaltpilguga. Kuidas see on näha maailma Jaak Johansoni pilgu läbi? Pigem hetkel on see ikkagi mingi täiesti konkreetselt selline asi, et ma ei ole suutnud neid vanu puuaknaid korda teha, ma ei ole suutnud põrandat lõpetada. Ja veel veel nagu mitmeid väga olulisi asju millede kordasaamine ka nõuaks nagu laenu võtmist näiteks mida kuidagimoodi ei oska nagu teha ei taha mitte mingil moel üheteistpidi nagu sellises vanuses või need, kes nagu selliste asjadega hakkama ei saa. Et siis muusikamehe ja siuke tähtede tagune jutt, et see muutub tegelikult väga, väga naeruväärseks. Nende, näiteks kui keegi inimestest, kellega mu elud nagu reaalsemalt seotud, on mõned vennad-õed ja teised lähedasemad inimesed. Et see on, see on lihtsalt niisugune jura jutt nii või teistpidi et see kogu, et see ei ole suutnud elu jooksul korralikult raha koguda, et sa oled kogunud lugusid, laule, mälestusi. Nojah, aga neid kõik sedasorti asju ei saa ju ka kuidas, kuidas selle selle suurepärase võõrkeelse sõnaga fetišeerida. Noh, et üks asi, mis ma arvan paljudel selles vanuses nagu tuleb või kuidagi, on see noh, jah, see muusikamees või on see mingi täielik Tegelikult nagu pettumine selles kultuurimaailmaasjas või nagu just nimelt selle skulptuuri fetiseerimises just nende nagu nende asjade lahutamises või noh, et keegi nagu on, eks ole, kes oskab nagu raha koguda ja laenu anda ja saab nende maailma asjadega hästi hakkama ja siis on mingid sellised tüübid kes siis hoiavad seda sädet seal kuskil Lee lõugas, need kujundid on nii väsinud kuidagi, neid on nii pikalt ja jätkuvalt nagu vastandatud. Mingis mõttes muutub nii lootusetult tüütuks trafaretseks ja juba selliseks ette kokku lepitud mänguks kus, nagu pääsu ei ole noh, seesama nagu need kultuurimängud ja poliitikamängud ka, et vastastikust kirjutamist siin edendan, parendan, eks ole, hoiame siin sidet, eks ole, ikkagi hoian nagu sellest juurest kinni, et andke mulle raha, eks ole, või jätsin see või teine asi on just just nüüd juba on nagu kaotsi minemas, aga meie siin veel See läheb grotesk, eks koomilisi. Ja sa teed seda kuust kuusse ja aastast aastasse. Kas see kõik vastastikku jäävadki seda mängu ei saa sealt vahelt ära võtta. Aga see muudab kõik tegevused nagu halvas mõttes, nagu selliseks teatraalseks ka kõik muutunud, nagu selliseks rahvateatriks. Nii kultuurielupoliitika ja igapäevaelu. Kuurordimaju. Spach Nuulis laulad kriilia. Aastas kukas mõjutajad, arst ja. Kacaca saamas tilka põi. Salajast on just võtakse ja nivoole. Slutšaena ava ruutan koti ja. Rass teeriumostuudiaat, Astanas ja. Aastajanas shows bee. Puity siis kem natu. Käemlastanus temissioonis, siis me. Saad stonievuse maga tuur. Immir parounstovid. Buzz Tanja Tabri käramu. Perthi naiivniel juveel. No väga hea näide on Tallinnas ladina kvartal. Et see on omaette vaimne ruum, seal on olemas teater, teatrom, seal on olemas kirik lausa kaks kirikut, kool, see on vanalinna hariduskolleegium, käsitöömeistrite kojad, vanalinna muusikamaja, ühtepidi sa rääkisid sellest, et sa oled kogu aeg kandnud sellist katastroofi hirmu, aga samas ma näen sind liikumas sealsamas Tallinnas Vene tänaval ladina kvartalis. Ja sa õhkad, sellist rahulolu. Just seesama, see sinu tasakaalupunkt on nagu niivõrd paigal, et