Wana Darrygotal Caldwell Küle serval kerkin ammuk Taiwa kõver kuu katus madal, längun palgis eine, tare otsan, raagun, Uibu, puu, katus ära, lume alamate külmelil maalid, akne, suum. Varssi Taiwa peenen tähe, palun. Löömen aste, Peremine Dunn. Tere ütleb toimetaja maris Johannes. Selle Lembit Eelmäe loetud mulgikeelse luuletuse autor on keeleteadlane, polüglat Bent nurmekond, kelle sünnist täna möödub 100 aastat. Eesti Raadio 80. aastapäeva eelõhtul on mul toekas tunne, kuna leian arhiiviriiulilt mitu saadet. Nurme, kuna enda vajadustega. Ja seda tänu Lembit Laurile ja Mari Tarandile kuuleme täna seda imepärase keeleandega meest ja ma õpetajat Bent Nurme. Kunda meenutab täna keeleteadlane, tõlkija Kristiina Ross. 1977 küsib Lembit Lauri. Missuguseid geelide tunnete peale emakeele peale eesti? Oi seda ma ei, tõesti kui loeksime üles, ma pean kirjutama paberi peale, ma tõesti ei tea ja selle juurde tuleb kasid teha, mitmesuguseid järkusel kõnelda, nii-öelda võib-olla lugeda ja võib-olla ka nii enam-vähem kõneldi ja kolmandat võib-olla oskan lugeda ja tõlkida ja saan aru, ava vedelenud ei ole ja neljandalt võib olla selliseid aitäh sõnaraamatu abil ja mitme keelega üldse tegelenud. Oled, kahju teha, on tõesti palju. Ma ei ole kunagi paarikümne rohkem ikka rohkem. Visuaalpaarikümnega pole sellele tulnud. Kui mina õppisin ülikoolis, siis oli ju meil neli ainet romani bioloogia, seal tulid kõik romaani eeldi, sest eksaminõuetes olid eksaminand peab kõikides tähtsamates romaani keeltes lugeda oskama ja ka üldjoontes kergemast proosast aru saama. Romaani hiired on ju peaaegu tähtsad, kõik, mitte ainult need uued kired, vaid sarjugi la loost, vana prantsuse keel kui palusi õpitud vana itaalia keelde vanu hispaania keelt. Need olid humalal vana rumeenia kirjutame, seal õppisin inglise filoloogia. Noh, seal tuli peale inglise keeles tunda sa oled või keskaegsed, inglise keelt soos rääkisid keeld siis vanainglise keelt ehk anglosaksi, keda Piugulgi pidime meie lugema Šexpyri aegset keelde. Germaani filoloogia. Tunda nii hästi ajaliselt kui ka ruumiliselt Jursioonigani suuri suruse pärl indoeuroopa keeli, teadus tohutult hulganidel ja plussopist mõjusimitistikat ise juurde ja siis tegelesin hiina jaapani keele kunagi juba koolipoisipõlves sai tegeldud ja soome-ugri keeli ühte või teist maa. Olen õppinud reaalne liivi keel, tead aafrika keeled prantsusvalla olles ma istusin seal pingil neegrite kõrval ja aga just need Ooloff ja läänepoolsed, Soa helid, mõtlesin, et ma ei eriti ei mäleta, millal ma sellega tegelema hakkasin. Indoneesia, Nuia, Indoneesia ja Malai, need on põnevad mulle midagi. Kooristelt Parist Malai, mis on tegelikult Indoneesia keel aluseks. Siis Indoneesia moderaliseeritud Malaiel kasutab ladina tähestikku, Malaigil kasutab aga araabia fifty. See oli see jah, nüüd on jah, lõuna polst Lolfoboegi armeenia keelde jerevani ülikooli juures ja nuiasid Kesk-Aasias olema ju väga palju käinud ungani keelt õppinud seal ja mul ei oleks uurimistööd ungari keel ja, ja siis seal kukutessel kirgiisi ja nende. Nii et tuleb istuda