Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere pühapäeva hommikust, head inimesed, kes raadio kuuldel. Jutusaates on seitsmeteistkümnendal detsembril tavaliseks vikerraadio otse-eetris. Riigikogu üks silmapaistvam liige Evelyn Sepp, tere hommikust. Tere hommikut. No milline sündmusterohke nädal, kui ma seda kohtumist siin kokku leppisin, siis võtsid sa toru vastu Bakuus, mida sa seal tegid? Bakuus olin ma oma parlamendikolleegide kutsel. Pidasime konsultatsioone koos kolleegeldaar, fen, Kiieviga ja eks ikka selleks, et, et leida Eestile sõpru Aserbaidžaanist ja ma võin kinnitada, et me oleme neid leidnud. Kui, kui pikalt need sinu sõprussuhted seal pakkuja Azaritega on? Pisut üle paari aasta sellel suunal tõsiselt tööd tehtud ja ma usun, et kogu Eesti saab neid vilju veel sellel kümnendil maitsta. Mis see siis on? Sina oled see, see, see mees või naine, kes, kes, kes ekspordib siis demokraatia mõtet Eestist aserite juurde või igalühel on nagu oma erihuvid, kes töötab Ukraina suunal ja, ja kes Valgevene suunal, et sina siis aserid. Mulle iseenesest ei meeldi see, see väljendus demokraatia eksportimine, sest ma suhtun sellesse väga küüniliselt, et Euroopa ei ole päris see koht, kellel või, või selline kogukond, kellel on nii vääramatu demokraatia mõiste, et kõik teised jäävad sellele alla. Aga noh, geopoliitiliselt on tegemist kahtlemata väga huvitava regiooniga. Tõsi ka Euroopa jaoks niisuguse võtmepiirkonnaga, pidades silmas energiajulgeolekut ja veel palju muidki julgeolekut puudutavaid küsimusi, nii et aserbaidžaani tugev integreerumine Euroopasse on, on äärmiselt oluline, kas nad on muidugi huvituvad vä? See on väga rikas ja väga huvitav kultuur, nii et lühikene vastus on tõesti jah. Aga see oli siis pigem nüüd tööreis ja kahepäevane. Kahepäevane väga tihe tööreis. No see, miks ma sind siia kutsusime, muidugi riigikogu kuidas laeva Estonia uurimiskomisjoni kolmapäevane istung, jah? No seda ma kahtlustasin. Et see, mis seal toimus, on üht-teist, on lehtede internetiversioonidest ja, ja päris lehtedest lugeda saanud. Et ütleme kui lähedalt. Ma ise selle Estonia huku ka seotud oled, on seal mõni lähedane inimene ka sinu jaoks külma hauda läinud. Mul ei ole selles mõttes isiklikku kuidagi perekondlikku kokkupuudet. Aastal 94. Oi, ma selles mõttes väga, väga selgelt kõrvalvaataja, aga see on andnud mulle natukene parema positsiooni ise mitte olla emotsionaalselt sellesse väga tugevalt segatud panna fakte ritta, analüüsida, uurida ja noh, selle teemaga tõsiselt olen ma ju seotud 2004. aasta detsembrist pärast seda, kui Rootsi tolliametnik Rootsi telekanalile, noh tänaseks siis ütleme, skandaalse ülestunnistuse tegi. Ja see sellest toonased sündmused käivitusid, jutt käis siis 14. 20. septembri sõjatehnika vedudest parvlaeval ja tema oli nendel päevadel tööl. Nii et talle anti, eks siis eri erikorraldus lasta nendel päevadel saadetis üle üle tollipiiri, ilma seda uurimata. Ja detsembris 2004 sai ju esitatud Riigikokku eelnõu, mille alusel pool aastat hiljem kokku pandiga komisjon, kes siis on tänase päevani nende sõjatehnika asjaolude välja uurimisega tegelenud. Ja see komisjon siis uuribki, kas veeti sõjatehnikat, mitte seda, miks Estonia? Jah komisjoni pädevus oli väga kitsalt määratletud, ütleme siis sõjatehnika veo asjaolude uurimisega peamiselt piirduti. Ja noh, loomulikult võib siin nüüd nüüd targemana igasuguseid seoseid tõmmata paralleele. Aga on üsna ilmselge, et täna väita, et need kaks asjaolu omavahel kuidagi seotud ei ole, noh, on ikkagi niisugune avalikkust eksitama. No mis seal kolmapäevasel istungil ikkagi täpselt juhtus, et veel päev päevi hiljem asjasse puutuvad, mitte puutuvad inimesed, sõimavad riigikogu liige sepa ei või, või, või tulevad mingid vastastikused süüdistused, et kas mis, mis seal nii juhtus, et kired lõkkele lõid ja inimesed lobisesid võib-olla välja rohkem, kui nad seda ise oleksid tahtnud? Kolmapäeval oli väga pingeline koosolek. Me lõpetasime oma raporti kokkupanekut ja meil olid jäänud peamiselt tulised vaidlused raporti järelduste ja ettepanekute hinnangute osas. Mida, milles ettearvatult olidki eriarvamused. Aga ma usun, et raadiokuulajad teavad ka seda põhimõtet, millise järgi selliseid komisjonid moodustatakse, see on siis põhimõtteliselt igast fraktsioonist üks esindaja ja kolleeg Trivimi Velliste lihtsalt ühel hetkel närv ei pidanud vastu vastu ilmselt ja teatas, et aga ta on kogu aeg teadnud neid inimesi, kes teadsid ja kes nende sõjatehnikavedudele kaasa