sa tõmbad ligi inimesi, kes saavad nagu sellest toitu, mida sa teed või mida sa siis korraldad, seal selline kooslus või kogukond ei sünni nagu noh, ka täiesti isenesest. No üks asi on, on elus olnud see, et loomade ees on olnud piinlik, teine asi on olnud see, et kuna endal on mingid oma lapsepõlvepildid on tegelikult väga tugevalt nagu meelesees siis mingis mõttes on alati lasteaias olnud piinlik vanemaks saades. Kogu muusikamajja, kogu ladina kvartali asi algas ju sellest peale, et mingid inimesed tahtsid oma konkreetselt oma lastele teha kooli, kus nad saaks pidada. Et ma kogu selle jamata ja sellel hetkel, kui seda tehti, oli see juba võimalik. Tõesti pretsedenditult julge, hullumeelne, tegelikult ettevõtmine. Aga sina õpetad seal hariduskolleegiumi teatriklassis nendele noortele laulmist ja mida see tähendab, mida sa neile õpetad? Laulmisega on niimoodi, et et see on kindlalt asi, mis mulle mingis mõttes nagu kõige rohkem meeldib kasutada seda, seda sõna ja mis millegipärast on noh, mis on, mingitel hetkedel on nagu täiesti kõikehõlmav või see teistpidi jällegi nagu mingis vanuse mingis mingis eas nagu see selge Nagu nägemine, et selles selles kultuuris, et selles selle, see eluolus, mille me oleme endale korraldanud, et siin on seeläbi muidugi kõiki kultuurivaldkondadega seal tohutu lõhe või see puudujääk, et et tegelikult nagu ei ole seda, seda keset või seda, seda, mis on nagu see kogu see olemine nagu kisub nagu sellistesse äärmustesse vastanditesse noh, et kus keskel pole nagu midagi või noh, ühesõnaga ei ole nagu seda, seda nagu koguduse või koosolemise laulu, et seda nagu ei ole lihtsalt samuti nagu ei ole seda seda koguduse ja koosolemise pilti, mistõttu jällegi, nagu see asi nagunii-öelda kunstina või või kõrgkultuurina muutub nagu hästi nagu julmaks või kuidagi imelikuks. Ja teiselt poolt siis selle niinimetatud rahvakultuurina muutub suveniir seks või, või narriks või piinlikuks või tõesti selliseks. Nojah, et kui kõrgkultuur on nagu hästi julm, et siis rahvakultuur on jälle hästi selline Nagu ette nähtult äpu ma mõtlen, et miks ma ise sattusin teatrikooli. Väga paljud sõbrad läksid bioloogiasse, noh lihtsalt teatrikooli vastuvõtt oli ennem ja ma sain sinna sisse. Aga noh, see oli see sama, needsamad kogemused või needsamad asjad, mis olid nagu lapsena nähtud või, või ka nagu paljuski nagu nahaga tuntud kõik see, mis sellest teatri- ja muusika maailmas ja ka kunstimaailmas nagu kuuekümnendatel toimus plahvatus. Kui mul ikka lapsena nagu väga-väga mõjus see võimalus, et äkki muusika ongi nagu see päris kokkusaamise koht ja mingil hetkel ta tundus olevat ja ka ja ka mingit laadi piltide tegemine ja mingit laadi teatri tegemine eriti. Mingitel hetkedel ta ilmselt ka mingis arengus on. Samas peab ikkagi tunnistama, et selles päris kokkusaamiseks on vaja ikkagi veel ühte veel ühte mingisugust järgmist järgmist tasandit, mida, mida meil ei ole praegu siin maailmas, mulle tundub suurelt jaolt see, et seda saab asendada teatriga või, või lauluga või noh, nagu põhimõtteliselt või kultuuriga põhimõtteliselt. Lõksulik tahaks mingit eestikeelset sõna öelda, mitte illusioon. Nagu pettepilt. Ja mis, nagu laulmise õpetamisse puutub, siis ka, et kuna need on seal teatriõpilased, kellega