No kodu on sinine meri. Kodu on kadakas. Siit alguse sai mu veri. Hiiumaa on nukk, majakas. Tervitus Eesti pioneeride 10.-st kokkutulekust osavõtjate. Ära ütle, et igava sul, et töö, tantsinud käik ja köika, nii hull. Nüüd käeaeg, kus isa mõtled ja keda ei tule ütlema, et tees tiiseda, mis igatseb vaim, et ta saaks vald äi ega pole lette köitmist eeldil täiete. Nii tervitasid hiidlased möödunud kolmapäeva pärastlõunal kõiki Eestimaa pioneeride esindajaid, kes olid kokku sõitnud Hiiumaale õngule. Nelja päeva jooksul pidid lapsed ise mõtlema, arutama ja otsustama, kuidas Ta pioneeriorganisatsioon oma lasteorganisatsiooniks. Muidugi jäi aega ka muuks ja tänase saate jooksul toomegi teieni ka sporditantsu ja laulu Hidki. Sellel ilusal Hiiumaal ja kuskil veel kaugemale veel ilusam ma teen Tartumaa, aga meie oleks siia kohale jõudnudki, aga meil oli tagavara ratas kaasas. See oli vanaema kooki küljest küll laenatud, aga naa Hiiumaa praami peal kurssi haiglas hoida küll. Kui me siis Hiiumaale kohale jõudsime, saine kokku viie kohaliku rohelisega Neile oli igavene suur haug on kaasas ja temaga saime kohe sõbraks. Muidugi hiinlastega. Ja nüüd me tahaks tervitada kõiki selle kokkutuleku külalisi ja osavõtjad sellest kokkutulekust ühe enda tehtud lauluga. Siin on mul ka sõnad, kes tahab siis kaasa laulda, siis tulge võtke, siit saad neli. Et ei ole skyla EMA keel. Et kokkutulek läheks tõesti täieti, alustati mõttetalgutega, juba esimese päeva pärastlõunal istuti külade kaupa kuus ja arutati. Pioneeriorganisatsioon on juba valakse moodi kulunud, seda juba nii kaua aega olnud. Tuleks mingi uus organisatsioon luua, kõik sinised koos, kes ise võib-olla ei tahakski pioneerid olla. Sunnitud pioneeriks astuma lihtsalt ja tahes-tahtmata nad ei tee seal midagi, nad oleks vabatahtlik, peaks kindlasti olemiseks, ostsime pioneeriks, kui me ainult üks kord saad sealt välja astuda ja tagasi enam ei saa kunagi mingi väikse katseajaga. Mul on niisugune paar kuud, siis tuleb vaadata teised, peaksite jälgima, et kuidas ta nagu kuidas ta suhteliselt suhtub sellesse organisatsioonist, see üleüldse astronoomi pioneeriks küll, aga siis nagu kuuendast klassist on vabatahtlik sisse-väljaastumine siis ainult ühe korra välja astuda. Insuldi, vastutust endale aru peos ja sa tahad välja astub, peab olema mõjuv põhjus selleks. Viitsi koondustel käia, ei arvamuse ära põhjendama, miks ta tahab sealt astuda. Võib-olla mõnel on tõesti niimoodi, et ta lihtsalt ei taha, kuna tal ei ole seal huvitav ta leiab, et lihtsalt tal pole mõtet seal lihtsalt olla, kui tal ei ole huvid näiteks ajapuudus, kui tal on treeningud ja mõned muud ringid ja ta näiteks ei saagi kuskil käia, siis, siis tal pole mõtet üldse pioneeriks astuda. Öösel räägime demokraatiat. Seda peaks juba harjutama juba koolipõlvest peale. Koondis ei toimu midagi selles vallas. Astutaksegi kolmandas neljandas klassis pioneeriks. Mul on täiesti vabatahtlikud, on ikka asjad natuke natuke sunniva, kui koduslike vanemad ütlevad nagu, et ei taha või nii-öelda ise ei taha, lapsis ei peaks nagu niimoodi olevat kõik viltu vaatama, niimoodi, et sa kuskil kaasas käia, õpetaja isegi minutil on üteldud, et noh, ei saa matkale kaasa tulla, nii et ei ole pioneer vabatahtlikult üldse võiks olla veel arutamisi, mida võiks paremaks teha, aga niisugust ei ole, koonduse oli seal niimoodi, rivistus