aitasid. Ja kahtlemata see ütlus ikka hämmastas. Või tekitas üldise hämmingut totototot, millest me siis nüüd räägime, et hea kolleeg, sa oled meiega siin poolteist aastat istunud laua taga. Me oleme küsitlenud mitme kümneid ja kümneid inimesi. Me oleme pöördunud riigiasutuste poole, noh eeldatavasti just nende poole, kes peaksid selle kohta informatsiooni omama. Kõik on meile vastanud, et Eestil et neil ei ole ei suulist ega kirjalikku informatsiooni selle kohta, et Eesti oleks teadnud ja osalenud nendes. Ja nüüd tuleb meile üks inimene, kes on nii-öelda istunud, kuulanud, luuranud võib-olla tänases kontekstis, eks ju, nende inimeste järgi, keda me küsitlesime ja ütleb, et aga ta on kogu aeg teadnud seda, kes need olid. Uurimiskomisjoni esimees Margus Leivo on ka tunnistanud, et komisjoni istungil oli see olukord kuidagi noh, ta mõtleb natukene segane, eks ju, et et ja sellest jäi teistele kohalolijate mulje, ta teadis toimunust rohkem, kui seni oli poiste lastud. Kas teenid komisjoni kokkusaamisi, protokollitakse ka vä? Nende kohta on ju stenogrammid muidugi need vastavalt moodsat elektroonikat kasutades lindistatakse. Nii et põhimõtteliselt hirmutatakse, kui nad juba ei ole, siis on varsti riigikogu netis üleval. Ei noh, kahjuks see nii lihtne ei ole, sellepärast et tegemist on sedalaadi komisjoniga, kes käsitleb ka riigisaadust ja lindistusi, nüüd kindlasti ei tehta selles mõttes üks-ühele kättesaadavaks, sest et need sisaldavad sellist informatsiooni, mida Eesti riigi julgeoleku huvides ei ole põhjust ja õigust riputada kõigile uurimiseks. Aga andes ülejäänud komisjoni materjale, siis tuleb kindlasti kaaluda, mis osa sellest on kõigile avalik lisaks raportile ja milline osa mitte, nii et. Nii et siin ma usun, et on võimalik peatselt ka seda oma silmaga jälgida, mis seal siis toimus ja mis mitte. No Margus Leivo on öelnud ajakirjanduse vahendusel sedagi, et komisjon on oma uurimistöö tegelikult lõpetanud ja komisjoni reeglid ei luba omaenda liiget üle kuulata. Nii et ega kui Velliste isegi midagi teab, siis ta ei ei peagi midagi ütlema. Tähendab selle hinnangu hinnanguga ma ei ole nüüd küll kuidagi nõus. Põhimõtteliselt siis võiksid ju kohtunikuks pürgida ka kriminaalid ja öelda, et neid ei saa kunagi karistada saarlasena kohtunikud. See on tõsine eetiline küsimus, sellist reeglit ei ole, vastupidi, kõigil on kohustus ilmuda komisjoni ette anda ütlusi, nende ilmumata jätmise jätmine oli karistatav. Kahjuks. Ei ilmutanud see inimene mitte mingisugust niisugust märki sellest, et tal võiks olla sellist informatsiooni, mis, mis seda komisjoni tööd kõvasti edasi aitaks. Nii et igal juhul on tegemist parlamentaarse riigi parlamendikomisjoni mõnitamisega sisuliselt valetamisega. Ja kui ulatatakse parlamendile, tegelikult valetatakse kogu eesti rahvale. No paljud on ju ka öelnud seda, et see on Evelyn Seppa vandenõuteooria, mida nüüd ta püüab siin üles pushida, et olla ise huvitavam, et et mis sellest komisjoni raportist nüüd siis saab, teisipäeval sedasi esitletakse siis üldsusele niipalju kui riigisaladus nii-öelda lubatud. Raport ise on, on avalik raport kirjeldab seda, mis komisjon, kuidas komisjon töötas mida ta teada sai oma töö käigus ja milliseid järeldusi on siis, ütleme, komisjoni enamuse hinnangul võimalik sellel tööle tuginedes teha. Kas see lõppraport kuidagi hääletatakse läbi, et nende punktidega me oleme kõik nõus ja. Tavaliselt see see tööprotseduur jah, umbes selline oligi. Ja noh, ma pean ütlema, et siin kõnelejana jäin mina mõnes küsimuses eriarvamusele ja, ja selle ma ka vormist on lõppraporti juurde loomulikult, kus ma põhjendan, miks ma ühe või teise ettepaneku tegin, miks see minu meelest peaks seal kajastuma, nii et mis nüüd on luba mul jätta see teisipäevani mulle korralikud vormistada, siis ei saa keegi kuskilt sõnasabast kinni haarata. Et juba esmaspäeval selle tagasi lükata jalust? No sellest me oleme igatahes aru saanud sinu senistest väljaütlemistest, et ja nagu praegugi kinnitasid, et sinu arvates relvavedu ja Estonia huku on omavahel seotud Minu hinnangul on nad seotud, aga ärgu tulgu mulle keegi ütlema, et, et ma toetan mingisuguseid plahvatuse teooriaid või muid niisuguseid hea Hollywoodi žanrikohaseid järeldusi. Üks milles need asjad omavahel kindlasti on seotud, on just nimelt see, et sõjatehnika vedu on minu hinnangul tugevalt mõjutanud erinevate uurimiskomisjonide tööd nii rahvusvahelise uurimiskomisjoni tööd kui ka kriminaalmenetlust, mis toimus Eestis ühel või teisel