Ahjualune. Tervist, mina olen Urmas Vadi. Pühin oma kingad kenasti puhtaks ja lähen ahjualusena sel korral külla n nõule. Head kuulamist. Tere, Ellow, tere. Ma tulin ahjualusena sulle külla Raua tänavale, kus, kus ma ei tea, kui palju sa elad siin. Meie elame kolm kuud aastas, nii kolm, kolm nädalat korraga, eks ole, nagu mustlased, käime edasi-tagasi Rootsi. Siis, kui ma sisse tulin, tahtsin kingi ära võtad, sa ütlesid, et sul endal kodus kingad jalas ja ütlesid, et ma ka ei võtaks ära, et see on mingisugune võõras asi, justkui. Ma ei tea, rootslased võtavad ära, aga minu meelest ei ole vaja ju kõiki sokiauke näidata, eks ole. Nii et sellepärast mul on täitsa korralikud, ma ei ole kunagi kunagi armastan kingad ära, vedas, aga siis leiti, et põranda, noh, see on niisugune imelik komme. Aga kui rootslasi Brüsselis ma olen kuulnud, et Belgias ei saanud aru, miks nad kingad toa säravad. Rootslased võtavad ära, rotserdavad kingad ära ja see on tulnud nagu juurde, nii et see on kultuuri küsimus. Mina ei ole sellest kunagi aru saanud, tähendab rohkem poriküsimus, aga mina kasvatan kalosse asja ja et kui ma tulin 89, Tartu, see kõlab küll kuidagi nagu eelmisest või üle-eelmisest seal, aga need moodsad, ameeriklaste tehtud ja, ja siis ongi iga tahtsi puhtad, eks ole. Nii et kui ma tulin, tulin, olin Tartu Ülikooli raamatukogus, siis riidehoidja, siis ma seletasin näha, et ma olen nagu, nagu Rootsist on ja siis ta ütles. Jah, ma näen ju ütelda, väliseestlane lutsid kalossi, praktiliselt teised ei kannud, aga mina olen alati kandnud. Tulin sulle külla seoses kogu aeg selline üks lugu või noh, mina ei ta selline selline asi, mida, mida ikka räägitakse, mida ma olen kuulnud just nimelt nagu sa ise ütlesid väliseestlane. Et mingil hetkel, kui just nimelt Eestis need piirid avanesid või suhtes läks suurema just nimelt nende inimestega, kes olid siis kuskil Rootsis Ameerikas võrreldes ükskõik kuskohas eestlased, siis neil tekkis ka mingisugune hirm, et et neile need sugulased-tuttavad hakkavad midagi välja pressima või, või nende juurde tikuma või noh, nagu ahjualused, nagu minagi olen ahjualune, eks ju, oma nagu lähen pärast. No aga kas sa mäletad mingit sellist asja? Minul on päris palju sugulasi Nõukogude nivoolt peale ja edasi siin olnud. Aga, aga seda, seda tunnet ei ole mul küll kunagi olnud. Ma tean, küllalt on mõni inimene nagu tahtnud midagi, aga meil on ju üldiselt see mõte olnud, et vastupidi, tähendab, me võtame kõik vastu ja aitame oma võimalustes. Tähendab muidugi me ei saa neile tohutuid summasid rahase pakkuda, niimoodi aga asjaajamiste õiendamist, seda me oleme teinud mitte ainult sellest saadik või mõttes 60.-st alates, kui hakkas liikumine pagulaste juurde Rootsi tulema ja niimoodi, nii et nii et meie jaoks olid Eestist tulnud eestlased, no need olid natukene nagu imerahvas, eks ole, põnevad ja huvitavad ja nii edasi sinna juurde kulud on muidugi need spioonilood selle tulla tagasi, aga need on huvitavad, aga, aga meil ei olnud seda ka seda katus Nospioonise see v väga hea oli ju, oli ju Artur haaman või Johan tuldama kellessegi, kuid tema avastati, et tema oli ikkagi ikkagi KGB spioon, siis siis korraga eestlane, niuksed, mustvalged, eks ole siis kõik spioonid, enne seda olid kõik kangelased. Nii et aga meil seda hirmu nagu pole kunagi olnud, vaid me oleme, ütlen, võtan kõike vastu ja ma arvan, mõni mees, KGB, mees on ka USA-s käinud meil külas ja niimoodi ainuke oluline asi oli, et mitte rääkida teistele eestistunud inimestele teistele, seda, mida eelmine oli rääkida, et muidu nad kannatavad selle. Nii et me võib-olla ei olnud täitsa niuksed pärased, aga, aga alates arvamine olnud ja meil ka üldse, et suhtlemine on tähtis. Kui, kui sa tahad seda, mida me tahtsime nõukogude võimu kukutada, eks ole, siis tuleb ikkagi maale sisse saada, tahab tungida, see tähendab infiltreerida, ta tähendab, läbikäimine on tähtis. Boikott ei ole kunagi saavutanud näide neid, neid samme, mida vaja on. Me teame, et oli omal ajal Kreeka boikott Rootsi ja siis Lõuna-Aafrika Veiga, see ei toonud seda lõpptulemust. Nii et nii kuidagimoodi oleme, aitan siis võib-olla sel viisil, et inimestega väga palju läbi käinud, rääkinud või kui nad tulid Eestist meil on päris palju raamatuid 16000, et siis siis ma jätsin raamaturiiuli, et siis need, kes meil külas need võtsid ja lugesid, eks ole. Aga kuna mul on raamatut nii tihedad et kust on raamat võetud, sest pärast täpselt härra, mis nad olid vaadanud ja loomulikult kõigil oli huvisele keelatud osavast. Aga mis see konkreetselt oli siis Eesti ajal välja antud eestikeelne? Heino pagulasvälja antud tähendab ja sel sel ajal oli ju praktiliselt noh, ütleme teoreetiliselt sõda, eks ole, kui me rääkisime sõna, väliseestlane, see oli, seda kasutati rohkem ju Nõukogude Eesti poolt niuke meelitussõnana, tähendab siis olid ju emigrandid, oli see tavaline sõna, sõna põgenik ei tundu kõne alla, sest see oli poliitiline, aga meie olime loomulikult politsei põgenikud, sellega markeeriti ära siis. Olukord tähendab, et Eesti oli meie meelest okupeeritud. Saan natukene samasugune propagandasõda, mida praegu praegu Venemaa rakendab Raina osas. Nii et see tehnika ei ole mitte uus ja siis emigrantide ladvik, need olid ju poliitikud eesotsas siis vabariigi valitsus eksiilis ja teised kõik, nii et et see, see võitlus käis ju kogu aeg. Pagulase ei pandud eriti palju seda