Näednesi mees saaks, laulab kõigest ja kõigist Oskarvaldisk lilleni ja sidrunid pesta apelsini edeni. Apelsin oranž tuleb välja ilmatu pika ajalooga vili juba 2500 aastat enne Kristust kasvatatud apelsinipuid Hiinas Euroopasse jõudsid tsitruselised esialgu veel päris kibe apelsin, nende hulgas alles 11 10. Islandil ja kõigepealt Itaaliasse. Magusat apelsini tuntakse 15.-st sajandist. Siis tõid itaalia ja portugali kaupmehed apelsinipuud ka teistesse Vahemere maadesse. Magus apelsin olnud alguses lausa luksuskaup ülikut kasvatanud apelsinipuid oma oranži riides, siis kasvuhoonetes. Seitsmeteistkümnes Nende sajandi keskel olid apelsinid juba ka mujale Euroopasse levinud ja Hispaania meresõitjad viisid selle viljapuu seemned ka Ameerika mandrile. Apelsininimilugu on ka huvitav sõna oranž pärinevad sanskritikeelsest sõnast ning tähendavad selles keeles apelsinipuud prantsusekeelne sõna, oranž tulnud aga fraasist, pomm, oranž oranž õun ja värvinimetus oranž tulnudki viljanimetusest, sest apelsinioranž inglise keelde ilmunud värvinimetus oranž aastal 1512. Mitmed teised euroopa keeled on aga viljanimetuse saanud otse tõlkena fraasist. Hiina õun. Näiteks alamsaksa apelsine, Hollandi apelsini Enn rootsi apelsin hemi apelsin ikka seesama oranž Hiina õun. Võib-olla selgub järgnevast, kuidas apelsinitoon oranž Hollandi rahvusvärviks sai sest oleme jõudmas Hollandis asuvasse kuningliku hetk loo paleesse, mis kuulus tuhandeid Oranje Nassau kuningakojale. Ikka ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ja taas üks. Aja jälg kivis. Praegusel Lõuna-Prantsusmaal Browanssi põhjaosas vee jumala arausi nime kandvas paigas peeti aastal 105 enne Kristust kohalike hõimude ja Rooma leegionid vahel arausja lahing, teadagi kes selle võitis. Siia kerkis nagu mujalegi roomlaste vallutatud aladele tüüpiline Rooma impeeriumi linn, templid, foorum, võidukaar ja amfiteater, kuid veerium langes ja kadus. Aastal 1163 seisis siin oranži vürstiriik. Ning siis läks veel mõni sajand euroop aristokraat vaatliku Oranje Nassau dünastia välja arenemiseni. Nasse ub Reeda krahvid, pärinesid Saksamaalt Reini ääres ja aastal 1515 sõlmiti kolmanda Heinrich von Nassau ning Prantsusmaalt põrgundiast pärinevat Shalon Oranje vürstitari Claudia abielu. Nende poeg Renee päris aastal 1530 oranži vürstiriigi ja võttis oma perekonnanimeks oranž Nassau pärast Renee surma aastal 1544 päris maad tema nõbu Nassau tillemburgi vürstisoost prints Willem, kes oli tollal vaid 11 aastat vana, lisaks ansi vürstiriigile ja oranži printsi tiitlile. Päris noorvillem hulga Maydia mõisuga Madalmaadel. Noor prints saadeti Madalmaadesse korralikku haridust saama alguses suguvõsale kuuluvasse Reeda mõisa Brüsselisse. Ta tegi kiire sõjaväelise karjääri ning temast sai Madalmaade nõukogu kõrgeim poliitiline nõuandja. 1559. aastal aga staat Holder. See keskajast pärit termin peaks otsetõlkes riigihoidjat. Tähendama on antud ka teine nimetus kuberner. Tol ajal kuulusid Madalmaade Hispaaniale, kuid veendunud katoliiklane. Hispaania kuningas Felipe, teine ja tema asevalitsejad ei suutnud kuidagi ohjes hoida Madalmaade põhjaosas Hollandis elavaid Calviniste, kes leidsid endale tugeva liidri prints Oranje Villemi. Teda kutsuti iga vaikseks Villemiks, ilmselt oskas ta siis oma mõtteid varjata. Tema juhtimisel sai protestantide liikumine kindlad eesmärgid. Hispaania võimu alt vabanemine ja