viisil. Et selles osas ei ole mul mitte mingisugust kahtlust, jääb üle ainult kahetsust avaldada. Muud võimalikud seosed. Vaadake, täna ongi see seis, kus osad tõendid on ju hävitatud. Filmid, mis on Blackilt tehtud, on juba toolased toonase arusaama kohaselt ebakvaliteetsed ütlevad spetsialistid, et, et tõenäoliselt on manipuleeritud Samas on teada ka niisugune noh, ütles või hinnang, et tuukrid tehes neid filmimistöid, nemad teadsid, prakt tõstetakse ülesse omakorda ei ole seletus, miks nad on niisugused ütleme noh, pealiskaudselt näiteks. Et need, see esialgne filmimine oli hoopis teisel eesmärgil korraldatud. Ja, ja ega sellest sasipuntrast ju teisiti üle ei saa, kui tuleb lihtsalt koguda uusi asitõendeid, asitõendeid sealt, kus on rock. Täna on seda takistamas niisugune riikidevaheline poliitiline kokkulepe, mis on vormitud hauarahulepingusse. Ja, ja sellest lepingust omakorda noh, on, on olemas mõned võimalused, seda, kas teha ettepanek siis kõigile hauarahulepingu osapooltele seda lepingut kuidagi teisiti tõlgendada. Muuta seda või tuginedes Viini lepinguõiguse konventsioonile sellest leppest taganeda ja see ja see argument, mis selle sätte kohaselt selliseks tegevuseks õigustuse annaks, oleks uus oluline informatsioon. Ja tegelikult see, mis nüüd on uus oluline informatsioon eestiku poole jaoks ongi mõnes mõttes selles loos võtmetähtsusega küsimus. Kui kui Estonia sõjatehnikavedusid uurinud komisjon oma valdava teadmise kohaselt isegi võib-olla võib jõuda järeldusele, et kuna kõik on meile kinnitanud, et teisti ei teadnud, ei osalenud, siis sellest omakorda võiks ju teha järelduse, et see on Eesti jaoks uus informatsioon. Aga siis, kui tuleb üks liige, ütleb meile, et aga tema on kogu aeg teadnud seda, teadnud seda ja siis ilmselt kui ametiisik siis, siis on nagu küsimus, et, et Rootsi ja Soome ütlevad, et aga kust see teie jaoks siis uus informatsioon on, et te olete seda kogu aeg teadnud. Nii et, et see ei ole nüüd lihtsalt niisugune sõnadega mäng, vaid, vaid see on mõnes mõttes väga peen väga närvesööv. Ja, ja võib-olla ka dramaatiliselt tähtis küsimus. Edasist silmas pidades. Seda seda juttu nüüd, Evelyn Sepp ju rääkinud. Keskerakondlasena. Praegu on siseminister, keskerakondlane ja kommunikatsioonimajandusminister keskerakondlane, kas nende toetus on sul olemas või see on see nagu kõrgem mäng, et ega riigikogu liige ei peaministritelt üldse toetust küsima. Et asi läheks valitsusse valitsusse omalt poolt veel Bushik seda asja. Selle taga on Keskerakond. Selle seisukoha taga on Keskerakond, et küsimus, et mis tänaseks on tõusetunud, mis teatud tasemele on olnud kogu aeg ju vastuseta küsimused. Et selles mõttes isegi võiks öelda, et need ei ole mingid uued küsimused võib-olla siiamaale lihtsalt öeldud, et ah need põhinevad kuulujuttudel. Tänaseks sime kahjuks teame, et vähemasti pooled nendest juttudest ei põhine kuulujuttudel. See positsioon on kujunenud aegamisi argumenteeritult ja selle taga on Keskerakond. Ma lihtsalt tuletan meelde, et ka Keskerakonna ja Rahvaliidu lepingus, mis on ju erakondadevaheline leping oli ühemõtteliselt sees ka punkt, mis kinnitas, et ja selle teema uurimisega tuleb ametlikult edasi minna. Peetis silmas perioodi peale järgmisi parlamendivalimisi. No kas praegusel siseministril ei ole ligipääsu mingitele materjalidele mingitele ajaloolistele dokumentidele või, või millal see Savisaar pool aastat pärast Estonia hukku siseminister, et nad oleksid olnud ju mõned kuud mõned kuud külali jah, et kas, kas nendel ei ole olnud ligipääsu informatsioonile? Minule teadaolevalt on see informatsioon, mis on nüüd ametlikult kinnitust leidnud, nende jaoks uus informatsioon. Ja ma küll juhin tähelepanu ka sellele, et kirjavahetus, mis on peetud, mida on peetud Siis riigikantselei vahendusel siis sellised asjasse puutuvad institutsioonid on meile kinnitanud tõepoolest ametlikult, et neil ei ole ei suulist ega kirjalikku informatsiooni. Kas nad on valetanud. Täna on see küsimus ja selles mõttes õhuseks. Et kas valetab üks või teine. Raske öelda. Estonia hukust on enam kui 12 aastat, eks ju, et tehtud on mingisuguseid dokumentaalfilme, mängufilme selles asjas. Asju on väga suureks puhutud ja fantastiliseks läinud need teooriad, et kas praegu 12 aastat hiljem üldse seda teooriat, mida nüüd sina ajad? Keegi enam üldse nagu tõsiselt võtate, et asi läheb nagu juba varsti nagu naeruväärseks, et mis te siin nagu jamate lõpetage ära ja, ja unustame selle asja. No kui väga lihtsalt vastata, siis