Tere õhtust, eetris on Päevakaja, et võtta kokku esmaspäev, kaheksas september mina olen toimetaja Kristi Sobak. Eesti ja Vene piiriesindajate kohtumine luhamaal kestis neli tundi, kuid kokkuleppele ei jõutud ja reedel koostatud piiririkkumise protokoll allkirju ei saanud. Uuesti saavad Eesti ja Vene piiriesindajad kokku. Kolmapäev. Röövitud kaitsepolitseiametniku Eston Kohveriga pole Eesti konsulile Moskvas aga siiani kohtuda lastud vene luureeksperdi. Andrei soldaatovi hinnangul võib Venemaa Kohveri arreteerimise ja tema üle kohtupidamise muuta kärarikkaks. Eesti vastaseks propagandaürituseks on avanud uuesti rohkem kui 20 aasta tagused kohtuasjad, mis võivad viia süüdistuse esitamiseni leedulaste vastu, kes keeldusid 1990.-te alguses teenimast Nõukogude armees. Esimene Aafrika seakatku kahtlustus Eestist sai kinnituse, kui Valgamaal Hummuli lähedal surnuna leitud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk. Põllumajandusminister Ivari Padar. Ta rõhutas, et nüüd tuleb olla seakasvatajatel, eriti hoolikad, et taud ei jõuaks lautodesse. Atreesti juhi sõnul on tänasel taudi kinnitus juhtumi otsesem mõju. See sealiha saab olema väga raske müüa kolmandatesse riikidesse. Riigikogu sügisistungjärk Margo alguses kutsusid nii riigikogu esimees Eiki Nestor kui president Toomas Hendrik Ilves erakondi olema kriitikas konstruktiivsed esitama valimiskampaaniast teostatavaid ideid. Tänasest püha päevani toimuvad üle Eesti Euroopa muinsuskaitsepäevad, mille teemaks on tänavu Euroopa suurte sõdade ja spordist. Ka Eesti jalgpallikoondis alustab täna 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarja, kui lilleküla staadionil võõrustatakse Sloveenia koondist. Ilm on öösel mandril sajuta, kuid Lääne-Eesti saartel hakkab vastu hommikut vihma sadama. Homse päeva jooksul levivad vihmahood ida poole. Ja kõigest lähemalt luhamaal algas täna pärastlõunal kell üks Eesti ja Vene piiriesindajate kohtumine, mille jooksul pidanuks allkirjad saama okolli reedel toimunud piiririkkumise kohta, mille käigus Kaitsepolitsei töötaja Eesti territooriumilt rööviti. Reedel allkirjastatud protokollile on nimelt piiriesindajate abide allkirjad, mis tunnistasid, et piiririkkumine toimus suunaga Venemaalt Eestisse tagasi. Vene poolel täna toimunud kohtumine luhamaal kestis neli tundi ja lõppes allkirjadeta. Saime telefonile Lõuna prefekti Tarmo kohvi. Toimus väga pikk vaidlus kõigi nende detailide üle, mis selles protokollis kirjas oli ja kahjuks kokkuleppele ei jõutud ja võib-olla hea uudis on see, et lepiti kokku järgmises kohtumises, mis toimub siis sellel kolmapäeval samuti kell 13. Null, aga koht on veel täpsustamisel. Millised olid siis peamised vaidlusküsimused, et ei jõutud kokkuleppele? No vaieldi nii palju, kui mina tean, praegusel hetkel vaieldi detailide üle näiteks piiriületuse suuna üle ja, ja üldse selle asukoha üle, nii et aga eks kõik need detailid selguvad hiljem, et see on praegu lihtsalt esialgne informatsioon, et seda protokolli piiriesindajate poolt allkirjastatud Milline tähendus on üldse juriidiliselt piiririkkumise ülevaatuse protokollile? Kui piiriesindajad mõlema riigi piiri esindajatele alla kirjutavad, siis tähendab see seda, et mõlemad riigid nõustuvad selle