valitsus tähele. Aga Moskva ja Nõukogude Eesti väga paljude panin tähele ja kirjutas sellest rohkem, nii et seal oli see tähtsus, aga suhtlemine ja minu meelest oli väga oluline ja ma arvan, et see on oluline ka Eesti osas, sest kogu aeg lekkis infot edasi-tagasi. See, mis sa räägid? Ma mäletan, Andres Ehin käis meie poolt, see oli seoses balti konverentsidega, need olid, noh. Ma ei mäleta, mitme aasta järginud oldi kallal, see oli, see oli vist 81 või 82. Me käisime upsas, vaatasime seal oli pärast Afganistani näitus, kus venelased olid üles poonud, riputanud Salavkaanlas ja niimoodi tema teadis isegi, mis ta, mis ta teadis, aga kõike seda muidugi ei teinud. Peale selle oli lasti välja valikuliselt Eestis, kui me nägime kirjanikest, Kaplinski sai ju välja alles 87 väekoht, see, mida siin ja Paul-Eerik Rummo ka kedagi, keda kangesti taheti saada. Aga jah, Ehin oli üks esimesi kaupluse välja, Kangro andis välja selle annus Rävala nime all, selle Helmut tarandi luuletused aga kaugele väitis, et seal olid mõned, mis oli tema kirjutatud hoopis. Ja ta tahtis, käis kallundise, tahtis Kangroga kokku sõnaga, Kangrot muidugi kartis, sest see oli salajane, eks ole. Nii et Kangro ei tahtnud temaga kui saada, aga meie istusime külgesk öösel, vahtisin pornograafilise filmi, mis ta leidis suure huviga vaadata või üldse üldse inimesi, kes tulid ida poolt, nad ei olnud sellega nagu harjunud ja tahtsin väga näha. Nii et nii et igatpidi sai lõbustada, aga meil ei tohtinud suitsetada, nii et ma saatsin kaugele, oli ühe jalaga, eks ole ta trepi peale ja siis ühe jalaga, kes ikka suitsetamas. Ja Mats traat oli meil, et tema sai välja, jah, ta luges ükste rõõma luuletuse veel. See oli niimoodi, et nad olid Timon Rebane, balti Instituudi direktor, saates nad üheks päevaks siis Uppsalas, siis me rääkis noh, nii-öelda nelja silma all toimub väga palju, mida väljapool ei paistnud ja mida kontrollida ei saanud. Muidugi, eks, eks nad kuulati üle või pidi pärast mingisuguse kohvi joomise siin pagari tänavaga seoses tegema. Aga ma arvan, et, et, et see läbikäimine oli, oli tõhus. Ja see hakkas tegelikult vabamalt peale kuskil kuuekümnete alguses. No ütleme veel, Hruštšovi ajal, see oli õitse kõige parem aeg. Brežnev keerab kraanid kinni, tasapisiasi läks hullemaks. Nii et, nii et seda liikumist seal üsna palju mina käisin ja 67 seina kaks ja pool päeva ainult mitmel pool kirjutanud, et mul on filme üleval Youtube'is ja Facebookis ka sellest reisist 25 minut. Mis otsing? Kaheksa millimeetrise kitsasfilmikaameraga, nii et kohtasin Tuglas, muuseas Elo Tuglase krossidega sain esimest korda kokku, aga uno lahega ja niimoodi. Siis ma tahtsin saada kokku kätte maksta, mulle meeldis, aga Vetta oli Tartus ja ma arvan, ta oli õnnelik, et ta ei saanud, sellepärast et see on väga delikaatne küsimus, siiski kui sa selliste inimestega kokku saad. Ma mõtlen, tähendab, KGB mõttes sa pead pärast aru andma ja niimoodi. Ja mul oli muidugi saba järel sadamal rääkida, niuksed asjad, see kuulub selle asja juurde. Aga Enn nõu, kas see, kui teie perekond Eestist põgenes Rootsi ja sina siis olid ja kas mina sain 11 ikkagi laps, et kas sul ei tekkinud hetke, kus olekski võinud öelda, rootslaseks muutuda ja tegelikult ka kirjanikuna, et hakata ka kirjutama nii-öelda rootsi keeles olla nii-öelda Rootsi autor, kus on ka sest mingis mõttes oli ju sellel okupatsiooni ajal eesti keeles kirjutamine seal ikkagi niivõrd sulatud suletud ring ju ikkagi see, mis nagu paguluses nagu toimus, et kas seal sellist sellist nagu mõtet ei tekkinud? Ei, aga ma arvan kindlasti teistele käbile olete kirjutanud rootsi keeles Peterburi teener Mälberg ja nii edasi, neid on terve rida, kes kirjutada. Aga ma võib-olla olen pärit sellisest noh, jutumärkides isamaalises seltskonnas võib-olla loonud ka selle selle, selle tagapõhja omale, nii et ma olen alati algusest peale pidanud oluliseks. Eesti keel on, see ongi Ongi eestlaseks olemine, eks ole, eesti keel, maa ja inimesed on ju igavene ristsugutis, ütleme niimoodi, igalt poolt. Need keel on ju see see näitaja, nii et kodune keel oli eesti keel, osa ju loobusid sellest ei, võtsid rootsi keele üle. Aga kui meeles pidada, et pagulasühiskond, see oli nagu riik riigis, tal olid omad kirjastada looma kirjandus, ma ütleksin, et eestlased olid võib-olla natuke liiga oma nadi suhtelnud, küllalt palju rootslastega neid nii palju ei tõlgitud. Aga algusest peale hakkasid eestikeelsed raamatud ilmuma. Neid ma lugesin, oma ajaleht oli noh, koolid ja nii edasi. Kõik, kuigi ma käisin rootsi koolis, nii et nii et see, see oli ise välja kasvanud selle koha pealt, ei seda kiusatust ei ole kunagi olnud. Need, kes, kes pärast on, kirjutan rootsi keeles, tähendab osa võib-olla nooremad olnud, aga osangi teinud peamiselt raha pärast. Ma julgen väita, et Käbi Laretei ka raha pärast kirjutas esimese rõivas. Sest rootsikeelse raamatu eest sa said maksnud midagi eestikeelset praktiliselt noh, selle võib ära unustada. Nii et nii et ei, seda kiusatust ei ole olnud, Elga proovis midagi kirjutada rootsikeelse võistluse jaoks, aga ta jättis sellega pooleli. Ja peale selle, Eesti Eesti kirjandus oli nagu nagu üks relv, üks võitlusvahend, see õigustas eestlaste olemasolu, eks ole, et meil on oma keel ja Rootsi on, selles suhtes on väga hea maa, tähendab see Rootsi on olnud väga-väga liberaalne lasknud sul enam-vähem teha, mis sa