usuline sallivus. Lanie Villemi iseseisvuse ja usuvabaduse ideedega ühinesid paljud Prantsusmaal kui Saksamaal. Tal õnnestus oma vägedega Madalmaade rannikulinnad Hispaania võimu alt vabaks võidelda ning üha kaugemale sisemaale tungida lausa Brüsselisse välja. Velftis aga ootas teda mõrvar Balthasar ierards, kes oli läbi ja lõhki katoliiklane. Valmis igati teenima kuningas Felipe teist Oranje Willem heas Priinsenhofis endises tagasihoidlikus kloostrihoones. Kümnendal juulil 1584 astus Villem parasjagu Prinsenhofi trepist üles võitšerars nurgast välja hüppas ja printsi pihta oma relvast kolm lasku tulistas. Villemi mehed võtsid mõrvari kinni, kuid printsi ei suudetud päästa. Vaiksel Villemile oli palju järeltulijaid ja temast sai praegu Hollandis valitseva Oranje Nassau kuningadünastia asutaja. Hetlo lossi jõudmiseks tuleb esmalt minna apeldoorni linna, mis seisab Hollandi keskuses Amsterdamist ida pool. 2009. aastal. Aprillikuus sattus apeldoorn maailma uudistesse ühe kurikuulsa juhtumi tõttu. Kuningannapäev avapidustustel püüdis autoroolis kurjategija kuningapere bussi rünnata ja täppiskaheksa pidustusi vaatama tulnud inimest. Kuninglik buss jäi terveks. Kellelegi see ajaloo ja kunsti ja iidsete losside vastu huvi tunnevad, pakub Abeldoon õnneks hoopis meeldivamaid elamusi. Sellele läheduses seisab Hollandi kuningliku perekonna lemmikmaa loss palees, et loo puude palee algselt New Vello nime kandnud lossi kohal seisis kunagi ellerlandi hertsogit jahimaja. 1684. aastal sai paiga omanikuks prints Oranje Willem kolmas, kes tahtis siia kuningliku suvelossi ehitada. Prints kuulus suurde Oranje Nassau suguvõssa ning valitses Madalmaade provintsi. Euroopa kuningakojad ja kuninglikud suguvõsad on teadagi üksteisega põhjalikult seotud. Oranje Willem kolmas oli Inglismaal Šotimaa ja Iirimaa kuninga Charles, teise õe, kuningliku printsessi meierei poeg ning 1677. aastal kuulutati välja Villemi ja jooki hertsogi vanima tütre Mary kihlus. Kuningas Charles teine olime eri onu, nii et milline see kihlatute sugulus. Kuidas te siis õieti oli. Tavaliselt kasutatakse niisugustel puhkudel sõna kaason. Nõbu Euroopa kuningakodades on ajaloo jooksul leidunud ja leidub tõenäoliselt praegugi ilmatu palju nõbusid. Kui aga jooki hertsogi tütrele Maryle teatati, et riigi heaks käekäigu nimel peab ta abielluma oma näo Oranje Villemiga nutnud too 15 aastane piiga poolteist päeva järjest ja nutnud ka abielutseremoonia Real Sanžeemsi palees neljandal novembril 1677 pulmadele järgnes õige pea laevasõit tormisel merel Hollandisse. Laev ei saanud jäisesse Rotterdami sadamasse sisse sõita ning pidi randuma väikeses rannakülas. Kuninglik rändas pikalt mööda külmunud maad, enne kui tõlla kohale jõudsid ja nad pidulikult haagi viisid. Aga meieri harjus pikapeale selle alguses nii võõra ja külma, aga Hollandi rahvas harjus oma noore kuningannaga viibis sageli sõjaretkedel. Mary läks oma meest vaatama, kui väed olid parasjagu preeda kindluse lähedal. Ja juhtus nii, et sellel reisil elas kuninganna üle nurisünnituse arvatud, et seetõttu ei saanudki kuninglik paar järeltulijaid. Kuid hollandlased armastasid oma kuningannat ja ka ajaloolased kirjeldavad nende lühikeseks jäänud ühist aega, kui Villemi ameeri ajastut. 1685.