kui sa vaatad kas või internetist tee, kus on onlain, onlainis uudis selle teema kohta ja kui palju ja kui kiiresti sellele reageeritakse, kui Delfis on võib-olla ligi poolsada kommentaari pool pool 1000 kommentaari väga lühikese ajaga, siis siis järelikult on see küsimus oluline? Jaa. Ma tahan ühte asja öelda, mis on millega ma olen nagu kokku puutunud, need viimased kaks aastat. On väga palju inimesi, kes arvavad midagi, et nad teavad ja on inimesi, kes, kes teavad, et nad teavad. Aga sa pead suutma vahet teha, inimesed on kõik omamoodi toredad, nad on kõik väga usaldusväärselt selge, pea ja selge jutuga. Aga siin on väga palju niisugust müra ja ütleme noh, niisugust petlik kuu petliku infomüra selle asja juures. Et me saame siiski rääkida sellest, mida me suudame ka kuidagi tõendada mitte ainult sellest, mida me arvame. Et mis ühe või teise asja kohta võiks öelda. Et need on siiski kaks väga erinevatesse No kui sa oled internetikommentaare lugenud ka, siis ilmselt eks ju siis mõned arvavad ka seda, et Evelin Sepp sai ülesande ajada Estonia asjaga inimeste pead hulluks sellepärast et keegi Andrei Filatov tahab Eesti kodakondsust saada. Ja praegu on paras aeg see teema nagu selle varju jätta, lihtsalt Estonia varju jätta. Kas Andrei Filatutaks Eesti kodakondsuse saama? Selle küsimusega tegeleb meil vabariigi valitsus ja, ja kui, kui sellised persoonid on läbi käinud kabinetis siis ja leidnud ministrite toetuse, siis mul ei ole nagu mingit informatsiooni ja soovimis spekuleerida sellel teemal edasi. Sellega tegeleb vabariigi valitsus ja ka vastutab sellest. Kas kui ma lehti lugesin sellest nädalast, siis mina sain aru, et sinult ka see inimene, kes ikkagi arvab, et mõned eestlased, kes kadunuks tunnist tatud olid tollal vähemalt veel elus ja viidi õnnetuspaigalt elusana minema ja jäid kadunuks. Ametlikult puudutakse Sizavo pihti ja, ja mõningaid inimesi veel. Ma olen väga tihedas kontaktis ka kadunud inimeste omakestega erinevatel aegadel olnud ja mitte ainult endaga. Ma mulle endale väga selgelt siin laua taga aru täna, et, et see on noh, emotsionaalselt väga keeruline teema, millega lihtsalt spekuleerida. Ja sellepärast ma seda ka väga pikalt teha ei tahaks. Aga vaadates nüüd Kogu seda lugu kontekstis. Siis. On see üsna ühemõtteline. Et need inimesed kindlasti sai teada üht-teist, midagi nende nende vedude kohta võib-olla veel millegi muu kohta. Ja tõesti, pane nad nii-öelda kronoloogilise järjekorda, siis paraku ei isased teistsugust järeldust teha. Nendele tõenditele tuginedes. No ma usun, et et laeva kapten Avo Piht kes oli küll teises vahetuses, oleks pidanud tööl olema, eks ju? Võis teada, mis laeval tegelikult toimub. Kas ei ole kadunuks tunnistatud ja hiljem nagu elumärke näidanud ka kuidas öeldes õhtuse programmi tantsijad Ma juhin tähelepanu tegelikult sellele, et, et nii-öelda kaotatud või päästetud ja kaotatud inimesed olid laevapere liikmed, kõik. Aga ometi siis kapten ei aruta, ükskõik siis kokkade ettekandjate toateenijate tantsijatega, seda, mis laeval tegelikult toimub. Laevapere sellepärast sellele ongi selline nimi, et seal laevapere, et see, see ei ole ju nii. Kuidas ma siis ütlen? Hierarhiline jah, et, et, et ma kardan, et siin on tegemist sellise noh, sellise seosega, et võib-olla need inimesed olnud lihtsalt valel ajal vales kohas. Ja, ja sattunud seetõttu sellesse seltskonda kes nii-öelda võib osutuda ohtlikuks Sa küll andsid dist aimu sellest, aga noh, sa annad endale selles mõttes aru, et et et sa võid lähedastele nagu haiget teha nende juttudega, kui sa nende Kuidas lootusi veel üles särgitud või mõned on, võib-olla juba südames? Seda, kuidas öeldes hüvastijätud, eks ju. Et et sa kogu aeg nagu vana haava üles kraabid ja, ja mõni kindlasti ütleb, et see on sinu poliitilise profiidi lõikamiseks, lihtsalt sa tegeled selle teemaga ja, ja paned selle nihukest emotsionaalset külge juurde. Ma alustasin sinu küsimuse esimesest poolest. Estonia hukkunud inimeste omakesed, niipalju kui minul on nendega olnud kontakte ja, ja mul on neid päris palju. Siis loomulikult täiskasvanud inimesed saavad ju aru sellest, et, et, et neid, keda meie hulgas enam ei ole, neid ei, ei too miski tagasi. Ei valmised. Ei poliitikud, mitte keegi. Aga nad ei lepi sellise. Kuidas ma siis ütlen, sellise mätsimisega nad, nad ei lepi sellise käitumisega ühe riigi poolt, mis tänaseks on viinud olukorda, kus ükski terve mõistusega inimene ühelt poolt ei usu, lõppraportit ja poliitikud ikkagi. Raporteerivad, et