tahad, kõik sõjavägi ei ole olnud, aga sõjaväelased olid ka isegi ja valitsus ja kõik ja nii edasi. No valitsus olid sellest vory valitsusest suled koju kirjutanud päris palju ja või ütleme nii, et see aga võime, õigemini Mart Orav tegi peades tõotan ustavaks jääda või vabariigi valitsus Tadeks 40 kuni 92, seal on asja nagu ajalooliselt paika panna, aga ma olen novelli kirjutanud, sellel teemal selle probleemiga tegelenud, sest mul oli alati see ettekujutus juba juba noorepõlvest peale, et kui sa tahad riiki tagasi saada, siis esimene, esimene see näitaja on valitsus. Ja ma saan aru, et kui ta pool oli väga see eriteeris nüüd väga, sest see näitas, et kogu aeg tahetakse tagasi saada. Ja see probleem jääb praegu venelastel ka alles tähendab Krimmi osas ka tähendab, et nii kaua grimmi tunnustata, eks ole, siis keegi tahab seda tagasi saada. Ja sellepärast olid käivi esimesed mehed, kes Eestis ära nopiti, väga kiiresti olid ju Tiefi valitsuse liik, oli tähtis nad kätte saada kohe. Aga nad saadi kätte mitte Eestis, vaid kuskil juba eksiilis. Ei, nad saadi kätte, nad saadi kätte Eestis, tähendab need, kes põgenesid, need pääsed, ega neid ei olnud ju nii palju, nad võeti kätte, nad pidid põgenema kõik puskar rannast, aga, aga see kaater jäi nädal aega hiljaks septembris 44, nii et siis nad nopiti ükshaaval kõik ära. Välja arvatud see põllumajandusministri, kes oli maal ja suri siis seal ja pärast NKVD kaevas haua üles, et kontrollida, et oli ikka tema valitsuse osas võib küll nii-ütelda, et et nad said kätte enam-vähem kõik, sest ainuke, kes põgenes, oli, oli riigisekretär Helmut Maandi. Tema, tema sai sealt Tauxis kõrvaldselt. Liia laiul sai ühe paadi peale siis kaater jõudis kuskil sinna Hiiu laidude jõule. 29. septembril ja Tallinn langes 22. septembril 44. Nende kaartide osas on see põnev lugu tegelikult, et et see kaater ja ei olnud üldse mõeldud eestlaste äratoomiseks, vaid see oli Ameerika rahadega ostetud. Ja siis oli mõeldud juudi naiste äratoomiseks 44 sellepärast, et sakslased olid toonud ja kolmnelisada juudi naist Prantsusmaalt ja Slovakkiast. Nii-öelda voodikaaslaseks saksa ohvitseridele. Armeega siia ei, eelkäija organisatsiooni tegime Olsen, kes seda asja ajas, nimetas neid prostituudiks, ma ei nimetaks seda, nad anna Te arvate valida elu või surm, eks ole. Tähendab, aga need ei, need ei, ei tahtnud põgeneda selle kaatriga, kuna see võttis ainult 40 korraga või 50 inimest, aga neid oli neli, kolm 400. Siis korraga oli see see operatsioon nagu tühja läinud, siis hakati valima. Tuleb Eesti ladvik ära tuua, intelligents ära tuua, siis moodustati üks nimestik, on näinud viis-kuussada nime eri kategooriad, nagu poliitikud, kirjanikud, agronoomid ja nii edasi, keda tuleks Eestist ära päästa. Ja siis hakkas see kaater käima kuskil suvel 44 ja umbes 250 inimest toodi ära. Ja seal agrammile nimekirjas need Washingtonis olevate nimega oli ka minu isa ja ema ja siis last, ainult. Ma ei ole kindel, kas isasele üldse teadagi, sai. Niimoodi oli planeeritud, on väga palju seda põgenemist organiseeritud tegelikult, aga mina istun siin praegu tänu ainult Himlerile, sellepärast et rannarootslased toodi ära. Saksa ja Rootsi kokkulepe. 44 Juhaniga, see oli üks kahemassiga armeega vajan kas oli kaks või kolm Ast mootorpurjekas. Seekord, kui me tulime eelviimasega, siis oli seal üle 1000 inimese parda ja Himmler oli see idee teha salajane vaherahu, kindlasti Ameerikas ta jätkata sõda Nõukogude liidu vastu ja siis tal oli vaja saata oma oma saadikud läbi rääkima, aga ta oli nii naiivne, et keegi usub või tahab rääkida, kui me mõtleme, et need kuus miljonit juuti lasi ära tappa. Aga, ja Hitler oleks tolles poonud kohe, kui ta oleks teada saanud, eks ole. Ja selleks, et need saadikud saata, siis oli sobiv need rannarootslased lasta ära viia rannarootslased huvitanud teda, mitte mitte põrmugi, aga, aga sinna sai toppida oma mehed sisse ja Žanna rootslasega tulid ka teised teised eestlased mõni 1000 pool või rohkem valepaberite kasvatud meiega. Kas see vastab tõele, et sinu romaanis või kuidas ise nimetab, või on see romaan või mälestused ikkagi vast romaan see vabariigi pojad? Triloogia, mis on tõesti monumentaalne, mis sajandiga algas, kus siis? No 19. sajandi lõpp-tega 19. sajandi lõpp, aga et kus see kõige esimene nii-öelda liige selles perekonnas tuleb, on meest justkui mingi Rootsis. Tugevad ja, ja seda ma arvan, et ongi, sellepärast et nad on pikad ja suured ja tähendab see, see põhieestlane, kui me nüüd räägime rassidest, mida, milles, mis on väga kahtlane värk, aga no eks põhja põhjamaa asja siis see Ida-Balti, eks ole, Ida-Balti nagu soomlased, niuksed Jasakad ja lühemad, aga Põhjamaade või noh, Rootsi, Norra ja Taani need pikad ja suured ja kõik need nõud on suured ja pikad, nii et ja kuna Hiiumaal oli neid rootslasi päris palju, eks ole, siis siis Ma nagu, nagu mängin sellega, et ma ei saa seda eitada, et võib-olla on mõni rootsi sohilaps tegelikult mu esiisa olnud. Sest Hiiumaalt läksid ju me teame, sealt läksid ju Ukrainasse need Katariina suur saatis nad välja 18. sajandi lõpupoole, eks ole, suuri jalarännak oli ja suur osa nendest suri ju tee peal ära, see oli sellepärast, et nad ei tahtnud olla mõisnike orjad, Rootsi talupojad olid vabad. Kuna eestlased olid ju pärisorjad. Igal juhul nii palju, kui ma olen sugupuu uurimist või natuke seda asja otsinud, siis legend on sugulased, nad