Hiljem ise sisu on saade sisukatest inimestest. Selle sügise viimast piknikku peame Kadrioru pargis härmatanud lehtedel on istet võtnud sepp Ivar Feldmann ning veini kallavad ja juustu lõikavad Urmas Vadi, Jaan Tootsen. Tiigrihüpe, mis kuradi Tiigrihüppekuud hüpata? Olge kodus, tehke oma asja rahulikult, elav, olge õnnelikud. Hüppate kuhugi. Kollelivad alal niimoodi, kui ütled, et mulle septilise usud seppa, siis ei ole enam sepase nii vähe, nagu pole tõenäoline. Sina, sepp, oled. Vanemad inimesed võib-olla mõtlevad selle peale sepa, ütleme noorematel niukses baasretsept või mis asi see nüüd ei teagi, õmblemised? Tegelikult ma ei teagi, mis sepp täpselt seal teeb, sepp, eksalas ja haamer, sa teavad, aga edasi nüüd ei tea enam midagi. Vahepeal üllatab ennast ka, et las inimene ei tea Mis see on ja kuidas see käib. Aga kui tihtilugu tupsude sepatööd tegema, et nagu juuksur uskus või, või noh, kui tihti sinodid iga päev? Nädalal vahel sunnitud, ma olen siin olnud ära puhkusel sääraseid kuuks ajaks paist aastal, igavene jama, nädala haamriaadi teos püsib ja nii edasi. Kõige hääl tuleks, õige seppa tuleb selle järgi ka ära, kui ta usaldab, siis mishäälselt tuleb alasemalt. Seal ütleme. Siis see kaob ikka ära, selle kuupäeva. Sepaamet annab ka selle, et sa tunned, nagu me. Ütleme, et tegelikult kaasaegne, tänapäevane tehniline kultuur ja kõik see tuleb sepastaga võid mõelda mõnest aasta lõikes, sepp tegi selle esimese treipingile esimesed seal jalgrattaga, mida iganes. Et sealt see kõik tulnuna see esimene punkt ja sealt on sellel laiemaks. Tänu sellele ma saan nagu aru, et mismoodi see on tehtud, mismoodi see noh, ütleme kasvõi ehituses, et ma ise ehitan kaja meelega puutööd, elu surnud ütleme väikseid asju, niuksed suuremad, ütleme seal hobusel mingit Platreid ja siuksed mingit noh, seal auto ehitada puust küüni saad aru, kuidas need jõud seal on, kuule, see nurk peaks olema, nagu see annabki selle seoses sellega, saad aru, kas see maailm nagu toiduka kuigi tööriistaga ideed, et noh, kuidas sa sellepärast lõikama ja mis sa pead tegema. Annab mingisuguse võimaluse saada sellest tervikpildist. Kui kokku pale sabiltele jaoks. Räägib Merike Peterson. No mina olen siin Tartus Mikkeli galerii nii-öelda perenaine, galerist ja ajatunne, nii varit ikka mitu aastat ja viimased kaks aastat eriti hästi, sest et ta oma asju müüb ka meil. Ja ta on korraldanud Meie galeriis kamise näituse Kozmanosmikkeliga. Ja mina ütleks selle mehe kohta niimoodi, et vaatamata oma noorusele on ta niimoodi arva esinevalt. Tõsine naiste meeles niisugune tõeline mees. Sellepärast, et tema räägib väga vähe. Ja kui ta midagi on lubanud, siis ta teeb seda kindlasti ja tema peale võib loota. Nii et ta on niisugune pisut niisugune põhjamaasepa moodi, ta käib ka soomeseppadega väga läbi ja nad on kõik natukene noh, meie mõttes nagu tavatult salapärased, tõsised ja natuke müstikat on kõik selles, mis nad teevad ja ja, ja, ja, ja kõik on niisugune saladuslik mingisugune sajandi või vähe või ütleme, isegi sajandit, sajanditetagune niisugune aula ümbritseb teda, mina ütleksin niimoodi. Elu ma olin nagu noorem, kui ma veel ei olnud nagu jõudnud, see, ütleme selle, nagu ma nimetasin, mao osuks, seda, et ma lugesin väga