üks päev otsa ja kirja panna, mis seal kuidagi millega tegelikult on nii kerge öelda. Oma ülikooli mälestustega jätkab tõlkija ja keeleteadlane Kristiina Ross. Ma ei tea, minule jäi niisugune mulje, et on suhteliselt ükskõik, mis keelt keegi tahab õppima minna, ta läheb, astub sealt uksest sisse ja ütleb et ma tahaksin õppida seda, seda keelt, ütleb hea küll. Kui juba on inimesele niivõrd palju neid keeli, siis usun, et, et ega ta ei eputanud, ta tõesti ei osanud sellele küsimusele vastata, sest sest juba need lähedased keeled on nii, et kui sellist keelt oskad jaa, jaa, teist natuke sealt lähedalt, siis juba see kolmas on. Kas ma arvan, et ta ei olekski osanud öelda, kas ta oskab seda või ei oska, kui ta sugulaskeelt oskab natukene juurde mõelda ja muidugi oskab, aga ega ta ei üritanud mingeid üldistusi ja niisuguseid teha, ta oli ikka niisugune väga konkreetne ja praktiline tundides, pigem rääkis ta sinna vahele oma lugusid, oma eluloost aga aga keelefilosoofiat harrastanud. Bent nurmekond alustas 1930. aastal Tartu Ülikoolis romaani-germaani filoloogia ja indoeuroopa võrdleva keeleteaduse õpinguid. Aga kui sedasi 1934 läksin ma Tartust Kopenhaagenisse, Riias, vastasin laevale ja veetsin ühe talve siis Kopenhaageni, siis jänesena käisin ülikoolis, õppisin taani keele ära ja siis kuulasin Kopenhaageni ülikooli loengud, mis ma ka sain parvulda, visati isegi loengult välja. Ja nii ma siis ilma rahata ja kõigeta seal olin. Korteri andis mulle üks lätlasest sõber, vana meremees ja mina sain temaga omalajal tuttavaks Liivi rannas, kui ma tudengina seal käisin liivi keelt õppimas ja tema kutsus siis töötada mõju seal ei tohtinud. Aga siis tema olidel teised sõbrad, üks taanlane, kes oli ka niisugune juhuse tööd teha ja kui on Kopenhaagenis, on üks suur unistus see, kui tuli lund, siis lumerookimine pealt teeniti tohutult palju 10 krooni Taani krooni päevas. Ja vot see sõber võttis mind kah mõnikord kaasa lund kühveldama, aga mina ei osanud, kuivõrd taani keelt. Ja nüüd ta on üldse väga uudishimulik rahvas ja tulevad minuga rääkima. Et järsku kaevavad hüpot siin üks välismaaline töötab, aga siis minu sõber, kes kaasa võttis, rääkisin maha, et mees on pärit Bornholmi saarelt. Bornholmi saarelt kõneldakse Skandinaavia keeld mis ei ole taani keel ja mis ei ole ka rootsi keel, on kuidagi oma Etti, aga millest taanlane aru saab ja Olindiale selline alibi minule antud. Ja see mees ise seda Jensen seisud seal abielus ja jätta, aga nüüd ta tahtis minna, Timale tahtis naise ka kaasa võtta, kaheksane naisega elasid. Ja nüüd tahtsite raha Kuuda ja siis teie haigeks voodis ja tuli arst sinise lehe ja selle eest sai ta meie haigekassast raha. Aga ühel ilusal päeval, kui temalgi pärast oli, tuli Lunda ja tulin naine sinna, kus elasime, seal sai leht minu kätt, ütles, et nüüd tule homme hommikul. Meile on praegu haige aha lund tuli, tema tahab minna raha teenima ja tuli sinna ja roni tema seal voodis only asemel hai. Ja nii saigi tehtud. Pugesin tema asemel voodisse ja Käärsensile väljapoole. Arst tuli oodata. Ja tõepoolest hirmuga ootan ja tehti uks lahti ja küsib haigele, kuidas on, on Sto, et praegu ei ole, magab maha pärast Noznoomi edasise tülita ja läksid minema ja tõtt-öelda vaadake, mina peaaegu oleks söönud. Hirmuga. Ja nüüd, Bent, nurme, kuna kirjutamata memuaare 1986.