tulid ikkagi Hiiumaalt, kui muus jäi seal talus. Talu jäi tühjaks, siis mõisnikule vaja, uusi on tulnud, aga, aga kirikuraamatutes midagi ei leia, aga Hiiumaa kirikuraamatud on osalt ju kadunud, sõdadest need sealt jälgi ei saa ja kuna tol ajal olid ainult eesnimed siis on väga raske neid jälgi leida, kui ei ole seal pastoriks kirjutanud juurde, et oli ära läinud või põgenenud. Nii et see, see on natukene natuke kirjandus ka, aga, aga üks selline legend on, on sugukonnast. Hakkasin mõtlema selle peale n nõu, et et noh, et sinu need tekstid või ka need filmid ja need kõik kujutan ette, need arhiivid tegelevad hästi palju selle noh, mingi ajaloo ja selle selle mõtestamisega just nimelt ka väga selgelt selle nende dokumentidega, vaid seal on kohe näha, et sa pead tõesti mingit kirikuraamatuid lugenud, mingit arhiive läbi müttanud, et et võib-olla see on isegi täiesti arusaadav, et, et kui Sa oled just nimelt Eestist ära füüsiliselt, aga sa, sa oled eestlane, siis sa tegeledki just nimelt selliste asjadega rohkem. See on võimalik, ma olen aga algusest peale olnud kokku ja see on võib-olla isa õpetanud ja siis ja siis päevikukirjutaja ja nii edasi. Nii et kogumine on nagu veres. Me käisime Oslos mingi moodsa kunsti Kunstimuuseumis kunagi. Noh, see oli vist kümmekond aastat tagasi rohkem, seal oli üks ühe kollaka või kelle näitusse olijat kaks tuba oli näidatud kogujad, seal olid kõik tikutoosid ja kingapaelad, kõik, kõik ilusti ritta pandud ja jälga ütleb umbes nii et ma olen samasugune ma algusest peale korjanud, eks ole, nii et võib ütelda meile mulle kirjavahetus alles 44.-st aastast saadik ja samuti kõik asjad. Selles romaanis vabariigi pojad ja tütred, seal on ka just nimelt seda kirjavahetust, ma ei tea, kui palju seal on seda muudetud või kui autentsed need kirjad on, aga see kirjavahetus. Need on autentsed, välja arvatud nimed on muudetud, et keegi mind kohtusse, aga ütleme niimoodi, et noh, seal rohkem naljaks, need on autentsed, sest mu isa ema on näiteks armastuskirjad ja nii edasi, Need olid siin alles ja nii et ma sain kätte ema kodust. Nõbu on Naima Neidre kunstnik ja siis nende käes on see kodutalu hoitud alles, kuigi maalises nagu kolhoosi käes ja niimoodi seal seal Tauksi saare vastas. Ja seal olid kirjad alles nadolid nad peitnud ära, eks ole, sinna rookatuse alla ja mujale rotid olid kallal käinud, natuke haukusid mõnes kohas kõik teie, aga üldiselt on kõik alles, sest mu isa hoidis ka kõik kirjad alles. Need kirjad on pärit, esimesed on 1924 ja niimoodi kirjavahetus on alles päevaraamatud, on alles, nii et seda materjali on, on tohutult, ma ütleks niimoodi, et arvutisse kirjutasin ümber umbes 3500 lehekülge igasuguseid materjale. Aga peale selle ma olen siin riigiarhiivist noppinud välja kõik need NKVD protokollid, tuttavad on aidanud tõlkida. Siis siis ma olen teinud yhe portsjoni intervjuusid, hakkasin oma vanematega tegema juba 70.-te aastate keskel ja pärast siis ka teiste inimestega, kes, kes Siberi on jõudnud või kes, kes näiteks, kui ma tahtsin kirjutada sinimägedes Narva lahingutes, siis kes seal osalesid ja niimoodi, nii et nii et ma olen nagu sellega tegelenud kogu aeg, aga selle romaani jaoks ütleme siis üks 10 aastat. Aga tegelikult seda materjali on kogunenud umbes 50 aastat on kodus olemas olnud igal pool, nii et see ei ole mitte ainult arhiivides, vaid see on oma oma nagu arhiivide materjale või kuidas seda nimetada. Ja siis tuhninud raamatud olen käinud läbi need kohad, eks ole, mitte ainult patarei ja pagaritänavaid vaid vaid teine pagari tänav oli siinsamas Kreutzwaldi ja Raua tänava nurga peal. See oli sama väge, seal oli smash või see, see veeosakond, NKVD, mu onu oli seal, seal hoiti neid keldris ja seal kuulati üle ja arvates tapeti ka samamoodi, nii et need, kes nendes majades elavad, need ei, ei teagi, mis majas nad elavad. Aga noh, sama juttu võib rääkida praegu pagari tänavast, mis on ju fantastiline õudus, et sina tehtud luksuskorteris. Ma kirjutasin kuskil Facebookis, et teeme, teeme luksushotelli Auschwitzis ka, mis maailm arvab sellest. Aga eestlased saavad sellega hakkama. Aga mis oleks sinu idee, mis nende majadega teha? Pagari tänav oleks loomulikult olnud okupatsioonimuuseum. Valdavalt on lätlased teinud oma okupatsioonimuuseumi sinna Omaani majja või leedulased Vilnius KGB majja. Eestis ei ole üldse ühtegi riiklikku okupatsioonimuuseumi, vaid see, kes Risto oma on seal Kaarli kiriku juures, eks ole. Nii et selle koha pealt on eestlased natuke kummalised. Pagari tänav oleks ju loomulik olnud, seal keldris olid need kongid üks meeter korda meeter ja kus inimesed istusid nädalate kaupa ülekuulamistel ja nii edasi. Nüüd oli kohustatud sinna pidi tulema muuseum, nüüd ma nägin, et ei tule. See on tüüpiline, tähendab, see kaob ära ja mitte midagi ei tule seal hoovi peal purskkaevud seal, kus mustad rõngad sõitsid sisse, eks ole, ja inimesi viidi enam-vähem surma. Ja seal elavad inimesed. See on päris päris kummaline, tähendab eks televisiooni mees ütles mulle näiteks üks, üks mees oli tema juurde tulnud, riigikogu saadik venelased sinna korteri saanud ja väga uhke olnud ja tema siis oli ütelda, kas sa tead, et seal seinte peal platsetas väri tükid. See oli ära kohkunud, valge näost küsinud, missuguses toas ja tema ütled ütelda kõikides tubades. Igavese pagari tänavalugu on täitsa meist mööda läinud, ajakirjandus sellest