siis räägitakse, mis on tehtud, mis tegemata kõik praegu on sedasi, et pioneerijuht ütleb, siis tõstavad kõik käe ja hurra lääne järgi pioneerid võiksid rohkem otsustada oma asju ja tegevust staabis käivad linnas pioneeristaabis, need otsustavad küll, need otsustavad päris palju, aga need, kes lihtpioneerid, on need, kes on lihtsalt malevas, neil ei ole midagi otsustada, neil lihtsalt loetakse peale, nende käest ei küsita mingisugust arvamust. Lell, yht, pioneerid veel, oleks ka võimalus ise otsustada. Muidugi olevad ainult need suuremad, need pole paika. Kolmanda klassi pioneer on liiga väike. Et mis asi see pioneer on, tõi kujutluses mitte midagi? See see on nagu praegu kuueaastaste klass, nagu võiks olla Inglise keel, iga tutvub nende luuremänge neile siukseid, võistluse tutvuvad pioneeri nendele tutvudes omavahel, keda pärast pioneeri ja siis valida juhiks, keda mitte, tavaliselt jäävad kõik passiivseks, nii-öelda halvasti, lihtsalt on kuuel tunded, nendest ei ole üldse kasu. Tõrjutud teiste õpetajad ja kõik pakuvad, koed teavad kõik viielised ja teised ei saa mitte midagi teha või ninade ant viielised keskmiselt õppijatel peakski olema sõnaõigus üldse üldse kõigil seda peaksid ikka lapsed ise. Kõigepealt on vaja ikka normaalne malevanõukogu Vaida demokraatlikul siis olles aga temale ülesanded paneme oma klassi laste jaoks, oleks siis klassilt koosneb kõige paremini, siis ta tunnevad teineteist juba noh, võib-olla isegi lasteaiast saadik teavale niukseid iseloom, onni nii pioneerid ja võisid ise otsustada, niukse pioneerioinad valivad keele, nad valivad. Maksu oleks vaja, aga mitte sellist nagu komsomolis. Sellepärast et komsomolimaks on muutunud minu arust juba nagu lollitamiseks tantsige väike maksja. Aga selle pioneeri Maxer sajanandad näiteks mingi üritus tuleks siis jaoks läheks seda maksu vaja kogutakse mingisugusesse fondi rühma või malevafondi ja siis kasutatakse sobival ajal. Ja teisel päeval oskasid hiidlased kokkutuleku korraldajad ilma taadilt imeilusa ilma kaubelda ning seepärast viisid kõik teed Hiiumaa kaunimasse paika. Kassari saarel. Nõnda laulsid mulgid, kui olid jõudnud tagasi pikalt matkalt. Mis te selle matka kohta ütlete? Raske? Mitu kilomeetrit? 11 teisel poolel tuli salakirja lahendada, kolme tunniga pidi välja tulema, nüüd on nende võtmesõnadega oli võrdne tähtede sõnadega numbritega morse. Aga mis need salakirjad siis kas viitasid pärast, kui te teada saite, kuhu peab edasi minema ja väga ema hakkas rohkem küsimusi ei olnud ainult salakirjade mõistetamine võla. Ja lihtsalt küsimus, mis seal teatevõistluses oli jooksjate paljakärude palli visata ja siis selle võimlemisrõngaga hüpata ja seal tuli videldada vanad asjad olid vist tuli muide ta, mis asjad need on väärt, nad olid siis oli või hoidmise see alunud või võimasinad. Ja siis oli härja rakked, olid harjunud vara, mida meie ära ei arvanud. Muidugi Hiiumaa kohta olid küsimus, et kui suur ta on? 900 millegiga oli Hiiumaapindala ja siis tood slaide ja nende rahnud ja oli 1000 1014 ruutkilomeetrit koolide arvu kohtades, et ega õhku panna algkoole keskkoole. Ja taheti segadusse viia, küsiti, kui palju ja ülikoole Hiiumaal. Kui nüüd on hästi palju, eksju. Seal esimeses pooles oli see Hiiumaakaardi peal, jäi punktid märgindada, siis pidime kirjutama, mis nende punktide kohal on seal Tahkuna poolsaarele ja siis oli