palju, ma lugesin nagu, ega meeletult ma probleemid olid, vanemad peitsid raamatuid ära, tulin koolist koju, lasin koti nurka, mitte välja. Lugeva, lugesin ilukirjandusse, ükspuha mida. Aga lugemine, selle nakkama, narkomaanide lugemine, täiesti meeletu lugemine. Nüüd ei ole enam aega ja paljud rahastajad juba läbi loetud, et kui vaatad riiulisse, alatsime külla, lähen ma vaatan raamaturiiulit läbi, mis seal midagi uut. Et midagi on nagu ikka, on alatega ja pole aega, muide, võiks lajatata. Kuule, mul pole seda lugeda, et laen, aga ma tean, et mul pole aega õhtune masina ja maha jahtuda või. Töö, võtame kõik ära. Aga kas inimesel on ka siuksed? Kui sa oled noor, siis õpid ja uurid, loed vanemaks asja nagu võitlemisel oma eksistentsi ees. Tõsiseid nooremaid õpetama, low heal juhul, kui sul midagi õpetada, ma ei ole veel nii vana, et õpetaja. Vana sa oled, 30.-te veel ei ole. Mõtlesin soomesepale, vot ma ei olegi veel valges, kurat ei olegi veel 30, saad ikka alla. 30. kuidas see võimalik on? Mingisugune üldine kvaliteedimärk, mida vanem, seda nagu suuremad kogemused Kindlasti kogemus maksab, minu jaoks ei ole nii tähtis, kas vanem või noorem, aga aga ma arvan, et kliendi jaoks on küll tähtis, et sepp oleks vana ja habemega natuke lonkaks ja. Võib-olla ei näe hästi. Et siis oli usaldusväärne. Terve tugev kurat teadis, mis ta seal teeb, on. Sinul ei ole selle usaldusega probleeme tekkinud, sul ei ole üldse juukseid ja habet kõblata ja juuksed väsi, põlevad need ja see ei olegi nii probleemne, see põlemine, aga iga õhtu pead nagu duši all korralikult seal Harjumäe pesemisel. Igast karvast moodustab pintsel ei ole omavahel ja kõik see jama, mis sinna kinni jääb. Palju paremuse poole teha tugi, enamlased Edgari juustu. Mul tulenes puhtamana luba ei vea seda lahmakat kaasas. Kas pohlad kasvavad nii, mis meil? On olnud ka pikad, juhusid habe ja ütleme see aega läbi. See on kahju, et, et raadiosse pilti näidates ma just mõtlesin, et kuidas siin kirjeldada. Et, et sul on, noh, esmapilgul on täiesti kaks, kaks asja, mis kindlasti jäävad inimesele meelde, kes sind, kes sind esimest korda kohta on, noh, ütlen sulle, kui sulle silma vaadata, siis seal on selline puhas selge silmavaade ja teine asi on, et sul on vaatad käsi, siis saad aru, et mingi sihukene pisem mobiiltelefon ilmselt upub ära sinna nendesse sõrmede vahele ja, ja ma usun, et kui sa ka ütleme kolm kuud oleksid kuskil kuskil noh, ma ei tea, sõidad ära kuskile, välisreisil oled, et ega see vist nagu päris puhtaks oma oma käsi vist ei saagi. No siin tavaliselt jääda oleks neli päeva või kolm päeva. Soomes külalised panime, näitas kokku, võtnud neli päeva. Pestud kõvasse. Naisadel noh, et umbes selline tunne nagu oleks just nagu porgandit rohima ja seda kuu aega saab puhtaks. Et noh, ütleme seltskonnas oled, et ega su käsi laual ei peida, pigem selgelt esile, ma olin, eks ole, siin klubis Tallinnas kus oli mulli basseinidel Enda tädipojaga. Läheme sinna ja käisime saunas ja läksime basseini. Lady poemüüjalt. Kord ütlevad, Ivar pole palun käed vee alla, keegi ei tea, et sa sepp oled. Kui sepp on selle ära vees. Ma olen niisugune sepiga üldse lugu ei peeta, kus ma täna öösel nägin unes näiteks sipelga tegeleda oli võtnud lõõtsa