ka välja ei tee. Ma vaatan, kui giidid oma gruppidega lähevad seal mööda, nad ei ütle ühtegi sõna, et, et see on olnud ju Eesti Auschwitz. Aga seda ta ometi on. Kui mina käin seal, siis ma mõtlen kogu aeg selle peale. Aga need, kes need korterid välismaalaste tahan müüa, räägivad, kuidas oli 1911 ja niimoodi ometi meil on oma Auschis olemas. Ja see on tähtis sellepärast et tulevad uued põlved, kes enam midagi ei tea. Aga ta oli kuskil õppima, minu meelest selline muuseum peab olema nii, et sa oled sisse, tuleb pärast välja, tahad oksendada? Vaata kui hästi juudid oma asja on selle koha pealt ajanud. Nii et see on võib-olla Eesti probleem natukene, et nad siiski on tarvis teada, muidu tuleb niimoodi, et see ajaloo pilt on see, mida, mida Putin Moskva praegu pakub välja, eks ole. Et suur isamaasõda ja vabastamine jumal teab, mis sinna juurde kuulub. Aga Eestit vabast nad okupeerisid. Ja, ja sellepärast need asjad peaks nagu, nagu selgeks tegema. Rääkimata siis veel, et, et venekeelsed inimesed sellest veel vähem teavad või taha teada ja aru saavad need minu meelest Eesti osas on ajalugu tänapäeval ka tähtis, ta on üks osa poliitikas, 100000 eestlast on praegu Eestist välja läinud. Nad ei tule tagasi ka peale selle, ma arvan, suurem osa ja siis nemad kaovad. Nad on eestlased, aga kaks, kolm põlve edasi, siis ei ole neist vastenam jälg. Ja sama, sama asi on ju endiste pagulastega, tähendab need, kes läksid 44 et need, kes, kes nagu sidemeid uuesti Eestiga ei ole loonud, need kaovad natuke aega, räägivad ja on tähtsad. Saan sama ka need, need teised, et nad nagu lendavad hollandlased ilma oma juutset oma maata, sa ei ole midagi ja minu meelest üks osa identiteedist on ajalugu elav ajalugu, siin ei ole tegemist kätte maksma, siin ei ole tegemist vihkamisega, siin on tegemist lihtsalt et me teame ja peame meeles, see on umbes sama asi, nagu, et meil on vanemad ja esivanemad. Tunneme nende vastu huvi, eks ole, ilma nendeta oleme ju ükskõik kes. Üks inimene ilma ajaloota minu meelest ei ole midagi, tähendab, minu jaoks on inimene minevik, olevik ja tulevik. Kui me ära sureme, siis jääb see see minevik alles ja sellepärast me oleme surematud. Eestlased ka. Enn nõu ma tean, et, et mingis mõttes oleks olnud ka Rootsis sellises kirjanduslikus mõttes Eesti pagulaskirjanduse mõttes nagu pagulane, et, et sa oled kirjutanud sellistel teemadel, mis ei ole nagu sellele kogukonnale sobinud väga julge seksuaalsus, mida sa kirjeldad ja siis noh, teine pool kindlasti, mis ongi, on see paguluse ja ajaloo teema sinu tekstides? Jah, ja ka Eesti osa, no ütleme nii, et praegu ma olen natukene vanem, kui ma siis olin ja siis Ma segan sind vahel üks, üks romaan, pidulik marss, kus siis kus siis on, on kolmas maailmasõda ja rootslased tulevad Eestit Nõukogude liidu käest vabastama ja seal toimub mingisugune pika Hermanni juures toimub seksuaalakt eesti neiuga. Ütleme, romaanilik teostus, romaani enda idee oli tegelikult see, et vabariigi aastapäevadel alati räägiti, noh, et me oleme tagasi, me võitleme ja nii edasi. Kõik need kõnelenud kõnelejad muidugi ise ei mõtelnud. Mida see konkreetselt tähendab. Aga minu jaoks oli, on, on see nagu konkreetselt ümber pandud need sõnadeks. Tähendab, see tähendas tegelikult sõda, see tähendab ka seda, et mingisugune verine kättemaks, venelaste tapmised ja mis seal kohapeal on, need maa on, on tegelikult just sõjavastane romaan. Nii et ta kirjeldab mida, mis, mis juhtuda, kui see, kui see oleks tegelikkus, see, kes seda kõige paremini aru sai, minu meelest oli ilmunud vabanda, ta käis sellega USA-s, rääkis sellest romaanist. Talle meeldis peale selle Tseemsbon, talle meeldis seltskond ja mulle meeldis ka fonde, selles romaanis on ju üks peatükk, kus seltskond käib Tallinnas ja nii edasi, aga siis aga siis nõukogude inimesi ärritas või venelasi ja teisi ärritas kõige rohkem. Võib-olla see, et mul on võiduparaad punasel turul ja, ja Novosibirskis ja nii edasi. Kõik kõik need asjad sellel pinnal. Aga tema on mind alati huvitanud ja eesti kirjanduses pagulase, see ei tulnud kõne alla, see oli niisugune väikekodanlik. Mõtleme veel tol ajal, kuigi Rootsi oli juba mööda läinud ennast selle teemal ja sellepärast ei tulnud ka kõne alla selle raamatu avaldamine Eesti Kirjanike kooperatiiv is, mis oli peakirjas, mida juhtis Bernard Kangro No seda sa rääkisid mulle ega selle vastu wet novellikogu puhul, et et noh, seal oli ka sellised väga-väga jõulised ei julgenud nagu seksuaalstseenid. Aga noh, nüüd enam ei ole, nüüd ma arvan, kirjutatakse palju hullemaid asju Eestis või niimoodi ütelda, aga nemad osalt kartsid, et lugejad, lugejad või tellijat tol ajal raamatu tellimine nii-öelda posti kaudu, et need hüppavad ära, aga samas peegeldas siiski nende inimeste oma oma nägu, seda, seda, seda vaadet, kuidas asjadest tohib kirjutada ja mida ei tohi, tähendab umbes nii, et et, et Kangro kirjutas ka, et uks kinni ja pime tuba ja valmis, eks ole. Aga no suhtumine on muutunud. Ja ma nagu leidsin, et jah, ma ei olnud nõus mingisuguse tsensuuri, ütleme niimoodi. Või, või tähendab ja sellepärast ei olnud nõus muutma üsna jonnakas tol ajal olnud ja praegu kahepeale ikka veel ma näen, et kirjanikul on õigus, mitte toimetaja. Sellepärast annan toimetajatega ka riidu. Ja siis siis siis mida Arvo Mägi kirjutas, Arvo Mägi kirjutas piduliku marsi kohta, et see on niisugune ajakirjandus, mis unustatakse