kõik on hästi, kõik on, kõik on õige, nii maantee, nende piiramatu usk kuulub ühele või teisele dokumendile ja selle olukorraga need inimesed tõepoolest ei lepi ja need tõenäoliselt ei lepi ei viie ega 10 aasta pärast sellise olukorraga. Et kui paradoksaalsel kombel tegelikult väide kellelegi nii öelda haudade peal tantsimisest tähendab selles kontekstis nende jaoks pigem seda, et nii kaua kui ei ole tõde nii kaua, need, kes väidavad, et kõik on väga hästi teevad hoopis midagi, mis on meile vastuvõtmatu. Inimesed ei ole rahul sellega, et riiki ei huvita. Jah, sest et siin on täna ju noh, kuidas ma siis ütlen. Sepparis tahab lihtsalt välja põgusal vaatamisel. Et see mida, millesse kangesti-kangesti-kangesti püütakse panna inimesi uskuma et, et see on nii hõre, seal on nii palju auke, vigu, aja jooksul veel välja tulnud asjaolusid, et see ei ole lihtsalt võimalik. Sest uurimine ei pea mitte ainult nii-öelda viima õigele tulemusele, vaid uurimine peab andma inimestele rahulolutunde, et seda asja on uuritud õigesti ja korralikult ja ausalt. Aga seda ei ole nendel inimestel südames seda tunnet ei ole. Kui teisipäeval teie lõppraport avalikustatakse siis inimestele saabub rahu. Ei saabuja. Kahjuks selle raporti ka ma usun, et neil ei ole seda põhjust oodata, see on lihtsalt tõepoolest üks samm edasi. Kas selle raport ütleb, et relvavedu toimus? Ta korrektsuse huvides ma tegelikult seda ei, ei, ei oleks ma isegi põhjust öelda, et mida see lõppraport ütleb, ta on tänase päeva seisuga mul ei oleks nagu rentida teha. Aga, aga tõepoolest, me ju saame möönata vaid seda, mida Rootsi pool on ametlikult meile kinnitanud. Rootsi poolametlikult kinnitas meile 2005. 2005. aasta alguses, et jah, edasi küll vähemalt nädal ja nojah, et vähemalt kahel kuupäeval seda, seda, seda minu mäletamist mööda see pikk tekst möönas. Aga, aga ta on kõigest üks samm edasi kahjuks ja ja see, see on ka üks asi, mis mind kuidagi isiklikult natukene ärritab, et selliseid asju teha, nendes osaleda. Ja, ja ma tunnen ennast selles mõttes kahtlemata vastutavana, sest et mina olin see inimene, kes selle komisjoni ja selle teema ju Riigikogus initseeris siis selliseid komisjone või nendesse komisjonidesse ei ole vaja tulla selleks et kuskil istuda koosolekutel, seal peab olema rohkem julgust ja selgroogu. Seal peab olema julgust ka selgroogu öelda asju välja ka või öelda välja ka neid asju, mis ei ole väga populaarsed. Aga seda mulle tundub, jäi sellest väheks. Selles komisjonis ongi kõige rohkem kuulda olnud komisjoni esimeest Margus Leivo ja aseesimees Evelyn Sepa ja teised ei ole ameti, kuidas seda komisjoni liikmena lihtsalt positsioneeritud, et nad võiksid rohkem rääkida või peaksid rääkima. No ma annangi pigem hinnangu, mitte sellele, millise intensiivsusega on kuskil telekaamerate all puudutatud, vaid ikkagi sellele, mis on komisjonis nii-öelda sisulisele tööle, mis on seal sees toimunud, ma annan hinnangu pigem sellele, sest tõepoolest sellistes komisjonides on teatud rolli erinevus Mida tuleb möönda, mis on spetsiifiline? Te kuulete jutusaadet, kus külaliseks riigikogu liige Evelyn Sepp. Teeme ühe muusikalise loosi ja vahele ja siis räägime muud juttu, kui Estoniaga. Ma arvan, esimene enesestmõistetavad homme, tänased vajadused meelest läinud orjapidamine ja ühismajandi ame nele stepiprofülaktikat, aia tahtiga, galaktikate sõja sobida, tükke praktiseda majade elementaarne nagu teine kontakt sinu maja on see, et me oleme oma ajapojad. Seda polnud vabariigi aastapäeva või jala, aga kaks korda ala ma. Olin veel. Mujal. Uurijad. Nii kaua, kui ma teiega siin polemiseerin, liigub kusagil basseinides kedagi Harreteerib, kohtunik otsustab, kes kriminaalkaristust väärib saatust, juhib ametnikes paberit, määrib presidendi kõnet paberilt maha veerida ja igasugu lambi kaadrite ordeniga Peeveerib. Olukord, aktid, vaata, milline on sinu positsioon nägu laual. Ära lummerdataks. Rahvale ilus ilm, ei muutu naerma, ujuna propaganda tugevama õlgu. Kuningalt. Kuningas kuningas ei eksi, tugevama. Kuningas kuningas urinat. Oliveri talendi rooli? Oi. Rooli veel. Olin. Rooli. Jaguneda. Te kuulete jutusaadet, kui on seitsmeteistkümnes detsember, kell on 10 ja 40 minutit, pühapäeva hommikul ja stuudios on külaliseks üheksanda ja 10. riigikogu liige Evelyn Sepp. Kuidas on töötada riigikogus Eesti kõige auväärsemate kodanike kogus ikka meelitab kevadel taas tagasi. Tõsi, ta on et kuhu needsamad saanud hamba verele nii-öelda, et siis siis, siis siis hakkab mõnes mõttes