seda varastanud, ühesõnaga siis tegi sellega Tartu raekoja platsis tööd. Ja ma ei kujuta ette. Terve inimeseks tunud, ei näe muidugi. Taimele ka vahele ja karistus sellele mismoodi see koristus võimlemegi Luhtlesin see on tähtis, et igal mehel on omad omad oma töökohta, omad tööriistad omale, Liisa, mina võõra osaleda, võin teha uksed lahti, aga ma ei tunne ennast üldse hästi absoluutselt. Alasi. Samas praegused õige septer igal pool oli ala või mis sügisel oli, ikka, teeb oma asjad ära. Muidugi teeb, aga me ei tule sellega võõra sees toidutegemine, kus on paprika, kus on sool, seal ei õnnestunud, siis läheb aega. On üks osalus, millest ma ei loobu tuua. Kui see käis unes sellega võtma ja siis ma ei tea, mis ma teen. Kui suudled teiste sõprade tõid sepised, siis kus Sepo olemus, seadus, valgus peegeldub selles töös. Ilm kahtlemata. See ongi väljunud sepa väljudele sepatöö. Ja kui seal midagi viltu, siis on midagi väga viltu seal muki korras olevat. Vastasel juhul pole seal asjapidamisel mõtet. Lõpeta midagi muud sogaga taeva poliitikuks või midagi sellist. Et selles mõttes on sepatöö nagu suure vastutusega, et sa pead olema noh, ütleme suurelt öelduna, puhas inimene kogu oma olemuselt. Kindlasti on olemas nagu asjadele, nagu meil Eestis seda pole, aga ütleme, Soomes näiteks on nad teevad seal mingit konksu, millega tõstetakse Kivikonksud ja siis kui seal septud laseb midagi kahe silma vahele, kas seal karastamisega või materjalivalikuga siis saab juhtuda, õnnetusesse, kukub, puruks, läheb, keegi saab surma ja et see päris nii lihtne pole, isegi kui mina olen projekteerinud näiteks aeda või väravat, siis ma nagu mõtlen selle peale, et et saed on seal, et seal perekond, seal on lapsed, et kui laps ronib või kuus aed tuleb, kas seal on ütleme, mingi katus, et kui laps on katuse peale puu otseselt kuskilt libiseb ja kukub, et kas see aedasin alla jääb? Neid asju tuleb ka mõelda saadit paberi peal. DSL alla la ja siin on see projekt, et võtke vastu peab mõtlema ka nendele asjadele, mida, nagu mõeldakse pärastat. Kuulsin kodus palju enda tehtud asju ikka väga vähe, mul seal kamine siis seda kaminatuld sega kas käega või siis kruvikeeraja ja. Aega tehase ruupia Rätsep paljas, sängiks üles kõikide sõprade, niimoodi ma ei tea ühtegi, võib-olla üks axep, kel, kes siis ega kruvikeeraja võid. Aga üldiselt on ikkagi huvi keelega, mis käega puudu. See on ju teada-tuntud tõde, et käsitöö on ju mitu-mitu korda Põllingui teosed. Sepised on just nagu rikkust inimestele pärusmaa. Filmi no mis puutub sihuksed, aiad ja väravad ja trepid ja siis peaks ikka rikas. Aga mõtlete, tuleb, et hakkab seal trepi eitav. Avaldatakse tavalise inimese, nagu käivad kaal Ta lehma seal Maie ukse numbrit seal tööriista või mingit asja sirgeks lüüa, kõveraks lüüa. Päris tasuta teinud. Et kui haiglast asjadestusel ero ei ütle kellelegi. Ma mõtlen seda, et kõik tulevad, poiss, aga töö oleneb olukorrast, sa näed, inimene, ta on, vaatad inimestega, siis selle järgi otsustada. Minul ei ole seda nuut, paberihinnad seal tunnitasu või mingi asi maksab nii palju, nii palju, kõik kogusest, kuhu see läheb, miks see läheb? Kes ei maksapäev ja üleüldse. Mingi vanamemm tuleb, tahab lehmavaia, siis mis, mis, mis kuradi raha