ma laulan, seda peaks muidugi nende käest küsima. Et kuna sellest kooslaulmisest lihtsalt, et noh, ei ole ju nagu sellist kohta või põhjust või nii väga noh, lihtsalt nii-öelda lihtsalt laulda või, või niimoodi, et et siis kuna seal ei ole eesmärk lauljaks õppida. Noh, nii nagu sa koolis üleüldse ei peaks muidugi olema. Et siis on see rahvalaulu asi, selle eest oleme nagu kuidagimoodi mingis mõttes nagu võrdsel kaugusel ja et see ei tohiks, kui seda siiralt teha, siis mina usun, et see tee nagu kurjasagedused, mida on pikka aega nagu koos võngutatud inimeste poolt enne meid. Ja et kui me saame nendele minna, et siis, et nende siis me võime koos olla ja need laulud ise võiks meile midagi õpetada, igastahes ei tee see kurja. No igal juhul on selge, et see laul on nagu mingisugune vahend või mingi katalüsaator, ta ei ole nagu omaette eesmärk, aga ütleme, et kui kogu see looming on mingisugune vahend mis siis nagu see elu kese, mis siis see päris asi on kuhu poole nad nagu võiksid meid sikutada või aidata. Noh, väga uhke oleks ju, väärikas oleks elada maailmas, kus teiseks olendiks teise kujuliseks muutumise igatsus oleks kuidagi vastastikku teadvustatud, respekteeritud see tase oleks nagu ühiskonnas olemas, kus ja noh, nagu nähtavalt ja selgelt olemas noh, ikkagi see näitab väga kujukalt seda, et on mõistlik luua nagu omaenda kogukond. Aga just seesama see ladina kvartal, sest mul on tunnet, et kuigi need inimesed ka ju, kes tegutsevad seal ladina kvartalis, kuigi nad on hästi erinevad oma maailmavaate poolest ja igas mõttes, et siis nad mingisugused asjad on nagu hästi sarnased. See on ikkagi mingisugune sama mõtteliste kogu üks väike samm, et sa oled tekitanud selle teistsuguse reaalsuse või, või sealsamas muusikamajas, kui tulevad kokku sõbrad. Kui tekib selline koosolemine. Lõkke tekib sinna kaminasse. Ta on nagu mingisugune saarekene eksinud saarekesemist igal pool mujal ka, aga see on lihtsalt üks näide sellest laulu ei ole ka lindis. Ja siis. Et võib-olla tuleb selline hea puutlejaid Eesti raadio puutle? Kuidas kanatee ka ka, kuidas lehm teeb? Keegi muu muu kuidas eesel teeb? Kuidas vareste? Kuula ära. Saate teada, kuidas saaks teha, nagu ei teha? Oh, kui vaid saaks. Üks meeter kas kahtlema oma pikkuses kilo, aga veendus oma asjalikkuses. See meeter oli liiga kaua mõõtnud kõike muud peale iseenda, selle jaoks seal polnud mõõdu pruu. Kiloga tal ristuste Latkunki tulid pangast meeter ennast läbi, lükkas kilo pommi sangas. Tee peal kohtlesid nad kahte ajakirjaniku toimetusest, milles tehti tarbe igavik kuu tükk tükk tükk. Üks neist võttis kinni tri nullipoolsest otsast teine tõstis õlale otsa, milles 100 nõnda siis kilopomm seal meetri õrrele rippus. Üheskoos, nii mindi juba sissekäidud rada. Mindi lehe toimetusse, sihte polnud Mui kilomeeter sealses krid andma, intervjueens selles asjas kokkuleppel laus alla ainult saadi põhiteema sisaldama pidi šokk olla. Noh, muidugi natuke kõnelesid veel ka mardileivast karamellist elustiilist, aga aiateivast urvaplaastrit sõna jõudu vältis nende jutt. Iga silbipõhjast kostis üks meeter, hakkas kahtlema oma pikkuses. See meeter oli liiga kaua mõõtnud kõike muud peale iseenda. Selle jaoks. Polnud mõõdupuud, mis viga, võta valget paberit. Kui