asi meeldima nagu naljaga pooleks öeldud, aga, aga tegelikkus on selles mõttes palju proosalisem, et et kui sa esimest korda satud sinna, siis, siis sul on, tõenäoliselt ongi selline tunne, et sa oled nagu sattunud kuhugi, sa, sul läheb ikkagi päris palju aega, et muutuda seal ka niisuguseks efektiivseks teguriks. See ei ole ainult retoorika. Et noh, et on vaja nagu aru saada nendest nüanssidest ja kuidas mingid asjad toimivad ja nii edasi. Isegi aru saada, kas ma saan hakkama või kas see ongi minu jaoks? Jah, ma olen pannud tähele, kuna ma selles majas või iseenesest olen töötanud tänaseks juba üle 10 aasta, et tõepoolest tuleb koosseis kokku. Ja siis ühel hetkel inimesed saavad aru, et sa näed kõrvalt, et nad tõenäoliselt alateadlikult annavad endale aru, et see asi käib neile nii palju üle nende peade, noh et see, see ei ole neile jõukohane. Ja siis mismoodi tekib niisugune kapseldumine nagu enesekindel enesekindlus, kapsaldumine, mis tegelikult on ju märk sellest, et, et see on väga tugev kaitsereaktsioon. Kas riigikogus on siis inimesi, kes teevad nagu iga päev tööd ja tugevalt ja võtad komisjonides sõna- ja kirjutavad seaduseelnõudesse parandusi või seaduseelnõusid ja on siis inimesed, kel, kes lihtsalt võtavad teadmiseks kuidas hääletada? Noh, kindlasti kindlasti on, on see väide ka korrektne Noh, see võib-olla kõlab minu poolt natukene ülben, aga aga ma arvan, et see suhe on kuskil nagu üks neljale kes on täiesti niisugune Riigikogus väga efektiivselt toimetav. Ja see, kes võib-olla võib-olla oma valimisringkonnas väga jutukas ja, ja kuskil tundub nagu väga aktiivne. Aga kelle panus ikkagi nagu riigikogu töösse on minimaalne, võib-olla piirdub tema kohalolekuga ainult et need paradoksid on jah, kahjuks hästi selged. Jah, mõnes mõttes on see ka see väide korrektne, aga eliidi definitsioon iseenesest on palju, palju mitmekülgsem, eks ju, et sa võid küsida. Selles mõttes, et kõige kodanikumat kodanikud Formaalselt küll sisuliselt ei ole minul võimalik anda hinnangut, et kuidas keegi iseennast defineerib ja kuhu ta ennast paigutab. Et kas ta tõepoolest valutab ka siiralt südant selle pärast kui ta läheb koju, et, et mis, mis tema otsusest nüüd konkreetselt ikkagi hakkab pärast jama otsast hakkab, hakkab eesti elus toimuma või, või ta mõtleb, et ah et vastutan selle eest, et vajutasin nupule, see on minu jaoks unustatud asi, elu läheb edasi, kõik on tore ja hea ja, ja nii edasi. Ma ju ei näe inimeste sisse ja ma ei, ma ei tahaks nagu selles mõttes teha siin mingisuguseid väga, väga väga väga üldistusi. Ajakirjanduses on räägitud seda, et sina oled väga sõna täpne ja ja terava keelega riigikogulane ka, eksju möönate seda. Noh, ma üritan oma asju öelda välja nii, et nendest oleks võimalik suhteliselt ühemõtteliselt aru saada, see asi Kuidas sa ise suhtud siis sellesse, kui Juhan Parts ütleb, et Evelyn Sepp Hüsteeriliselt kraaksub. See oli seoses Estonia asjaga siin eelmisel, sel nädalal ajakirjanduses. No hea, et sa teed seda, küsid. Ma vastan sellele natukene pikemalt. Mulle tundub, et Eestis on täna nagu aeg jõudnud kätte sellele, selle selleks, et esitada endale küsimus ja püüda vastata, et kas, kas meil peab olema ainult eeskujulik retoorika, kas meil peab olema ainult niisugune ainult? Ei noh, edumeelsena paistev poliitiline retoorikaga, et siis on kõik korras, et, et need, mis on, mis on väärtused, mida tuleb kaitsta ja arendada, need on niuksed, poliitilised väärtused või, või on ikkagi midagi muud, millest me peaksime alustama. Et ma olen käinud päris mitu korda, mis enne oli juttu Bakuus Aserbaidžaanis. Ja see on niisugune laiem teema, et ma, ma tulen sealt tagasi. Ja, ja ma mõtlen ja ema püüan oma peas nagu võrrelda seda kahte ühiskonda ja noh, näiteks seda, kuidas kuidas aserid naistest lugu peavad. See on see, see on, see on hoopis üks teine teema. Ma ei kujuta ette, et üks. Üks mees lihtsalt ütleme üks lihtsalt üks üks mees võiks ühe naisega ühele naisele midagi sellist öelda sellisel viisil sellisel toonil. Või, või et üks endine peaminister lubaks endale sellist kõnepruuki. Need käärid on lihtsalt niivõrd tohutud, et, et ükskõik kui viisakas ülikond, siis ülikonna sisse selline inimene panna tema pea ära kammida, tema lips sirgeks tõmmata. See on niivõrd matslik ja niivõrd lugupidamatu, et mul on lihtsalt, ma ei tahagi nagu seda rohkem kommenteerida. Mind ikkagi huvitab, et kas see, mis teleekraanil paistab olgu ta siis näiteks avatud mikrofoni. Tunnid seal kui ühesõnaga vastavad ministrid