Heltermaa sadam oli Kärdla linn, oli Väinameri, Soela väin oli selliseid Kõpu poolsaar, on. Hiljem nende jooksjate hästi kiiresti läbi oma selle marsruudi, öelge palun, kas looduse jaoks ka silma jäi suured kadakad, kadakaid? Madal maastik on kivine, õudselt kivine. Kui palju teil ka seal koduloomuuseumis aega, jahi ja meelde jäi? Oli väga vähe vääviminud, ometi tõi oma kodukandis ka käinud kodule muuseumis ja kas on ka mingi erinevus, suudad praegu tagantjärele mõelda, mida nad tööriistad ja kõik riietes ja kõik kindlalt kirja teistmoodi, nii et see oli väga vahva matk, siis nii palju tarkusi juures. Ühed tulid matkamast, teised orienteerumist ja kassaris lõuna lõkkepaigas said kõik kolmeks tunniks taas kokku. Istume siin kassaris mere kalda peal, ümberringi kadakad ja teie juurde tulin ma sellepärast, et te olete sealt Põlvamaalt pärit tüdrukud ja poisid. Kas see loodus ümberringi on teile natuke tuttav või üsna tundmatu? Sellised eriti erinev ei ole, praegu ei tunne küll, et kuskil väga kaugel Sa oled, mulle küll tundub ümberringi hästi palju kadakaid ja meriringi. Olete täna kõik meres suplemas käinud? Ei ole veel jõudnud ujuda, oskate te kõik? Ja te olete Pärnu kandist, teie oskate ujuda ja põelisestike oskame kõik seal järv on ligidal ja meri on ka küllaltki ligidal, aga nüüd elan meres, ujuda eriti taha sinimust. Aga kuidas te siin täna Kassari rannas tundsite, kas meri oli puhas? Väga puhas, korraks Tihuas Pärnu Meriga, siis oleks õnnelik täitsa. No räägime siis tänasest päevast. Istume siin praegu kõik kobaras koos, ümberringi käib vilgas elu ja tõusevad praegu taeva poole. Sinised lõkked, üle suitsud, mis siis toimub siin? Siin on võistlus. Küla teeb kõige parema suppija, et ümbroseks kõik sama korda, nagu ta oli, alguses hinnatakse kõiki asju. Kas teie kokad on ametis? Praegu praegu veel ei ole, aga varsti lähevad, mis teil hakkab seal tulema? Hernes on hernesuppi, austajaid? Palju on küll, ikka pall on jah, aga kas teil kõhud on tühjad juba? Ei ole? Ei olegi veel süüa alles sellest ei ole. Aga hommikust on ikka palju aega juba möödas, kell on juba palju, kaks juba, aga päike paistab ja nii palav on ka sooja süüa. Maasikaid käsi, nii et täna oli teil täitsa erakordne päev, te saite palju metsas olla, mis teil toimus täna? Meil oli orienteerumisest, kuus kilomeetrit oli distantsi pikkuse kaardi jälgi esimeses punktis pidi kelgi kiiruse peale üles panema. Teises punktis. Küsimustele hakkame vastama, kolmandas punktis pidi taimed ära arvama. Oledki kole, eks ole, kui teie oskaks taimi ära määrata. Neljandas oli kirjanik Aino Kallasest küsimused pidi vastama hiiu nalja kirdama, missugune teie nali oli? Turistid läksid Hiiu Dahlist mööda, küsisid, et kas Aino Kallas on kodus ja ta polnud ka suu peale kukkunud ja vastas neile, et ma ei tea, kas Aino Kallas on kodus, aga elmann Kreutzwald saagisid seal praegu puid, sai nagu olla iseseisvad, et keegi nagu juhatan nüüd sinna minema, dise vaatasid kaarti, passi, siis läksid ise ja mulle tundub, et viriks eripära oli. Et kui tavaliselt vist malevas või vihmas matkama lähetuses ikka on teil kaasas kas pioneerijuht või õpetaja, aga seekord seekord olime täitsa, võiksin kuhugi eksidagi? Jah, et ükskõik kuhu te lähete. Vaatasin iga taimi, mina võtsin veel ka sel nädalal meile, ma ei tunne neid kodus igavene hiidlastel rail Sõmale juures käisime