piiri intsidendiga ja ja see ongi, omab siis selles mõttes nagu juriidilist tähendust, et just need mõlemad riigid on selle intsidendiga nõus, et seal toimunud sellel ajal selles kohas ja sellistel asjaoludel Kas esialgne protokoll, mille allkirjastasid siis abi muutub nüüd ka avalikuks? Ma ei oska sellele küsimusele täna küll vastata, et ma usun, et see on seda võib-olla oskab vastata menetleja ja, ja võib-olla ka piiriesindaja isa, aga täna ma jään sellele küsimusele võlgu enne järgmist kohtumist kindlasti mitte. Ka konsuliga kohtumist pole senini kapo ametniku Eston Kohveri le võimaldatud, kuigi Eesti ja Venemaa vaheline kokkulepe näeb, et konsulaarabi võimaldamise 72 tunni jooksul ja see aeg on täis. Äsja lõppes aga pressibriifing, kus juhtumi lahendamisest andis ülevaate kapo peadirektor Arnold Sinisalu. Täna hommikul siis võttis ühendust vene riigi poolt Eston kopterile määratud kaitsja meie saatkonnaga. Rääkis kestnud on, mis olukord on, võttis ka siis ühenduses meie pool advokaadiga, advokaat kinnitab, et on tehtud arstlik ülevaatus, et Eston Kohver oma tervisliku seisundi üle ei kurda ja et ja siis vist oli Moskva aja järgi kella nelja ajal esitatakse talle nii-öelda süüdistus ja rohkem esialgu täiendavalt tulnud ei ole. Välisministeeriumi poolelt on seis sama, kaks nooti on esitatud, ma nüüd ei tea, kas tänase päeva jooksul on käsitatud kolmas noot, et fakt on see, et meie konsul, õigemini konsonant konsulaartalituse peadirektor Moskvas ei ole saanud Eston kohveriga kohtuda. No hiljem või varem see kohtumine kindlasti aset leiab, et selles ei ole nagu kahtlus, küsimus on lihtsalt, et pärast, et rahvusvaheline õigus seda kindlasti võimaldab ja ma ei usu, et Vene pool nagu välistab selle küsimus on lihtsalt pigem sellises aja võitmises venitamiseks, et ma ei oska öelda, miks nad seda teevad. Et ka see eesti, vene ning nii palju, kui ma tean, siis see näeb ette, et kolm päeva läks aega. Ja nii palju, kui on, siis vene meediast lugeda olnud, on kuskil olnud, kas need, kel kaks reedel oli vormistatud Eston Kohveri kinnipidamine on Moskva aja järgi kell kaks, on tänaseks möödas. Aga kindlasti mingil hetkel see meie saatkonna töötaja Eston kohveriga kohtuda, et selles kahtlus pole Rino nagu küsitud, räägitud, et kas siis Eston Kohver oli seal piiril üksinda või mis moodi see asi välja nägi, et me saame lisada selle fakti, et seal oli julgestus, ma ei saa kahjuks öelda, palju neid inimesi oli, aga seal neid inimesi oli rohkem kui üks selgituseks nii palju, et siin on küsitud, et noh, et mis siis nagu toimus ja miks seal tuldega avatud ja igasuguseid erinevaid spekulatsioone, et me peame lähtuma sellest nagu nüüdseks on selge, et vastaspoolelt selles julgeolekuteenistus, kes oli kavandanud selle operatsiooni kinnipidamise eesmärgil, seetõttu kasutati selliseid, nii-öelda lõhkeseadeldise abil suitsu tekitavaid seadeldisi, mis tõenäoliselt tekitavad nii selle šoki kui pimeduse ja Hurtuse ühel ajal. Ja selle tõttu ei saadud reageerida. Sellel hetkel, kui oleks olnud võimalik reageerida, oli Eston Kohver juba toimetatud teisele poole piiri. Ja meie töötajatel on rangelt keelatud sisenemine Venemaale. Venemaa võib Eston Kohveri arreteerimise ja tema üle kohtupidamise muuta