mõne kuu pärast, kui mitte mõne aasta pärast on, nüüd võib ütelda, et pidulik marss on ikka veel alles. Ta ilmus 68. Tegelikult oli see minu reisikirjeldus, ma käisin 67 Tallinnas ja ma ei oskanud muud moodi kirjutada, kui ma kirjutasin piduliku marsi, seal on natuke tagasivaated viites, sellest. Aga see 67. aasta reisi panielga oma Tiige Tiigel selles romaanis tegelikult kasutab seda tagapõhjaks ära, kõik on küsinud, millal veel ka käis, siin veel ka ei käinud enam kui 88. Aga me rääkisime öösiti esimesed esimesed ööd, kui ma tulin Tallinnast tagasi, see on kõik mul lindistad. Need lindistused on praegu Eesti filmi- ja fotoarhiivis. Üldiselt on arhiive hakanud üle andma järjest. Kõik tuleb anda üle sel ajal, kui sa elad. Mitte siis, kui sa surnud. Kõige hullemad on niuksed, vana poisikest nad kunagi ära ei sure, siis nad hoiavad kõik omal kodus alles ei vii kunagi ära, eks ole. Ja siis korraga korraga surevad siis tule, mingi rootsi ametnik või kuskil teine koristab kõik ära prügimäele. Ja siis on läinud. Mulle tuleb selle Helga nõu romaaniga tiiger, tiiger meelde, et alguses oli kohe selline asi, et üks vanaisa võtab enda lapselapse, läheb sellega keldrisse sest ta kujutab ette, et on mingisugune õhurünnak või seda lahti ja see kõik toimub Rootsis ja tegelikult noh, midagi ei toimu selline, nagu tähendab nagu stseen, et kas sul endal on ka selliseid asju olnud. See seen on, on tegelikult võetutena. Me elasime tol ajal korteris linnas, mil me elame Rootsis elamus, eks ole. Ja siis Rootsis on niimoodi, et esimene esmaspäeva kelk kolm iga kuu proovitakse õhuhäiresignaalid proovitaks läbi, tähendab küll õhurünnak on lennukeid, see on vana traditsioon, see töötab ikka edasi. Aga üks õhtu läks peale. Ja korraga näide. Rootslastel on aknad valged ja mis nad seal tegid, ma arvan, vaatasid telekat, midagi rahulikult. Aga meil oli see verest. Ma olen üheksanda märtsi öö üle, elan siin, hiiul. Pommid kukkusid, kõige ligem, vist neli, viis meetrit meie selles majas, kus ma elasin sammul värskelt mälus, nii et see oli veel peres sel ajal. Nii et meie võtsime tekid ja padjad, hakkasime keldri minema, lapsed olid ka ja et me mõtlesime, et nüüd on sõda. Nii et see oli, see oli tegelikkus. Kui me natuke aega ringi vaadanud, siis vaatasime, et mitte keegi peale meie ei reageerinud. Rootslased elasid täpselt samamoodi edasi ja pommid oleks võinud isegi kukkuda ja nad polekski aru saanud, mis juhtub. Nii et nii et see on päris hea näide. Siis ütlebki võib-olla selle selle ühiskonna kohta väga palju, et praktiliselt ongi kõik nagu sõjad, nagu möödas. Nõnda pole paarsada aastat sõjast midagi kuulnudki, eks ole. Sellepärast nende meelest on, maailm on selline ja rahulik ja midagi ei juhtu. Aga Aleksander Loit ütles mulle kunagi, et aga võib-olla on hoopis nii, et normaalne olukord ei ole rahu, vaid normaalne olukonna sõda. Rahu on ebanormaalne. Mis ta sellega mõtles sellega, et maailmasõdasid täis, eks ole, aga Rootsis on rahu, kui palju riike on sellised, kellel on niimodi rahu anud? Euroopas peaaegu ei olegi mõni üksik. Nii et selles mõttes jah, no see oli, see oli ikkagi ikkagi veres ja ma arvan, et see aeg, kus sõjamälestused ja see veres on, see kestis aastakümneid. Mina hakkasin, usklik on niisugune imelik sõna, aga ma ei eita kirikus käimist ja, ja mulle meeldib traditsioonid ja nii edasi. Ja siis igalühel on meil oma usk rohkem või vähem, aga, aga ma mäletan, kui üheksanda märtsi öösel pommid kukkusid, tuled kustusid ja juuksed läksid kuidagi lukku tagurpidi ja siis siis ma hakkasin palvetama ja seda ma ei ole lõpetanud tänapäeva ma ei kujutaks ette, et ma saaks magamine, ilma, et ma olen palvetas, ei tähenda midagi, et ma pean kirikus olema midagi nõukest, aga see üheksanda märtsipommitamine. Ma olin siis peaaegu 10 aastat, see jäi verre, seda teist korda kordus veel põgenemist, siis oli igavene surm. Siis siis ma mõtlesin, et lähme põhja siin Läänemeres, ta on 44, augusti lõpus. Niisugused asjad jäävad väga pikaks ajaks meile, meie mälusse alles, ütleme niimoodi. Nii et siis tuleb niisugune reaktsioon nagu see, see, see pommiplahvatus või see, see häire. Ja sellepärast me märkame selgelt, tähendab ma ise ka mõtlesin, et praegu on Eestis. Võib-olla ei saa sellest aru, aga on üks üks generatsioonid, kes on väga närvilised seoses Ukraina sündmustega, sellepärast et see on nagu, nagu, nagu uus operett, mis halvas mõttes, mis mängitakse läbi, mis on nagu 40. aasta sündmused, sama tehnika, samad meetodid, sama argumentatsioon isegi, eks ole, samad võltsvalimised ja nii edasi ja need, kes natukenegi mäletavad ja neid on veel elus, eks ole, nad on küll juba kõrgemas vanuses või siis teiste isad ja emad ja vanaemad-vanaisad Nendele tuleb väga ebameeldivalt meelde. Muidugi troostiks, vahe 40 oli Eestit täiesti üksi, nüüd nüüd on ta õnneks NATO-s, ma julgeks ütelda need, kes selle vastu omal ajal olid ju niimoodi, et võib-olla saavad aru, et nüüd on, nüüd on seda hädasti vaja just selleks, et seda kindlustamata. Ma arvan, et see praegune asi läheb üle, eks ole, Putin kaotab selle mängu pikas perspektiivis. Tegelikult on Soome ja Rootsi olukord palju all. Sest neil ei ole neid tuumarelva või tuumarelvade ähvardust õigemini selja taga esipõhjust närviline olla. Võib-olla see on jälle seesama asi, et 200 aastat pole sõda, Soomel muidugi mitte, aga soomlased kannatanud päris palju, aga