on, mis viga võtta sulepea, kui on, mis viga võtta üles laulujupp, kui on, mis viga on, kui kuidagi ei sobi su mõtted? Tapi peab õige vaikselt ootama. Ta tuleb appi. Nüüd füüsik süstemaatika, analüütik. Et kes see on, see ta? Ja vasta talle, palun usu mind, et sina ka. Väga mitmes mõttes? Sest nende asjadega nagu hetkel tähendab just just hetkel, just sellel sügisel on just praegu endale niukene nadi santi nõrk olek, et see lihtsalt ei ole. Sa ei ole nagu iseenda sagedusel või, või ma ei ole nagu tasemel. Nii nagu nendel kontserditel, mida me praegu teeme. Et üht või teist omaenda laulugi on nagu mõnel kontserdil väga raske laulda, sa lihtsalt ei jõua sellesse sagedus, mis sul endal on käes olnud või sa ei jõua nende asjade tasemele, mida sa teinud oled. Ja sellepärast Ka nagu jutt kogu aeg takerdub. Aga see, see mitte iseenda tasemel olemise tunne on väga-väga niisugune nadi tunne. Aga teisest küljest mulle endale väga meeldib kuulata raadiost. Televisioonist selliseid arutlus või siukseid mõttearendussaateid ka siis, kui keegi nagu rappa läheb ja mõnikord on siis nagu eriti huvitav rappa läheb. Noh, mis on omakorda niuke väga kahtlane peale, kui, kui selle selga istuda, siis kahtlen õigustus. Ja teistpidi On ju selge, et see kõik, mille pärast nagu minusugune siin põeb või noh, et selliseid tegelikult on naeruväärne kuigi kõik ohud ja kõik, kõik on reaalsed või kõik, kõik igasugused kujutluspildid, mis võivad olla ka, aga aga päriselt, et võrreldes sellega, mis nagu kuskil üleüldse teoksil on ja mismoodi inimesed siin maailmas on, on sattunud olema on see meie olemine siin ikkagi. Jälle need asjad nagu praegu väga lähedalt on tulnud tagasi noh just nimelt selle tõttu, et väga paljud inimesed minu arvates nagu lähevad katki kuidagi või? See ilmselt on ka alati mingis mõttes niimoodi, aga noh, kuivõrd praegu on nagu hästi. Ma ei oska öelda, mingi mingi nagu tohutu niinimetatud mingi arengugalopp käib vä? No miks nad lähevad katki? Ei teagi, väga ränk küsimus, kas see ongi see, et kas see tõenäoliselt on, on selle niinimetatud arenguhing, aga milles see areng seisneb, ikkagi see, see pluss veel see tehnoloogia paine. Ja samas mul on tunne, et, et see tegelikult ikkagi puuduta kõiki, on tegelikult ka mingi mingi hulk inimesi, kes selles väga hästi suudavad tasakaalustatult elada. Aga see mahajääjate või noh, ma kuidagi alati väga kergesti samastan ka näiteks öösel Westmani poest läbi minnes või noh, et mulle iga kord on, on nagu Ma ei suuda nagu endasse ära mahutada, et seal ikkagi mingi kaks tüüpi alati, kes magavad, pea põlvede peal tohutu Dayson Su fuajeedeesi ja et noh, et ma peaks ju tegelikult nagu midagi tegema võinud kuhugi viima mingitel kordadel ma olen ka nagu midagi teinud. See võimetus nagu seda muuta, et noh, nii ongi, et need osad inimesed näevad või, aga samas nagu mingit pidi nagu see teema, et aga. Noh, et neandertallased või kes need olidki, elasid ju ka pikka aega, eks ole, homo sapiens kõrvuti, need lihtsalt jäi talle, need jäid alla ja neil oli ka mingeid vahvaid omadusi ja nad lihtsalt ei oskanud nagu sedasorti kirvest või nuia teha, eks ole, või mis see mahumus kuidagi ära, et see niimoodi on. Ja noh, sama nagu nagu selle tipptehnoloogiaga, mis läheb nii kiiresti