vanemaga total. Vastan niimoodi, et lehm on ikka muuseumis praegust asja jälgida. Nemad on ka selliseid tegelasi, kes teevad ilgelt rahulikuks, meil vanasti oli kargu, lehmad oli neli, viis lehma seal maal lehmalauda, siis vaatasin neid nagu mäletasid ka siin tuua ikka tormaalver. See udara lõhn, öeldakse, lehmasid tahise. Ma arvan, et nendes mind harvem, ma olen suhteliselt kindel, et mind on kasvatatud sedasama nelja-viie lehmapiimarahadega noh, seal nõukogude ajale, siis sinna alguses ka kõiki õdesid-vendasid. Viiendal ehk tabama ja see on täpselt nagu öeldakse, et viige oma hobune tabama ja laske kuradi koer maha, et sinuni eurole mingeid koer ei ole vaiadele, mis koeraga vanematele radareid, Ballon radareid, mis koerad? Ja ja, ja, ja ja ma ei näe Olemegi. Sa maailmas ringiga oled sa suhteliselt sihuke kodune, vaadake, liblikas. On jah ilusti. Pikniku kohvriräti peal. Viimane, selle sügise liblikas, kirju liblikas. Kui kevadel oleks olnud, oleks tähendanud, tuleb ilus suvi, tulebki suvinud. Küsisin seda, et kas seal on suhteliselt vaikne ja Eesti keskmine inimene või sa sõidad ka ringi sellist hipielu elanud või? Ma olen lihtsalt tõusin endises kuuldases püssirohukeldris üles ja ütlesin, et Vilniuses ei taha, siis ma olen. Noh, ma ei tea, kes mingi paha asi. Hommikul ärkasin üles ja siis kui teine tooli rubla, Lila raha Põldja hea olla ei olnud ka. Mündikogu uruks, 13 rubla, Vilniusesse juhatasin teletornide sealiste tanki roomikud, värgid olid seal. Sel ajal ei saanud nii lava reisida, aga nüüd ma olen ikka pantsel sendispaanialt kuu, Saksa moodi. Väga palju Soomes käin seal sõpradega seoses. Nüüd on pakkumine on et võiks Itaaliasse, mille seal üks sõber sepp Luitsijade vööd oma külaseks seppade laevadelt. Sinna tuleb nagu Ameerikast, Inglismaalt ja Venemaalt tegelasi. Et ma ei ole veel kindel, kas ma saan our finantsiliselt hakkama sellega nagu. Et võtad oma tööd kaasa seal kohapeal, võib teha seal luu. Selles pole probleem. Lennukiga peaks ikka minema sinna, et see kestab kaks kolm päeva võtta lennuki peale, nagu seal mingi kümmekond toodetud. Kui sebib, siis läheb, sebisid, sidemed ikka iseloomustades sõpradega on olemas, sidemed on väga head. Mina suhtlen väga palju soomeseppadega ka. Inglismaa, Soome, Inglismaa, Saksamaa. Mul on Inglismaalt on isegi üks õpilane tüdruk Mary kes lõi paremini peale, kui siin mõni eesti noorsepp. Aga on see üsna erakordne nähtus, et tütarlaps on sepp. Tänapäeval aga mitte, kuna, ütleme seal vutikooliski oli kolme tüdrukut, kes kes nagu midagi püüdsid, seal teha, tahtsid teha, aga see programmi see aeg on nii lühikesele tüdrukule selle selgeks teha on väga keeruline. Tähendab, tema teab, mis on. Kui ta lõpetab uisu, läheb seal kõrgkooliga, on pärast mingi linnakunstnik, siis ma loodan selle peale, et siis need traadipuntra toodetakse maha. Kõige mõnusam töö või see oli viimane sepa näitus, oli see kahepäine draakonist? Natukene tõusu sümpaatne lugu oli ta, ma ei tea, kust sa selle peale tulid, tale, sulist tiivad külge meisterdas, muidu on ikka niisugune nahkhiiretiibadega vastik eluka sellisena juhtuma poolettena saada sihitis ja muu elukas geodo torkida, aga, aga ta on kuidagi sai selle eila draakoni liial vihkamise, ida pool on