-le aastal sügisel sai valmis uue lossi keskosa. See on ehitus, mida arhitektuuriloos tavatsetakse kutsuda ka prantsusekeelse terminiga Ordoloshi. See on hoone kõige tähtsam osa ning siin on ka paraadsissekäik. Kõige olulisemad ja kaunimad ruumid on tavaliselt meie mõistes lossi teisel korrusel otse põhikorruse kohal. Het loo keskse hoone kolmekorruselise fassaadid, padi eelduva keskosa tõstab esile tore klassikaline Kolmnurkne katuseviil. Selle keskel on ümmargune, kella numbrilaud. Viimase ümber voogab kõige ehtsam valge barokk. Terve skulptuuride kogumik, kus kõik ornamendid ja kujud on ühendatud ja liikumises ning kust ei puudu ka untsakad keerubid. Niisugust barokliku vallad lootust ei paista kusagil mujal lossi väliskülgedel leiduvat sest arhitektuuriajaloo järgi on Hollandi barokkaine vaoshoitud ja tagasihoidlik. Arhitektuuriajalugu ütleb veel mõndagi näiteks seda, et üldjoontes toetus seitsmeteistkümnenda sajandi Madalmaade arhitektuur tugevasti Põhja-Itaalia renessansi-ile rismile. Viimast terminit kasutas esmakordselt itaalia kunstnik ja kunstiajaloolane Vasaari osutamaks eriti stiilsele kunstile, millest õhkub ele Kant, Sierra fineeritust. Mõlemad kujutatud stiilid eelnesid Boramiini ja Berniini viljeldud rooma kõrgBarakil. Standi Parockile sobis kasinam ja lihtsam vorm, eriti kui oli tegemist suuremate hoonetega. Sääraste hulka kuulusid ka kuninglikud lossid. Viimased sarnanesid rohkem tüüpiliste linnakodanikele sõnade kui uhkete balleedega. Heklo, mille plaanid tegid arhitektid Jacob Roman ja Johann vannesswiietan kasvas aja jooksul küll päris uhkeks lossiks. Heklo ehitamise ajal 1684 kuni 86 oli sümmeetrial äärmiselt tähtis ja oluline osa arhitektuuris. Hooned rajati kahele poole keskset telge ja nii, et mõlemale poole telge jäävad ehituse osad olid täpselt sarnased otsekui peegelpildis. Lossi tänava poolsel fassaadil seisab hoone keskne osa mida otsekui läbiks too nähtamatut telg. See hoone keskne osa seisab siis sügaval tagapool. Sellest kahele poole eelduvad rütmiliste sakkidena ja peegelpildi taolise sümmeetriaga veega. Kas kahe kõrge korrusega tiibhoonet eemaldada vaadates tundub siis, et reas seisab kokku viis hoonet ning äärmistest hoonetest kasvab kummalegi poole välja veel kaks pikka teistest lossiosadest madalamat kahekorruselist tiiba. Koguse ühendatud hoonete kett ümbritseb poolga Arena ilmatu suurt paraadõue. Et lossiaiapoolne fassaad on nagu arvata, võibki tänavapoolse ka täpselt vastupidine. Lossihoone keskosa seisab siin eespool, külgtiivad taanduvad rütmiliselt ja saatiliselt ning sümmeetria on täiuslik. Lossihoone värvi kohta on raske midagi täpset väita. Kordan sellel hele roosaka võitu, liivatoon, kord meevärviline, kohati tumedam, hallikas toon. Kõik oleneb valgusest. Akna- ja ukseraamid, karniisid ja ehisviilud on alati lumivalged, katus tumehall. Hetk loo kohta on mõnel pool kirjutatud, et see pole palee, pigem üks kena härrasrahva residents. Ühe vana het lood kujutava krabüüria alla on kirjutatud lust How varjupaik, rõõmude maja. Kuid suur hoone seisab paraadõue ja aedade vahel nagu kasvõi persai ning väga paljud teised uhked paleed. Ja sellist asetust on peetud ikkagi juba lossi tunnuseks. Pealegi selle hollandi kuningate suveresidentsi siseruumides ja aedades jalutades tekib väga tõenäoliselt tunne, et oled sattunud päris fantastiliste paleesse. Kuamiinsena riivi käski. Sisemadki. Rohkem kui kolm sajandit oma kohal seisnud Hollandi kuningakoja suvelossi het loo siseruumide toredus ja klassikaliselt ajatu elegants ei anna