-st aastast vajataja on 10 aastat vanem hääl on muutunud. Kui kaua läks selle keele õppimise kaks kuus, kaks, kuus, kaks, kuus, taanlaste keskel Nooseid endaga midagi. Sellepärast, et see must töö tuli ikkagi ära teha ja see oleks võinud ka mujal teha. Näide sellest, kuidas tuleb hääldada Taani ideelt, et taanlane sellest midagi taipaks seal ei ole tähtsal sõnad nüüd hääldada selgesse seda selle peale tema ära ei pane. Aga see on mingisugune intonatsioon, mida kuskilt ei saa õppida, Anutab kuulma. Ja ma mäletan, mul oli vaja sauna minna. Ja siin ma mõtlesin, et no nendel muud teha, kui nüüd tuleb oodata, kuni teine tuleb ja kuulutada, kuidas tema küsida. Ja nüüd siis elukoolist Tartu ülikooli mida õpetas spent Nurme, Kund, Kristiina Rossile. Paar tundi käisin kreeka keeles natuke araabia keeles, ka tema metoodika oli see selline tüüpiline keele õpetamine ei tänapäeva mõistes seal metoodika täiesti puudus, mar on ilmselt tema suureks eeskujuks, kelles ta ikka aeg-ajalt rääkis, oli vana ida keelte professor Aleksander pulmerinkija, ta kirjeldas oma elu esimest araabia keele tundi. Pulmariigil oli välja kuulutatud, et algab araabia keele kursus ja siis tema läks kohale ja terve auditoorium oli üliõpilasi täis ja pulmerincoli neile selja keeranud, jaganud araabia keeles tahvlile kirjutama. Ja terve tund oli niimoodi kestnud. Ja siis järgmine tund oli olnud ainult Bentnormekond üksinda, seal tema oli siis see ainus, kes oli vahepeal tähestiku ära õppinud, nii et ta sai siis aru, mis seal tunnis toimub. Ilmselt ta kujutas ette, et tema õpilased ka umbes samamoodi õpivad. Ega seal mingeid õppevahendeid ega niisugust linnutamiste lennutamist ei olnud, ta lihtsalt tunnis, kirjutas tahvlile ja siis tuli ära õppida. Heebrea keeles ma käisin üksinda, aga, aga seal araabia keeles me olime kahekesi ühe kursusekaaslasega ja kreeka keeles oli paar inimest veel rohkem, nii et need olid naguniisugused, rühmatunnid, aga heebrea keel kestis. Ma arvan, et viis aastat käisin seal, noh nii kord nädalas ja vahel ilmselt ei tunnid ära ka noh, sellisena tuli ta väga. Et vähemalt see heebrea keel teiste keelte kohta ma ei oska öelda, aga see tuli minu jaoks täiesti niisugusest juriidilises Iraamatulikus vormis. Ega vist tegelikult nurme kond teda ise ka niimoodi aktiivselt ma kahtlen, kas ta rääkis iidistit, oskas, aga aga ma kahtlen, kas ta seda heebrea keelt niimoodi rääkida. See oli tal vist ikka ka niisugune teoreetiline raamatukeel. No mina mäletan kõige hirmsamalt oma esimest Tõndivee, õigemini esimese ja teise tunnivahelist aega, kui ma läksin täiesti valge lehena esimesse prügilatundi ja lootsin, et mulle siis hakatakse ettevaatlikult ja hästi lihtsalt ja mulle sobival viisil seda asja serveerima. Aga nurme kirjutas just nimelt ühe. Ma isegi ei saanud aru, mis asi see on, midagi kirjutas tahvlile