riigikogulaste küsimustele, ehk siis seal seal näeb ka väga naljakaid küsimusi ja mingist nagu niisugust, nagu mängu. Sest niimoodi inimeste kõnepruuki ei saa olla parem ka nende sisemine kultuur. Ja saan ka nüüd küsimus sellest, et nagu mida sa just enne küsisid, et kas, kas Riigikogus on Eesti eliit? No see on üks pagana närune ühiskond, kui, kui, kui tema eliit on selline. Nii ma lihtsalt just mõtlesingi, et, et järsku nad nagu oma tööks on noh, sina ka võib-olla on oma töös nagu õelamad, kui nad tegelikult on, et nad tahaksid nagu oponenti nurka suruda nad närvi teada, et ta ütleks välja tegelikult õe nagu ma ei tea, ma ei tea, nagu võib-olla Velistega juhtus siin, eks ju, või et et, et riigikogu puhvetis ja jõusaalis on suhted nagu leebem. Suhted võivad olla leebemad, aga, aga, aga kõik see, millele, mida selline Mimicry tegelikult katab, ongi ju see, et käib töö, teesklemine käib, käib mingite protsesside arendamise teesklemine ja seda varjatakse siis niisuguse retoorikaga, on ta siis labane, lihtsalt äge. Kõvahäälne paljusõnaline, see on tegelikkus, on hoopis midagi muud. Aga ma kardan, et täna on ammugi ammugi käes juba see aeg, kus sealt tegevuse nagu teesklemisega ei vii ühtegi asja edasi. See on, see on põhimõtteline, see on niisugune mentaalne konflikt. Ja ma kardan, et väga paljud inimesed või võib-olla väga paljud minu kolleegid ei ole endale valmis seda tunnistama. Et see, millega nad tegelevad, on tegevuse teesklemine. Mitte noh, aga samas on nad võib-olla ausad neile tundubki, et Evelyn Sepp on igavene kraaksuja mutt, eks. Mida ta siin hüsteeritseb, eks ju seal on palju kergem, nüüd Juhan Partsiga suheldes saad head, mida ta tegelikult arvab, eks ju. Ei olegi. Nagu mulle läheks korda see, mida Juhan Parts minust arvab, ütlen Juhan ei lähe korda. No võib ja. Kui ma netist otsisin lausungeid, mida sinu kohta on kirjutatud või mida sa iseenda kohta oled avaldanud, siis iseseisvus, teatud annus kangekaelsust ja enneolematu eneseteostusvajadus on mingi lause. Milleks sa vist oled ise nõus vä? Jah, ma olen sellega suures plaanis nõus, aga see ei ole minu. Ahah, see on ajakirjaniku poolt kokku kirjutatud sinu suhu. No mis siin nagu siis ikkagi nagu siis käivitub või. Ühtlasti lihtsalt mitte pateetiliselt, nii et kõik arvavad, et see on su valimisloosung. Ma ise tahaks elada paremas kohas kui, kui, kui see, millisena minule täna nagu Eesti elu tundub. Ja inimesed on erinevad, et kui, kui neil on nagu, kui neil on nagu sisemist jõudu või energiat natukene rohkem, siis see ei ole ju mõtet ainult nagu tolmulapiga oma kodus ringi käia, vaid vaid on mõistlik seda energiat suunata natuke suuremate protsesside mõjutamisel. Et see on kindlasti see, see äratundmine on asi, mis mind hommikul käivitab. Ebaõiglus. Ma ei saa sinna mitte midagi teha, aga õigupoolest ma olen selle üle uhke, aga ebaõiglus on see, mis, mis mind käivitab. Ma olen valmis ütlema, et näiteks ükskõik, kui me vaatame Eesti Rahvuspoliitikat viimastel aastatel siis sellist vähikäiku, mida, mis selles valdkonnas on aset leidnud, seda on lausa nutt tuleb peale, kui seda kõrvalt vaadata. Seda, mismoodi Eestis elavate teised rahvused on justkui üleöö saanud meie vaenlasteks, küll nad. Ähvardavad meie, ma ei tea rahvusriik ja ma ei tea mida kõike veel. Aga see ei ole nüüd provokatsiooniks aga öeldud, aga, aga siiski ma seda selle ütlen välja, et minu inimesed on ka meie venelased. Meie venelased on ka minu inimesed ja, ja sellest tuleb aru saada ja see ei ole koht, kus piltlikult öeldes tänaval kividega loopida inimesi, kes ehk räägivad teist keelt, mõtlevad natukene teistmoodi. Ega meie, eestlased ei lähe sellest paremaks, targemaks, meie julgeolek sellest ei suurene, vaid tegelikult vastupidi. Need on need asjad, mis mind tõesti käivitavad. Need on asjad, mis võib-olla tunduvad täna kellegi jaoks retoorika. Aga põhimõtteliselt on need niisugused asjad, mis annavad meile võimaluse valida oma tulevikustsenaariume. Ja noh, tegelikult kas me paneme mingid uksed kinni, mis tähendab, et meil ühel hetkel ei ole enam midagi valida või meil on neid uksi rohkem lahti mis tähendab ka seda, et, et on kust ka pingeid nii-öelda välja lükata, kui nad tekivad. Ma tean, et sina ei otsusta selle üle, kes võiks saada Keskerakonna liikmeks ja kes mitte, eks ju, kas sulle ei tundu, et see ampluaa ka inimeste galerii keskerakonnas on nii suur, et et sa, kas sa vahelisi imestunud ka, et jumal issand, see on seesama inimene, minu Keskerakonna liige, aga ta on