soomlased on samal ajal laveerinud, eks ole venelastega ja nad on, arvavad, et saab samamoodi edaspidi. Ka rootslased arvavad seda ka, aga maailm ei ole enam täpselt sama, maailm on niivõrd integreeritud, eks nihkub natukene, aga, aga, aga no rootslastel võtab, võtab see tükk aega aega, ennem kui nad hakkavad aru saama. Sedasama asi kui Estonia katastroof, tähendab, see oli nende, nende maailmas nagu nende süsteem läks katki. Nad arvasid, et jah, et nad on ka surematut, ütleme niimoodi, et need laevad sõidavad nagu hotellid edasi-tagasi, midagi ei juhtu ja korraga juht võis tsunami seal seal, Tais, kus nad arvasid, et see on ainult supeldaja olla tore, korraga korraga juhtub, selliseid juhtuvad sellised asjad, nii et nii et midagi ei ole ju tegelikult täiesti kindel. Umbes nagu raha, Kursk ja, ja rahad ja asjad tähendab ja varandused korraga seal täitsa ilma ja võib-olla selles mõttes pagulus oli ka päris hea õppetund, et inimesed korraga bändi otsast peale hakkama tegelikult oli üks väike kohver ja kõik jäi maha. Kadus ära, aga, aga saba jälle otsast peale hakata. Ka kirjanduse osas. Eestlased on niisugused, see on nende tugevused, nad kohe hakkad organiseerima, tegutsema ja teevad, tülitsevad ka muuseas. See on umbes sama asi, kui praegused erakonnad koliksid Londoni, ütleme, et Eestis juhtuks midagi halvasti, siis kakeldakse 10 20 aastat ei öelda, et üksteisele tere ja niimoodi samad vahekorrad, mis olid parteid, nii oli rootsis siis väsitakse ära. Siis lõpuks on üks niisugune ühtsem tegevus. Ma olen Austraalias käinud ja kokku puutunud seal kohalike eestlastega ja seal oli üks hästi tore mees, eks üks raamatukoguhoidja ja tema kohta räägite sellist lugu, et Ta korraldas ühe noh, nõukogude ajal ühe näituse Eesti lastekirjandusest ja siis kohalik eesti kogukond nii-öelda mõistis tõesti kohut tema üle, ta oli teinud midagi täiesti jubedat. Ta oli lisaks sellele nii-öelda Eesti vabariigi ajal välja antud lastena raamatutele pannud sinna näitusele ka näiteks Eno Raua naksitrallid mis tähendas seda, et sa panid sinna kommunisti teose. Rootsi on ikkagi palju lähemal, aga kas, kas sul on ka selliseid näiteid või lugusid, kui sa tunned, et et Eesti on justkui nagu kaks või et, et eks seal nagu seal ja teine on nagu siin ja need on midagi totaalselt erinevad? No täiesti selgesti oli niimoodi. No ütleme nii, et Austraalia, Kanada, USA oli tunduvalt konservatiivsemad kui tahab eestlane pagulastest rääkida kui Rootsis, aga sellegipoolest tähendab täitsa õige tähendab eesti lasteraamatute kasutamine, nagu me nägime Stockholmis seal Eesti alkoholi ja nii edasi, see ei tulnud kõne alla. Meil isiklikult ei olnud seda suhtumist, tähendab, meil oli see, et ma hakkasin eesti raamatuid tähendab Eestist ostma Rootsi raamatukauplusega kaudu kuskil 61 või niimoodi vaatasin alates vasarast seda tagumist lehekülgi ja noppisin välja, sest tol ajal sai ju väga odavalt osta paberihinnaga. Ja sa said nagu vabalt tellida ja kõike, välja arvatud trammiplaanid. Tallinnas näiteks need öeldi, et need on sõjasaladus ja neid ei saanud, see käis selle mestuna Kniga kaudu Moskvast tulid kõik, need jah, Salistuseks Laasariks ungarlane, kes seal keldris Sanbergi raamatukauplus Stockholmis ja ma käisin seal, vedasin siis rongiga Uppsalast siia pärast rattaga koju tohutult palju asju ja me ostsime lasteraamatuid, selle tagamõttega omalejat. Lapsed rääkisid, noh me tahtsime eesti keeles loeksid muidugi mul oli see probleeme, roosid olid sees ja pioneerid ja niimoodi ja ma lugesin neid päris kõvasti läbi ja ma isegi tegin niimoodi, et ma ütlesin peale, eks ole. Ma tegin, pioneerid kautideks, kolhoosid, taludeks näiteks isegi Silvia rannamaa kasuema ja mis need on? Need tegin ümber kõik ja mul on see abist ja noh, see see kuulus aabits, kollane, punane, ma arvan, sa tead mul mõlemad olemas, see, mis on siis muutmata ja see, mille ma muutsin, eks ole, seal on mul kõik. No tähendab, oktoobripühad on vabariigi aastapäev ja Eesti lipu punase lipud on vahetud ringi ja ja ma kleepisin peale, ma lõikasin välja isegi vormid ja ja, ja siis noh, et lapsed loeksid, ainuke häda, et lapsed neid kunagi lugenud, eks ole, aga raamatud on alles. Aga, aga siis, et neid raamatuid kasutada helgalist ühel ühel. Eesti õpetajate või kooli konverentsil koosoleku Stockholmis, kus Eesti komitee korraldas, sellest rääkis, aga see ei olnud populaarne teema, nii et nüüd võib ütelda, et, et pagulastõmmati siis see vahe, et, et neid ei tohi kasutada, et noh, et seal on natuke nagu seda propaganda asja sees. Nii et see oli samamoodi jah, aga ma ei usu, et keegi oleks hakanud seal mingit sassis ma midagi niisugust tegema, vaid nad lihtsalt oleks ütelnud, et ei, me ei kasuta. Ja õppevahendid samuti mitte selle koha pealt läks jah, piir, aga kui me räägime üldse piiridest, siis võib ütelda, et esimene asi oli kirjavahetus Eestiga kohe neljandate lõpus. Alguses vaidle sellele, kas tohib, üldsegi kirjutad, siis jõuti nii kaugele Tomaksetele, niimoodi võib kirjutada ja kirjavahetus käis siis järgmine teema oli, kas võib suhelda Eestist tulnud eestlastega niimoodi. Ja siis siis omaksetega ikka lubati ja niimoodi, aga samas Eestisse minek leiti, oli, oli natuke poliitiline ära andma, sa pidid ju venelased konnast viisa saama ja niimoodi käisidki üsna üsna varakult ja siis ma käisin 67 ja pärast, kui tagasi tuli, panin punase kampsuni selga ka, kui läksin