sõbralikke vett joomas ja siis küsisime kudesid hästi otse saab mere äärde, ehk nad juhatasid siis neil oli hästi ilus maja, seal nägime, kuidas Hiiumaal lehmi karjatada. Lageda Heino peal vaidlen metsale kopter ümbert tehtud, siin karjatatakse siis müheks neil põhitoitu ikka rohi, aga nad võtavad kõike muud, ka. Seda jah, seal merre. Tere sõitu. Pilliroogu seal mere ääres ei ole hea teine, seal on kõik nagu ära kuivanud. Aga metsas on kõik roheline. Ja mis te arvate, mis need kõige olulisemad teadmised pidite, oleme, te saaksite lihtsalt niimoodi täiesti teie ise, poisid ja tüdrukud ilma ühegi täiskasvanuta, noh, teha ühe niisuguse orienteerumismatkavaht kaardi ja kompassiga veidikene tunda Hiiumaast hästi palju küsimusi oli siin. Algul kirjandust Hiiumaast, saime tarkusi juurde ja nii ma väga ilus loodus, kadakad ja meri. Et meri oleks alati puhas et veekogusid reostatakse, aga kas teie ise saate ka midagi selle heaks teha või kuidagi seista, meri tõesti oleks puhas, toetanud rohelist liikumist ja olla selle poolt, et need reostused, kus tuleb reovesi, need kombinaadid ja vabrikud kinni panna, et enam reovesi, tule, tuued, puhastused ja arvan, et kõigepealt tuleks sisemite reostada ja hoida puhas vesi. Aitäh. Ma soovin teile head tagasi jõudmist ka, sest teil seisab tegelikult täna veel üks matk vist ees? Jah, nüüd tuleb maastikumäng või näe, siin on ka aega tegelikult ikkagi kolm tundi, et võib rahulikult läbi teha selle õied hästi, silmad lahti ja kõrvad ka jah. Ja hästi meelde, mis veel nüüd siis Hiiumaal näha on, siis kus tehtuks jõuate? Tagasi õhtuks jõuame tagasi laagrisse, Need, tänase päeva jooksul olete käinud ühest Hiiumaa otsast teise. Olemegi täna on eriline päev ja ma usun, et te võtate õhtut. Jah, täna on jaanipäev ja meile tuleb laulma ansambel stroika mitme Ootmenjaanikesta Jaanike Jaanil kahju kannatesta Jaanik. Jaaniketta, et neil ärjani hädad piimalehma pindi jänni tule, jaaniAithomeida. Ja nii tuulele. Paal. Jaani Riho hobune. Laadi teede lakka. On vaid ilmann tuhandit, rahvit, mitmin, miljonit. Kell oli kaasas Siibani jaaniõhtuks selga eesti rahvariided. Ja nüüd on kokkutulek jõudnud oma laagriplatsilt mere äärde, sest täna on jaanilaupäev ja siin on praegu valmis pandud puud. Et süüdata jaanilõkke. Seda rongkäiku vaadata on praegu äärmiselt ilus ja südamlik, sest rihmad on pannud selga oma laagri riietuse. Ja kõige ees sammuvad muigama Maalt tulnud lapsed, sest nemad on rahvariietes ning kokkutulekule. Siin on loosungid, jama, lipud ja oma kokkutuleku külade lipud. Ja päike paistab ja peegeldab mere lahelt praegu vastu. Kui väga. Nagu kõrvalt kuulda, on tuju väga ülev ja rõõmus. Ja nii ühises sõbralikus laulvat rivis tulevad nii pioneerid kui täiskasvanud praegu siia mere äärde. Kuna laagris ei leidunud ühtegi Jaani nimelist poissi kutsuti praegu välja Jaanusel ja neile pandi pähe ilusalt rohelised pärjad. Ja kolm Jaanus süütavad jaanitule. Et saada lõbusale teatevõistlusele, tuleb minna kohe natuke maad läbi mere nii et ainult paljaste jalgadega. Ja tõepoolest, võitlemiseks on aeg veel täiesti sobiv, kuigi on juba õhtul kell 10 päike ikka veel paistab soe, eriti soe merevesi. Esimeses vaatuses tuleb joosta siis läbi merevee järgmise sihtpunktina, seal läks hästi kiiresti täita ämber. Katsu sinna võimalikult palju vett. Vetlase järgmine võistleja peab selle sellest