mingil juhul järele teistele säravatele, paleedele, mida Euroopas õnneks uskumatult palju leida võib. Üksteise järel avanevad su pilgule galeriid ja koridorid, kabinetid, eluruumid, magamistoad ja intiimsed, Buduaarid, raamatukogu, söögi ja ballisaalid. Igasuguseid värvitoone kord katab seinu klassikaliselt lossilik säravpunase mustriga siidkord, samblavärviline see amet, siis on magamistuba üleni hele valkjashall, kuid voodikohal kõrgub uhkelt laineline Kahekordne valge, halli ja mustaga trapeeritud balda. Hiin kuldsed seina. Ornamendid on valgel põhjal ja ilmatu suures p peeglis kahekordistub kogu see toredus. Suures heledas ruumis ripub valkjas laest alla sadu säravpunaseid roose. Need tunduvad olevat täiesti vabalt paigutatud ja ümbritsevat kroonlühtrit ning katavate peaaegu täiesti lae ümara keskase. Roosid otsekui kasvaksid laest alla ja see on täiesti päris imepärane pilt. Kroonlehtritega jätkates neid leidub igas ruumis ja eriti uhked ja säravad on need söögisaalis, kus pidulikel õhtutel näiteks jõulude ajal süüdatakse hulk elavaid küünlatulesid, meeletud lillesülemid, kristall, portselani. Pikkade galeriide ja kõigi saalide ning ruumide seintele on hulk maale. Madalmaadest on ju läbi aegade uskumatult palju andekaid kunstnikke võrsunud. On kirjutatud, et siin imepärane valgus paneb kõik värvid elama. Vaibad ja kobe läänid on kõigis ruumides peeglit teadagi ja hulk kunstiesemeid, mis siin elanud kuningaperele tähtsad ja kallid on olnud. Alates seitsmeteistkümnendast sajandist, siis Villem ja Mary aegadest on Holland, oldi valitsejad Hetlo lossis oma suvesid veetnud, viimane siin elanud monarh oli Oranje Nassau dünastia kuninganna Wilhelmina. Õieti Wilhelmiine Heleene Pauliine Maria, kes sai ametlikult Hollandi kuningannaks juba kümneaastasena 1890. Troonile astus ta 1898 ja valitses riiki ligi 58 aastat kauem kui ükski teine Hollandi monarh. Tema valitsemisaega jäi esimene maailmasõda, 1933. aasta majanduskriis ning aeg, mil Holland kaotas oma suured koloniaalvaldused. Teise maailmasõja ajal töötas Hollandi valitsus eksiilis Londonis. Rootsil kirjeldas tahtekindlat Wilhelm Miinat kui ainsat tõelist meest Online röömann Londonis paiknenud eksiil valitsejate seas. Wilhelmiine loobus troonist 1940.-te lõpul, tema asemel asus Hollandit valitsema tema tütar Julia. Vana väga austatud ja printsessi tiitlit kandev häimina veetis oma viimased aastad Hetlo lossis ja lahkus siit ilmast novembris 1962. On aeg astuda Hetlo lossi uhketesse aedadesse, mida on võrreldud. Mis te arvate, millega? Muidugi hetk loole vaat Hollandi versai. Kas just seda, sest versai on versaia Hetloon het loo aga võrrelda võib vist tõepoolest, sest het loo aedade põhikujunduse tegi kuulsa prantsuse maastikuarhitekti Andre Le Notre õepoeg ja õpilane Claude Esko. Lenaatoriga kujundas Olevik ampty Jahversai aiad, Klootesko isa pea ära ja viimase vend Jean projekteerisid tül Riiaiad Pariisis ja pärast isa surma hooldas Claude naid Louvre'i kõrval laiuvaid kauneid aedu ja töötas ka Inglismaal Windsori lossi aedades ja tol ajal juba ka Inglismaa kuningas William, kolmas ühtlasi ka Hollandi villem. Samas tegi talle ülesandeks projekteerida oma suvelossi, et loo aiad nii sündisid Kloodes kuu käe all, et loo lossi klassikalised, kindla sümmeetrilise ülesehitusega aiad mis laiusid kahel pool keskset telge nagu kahet loss. Välist sarnasust näiteks versaia