ja üritasin sellesamasugusena endale paberile ümber kirjutada ja nädala aja pärast oli siis uus tund ja koduseks ülesandeks mul oli siis aru, saad analüüsida, mis asi oli. Ja ma ei osanud kuskilt otsast peale hakata, sest et ega sel ajal heebrea keeles mingeid õppevahendeid meil ei olnud ka siin. Ja siis ma leidsin Toome raamatukogust ühe vana tsaariaegse heebrea vene sõnaraamatu ja selle ka siis hakkasin endale otsast peale selgeks teevad, mida need jooned ja täpid seal üldse tähendavad. Ja lõpuks sain siis nädala ajaga sain ikka teada, et see oli lihtsalt piibli esimene lause, mis ta oli kirjutanud ja mis ma siis tema pealt nii-öelda maha olin joonistanud. Ja noh, analüüsisin selle siis ära ja nii see hakkas minema vette visatud ja uju välja, kuidas tahad ja täiesti noh, mingis mõttes võib öelda, et ega ma ei läinudki sinna õppima niivõrd selle mõttega, et nüüd see keel ära õppida, vaid see oli ka rohkem niisugune olemise vorm, mitte ainult õppimise vorm, aga kogu see orientalistikakabinet, nurme, kuna tund oli niisugune ajast ja ruumist välja lõigatud koht ja aeg, kus nagu kõik need pained, mis tolleaegses ülikoolis muidu olid, need lihtsalt ei kehtinud. Mis aastal need olid? 73 kuni 78, kel noh, kõige kõige hullem aeg vist peaaegu ülikoolis kõigest stagneerunud num ja niisugune tuimem aeg ülikooli üldises plaanis. See orientalistika oli nagu pagemine kuhugi jah, täiesti. Ja ma ei oska öelda, kuidas laiemalt võib-olla jäi nagu teistsugune mulje nendel, kes näiteks Linnart Mälli juures käisid, aga Nurme konna juures käies ma ei saaks öelda, et see mingi niisugune vastalisuse vaimsel oli või mingi opositsiooni vaim, see oli lihtsalt niisugune täiesti omaette maailm, mis ei lasknud ennast häirida sellest, mis ümberringi toimus, nii nagu ma seda mäletan, mulle tundub, et ta oli noh, minu jaoks niivõrd õigesti inimene omal kohal ja just see, kes ta pidi olema, kui sealt uksest sisse astuda, siis ta lihtsalt oli seal ja sobis väga suurepäraselt sellesse. Läheme tagasi, Bent, nurme kune aega. Niisiis 1934. aasta jõululaupäeval jõuab ta Kopenhaagenisse. Kui ma ei eksi, järgmisel aastal 1935 oli teil valmis magistritöö? Jah, oli küll, selle ma kirjutasin Kopenhaagenis teda. Ja siis pärast lõpetasin merel Magnuse pardal. Põhjamerel lõpetasin seal ära, saatsin ta Tartusse, mis teemal te kirjutasite tema magistritöö? Ehk eesti keeles ma ei ole seda mõelnud, kuidas öelda. Subjumgi kasutamisest, kliente toa kahes eeposes. Millal omandasid hispaania keele oskuse magistri Hispaaniale? Ei noh, see oli ka ülikooli ajalehed oma varem ei osanud Tartus ja ladina keel oli mul ju ära õpitud. Juba Viljandis viis tundi nädalas ladina keelt, mis hispaania keel siis on lihtsustav Tallinna. Kui nüüd keegi kusagil juhtub lugema viidet nimetatud magistritööle ja leiab, et selle on kirjutanud Artur Roosmann siis tegelikult on tegu ikka sama ja tookord ma seda olingi. Aga 36. aastal 36. aastal saiu sõjalise ära muudetud. Ja nüüd väikeajaja raadioesteetika nihe on aasta 1965. Reibas neiu mikrofoni ees on mari tarand. Ja nüüd läheme mustale