kärarikkaks Eesti vastaseks propagandaürituseks. Nii ütles meie Moskva korrespondent Neeme rauale Vene luureekspert Andrei soldaatov. Venemaa Föderaalse julgeolekuteenistuse jaoks on Eston kohvri arreteerimine kõrge profiiliga kaasus, leiab Vene julgeoleku ekspert, netileheagentuure truu peatoimetaja Andrei soldaatov. Tegemist on väga ebatavalise looga vene ja eesti pool annavad selle kohta täiesti vastukäivat infot. Praegu võib öelda vaid ühte, et Venemaa kavatseb sellest teha suure loor. Seda kinnitab kas või juba fakt, et eestlase arreteerimise sanktsioneeris le Fortuva kohus see tähendab, et läbi viiakse ulatuslik juurdlus, mis võib kesta kuid ja toimub Moskvas, ütles soldaatov. CDd Fortumo, kohus arestis funktsioneeris tähendab esiteks, et kahtlusalune on refortova vanglas, mis oli varem KGB peamine kinnipidamiskoht ja see tähendab, et looga tegeleb otseselt FSB peakorter. Arvan, et kogu olukorda kontrollitaksegi praegu Moskvast FSB kõrgemate juhtide poolt. Nii nagu seda lugu esitatakse praegu Venemaal, näitab, et tegemist on pigem propaganda, mitte spionaažiskandaaliga. Sellele viitab ka fakt, et esmalt teatati, et eesti ohvitser arreteeriti teel kohtumisele Vene kontaktiga. Kui eesmärk oleks olnud vastuluurealane, oleks arreteeritud nii eestlane kui ka Vene kodanik. Kuna seda ei tehtud, tähendab oluline oli kinni pidada vaid eestlane, seepärast kardan, et tegemist hakkab olema propagandalooga ja seejuures võib olla vägagi kära rikaga, ütles Andrei. Saab NATO-Vene luureekspert. Ei usu, et Moskva oleks valmis Eston kohvrit mõne Eestis vangis oleva vene agendi vastu vahetama ja rõhutan veelkord, et Venemaal on praegu vaja propagandaskandaali. Eesti saatkonnast Moskvas öeldi tund enne Päevakaja, et meie diplomaatidel ei ole seni õnnestunud kohvriga kohtuda, kuid töö selle nimel jätkub. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Venemaa on avanud enam kui 20 aastat vanad kohtuasjad, mis võivad viia kriminaalsüüdistuse esitamiseni inimestele, kes keeldusid 1900 üheksakümnendatel alguses nõukogude armeesse minemast, vahendas Postimees vene uudisteportaali. Jaan tarne Jostroof. Leedu peaprokuratuur sai õigusabipalve nõukogude armees teenimast keeldunud Leedu kodanikku puudutavas kohtuasjas. Leedus seda kuriteona ei vaadelda ja seetõttu ei hakata aga õigusabi osutamist arutama. Praeguse seisuga ähvardab tagakiusamine kolme Leedu kodanikku, kes põgenesid Nõukogude armeest või keeldusid seal teenimast. Leedu kaitseministeeriumi andmetel keeldus pärast üheteistkümnendat märtsi 1990 Nõukogude armeesse aega teenima minemast 1562 noorukit. Leedu riiklik julgeolekuamet soovitab neil kodanikel sõita praegu Venemaale, Valgevenesse ja teistesse Euroopa liitu ega NATOsse mittekuuluvatesse riikidesse. Eesti riigiprokuratuuri prokuröri abi meelist sentifoli sõnul ei ole Venemaa Eesti õigusabi sellistes menetlustes taotlenud. Vahetame teemat. Täna sai kinnituse esimene Aafrika seakatku kahtlustus ja taud leiti ühelt surnud metsa põrsalt Valgamaal kuue kilomeetri kaugusel Läti piirist. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et mingit üllatust selles, et just mets sealse katk avastati, tegelikult ei olnud. Kui ta on siin juba mitme kuulanud, ainult et teisel pool Läti piiri, siis nii distsiplineeritud, et Eesti metsa ka ei ole, et nad siis üle Eesti piirieliit. Et ilmselgelt metsas on olemas see asi, mida me kahtlustasime, leidis kinnitust. Veterinaar ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ütles, et seoses sigade Aafrika katku diagnoosimise ka Eesti territooriumil kutsutakse kukku riiklik tauditõrje. Komisjon. Seakasvataja vaatajatel on aga pärast esimese juhtumi tuvastamist olla veelgi valvsamaks. Ei tohi lasta võõraid oma farmi bioohutusmeetmeid tuleb jälgida otseseid kaasusi tõenäoliselt võib tuua nüüd selle komisjoni rakendusotsuse muutmine. Esialgu eelmisest nädalast on kaheksa kilomeetrise raadiusega tsoonis esialgsed kitsendused, seal on 15 majapidamist või farmi, kus sigu. Komisjoni rakendusotsusega võib tulla selline kaasused. Kui Valgamaa näiteks muutub teiseks tsooniks siiani oli ta puhvertsoon siis elussigade liigutamine sellest tsoonist välja poole on võimalik ainult läbi laboruuringute ja teistesse liikmesriikidesse ei saa sealt viia. Mis oleks juhtunud, kui Aafrika seakatk oleks leitud mõnes seafarmis? Konkreetse sigala puhul oleks toimunud siis kõikide loomade hävitamine ja selge, et ohutsooni tõusmine Eesti puhul oleks veelgi kerkinud. Mis saab nüüd aga Eesti elussigade ekspordist? Poola ja Leedu näitel teatud kolmandad riigid panid impordipiirangut Eestist sealiha kolmandatesse riikidesse praktiliselt peale seda, kui Venemaa oma sanktsioonid kehtestas. Ei liigugi ja töödeldud lihatoodetel ei ole ka Euroopa Liidu turu sees mingit piirangut. Seda karta kindlasti, et kasutatakse seda, seda olukorda ära kusjuures kasutatakse ära täiesti legaalselt, et lihtsalt kuna see on seakatku kuvand on juures, siis lihtsalt on ju iga riigi ja iga põllumehe enda teada, kust ta midagi sisse ostab. Atria Eesti tegevjuhi Olle Hormi sõnul olid seakasvatajad esimeseks kinnitatud taudijuhtumiks valmis ja see oli vaid aja küsimus, mil taudi levik üle Eesti piiri teadusliku kinnituse saab. Mirko ojakivi lugu. Seakasvatajad võivad esialgu kergemalt hingata üksnes seetõttu, et audi mõnelt kodu sealt ei leitud sest see kinnitanuks seda, et taud on levimas kas sööda või mõnda muud teed pidi. Kuid et taudijuhtum ka Eestis kinnitus saab, oli Atria Eesti tegevjuhi Olle Hormi sõnul aja küsimus. Ole horm. No sisuliselt, ega selline informatsioon oli etteaimatav, tähendab et kui need selline haigus on olemas metssigadel, Lätist, Leedust, siis metsad teatavasti liiguvad ja see, et ta nüüd Eestisse jõuab, olete oodatud. Kuid selge normi sõnul see, et ilma tagajärgedeta see metsseataudi juhtu meie. Ja seal on otseselt kohe juba väiksed tagasilöögid, näiteks on see, et kui me saadame sealiha kolmandatesse riikidesse, mis on siis meie mõistes väljastpoolt Euroopa liitu, siis on, on alati käib sellega kaasas ankeet, kus on tähendab lahter kas viimase kolme aasta jooksul on esinenud seakatk, kui viimase kolme aasta jooksul antud piirkonnas esinenud seakatku tähendab siis sisuliselt eksport kolmandatesse maadesse, kuhu me müüme selliseid noh, seajalgu ja seapäid ja nii-öelda kõrvalsaadus, et sisuliselt see kanal, teeme ausalt, läheme nüüd kinni ja, ja järjest nii-öelda see nii-öelda ahel siis siis siis kamistub, aga, aga noh, ma