aedadega võib siin leida, kuid asjatundjad on avastanud rohkem erinevusi kui kokkulangevusi. Üldjoontes on siiski tegemist on rajalenaatri põhimõtetel rajatud baroksete aedadega. Täpselt Hetlo lossiaiapoolse fassaadi keskteljelt algab pikk ja lai heleda, peene kruusaga kaetud jalutustee aiatelg. Sellelt väljuvad mõlemale poole poole kitsamad jalutusteed otsekui kiired, mis eraldavad madalaid kaunistatud partnereid. Lillepeenarde ja nende vahel paiknevate teeradadega täidetud platse. Prantsusekeelne sõna parter on pärit 15. sajandi Prantsusmaa Hansaaedadest. Need platsid on täis geomeetrilisteks mustriteks pügatud või lõigatud hekke või ka mustritena paigutatud taimi ja lilli. Ornamentidega kujundeid on lõputult. Pitsilised tikandid ara veskid rosetid, päikesest väljuvad kiired vapid, monogrammid, embleemid, kõik oleneb maastikukujundaja või aedniku fantaasiast. Prantsusmaaaedade partnerid on muidugi versais kõrgeima kunstilise tasemeni jõudnud. Ja nagu öeldud, mõnedki peavad het lood Hollandi versaiks. Partnerid, sümmeetria, purskkaevud ning marmorkujud on tõepoolest nii siin kui seal. Kuid kolmas Oranje Willem tegelikult versairajanud päikesekuninga Louis Neljateistkümnenda vastand vastane, sest protestant Villemist oli saanud Hollandi valitseja selleks, et takistada Loi 14 10. Euroopa aladel absoluutse võimu saavutamine ning roomakatoliku usu levitamine, et kehtestada tasakaal. Hetlo aiad, Eidumine eri tervet maastikku, samal ajal kui anrele nootri kujundatud versaia aedade peatelg jätkub kaugemal kanaliga ja ulatub lossi juurest vaadates lausa silmapiirini välja. Villemile lossiaed hetk loos on küll vägev valt suur ja peateljega sümmeetriliselt poolitatud, kuid külgedel, kui tagumises osas suubuvad partnerid metsadukadesse ja moodustavad niimoodi suletud ruumi. Erki ja metsa juhivad jalgteed ja seal võib jalutaja meeldivaid üllatusi leida. Aiamajakesi või toredaid kaarakendega leht laid alleesid, kus kahel pool kasvavate puude oksad on jalgteede kohale paksu rohelise katuse moodustanud või siis kauneid intiimseid põneva väikese purskkaevuga rohelise aianurki. Päikesekuninga versai aedade kaitsja oli Apollon Kreeka päikese ja valguse jumal, muusika ja luulekaitsja mees kummardasid muusad. Oranje Willem oli het loo aedade kaitsjaks valinud Kreeka mütoloogia vägevaim aheeruse. Heraklese aedadesse paigutatud apelsinipuude viljad olid Oranje printsi embleemid ning Heracles oli samuti nende viljadega seotud. Ühes Vägitöös pidi ta juhesperiidide aias seisvalt kuldõuntega poolt olematuks tegeva vilja kaasa tooma ja kuldõunad pole ju midagi muud kui säravad oranžid apelsinid. Uus-Heracles Oranje Willem, kolmas kaitses siis sel kombel tasakaalu, hoides oma maad ja oma usku Prantsusmaa apolloni luineljateist 10. kasvava mõju eest. Hetlo lossiaiapoolsest uksest välja astudes leiad end niisiis pikal ja laial peene heleda kruusaga kaetud jalutusteel. Kahel pool laiuvad korrapärased ja sümmeetrilised, kuid äärmiselt fantaasiarikaste madalate roheliste ornamentidega kaunistatud partnerid. Väga suured, lõigatud nurkadega ruudud ja nelinurgad rohelised mustrid, see on puha looklev, väänlev, lausa liikuvana tunduv barokk. Vedelaid, ornament elustavad ja kaunistavad siin-seal ringi või koonusekujuliseks pügatud põõsad, pottides leidub palm ja teisigi troopilisi taimi ja aeg-ajalt võid kohata võrratult kauneid paabulinde. Päris