selline, Hiinas on draakon vastupidi, püha ja noh, sihukene, kelleks iga inimene peaks püüdlema. Ta on, ta ongi, et kui sa tegeled sepatööga, siis ma olen kindel, et paratamatult tuleb asju pähe ja aimamisi. Päris asjadest ja siis lihtsalt sul ei jää muud üle, kui sa pead nad sünnitama. Ta on asjad, mis tahavad sündida maailma ja, ja kui see pole selleks suuteline, need teeb. Et see ei olegi niivõrd palju seotud selle isikuga, selle egoga vaid see on rohkem nagu impersonaalne tants, sepanu nagu vahendaja klareebika, siukseid, tõelisi asju, mis inimesi natukene raputab lahti võõrandamisest, siis noh, sama. Aga see, millel on nimi, nimeks šamaan. Ei no ma ise kaldun arvama, et ta on teinud sel ajal, kui tal hakkas, hakkas tulema seda infisse ja tal tekkis nagu sihuke püüdlus või tõmme või, või selline ihalus, ihalus on hea sõnaga. Sellist väljendit, kes seda jõudu või mis tõmbab inimesi tegema asju. Aga noh, ta on mingil määral sümbol, vaata inimeste jaoks on olemas mingisugused abstraktsed sfäärid, tema ettekujutus maailmast ja väärtustest ja sümbolid nagu esindavad neid. Ja noh, tema jaoks mõõduka tunne Õhtuti sepikojas olen olnud, kas midagi kummalist ei ole juhtunud? Ta igast asjade jõhvist? Nagu selja taga keegi Kogarvades Ama šamaan oli vahepeal sepikojas nagu talle selja keerasid, on selline tunne, et selja taga vaatab siis selja taha kedagi polevat saadetes, sedasama. Kui sa oled teinud mingi eseme, mingi kuju, Songi tõmmanud, sellega saad pühast maailmast mingi tureerinud, mingi väe on ja kes kes? Jumal, haljas, no eks mis võib nimetada so kutsuda esile ja ta on seotud selle kehaga eriti, kes talle silma veel külge silmaga klopi hinge, sinuni musi, hinge sümbol, aga paljudes traditsioonides nagu selle tegi ja kutsus esile jutusaab temaga hästi läbi, et saab ilusti hakkama ilusti. Senimaani vähemalt. Ma olen seda lugu selle teema kokku puusadega päris ammu. Nagu viimasel ajal pole enam nagu väga aega sellesse süvenenud töö viib elama, saab nendest vanadest aegadest. Aga see tuleb nagu iseenesest, et seal ei ole, nagu. Ma hakkan nüüd siukest asja tegema, see on sulle sisse kasvanud sees, siis on seal olemas ja seal ei ole midagi teha. Tuleb. Sepise sisse lööd nimelt teatud päikeseratas ilma ratas seal üks vanemaid teadaolevad märke üldse on isegi nii suur või kui lapsed hakkavad joonistama väiksest peale, siis nad vist joonistad siukest päikserataste ringhääling eristamist. Selle märgiga on nüüd niimoodi ta mul alguses oled teine märk. Sa ise välja läks nagu oma seisukohtadest lähtudes, aga see märk tuli nagu ise peale, et seda nagu ei tahtnud absoluutselt, sellepärast seal nii kõva märk, et teda ei maksaks endale võtta. Aga see tuli kuidagi iseenesest, ma ei suuda seda seletada, kui ma praegu mõtlen klasse, tuli, tuli see vana värk, läks ära, kadus ära, tegin uue, ikka kadus ära. Siis tegin selle värgi ees jäi kaid ahtav, ikka jäi mitu aastat. Jalakäijasõbralik on see märk, et ma ei taha endale Talviste sümbolit kuidagi lahti mõtestanud seda päikeseratast, mis on hästi selline arhetüüpne ilmselt ka tõesti kogu kogu maailmas tuntuks igavese elu ringkäik Narva sedasama, et miks sa märk mulle nagu tagatulijatel mingi ongi ringkäik kuskilt tuli, kus lõppes, alustas