täiesti õudne, milliseid imelikke seisukohti ta produtseerib. Miks ta niimoodi ennast väljendab ja kas ta tõesti niimoodi arvab. Ma saan aru, et täiesti täiesti mitte sinu maitse järgi inimesi on seal parteis. Jah, muidugi on nendega hakkama, saad siis? Vaat see ongi tegelikult küsimus sellest, et et ühiskond on mitmekülgne erakond, kes on mõnes mõttes nagu mõnes mõttes selle noh, niisugune väike mudel siis igavene. Ma annan endale aru sellest, et, et, et ühiskond, et mina ei saa ju valida, et kellel on õigus seal elada või öelda talla ja emmel kindlasti on ka väga-väga erinevate inimestega mingi väike ühisosa. Ja kui me seda tajuma, siis järelikult see väike ühisosa, mõnega suurem ühisosa ongi see väärtus, mis nii-öelda laseb meil öelda, et me oleme ühe ühiskonna liikmed, vennan, ühe erakonna liikmed. Loomulikult, kui ma vaatan meie erakonna nimekirja, siis mind aeg-ajalt tabab tõsine ärritushoog, et see ju ei ole ometi võimalik. Miks nii? Aga, aga see ei ole see koht, kus, kus nii-öelda nagu maitse järgi inimesi valida ja see oleks ka täiesti traagiline, kui seal oleksid ainult ühtemoodi mõtlevad inimesed või ainult sajaprotsendiliselt kattuvate väärtustega inimesed, see teeks meid vaesemaks. Tegelikult. Kui tihti sulle on öeldud seda, et sa oled tore inimene, aga vales erakonnas? No seda ikka öeldakse. Aastad poliitikas sellest veidi üle viie, siis riigikogus, eks ju, aga ütle, kas kooliskäik on lõppenud või või on veel lootust või loen loodust, on riigikogu kodulehelt õiguse instituut 2000 kuni lootustan lühidalt öeldes liivane saagi koguse kommentaar. Palju seda vaba aega siseneb. Riigikogu töö on suhteliselt spetsiifiline, aga, aga selles omandatud kogemus siiski laseb natukene korraldada oma asju paremini ja tegeleda nende asjadega, mis on tähtsamad ja vähemtähtsaid nagu kõrvale lükata ja öelda iga mõne asja peale, et ei ole enam nagu tubli pioneer ja, ja kõike teen kõiges osaleda. Ja ei seda vaba aega lihtsalt. Oskus tekitada rohkem kui viis aastat tagasi kulub lugemisele, muusikale, kõikidele ilusatele kunstidele, spordile. Ühesõnaga Ma leian siiski aega ka kõige selle jaoks, mida minuealised inimesed täiesti normaalses elus teevad. Sest vehklemine, ujumine ja viievõistlus on vist see, mida sa oled kunagi mis ta siis on nüüd siis spordi koolis ja endas arendanud ja, ja, ja, ja millal viimati tossud jalas olid? Trenni tegemiseks? Mailised reeglina leian sportimiseks aega üks, kolm korda nädalas, nii et sel nädalal kahjuks mitte, aga, aga siin nädal-paar tagasi olin täiesti graafikus. Millegipärast oled sa lasknud ajakirjanduses ka endast kujutada pildi sellisest naisest, kes on abielus poliitikaga, eks ju? Et kes tegutsemine poliitikas toob perekonna lähisuhted ja vaikset õhtut kodus ka vä? Oi, kuidas ma ei, oi kuidas ma ei taha oma väga isiklikke asju kõige kõigi kõigi kõigi teistega jagada, keda see ei puuduta. Ma lausa muutun sõna. Abielus poliitikaga ei, kindlasti mitte, see ei ole nagu üldse üldse üldse õige dimensioon. See, et, et ma ei ole kindlasti niisugune väga traditsiooniline pereinimene, see on pigem pigem täpsem vastus. Aga lähisuhted on äärmiselt olulised janulised ka minu jaoks. Nädala aja pärast on jõululaupäev. On sul kuusk ja koht. Vaat jõuluinimene mina ei ole. Ma pean seda ütlema, et ma ei ole jõuluinimene. Maa esindaja, linn on välja surnud mitu päeva nüüd järjest, siis laupäev, pühapäev. Teisipäev, eks ju? Siin midagi, et selles mõttes ei aja mind närvi, küll ajab mind läbinud teatud niisuguse masendusse see, et kuidas kõik, kõik, kõik asjad on vaja enne jõule ära lõpetada, mingisugused tööasjad, mingisugused muud asjad, kuidas inimesed on hästi, õlled. Ja ja paanikas ja rahast lagedad, et osta kinkekrediitkaardi eest oleva raha eest. Et, et see on küll teema, mis noh, see kommertsmis on selle ilusa traditsiooni ümber see mind tohutult väsitab ja mina protestiks ei taha sellest osa võtta. Palun väga jõulutunne keset suve. See, see on palju lahedam. Ega midagi, Evelyn Sepp, aeg saab selleks puhuks läbi, kaks minutit on jäänud täistunnile ja, ja ma tänan, et sa tulid pärast seda rasket lennureisi nii-öelda otse Bakuus. Ja teisipäeval on siis see päev, kui sinust saastas kuulda saab ja ehk siis kuuleme, mis on see eriarvamus Estonia suhtes ja sinu võitlustes edu meeldivuse mulle või mitte, suuremas osas meeldib aitäh. Aitäh, head kuulajad. Selle saate korduse aeg on nagu ikka pärast südaööd ja ka pärast seda jääb see vikerraadio koduleheküljele kõigile kuulamiseks. Kohtumiseni.