uskumatu, milliseid kujundeid või põõsas hekist välja lõigata. Siin on ja kõrge roheline kaarakendega sein. Keset akna rida seisab kõrge Kaaruks ja sellest sisse astudes leiad end pikast rohelisest kaarja laega galeriist. Uks viib rohelisse maailma, kus leidub ümaraid, rohelisi kupleid ning fantastilisi vorme. Ja kogu see maailm on põõsas hekist pügatud. Partnerite vahel on sümmeetriliselt paigutatud veekaskaad, basseine ja erikujulisi purskkaeve. Siin on näiteks terve lauguline maakera ja igast August purskab vägevalt vet. Osa purskkaeve on ühendatud kaunite raidkujudega. Skulptuure leidub kihetlo aedades üpris palju. Kuiversai vägevad aiad ulatuvad lossi juurest vaadates lausa silmapiirini välja siis hetk elektriliselt paigutatud mustrilisi partnereid. Jalutusteid purskkaeve järsku tuure piirab küll üpris kaugel, aga mitte lausa silmapiiril pikk kaarjas lumivalge lahtine sammaskäik, mis lõpetab kogubar okseaedade kompleksi. Sammastiku taga laiub juba metsani park. Panete osa heteropaleest, moodustavad tallid kuninglike hobuste jaoks alaline väljapanek, uhked ajaloolised tõllad, millega Hollandi kuningannad aastasadade jooksul sõitnud on ning hilisematest aegadest autod. Viimane Hetloos elanud Hollandi kuninganna Wilhelmina 1962. aastal siit ilmast lahkus, oli tema matuserongkäik üleni valge. Neli paari võiks öelda, et valgesse rõivastatud hobuseid ning kaunis lumivalget õlid need pidid edasi andma kuninganna viimase sõnumi maine surm tähendab vaid igavese elu algust. Milliseks kujunes kaunite Hetlo aedade saatus siin maises maailmas? 18. sajandil tehti kogu see ilu millegipärast maatasaajad ja moed olid muutunud jäigalt geomeetriliseks kujundatud parke ja aedu hakati looduslikeks inglise aedadeks muutma, nagu kirjutas Anglofiil. Kõik peab olema looduslik, armastan vabadust ja vihkan sümmeetriat. Niisiis tekkis hetk loo baroksete aedade asemele vaba looduslik park. Alles 1900 seitsmekümnendatel aastatel asuti hetloo ajaloolisi aedu taastama ja lossi 300. aastapäeval 1984 oleksid Oranje Willem kolmas ja kuninganna Mary oma kunagised kaunid aiad taas ära tundnud. Mõned väga vanad puud olid ilmselt sajandite jooksul oma elu juba ära elanud kuid sümmeetrilised partnerid oma peente madalaks pügatud, roheliste ornamentidega valget kruusateed, purskkaevu tiigid, raidkujud kõik seisavad sama uhkelt omal kohal kui aastal 1684. Samast sai het loo aedadest nende restaureerimise käigus juba 20. sajandi looming mis andis tunnistust Euroopas tõusvast huvist oma aeda teha ajaloo vastu. Võiks siis mõelda, et see huvi algas Hollandi kuningakoja endise suvelusi het loo aedade restaureerimisega. Oma artikli kuninglik perekond Hetloos lõpetab Hollandi ajakirjanik Emil vanden Women järgmiselt. Väga paljud hollandlased arvavad, et kuninglik perekond on nagu liim, mis meid kõiki koos hoiab. Kuninganna päeval, millest nüüd on saanud kuningapäev, oleme alati pidanud kuninganna sünnipäeva ja siis on ta meie jaoks kõige tähtsam inimene maa peal. Kuid muidugi on ka neid, kelle meelest kuninglik perekond on ainult rida tseremoniaalses tegelasi, kellel pole tegelikult mingit poliitilist võimu. Teate, mida mina arvan, küsib Emil van den buumen ja vastab tseremoniaalses või mittekuningas ja kuninganna ning kuningaperekonna sajanditepikkune ajalugu on ikka midagi väga erilist. Poliitiliste valitsejate kõrval annab nende olemasoluriigile väärtust ja väärikust.