läbi, minul ei ole mingit tegevust. Märkinud seppa kasutanud enne pentsikuna Saksas. Ristisõdade ajal olemas laiali, mida see tähendab, et sa paned oma tööle selle märgi peale, väärtustab tööle? No näiteks ütleme selle eseme kasutajale mida see tähendab, et ta on sinu poolt hästi tehtud asi sellise vägeva märgiga. No see oleneb kasutajast, muidugi mitte midagi aru. Naeratad kohtadelt. Ütleb, et saab aru, miks. Millal ta sõnadesse panna? Räägib Võru poetess Kauksi Ülle Sepp on Eesti folklooris või ütleme rohkem sellises rahva teadvuses ka üks selline noh natukene müstiline ja pisut ohtlik ja kardetud kuju, sellepärast et sellised rahvalaulud, mida ma juba lapsepõlves olen kuulnud, on, et Sepselt otsiv banaane, lõõtsa nahk niiet seppa nagu kahtlustati ka mingite vaimudega läbikäimises ja noh, ta oli alati sihuke nagu üksinda oma sepikojas ja, ja nagu lõi asju, et tegi nagu rauast igasuguseid esemeid ja, ja siis ta oli nagu selline looja ja siis oli alati niisugune väikene kõhe, kõhe, kõhe värk, et ta ei olnud küll päris niisugune, nagu need nõid, nõiad ja posijad ja sõnatargad ja mitte päris selline seisus, aga lähenes ikka neile. Aga mis puutub nüüd eesti rahvausundis niipaljukest, kui teda praegu inimeste teadvuses veel alles on ja tegelikult seda nii vähe ei olegi? On kindlasti väga tähtis see, et, et meil on säilinud veel senimaani maalse hajaasustus ja inimeste soov oma individuaalse vabaduse järele, et saaks nagu rahulikult mõtiskleda, kuna seda õpetust praegu nüüd niimoodi ametlikult õpetusena keegi edasi ei anna ja neid pühasid ka nagu pühadena enam niisugusel kujul ei peeta, need on nagu mälestuse mälestuse mälestused siis ometi paljude inimeste seas, kes tegelevad mingi eesti pärimusega või Eesti ajalooga või eesti etnograafia või Eestiga kloori või, või lihtsalt nagu mõtlevad tagasi või siis ka mingi kunstiga siis väga paljudes neis ärkab see tagasi elluse meie oma oma põline maailmavaade ja maailmatunnetus. Ja, ja siis, kui see nagu ellu on ärganud, siis noh, selle peale mõeldakse ja seda usutakse ja niimoodi ja isegi mõned katsed on tehtud mingeid maausu kogudusi taas tagasi teha, aga mulle tundub, et olulisem on lihtsalt see, et et, et inimesed selle nagu iseenda jaoks leiavad ja, ja see, et, et inimestel on mingid need allikad, kuhu nad münte ohverdavad või et, et noh, küünlaid pannakse aknalaua peale ja ja, ja nii edasi, et need sellised väikesed detailid kesed, et see nagu on ikkagi olemas ja, ja ühesõnaga, et tegelikult see maausk ei ole Eestis nii ära hävinudest, et seni kui on inimesi, kes noh, selle järgi nagu suudavad elada või niimoodi tegelikult oli ju vanasti ka niimoodi, et ega siis kõik terves külas ei teadnud neid laule ja kombeid ravitsemis viis selleks oli ikkagi nagu mõned sellised vanemad inimesed, kellest kujunesid sellised lauluemad pulmadeks ajal ja mingid ravitsejad ja et need naguniimoodi kujunesid ja ega neid vanal ajal ka nii palju ei olnud, kes oleks seda maos kuni aktiivselt viljelenud. Nii et tegelikult on nagu proportsioon ikkagi õige ja hea, et sellised inimesed olemas on. Kui vana sa olid, kui sa hakkasid hakkasid endale nagu teadvustama, et sinu sinu mõtteilm on just säärane, nagu ta on. Kas 19 ja 20 selline läks ka nõukogu aeg