eesti teatrisse. Aga no mina olin niisugune, kes mulle meeldis üritada, eks ole ja siis kõik ütlesid, et ma olin punaseks läinud, aga siis ma pärast ütlesin, ma olin nii punane, et pärast seda mulle ei antud enam viisat Eestisse. Need piiritõmbamised olid ja eriseltskonnas rohkem või vähem, aga üldiselt läks see vahe võib-olla vanemate ja nooremate inimeste vahel, nii et kui me räägiksime nüüd Kanada metsaülikool Rootsis metroo metsaülikool Rootsis seltskonnas, seal oli suhtumine teine, seal leiti, et läbikäimine on vajalik ja ja ja tuleb jälgida ja dialoog ammendas, mõnes mõttes. Aga see võib olla üks vähemusgrupp, see konservatiivne grupp oli üldiselt suurem, aga võib-olla see ka nii nii sügavalt ei tundnud huvi nende nende küsimuste vastu. Nii, aga kui me räägime veel teravad asjad, siis metsaülikool Kanadas ja no siis seal oinad nädalat kaikamehed, kes panid naelad või tee peal autokummid katki läheksid ja seal käis natuke isegi füüsiliselt, see õiendamine tähendab just selle, mille pärast suhtlemine, suhtlemine Eestiga suhtlemise osas tähendab, leiti et see on natuke nagu äraandmine. No võib-olla kuulnud Rudolf Sirge seal, eks sirvi käis ju Kanadas ja siis siis Läks seltskond lõhki sellepärast et osa inimesi suhteliselt temaga ja teised leidsid, et see on nagu nagu noh, nagu mingi punasega tegemist. Aga, ja sellest ansalmeekpamu kirjutanud ühe romaani kontvõõras, mis nimi on just selle teema. Nii et need asjad, need asjad on, olid tundlikud ja ka kui me võtame näiteks Rootsis kirjanike osas, tähendab Kalju lepikule oli kõik must-valge, eks ole, mehed valgel hobusel tuled Eestisse, midagi vahepeal ei tohi olla. Aga samas kui esimesed delegatsioonid tulid Eestist 56 58, seal olid Beekmanni idia Vaarandi, Smuul ja Kaljul, lepikul kõlbas selles seltskonnas istuda küll pärast see on kohvi ja niimoodi need eestlased on natuke kahepaiksed. Arvo Mägi kirjanikke, kes oli väga terav, tähendab niuksed läbikäimise vastu, aga samal ajal ta naine käis Eestis ära, nii et vasak käsi ei teadnud, mis parem tee. Nojah, aga ma ütleks, et kõik see on oma otstarbe täitnud. Aga me võime ka sama korraga ütelda, et et see luuramine, spioonide tegevus 40 lõpus oli üsna intensiivne, eks ole. Kindlasti olid ikka veel teel või endalgi veel olid omad mehed Rootsis ja siis käis seal raadio luuramine, nad võtsid üle enam-vähem metsavennad Eestist ja need, kes saadeti Rootsist, need luured võeti kinni ja niimoodi, nii et nii et nüüd me tagantjärele teame, et see tegevus oli ikkagi palju tugevam või ulatuslikum, kui ma kunagi arvasin, Hannes, sellest kõhe novelli kirjutanud. Mis on vastuvetesse. Nii, ja selle ma mõtlesin välja, aga tegelikult tegelikkus ületab vahel isegi kirjandus. Võib-olla lõpetuseks küsin, mida mul on enda saatekülalistelt ikka küsinud, on see mida sa täna veel teed. No ma olen ja ma olen ju nüüd 16 aastat juba oma arsti elukutse seljataha jäänud. Sa küsisid, kuidas kirjutamine, selle ma jõudnud vastatandena kirjutamine toimus kõrvalt, eks ole. Laupäev pühapäev puhkustel ja niimoodi siis kui aega üle. Aga kui on motivatsioon tugev, siis, siis siis seda teed ja seda me jätkame, tähendab tegelikult Ma ei kujutaks ette, kui ma iga päev kirjutaks, vähemalt ühe leheküljel, mingi romaan on pooleli järjest, Erkhal samuti. See ei ole ju mingi raha teenima, vaid see on lihtsalt üks eluviis. Jah, ta annab teatud rahulduse, meeldiv, meeldiv tegevus. Tegelikult alguses ma olin rohkem joonistaja, maalija säinsalonelga pilte täis ja nii et see oli ka, mis meid ühendas, päris palju. Nii et me kirjutame, elame Rootsis ja Eestis, meil on kolm last, kuus lastelast ja nendega tuleb alati tegeleda ja mõnel on koer, mida tuleb väljas käia järjest, kui nad on kuskile ära sõitnud ja niimoodi. Ja siis me ei reisipeaga üldse käinud korra Ameerikasse natuke niimoodi mulle ei meeldi üldse hotellides elada ja niimoodi aga, ja siin elamisel hotellides üksindust lekib seal ees ei ole oma kodu. Ma tahan oma voodis magada nii-öelda, aga siin on sama, kui me oleme Rootsis või siinson, me ainult paneme asjad autosse, sõidame vahetama kohta, jätkame täpselt samamoodi nagu ühes või teises kohas. No siin ei ole nii palju raamatuid, siin on paar raamatut, aga see on rohkem reservraamatukogu. Ja siis tegelikult on nii, praeguses ühiskonnas on internet, telefon ja kõik, et see ei mängi rolli enam, kus sa oled need asjaajamised ku Maien Tatuga. Ma räägin mat oraga akadeemias, kas ma teen seda Uppsalast või Tallinnast, see on umbes umbes sama. Selles suhtes on, on ju kõik operatiivne, peale selle me sõidame ratastega, me peame hoidma ennast vormis ja seal rannal sõitmine on minu meelest palju toredam kui Ugalas ilus vaade, laevata tulevad mereõhk ja nii edasi. Me hakkasime ratastega siin sõitma muuseas kuskil 2000, siis ma ei näinud palju rattaid üldse, inimesed vaatasid nagu natukene vahutavad pead. Me käisime keppidega ka juba siis siis keegi küsis, et kas need puust või plastist midagi vaatas ka väga imelikult, see oli selle seal mängupõrgu põrgu ees, kus, kus Kultuurkapitali direktor raha maha mängis omale. Nii et jah, me oleme valinud sellise elu ja samas natuke muidugi tunne, et me igavest ei ela, eks ole, peab tegema selle parima täitma oma elu, nii kaua, kui sa püstijalu, sest pea töötab. Tänane ahjualune. Rääkis jutu Enn nõuga saate, panid kokku Viivika Ludwig ja Urmas Vadi. Kõike head ja kohtumiseni. Ahjualune.