mandrile. Tõusvas see Aafrikasse maailmajakku, mis on raputamas mahaahelaid, kus noored vabariigid loovad rahvuslikku kultuuri ja ühtset kirjakeelt mandrile, kus leidub üle 600 keele ja murde. Aafrika keeltest võib palju rääkida. Tartu Ülikooli õppejõud Bent Nurme, Kund. Üheks suuremaks keelkonnaks Aafrikas on pantu, teda kõneldakse ida- ja Lõuna-Aafrikas ja ulatab ka kaugele välja, kuni kongos. Se pantu keelkond on saanud oma nime väga lihtsalt. Sest pantu tähi tähendab Ta lihtsalt inimesel suahiili keelt nimetatakse nende enda poolt Ki suahiili. See on väga omapärane keel. Teie võib-olla ei suuda ette kujutada, et kogu sõnade muutumine ja muude süsteem toimub sõna algul. Näiteks inimene on niitu mitmus vatu. Nagu näete, sõna lõpp jääb samaks, sõna algus aga muutub. Naine on inke mitmus, vage lapson, toto lapsed vat Dodo. Lääne-Aafrika on võib-olla keeltel paljugi kirjum ja seal hundid isegi niikaugele ei olegi leitud. Sellist läbi elu, keeld, mis oleks võrsunud mustast Aafrikast enesest, vaid kasutatakse keelt, mis tegelikult ei kuulu musta Aafrika rahvaste keelte hulka, seda nimetatakse Haussa keeleks. Houssa keel. On ühisest kännust seni ja Hami keeltega. Mõningad näited Haussa keelest. Hausa keeles on väga palju selliseid häälikuid, mis nõuab meilt hääldamise puhul suurt pingutust. Ma püüan selliseid leida siis näiteid, kus neid siiski ei ole. Näiteks Houssa keelelmetaks maagana Haussa. Ja kui ütleksime sellised Haussaa keele õppimine on väga raske siis öeldaks siis kõlakse Hausa keeles järgmiselt. Koojumma kana, Hausa tabu ja ma ei suuda midagi teha. Paana iija in kuumi. Ma lähen magama. Juur mõningaid märkmeid kahe väga huvitava keele kohta, nimelt Buschmani hotendati keel konnast. Neid keeli kõneldakse Lõuna-Aafrikas, Buschmanifotten totsi, keelkond on on aafrika üks vanimaid keeli üldse. Ja praegu sellesse kuuluvaid keeli tähistatakse kaasal ühise nimega kunn keeled. Kunn tähendab inimene. Nii nagu pandugi puhul mõne sõnaga häälikutest mis on väga iseloomulikud Pusminevatendoti keeldele ja mida ka teistes keeltes, kes ei esine. Need on nimetatud imihäälikute laksu häälikut potendoti keelenna murdes on need neli häälikud järgmised. Esiteks Dentaalne hammaslaksu häälik. Tema hääldamisel rõhutakse keeleots võimalikult tugevasti vastu esihambaid ja tõmmatakse tagasi jällegi võimalikult kiiresti. Teine on nimetati lateraalne laksu hääli, külgpoolne laksu häälik hääldamisel rõhutakse keeleots võimalikult tugevasti külje poolt vastu paremaid puri hammul. Siis kolmas hääldamisel rõhutakse keeleots võimalikult kaugel ülal vastu suukoopa esiosak. Ja neljandaks palataalne laksu häälik nimelt hääldamisel rõhutakse keeluts võimalikult tugevasti vastu kõva suula esiküljelt. Kõik isased häälikut nagu meil mis tahes häälik ja nende õigesti hääldamisest valesti hääldamisest oleneb sõna tähendus. Sõnakene tähendab Pušmolümfotendoti keeles nutma, Dentaalsel laks valikuga ka tähendab ta välja väänama. Haa tähendab pesema paa A tähendab levitama lõhkema. Nii, ja kui veel mõelda, et sistele A toonist kõrgusest ja veel uued tähendab öeldu