ütlen, et ettevõtte jaoks ikkagi kõige olulisem on endiselt on see, et oma nii-öelda farmidest väljas Reeglite kohaselt tähendaks farmis taudijuhtumi avastamine seda, et väga lühikese aja jooksul tuleb farmis kõik loomad hävitada ehk läbi tuleks viia ulatuslikud tapatalgud. Inimestele seakatkuohtu ei kujuta ja lihatooteid ostes võib vormi sõnul kindel olla et mingit häda sellest ei sünni. Kuid majandusliku kahju vältimiseks on ka Atria ende seafarmides kehtestanud kõrgeimad ohutusnõudeid taasole. Horm. Sisuliselt on tehnilised lahendused, kõik farmid on korralikult haljastatud, väravad on kinni väravate ees on desovannid põhimõtteliselt ja siis on väga suur rõhk, on öelda korralduslikku poolt, et sisuliselt inimeste liikumine, me kõik inimesed, kes lähevad tootmisse, käivad läbi, tähendab duši alt pesevad ennast sooja veega, et inimesed ei liigu farmis nii-öelda farmi liikumine käib ainult kindla värava, ainult ühe koha. No ütleme, see on nagu hästi palju niisuguseid töökorralduslikke meetmeid. Me kasutame ainult termiliselt töödeldud sööta. Mirko Ojakivi, Tartu. Riigikogu alustas täna pidulikult sügisistungjärku kõnega esinesid nii riigikogu esimees Eiki Nestor kui president Toomas Hendrik Ilves. Uku Toom teeb ülevaate. Eiki Nestor alustas oma kõnet üsna reljeefselt ja konkreetselt. Riigikogu selle koosseisu viimased kuus töökuud saavad olema selle poolest erilised, et me alustame täiskogu istungitega oluliselt muutunud maailmas maailmas, kus üks impeerium on häbematult ja relvade toel asunud suurendama oma mõjustada ärimaailmas, kus pinget üles kruvimiseks on taaselustatud kunagine Põhja-Korea komme korraldada piiriüleseid inimrööve. Nii Ukraina kui kapo ametniku röövimise teemat puudutas ka president Toomas Hendrik Ilves, kuid mõlemast kõnest põhiosa oli pühendatud siiski meie sisepoliitikale. Eiki Nestor rääkis seadusloomest nii töövõimereformist lastekaitseseadusest, aga peatus siis päris pikalt kooseluseadusele. Eesti ei vaja kooseluseadus selleks, et nina püsti ajada ning öelda, vaadake ka meie pole enam sovjetid. Eesti vajab seda seadust selleks, et igal siini elaval inimesel oleks võimalik oma kooselu mõistlikul moel korraldada mitte elada teadmises, et oma vähemusse kuuluvuse tõttu on ta tõrjutud või kuidagi halvem. Kooseluseaduse arutelu vallandas Eesti ühiskonnas enneolematu dialoogi valijate ja valitute vahel. Selles arvamuste laviini sisaldus sõimukirju ja solvanguid. Aga oli ka palju argumenteeritud seisukohti. Kuigi ma ei ole kõigi kirjutajatega nõus, on mul siiski väga hea meel, et inimesed otsustasid oma arvamusi põhjendada ja oma nime alt arvamuse välja võtta. Nii riigikogu esimees kui president tuletasid meelde, et valimised ei ole enam kuigi kaugel, siis tahavad kõik ise välja paista. President manitses. Panen kõikidele erakondadele südamele, olge kriitikaga konstruktiivsed. Tulge välja selgete ja teostatavate kavadega kasutagem valimiste-eelset aega tulevikustsenaariumite võrdlemiseks, nende eeliste ja vigade läbivaidlemiseks. Ja president puudutas ka Eesti arengu teemat, mida teha, et me oleksime edukad? Mida teha, et riigihaldus oleks ratsionaalne, paindlike erk. Kuidas saada lahti asendustegevustest, mis raiskavad aega ja raha ning segavad