ämbrist vett võtma ja Kruusiga pudeli. Päike, mis sinna pandud on. Omamoodi osavust nõuab, selles võistluses tuleb koos läbi v sisini joosta või kiirustada, seljad vastamisi. Pall on libe ja ümmargune, kukub alailma maha. Üsna pihkunud see vahemaa, see oli äärmiselt keeruline ja ilmselt tuleb ära tabada kahekesi see ühtne rütm, et siis seljad vastamisi ja pall vahepeal jõuda. Sihtpunkti roheline mängu, krokodill on kogu aeg nagu teatepulgaks. See teatud vahemaa järel lisata, niimoodi ämbrisse vähemalt kolm korda sisse läheb. Mõnel läheb televiskamisega üsna kaua aega, mõni saab üsna kiiresti ja kui võistlus on läbi, siis minnakse veel tagasi. Jaanile Käärde. Osavus jaa, tarkuse teravust mõõdeti nim välklehtede tegemises massitantsus, jalgratta vigursõidus ja muidugi ka rahvastepallis. Tulge nüüd, rääkige, kuidas see mäng oli, siis. Ma olen küll muidugi raske algul ei uskunud, et nii kaugele minna, teisi kaagi kätte saada. Aga noh, nii juhtus, et esimese koha isal on muidugi väga õnnelikud selle üle. Palju õnne siis võidu puhul ma tahaks teada, kes need võitjad on. Kes te olete? Me oleme viljandased, mulgid nimelt koos muidugi koos Paide rajooniga, keda hüütakse Järvakate. Juba ette öeldes mulgid ja Järvakad ehk Viljandi ja Paide koondrühm tulidki seekord kokkutuleku üldvõitjaks. Mina olen Anneli ja nii mina kui ka teised laval viibijad oleme teile sõitnud ja Pärnu linna. Ja no kuigi meie rühm on ühtne, on meil igaühel ka väike oma soov. Minu nimi on Anu. Mammukaalidele. Minu sooviks on ujuda puhtas meres. Mina olen Katrin. Ma tahan naerda ja olla noor. Nii tutvustavad end pärnakad ja nagu kuulete, tuldi kokkutulekule tõepoolest tõsiste mõtetega. Järgnev katke on kolmanda päeva arutlustest. Selleks ajaks oli jõutud mõtteni, et tuleb luua Eesti laste organisatsioon ELO. Kõigile organisatsiooniga peab olema suhtlemine sama ikkagi soe ja, aga käskida käin salongi nii, sest et kes seal elas, see võib ka vabalt olla roheline ja muinsuskaitse võib igal pool olla. Ühes kohas on näiteks, kes rohelised on kõik ühes rühmas niimoodi muidugi võivad ju ka sellised kõigi truppidele seal praegu on demokraatia vabatahtlikkus. Elo juhtimine võiks olla nagu kahekojaline, nagu parlament. Et ühes üks on lastekoda ja teine siis täiskasvanute koda. Peab tekkima kooskõla niga, otsivad lahendust, lahendust kui on, eks ole, niimoodi kodadega näiteks täiskasvanud pakuvad midagi ja oletame, lapsed on vastu, siis täiskasvanud, põhjendavad, miks nad tahavad ja lapsed põhjendavad ka, miks nad ei taha, peabki mingisuguse ettepaneku leidma, õide tee, leidma mõlemale kõlbab. Parlamendi põhimõttekoda peavad olema, mõlemad peavad olema leidma ühise tee. Laupäeval kokkutuleku lipu langetamise hetkeks olid mõtted nii selgeks räägitud, et võeti vastu Eesti NSV pioneeriorganisatsiooni. ELO põhikiri. Valiti ELO nõukogu lastekoja 25 liiget. ILO nõukogu esimeheks valiti Urmas Laanem Elkeni keskkomiteest ja tema asetäitjateks Urmas Paet Tallinna 13.-st keskkoolist ning Ivar vinkman Jõgeva- esimesest keskkoolist. Kokkutulek saatis Artekki perestroika vahetusele oma läkituse, milles tehti ettepanek moodustada Üleliiduline pioneeride liit ja saatis mitmed ettepanekud meie vabariigi erinevatele ametkondadele. Elutegevuse põhimõtetest põhjalikumalt räägime kolmapäeva pärastlõunal kell viis algavas saates, nii et olge siis taas kõik kuuldel.