täiendused ja sest näiteks A A keskmise tooniga. See tähendas nutma, arutlema. Tähendab jooma? Laksu häälikute juurest Prantsusmaale, kus nurmekond jõudis käia nii ülikoolis kui elukoolis. Ma pidin õppima Sorboni ülikoolis romaani keeli ja põhiliselt huvitas mind idakeeled ja selleks siis ma õppisin vabakuulajana ida keeltekool nimetati paranskees egolmnaasionaldi, Laansoriendabi koondu elavate ida keelte, rahvuslik kooslukiniina ja jaapani keelt ja, ja Malaialt tegelesin ka muuhulgas ka tugevasti araabia keelega Glasglus araabia keele kõrval ka veel Magrimi murdega ja siis, et kuulda siis oma kõrva elavat keelt, siis saab väga tihti, mina käisin selles paigas Pariisis, kus asetses sääsiiri sõjakool. Sõjakooli ümber olid kasarmud, kus olid tajutud just koloniaalväed. Seal olid siis mustad ja kollased ja araablasi, araablasi, araabia ratsavägiväelased ja ja vot seal siis ma käisin, saalisin ja kuulasin. Püüdsin, esmakordsel olen, püüdsin ikka võtta. Siis ega mis seda saab. Võtta, mida võtta, annab prooviska tudeng stagnaaegses Tartu Ülikoolis kus vabal vaimul õhku nappis. Aga kas tollane totaalne suletus võis millekski ka hea olla, võis sellest näiteks õppurile kasu tõusta. Kristiina Ross. Kasuks tuli ta kõigile neile, kes said tema juures õppida kindlasti selles mõttes, et paigalt jah, muidu ta oleks ilmselt noh, võib arvata, et ta oleks vast käinud Ühe huvitava rahvakillu juurest teise juurde ja õppinud keeli juurde kogu võis olla seal ka tõesti mingisugune selline kollektsionääri kirg juba selles nii-öelda kiirte kollektsioneerimisele arvata võib jah, et see tekib mingi piiri pealt juba tekib selline suhtumine, et noh, ega iga uus keel lihtsalt sütitab, paneb mingi lambi ajus põlema ja on vaja see selle kohta ka midagi teada saada ja põhilised jooned endale selgeks teha. Orientalistikakabineti rajamine oli aastal 1905. Seal oli pikk ettevalmistav periood, kaks aastat tuli käia. Palvununi hiina keel väga palju, väga suur minek, väga suur minek, siis aint lindi keele juurde võtta. Ahoi kindla palga peale sain, siis võin, ma ise ei võtaks, sellepärast ma tahan, mida on andnud meie kultuurile orientalistikakabinet, sest tema kasvandikud, seda isa ei ole ka nii ühekorraga vastada minuni palju tõlkija, ta on kirjutatud traktaatide igasuguseid. Kristiina Ross, mis oleks olnud siis, kui penn nurme Kunna sarnaste meest ei oleks? Selles ülikoolis olnud minul oleks jäänud kolmveerand umbes puudusest, et minu jaoks oli see küll väga oluline tolleaegse humanitaaria jaoks ikkagi ma julgeks küll arvata, et see orientalistikakabinet oli mingi väga, väga oluline niisugune lisand, mis andis sellele humanitaarsed haridusele inimliku mõõtme. Tollal. Keeleoskus toona ja nüüd on seal mingi vahe. Ma arvan küll, et, et seal on väga suur vahe, aga, aga muidugi jälle, kui võtta nüüd Nurme kond, siis tema noorusajast oli ilmselt keeleoskus seesama, mis ta praegu on, selles mõttes, et see tähendas ennekõike siis võimalust suhelda. Aga 70.