mis on täiesti täiesti metafüüsiline, mida keegi nagu süsteemis olles suudeldes haarata, mis, mis seal tegelikult on, mis meiega toimub. Ja siis, et kas see on siis nagu hea või halb või mis aspektist on hea ja ja noh, mis on endiselt nagu tohutult haavas, on see nagu see võitjate meeletu ennasttäis olek. Et see käib nagu selle mängu juurde, see kuidagi ka kuhugi nagu ei tasakaalustav vabanemisaegadel, kui need esimesed välja oma sõidud ja noh, ma mõtlesin just Soomes millegipärast sattumine mingis ajakirjanduspoodi ja seal noh, kogu see riiul, neid seltskonna seksajakirju. Ja, ja ma nagu siiralt mõtlesin, et me oleme sellest nagu pääsenud. Et noh, see on nagu siin läbi tehtud, et me just need seltskonnaajakirjad, et see oli, see oli nagu sama piinlikke, sama kohutav, kui see piinlikkustunne loomade ees või nagu seatapp või noh, see see nagu see bonsunud punakas liha, need, nagu need need rõõmsalt totraid täissöönud näevad, nagu ajakirjast ajakirja see meeletu enesega rahulolu selle traagiline eksponeerimine teisest küljest oli nii piinlikeni abitu noh, see oli nagu mingi lapsepõlvepilt mingile maailmale jälle sellepärast et seda siin sellisel kujul oli ikkagi Nõukogude ühiskond väga askeetlik ja kuidagipidi nagu väärikas või kannatus selles mõttes piirab inimesi väärikuse suunas nagu ja mulle tundus nagu tõesti niisugused sfäärid, et need võiks olla võimalik täiesti kõrvale jätta, et kui, nagu noh, see kõik oli seotud nagu sedasama mingisuguse illusiooniga, et äkki hakkab toimuma mingi teadvuse hüpe või kuidagimoodi, et et need, nüüd uuesti tekivad riigid või koguse raudse eesriide üles tõmbamine, et see võiks tegelikult mingisuguse sünergia tekitada ja mis ei tähendaks seda, et need 20 tehnoloogiliselt vähem arenenud või kuidagi noh, et need nagu rentslisse visatakse või? Selles mõttes ma olen nagu tõesti ka ikka esimene tüüp, et see oli nagu omamoodi šokk või noh, nagu see seriaal, poliitika saabumine ja milline on see tegelik iseseisvuse, millele iseseisvus nagu selles maailmas nii poliitiliselt selle põdemisest, sellega absoluutselt mitte mingit tolku. Kui aga sinu oma isiklik surm sind hirmutab ta hirmutab selles mõttes tegelikult noh, et jällegi, et kui sa oled nagu väsinud ja tõesti nagu see nagu kõik see nivoo nagu väga all, et siis siis ta jah, siis ta ka mingil määral hirmutab nagu selles niisuguses füüsilises või, või niukses kui ka selles metafüüsilise mõttes see kõik see et mis siis ikkagi tegelikult saab ja lagunemine ja need tumedad pildid, aga veel rohkem selliselt niukseid nõrgas olekus häirib just nimelt selle jälle selle päris kultuuri puudumise tõttu või õieti selle nagu keskme puudumise tõttu, et mul on kuu Noh, ma oleks tegelikult praegu selle asemel, et sinuga siin istuda, pidanud olema ühel matusel see siia juttu rääkima tulla oli nagu ühtepidi oli nagu niisugune asjalik ettekääne sinna matusele mitte minna. Just matustel on nagu tõesti väga kurb olla ja just nimelt mitte kurb nagu sellepärast, et nagu selle pärast, kes on nagu edasi läinud, ära läinud, vaid kuidagi selle selle meie oskamatuse pärast, et olla või noh samuti nagu ka pulmades sageli, kui noh, mingites teistes kõige põhilisem mõttes eluetappides ja sündmustes kus just kõik see pidetuse tegelik