otsuste langetamist? Kas mäe jaotama maksudest ja riigivaralt kogutud raha eluvõimetute üksuste püstihoidmiseks lootes, et ehk surevad mõned neist ise välja. See küsimus puudutab paljusid eluvaldkondi koolides kohaliku omavalitsuse üksuste nii valusate ja paratamatut otsustustega viivitamine teeb Eestile kahju. Nüüd aga hoopis teistel teemadel. Tallinnas suure Tõllu peal avati täna pidulikult Euroopa muinsuskaitsepäevade tähistamine Eestis. Liisu Lass käis kohal. Euroopa muinsuskaitsepäevade näol on tegemist Euroopas kõige enam külastatud kultuuripärandi sündmusega, millega tutvustatakse ajaloolisi ehitisi, kultuuriväärtusi ja juhitakse tähelepanu ka vanadele tavadele. Päevi tähistavad 50 Euroopa riik ja kõik saavad endale valida meelepärase teema. Kuna tänavu möödub 100 aastat esimese maailmasõja ja 75 aastat teise maailmasõja puhkemisest ning maailmas valitsevad praegu ärevad ajad, valis Eesti sel aastal teemaks Euroopa suurte sõdade pärand. Eesti muinsuskaitse seltsi esimees Pillak ütles, et nädala jooksul on kõigil võimalik külastada sõdada jäetud jälgi nii kindluste kui ka monumentide näol ning kuulata inimeste lugusid ja mälestusi. Näiteks kolmapäeval on, Paldiskis on meil plaanis üks väike seminar Eesti väärtuslikud väikelinnad ja eelmine kord see oli meil Sindis ja varem on Kilingi-Nõmmele olnud, et see on säärane traditsiooniline üritus, kus räägitakse siis mõne väikelinna ajaloost ja tulevikust, aga noh, reedel näiteks on kolonelpuks söödeni ümbermatmine, ta oli siiamaani maetud Saksamaal karsruues ja nüüd maetakse siis ümber kodumaa mulda. Et tema osales ka esimeses maailmasõjas samuti vabadussõjas, siis Tallinnas korraldatakse Paljassaarel matk, tutvustatakse kaitseväe kalmistut. Üheks sümboolseks muinsuseks, mis on ka kogu sõdade teema ühendajaks, on sajandivanune jäälõhkuja Suur Tõll mille pinnal ka täna Euroopa muinsuskaitse päevad Eestis avati meremuuseumi direktor Urmas Dresen. Ütlased suure Tõllu suguseid jäälõhkujaid on Euroopas alles alla 10. Suur Tõll on uhkelt oma vanuse oma algupärase säilimise ja ka nüüd öelda restaureerituse poolesti uhkelt esimese kolme hulgas mis on suure Tõllu puhul tehtud, on olnud suur ja seda rõõmustavam on, et me tänasel päeval vähemal või sel aastal Suur Tõll tähistab oma sajandat juubelit. Me saame siin laeva peal olla suhteliselt rahuliku südamega ühes hetkes omas elemendis ja läheb jällegi väga kenasti kokku kogu muinsuskaitse ideega. Et liigub kuidagi paremini. Ta olenevalt tuleb väga hoida. Euroopa muinsuskaitsepäevade üritused toimuvad pühapäevane üle Eesti, kogu programmi saab vaadata muinsuskaitse seltsi koduleheküljele. Ja järg ongi ilma uudiste käes. Sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Täna määrab meil ilma veel Venemaa kohal laiuva võimsa kõrgrõhkkonna lääneserv, kus valitses kaunis soe soe ilm. Homseks see optiline olukord muutub. Lääne poolt saabub tuleval ööl Läänemere kohale madalrõhulohk, mis ühes vihmas sajuga ületab homme päeval Eesti. Ööl vastu homset on meil mandril vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Paiguti tekib udu. Lääne-Eesti saartel aga pilvisus tiheneb ja vastu hommikut on oodata vihmasadu. Puhub kagutuul neli kuni 10, saartel tugevneb puhanguti 13 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 13, rannikul kohati kuni 16 kraadi. Homme päeva jooksul pilvisus kõikjal tiheneb, vihmahood levivad Lääne-Eestist ida poole. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 15 kuni 18 kraadi. Ida-Eestis jõuab aga enne sadu tõusta 19 kuni 21 kraadini. Tänased spordiuudised võtab kokku Taavi Libe Eesti jalgpallikoondis alustab täna 2016. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarja, kui lilleküla staadionil võõrustatakse Sloveenia koondist. Kohtumine algab kell kolmveerand üheksa ja ülekande teeb ka vikerraadio. Eesti koondise eeldatav mängujoonis on neli, üks neli, üks algkoosseis Sergei Pareiko, väravas Enar Jääger, Igor Morozov, Ragnar Klavan ja Ken Kallaste. Kaitseliinis Karol Mets, kaitseliin ees Taijo Teniste, Joel Lindpere, Ilja Antonovi, Sergei Zenjov, poolkaitses ja ründeliinis Henri Anier. Eelmises EM-valiksarjas kuulus Eesti samuti Sloveeniaga samasse valikgruppi, siis kaotas Eesti kodus null. Üks ja võitis võõrsil kaks. Üks. Eesti koondise väravavaht Sergei Pareiko. See Bild me oleme näinud, praegu toimusid nendel ka muundusid, meeskonnas tulid noored mängijad sisse, et ütleme väga kiirmeeskond mängib sellist jalgpalli selle eest, mis on praegu euroopasse tipptasemel ja tuleb raske mäng. Meie valikgrupis võõrustab San Marino täna veel Leedut ja Šveits Inglismaad. Järgmise aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri võõrustavad Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Läti otsustavad kohtumised peetakse Prantsusmaa linnas Lillis. Algselt pidi turniir toimuma Ukrainas, aga riigis valitsevate segaduste tõttu otsustati võistlused üle viia vahepeal tunni suurustamise vastu huvi ka Eesti, kuid saatuslikuks sai piisavalt suure saali puudumine. Hispaanias jätkuval korvpalli MM-finaalturniiril selgusid kaheksa paremat meeskonda eilses viimases kaheksandikfinaalis Brasiilia kindlalt 85 65 jagu Argentiinast. Veerandfinaalidega alustatakse, homme kohtuvad Leedu Türgi ja Sloveenia USA-ülehomme. Mängivad Serbia, Brasiilia ja Prantsusmaa. Hispaania. Värskes naiste tennise maailma edetabelis tõusis USA lahtistel meistrivõistlustel kaheksandikfinaali jõudnud Kaia Kanepi viis kohta ja on nüüd 45.. Anett Kontaveit kerkis kahe koha võrra ja on karjääri parimal 141. kohal. Esikohal jätkab kolmandat aastat hästi US Openil triumfeerinud Serena Williams, kes eilses finaalis alistas kahes setis Taanit esindava Caroline Wozniacki teine Nika, rumeenlanna Simona Halep, kolmandaks tõusis Petra Kvitova tšehhist. USA lahtiste finaali kaotanud Wozniacki tõusis üheksandaks. Täna peetakse USA lahtistel veel meesüksikmängu finaal Eesti aja järgi. Südaööl kohtuvad jaapanlane Kei nishikori ja Marin silitas, kumbki pole kordagi suure slämmi turniiri võitnud. Poolas jätkuval võrkpalli MM-il on selgelt 16 paremat meeskonda, vahegrupiturniiriga alustatakse kolmapäeval. E-vahegrupi alustab täisedu üheksa punktiga korraldaja Poola ehtgrupi. Tiitlikaitsja Brasiilia sona alustab F-grupi kahe punktiga, mis annab hetkel kaheksa meeskonna seas kuuenda koha. Kolmandasse ringi jõuavad mõlema grupi kolm paremat meeskonda. Aitäh Taavile spordiuudiste eest, Päevakaja sellega tänaseks lõpetab ilusat õhtut ja kuulmiseni.