-te aastate ülikoolis keeleoskus nagu suhtlemisvõimalusega üldse ei seostanud, sest Ta tähendas ikkagi lugemis oskust. Selles mõttes oli, oli küll hoopis teine. Keeleoskus, millest see siis tuleb, on need geenid, on see hea kuulmine, on see? Teistmoodi mõtlemine ise küll arvaks, et nendel veris põlu glottidel peab natuke teistsugune mõtlemine üldse olema kuidagi teistmoodi organiseeritud. Üks asi on see, mis polükratid ise räägivad. Mina ei suuda mõista, kui mõni näiteks tuntud polügoonid George Steiner on öelnud, et tema jaoks ei ole üldse niisugust emakeelt või üht ühte põhilist keelt väidetav kolm, kolm keeton tarbida, ta väidab, et ta umbes moodi oskab neid jätta. Lapsena lülitus täiesti vabalt ühelt teisele. Minusugune ükskeelne inimene ei suuda seda olukorda üldse ette kujutada. Ja kuidas saab niimoodi vabalt ühelt keelelt teisele lülituda, nagu nurme Kund või ütleme, Villem Ernits lülitus mida juba tol ajal võis näha. Ikka mina ei saaks sellest päriselt aru. Ajuehituses ma arvaks küll, et seal peab olema mingi täiesti teine ahju ehitas, paluksin til kirjeldada oma õpetajat pen normekundi oled mulle väga-väga täpselt kohe silma ette ja see tema niisugune Nasaalne köhatus, mis kõiki tunde saati sõnadesse panna, mis see kõige iseloomulikum oleks, ma ei oska öelda, et oli väga rahulik, alati kergelt muiga suhteliselt monotoonne. Mingis mõttes niisugune stoiliselt rahulik oleks võib-olla see kõige üldisem mulje. Isegi pähe ei tulnud teda teistega võrrelda, sest et noh, see nagu polnud üldse üldse selle ametliku ülikooli ametliku õppekavaga ametliku õppekava oli ju väga täpselt paika pandud kohustuslik sunduslik, seal oli teada, et õppejõududel on kõik ette kirjutatud, mis nad peavad rääkima suures osas. Aga, aga Ta oli vaba mees. Tegi mis tahtis. Vabadus andis talle siis ka sellise sisemise vabaduse. Ma arvan küll jah, või ta võttis, ta võttis selle, see tähendaski, seda, et ütleme, selle sisemise vabaduse hind oli see, et ega tal ei olnud mingit ametlikku tunnustust mingit ametlikku karjäärivõimalust, aga ta ei pidanud nende mängureeglitega kaasa minema. Täna Petnurme Kunna 100. sünniaastapäeval kuulasime katkendeid Lembit Lauri ja Mari Tarandi aastatetagustest saadetest. Täna toimetas maris Johannes ja saadet jääb lõpetama viimane küsimus keeleteadlasele Kristiina Rossile. Millises kihelkonnas on Poluglet, Bent? Nurme konna kodu, tema päris olemine. Seda ma ei julge nüüd nurme konnasuguse inimese puhul öelda mõne mõne teise puhul, kes, kes on jah nagu selgemalt mingi ühe suunaga spetsialiseerunud, aga tal oli neid keeli nii palju, et, et ma küll ei julge, mulle ikka tundub, et ta isikliku mulk, see oli ka päris olemine. Ma tahtsin öelda, et kes me ole minult ära küsida minu lapsepõlvi rassid, mis masust ei reguda elasi minu arust, kas inimene, kes suu on pilgen, Kaibed õitse ära vintsutatud ning narrid, narr? Nüüd oleme jaagu öeldes Päivi nännu päev otsa üleni Joom härmas puhtes hall, minu isa ja ema mõleppe siit ilmast lännu homostazarwellige kah ammuk mullal. Nüüd homsus, karikas küll tilgatumaks, juurdub nüüd ämblik sinna pesad, et ta võis kui eales nii USA-s viil kõrt elu loodu sõstaaž küll, et käsi parklast kärus.