teadmatus nagu hästi reljeefselt välja tuleb ja selle kaudu nagu surmi hirmutav, nagu kõige rohkem selles vanuses ju tekivad, et noh, ikkagi tulevad need päris sageli see, et, et tegelikult on nagu kõik noh, ühesõnaga, et algusest lõpuni käidud on-d ja noh, et sa ei suuda nagu naljalt mingid asjad on kõik nagu väga ära tehtud tunne, et sa nagu ainult kordad ennast. Kusjuures jällegi saan aru, et nagu terviklikkuse ja küpses kultuuris peaks mingis mõttes kõige olulisem aeg just sellest vanusest algama. Mitte kõik eelnev vähem tähtis oleks, aga sellele ringile minek tundub olevat üha rohkem tõkestatud või, või noh, et see siit nagu Mis on jälle seotud tehnoloogia, mingi selle, selle tohutu niinimetatud arenguküsimusega või nähkus? Vanade inimestega nagu ei olegi nagu midagi peale hakata või saab neid liiga palju ja pean neid üleval pidama ja. Aga kas sa arvad, et kui kuidagi juuripidi tagasi minna, et see on vanasti olnud kuidagi loomulikumalt korraldatud või paremini? Ma mõtlen, kõik need matused ja pulmad ja tavaline elu? Ja tõenäoliselt ei ole ikkagi asi üldse mitte selles, kas vanasti või, või et ka tõenäoliselt see käib kuidagi kuidagi kõikides skulptuurides mingite lainetena. Tundub, et mingitel perioodidel mingites paikades. On olnud inimestel noh, võimalik selline õilis sõna õilis või noh, nagu selline õilis ja väärikas elu kus isegi kui on nagu sõditud, kus, nagu kõik mängureeglid, millest omakorda jääb noh, siis nagu väljaspoole või üle või kuskile kõrvale jääb veel see strateegia, see kavaldamine ja reeglitest, mitte hoolimine, mis on ka veel mängu juures või niimoodi. Aga kus see kõik on ikkagi niivõrd kuidagi tasakaalustatud, et inimesed näevad välja terved, rõõmsad, tugevad aga siis, kui nad näiteks juhtumisi rituaalselt 11 mingite periooditi järgi käivad ühesõnaga udjama, eks ole kas siis kas siis puhtrituaalselt või ka või ka nii, et keegi surma saab ikkagi, selles on mingi selline kosmiline nagu rõõm või siis päris nisugune, kosmiline kurbus, millest nagu jälle tullakse välja ja ollakse siis selles elus. No ühesõnaga täiega. Sellest on nagu väga-väga puudused. Mingites paikades on sellest nagu mingid rudiment ja noh, see nagu setudel see et tegelikult väga niuksed väärikalt rõõmsad surnuaiapühad, kus lauldakse, istutakse haudade pääldega ja rituaalselt kurvad nagu matused mis lähevad mingiteks rõõmsateks peied, eks, või nagu iirlastel siiamaani või noh, mingi ajani küllalt hästi säilinud see komme ikkagi istuda selle kadunukese, aga üks üks öö ja noh, ühesõnaga temaga temaga koos rõõmustada ja, ja seal napsi võtta, laulda, juttusid, rääkida ja. Aga kes sul takistab elada ausalt ja väärikalt? Ei no eks ju selles mõttes ise nagu takistan, et, et ei leia seda. Et peab leidma selle mingi tasakaalu. Punkti üles või noh, muidu selle võimaliku jõu, mis sul selles olukorras ikkagi niikuinii antud on, millest millest ei tohi loobuda. Tuumajutt. Stoniume jutleta otsimioloogia lastaczzki leebediootšev Moogia. Jõudsin Joloogia tuumajutusestowne jutleta. Loomsadjotsioloogia oossediitšeteerijanaagi jäänud. Lanen innovatsioloo Sadyr aspiilis põim, Laden, Iraasiastajatavad. Krust jätkaks ta. Nokia tuumajutusestomee jutleta, radioloogi voossediilit, tõrjennaagi jännata, Gallo tädilietta.