maitseks? Enne seda ma jääksin, paberid, loopisin parkida, seda pole kunagi olnud. Aga siis ma nagu ole nagu lahti lahti seletama seda maailma maailmapilt ladestu loeb ette, tead, mismoodi asjad käivad ja mis maailmal vähemalt nagu ma loodan, et ma tean. Noore inimesena sa ei tea, mis see, kuidas ja mille pärast praegu avaneb seal nagu sellest midagi täpselt teada, et parem on kui nagu omaette vaatan, kuidas. See loodus ja mets ütles, et on säilitatud tegelikult, mida ei ole kirjutatud sealt ise välja lugeda, kui tahad. Päeval uudne ja ta. Sedasama mao, osadel juures käidud iieteise tehtud igast rituaale seal ümber kivi. Kivi läheb soojaks selle nonii, soojaks, et ikka on soe talve ajal. Üksnes vohamise ajal peab olema nagu kõik head inimesed selle seltskonna sealt, nagu siis läheb, on manu olnud paaris kohas kus ei lähe see kivi, ütleme soojaks kasutades. Ei ole õige kivi, ei valed tegelasena, inimesed võib-olla pole nagu suhtun tõsiselt. See läheb väga soojaks ja keegi ei usu seda, kui räägid, et kivi läheb seal soojas, on nii ja naa. Läheb. Kinni läheb soojaks, siis on mul midagi. Ma käin kirikus ka seal pole kunagi, millele sulaks laius külmunud rõske ja niiske. Ma nagu ei saa aru, et nüüd on nagu see, et Eesti on vaba ja ja kõik puha. Jumala tore. Siis on mingid siuksed tähtpäevasel peol Itaali kuningapäev mingit rahvakogunemine sisse kodeeritud, samal päeval tapeti 5000 eestlastele kuskile. Kuuse pööbel pilusse midagit Taani kuningapäeva siin kuskil Taani kuninga aias nagu nendest asjadest üldse aru, et mis vabadusi nagu tähistatakse mingeid asju. See kõik see Euroopa ühenduse, mis kuradi Euroopa Ühendus, kellele seda vaja on, mis õendus? Euro Jofaare euro-le iga päev sihuke ajuloputus käib inimestel. Abistas seda, seda kooli arvutiklassiajamisel. Tore tiigrihüpe. Mis kuradi Tiigrihüpe? Olge kodus, tehke oma asja rahulikult elada, olge õnnelikud. Hüppate kuhugi. Kas sa oled õnnelike? Olen õnnelik, kui ma olen nagu omaette ja kõik on korras, aga nüüd vaatame seda eurot, seda üldse seda poliitikat siis ma olen kuradi kurvaks. Ma lähen poliitikasse nagu tegeleda, aga lugenud nagu siis, kui võin lugeda. Neid asju, mida võid lugeda. Poliitik räägib kõne ja siin on olemas tegelasi, kes räägivad pooletunnise kõne ja ma ei saa mitte midagi aru, ma ei saanud mitte midagi aru, aga ise mõtlen, et ma olen küll lugenud ja käinud ja vaadanud et peaks nagu midagi jagama ka, ei saa aru, mida inimene tahab öelda siis muude vihaseks. Et milleks seda vaja on, et asjad on lihtsad, konkreetsed asi on kas nii või naa must või valge. Tänavapoliitikat võiks lugeda, ütleme ajalugu, Russovi, Liivimaa kroonikat ja ütleme aastast kaks korda, kui teil muidu meelde jää, siis nad saaksid teada, mis on olnud, mis tuleb sellele pida, võiks ennustada. Ida poolt. Praegu kõik taandanud selle ärile, et saaks seal raha ja kasumit, aktsiat ja. Aga ma ütlen teile, selle peabki valesti. Varem või hiljem lõpeb. Ja siis järjekordne kroonik kirjutab sinna Rostovi peatükke, lisaks sellest ehk siis Eesti. Et mingeid nagu põhiväärtused on kadunud, mida, mida sina tähtsaks pead? Lots ongi see väärtused on suhteline mõiste. Kellele, mida, mida on tähtis mõnel auto väga tähtis. Seal ma tea, peab olema ilus naine, vahetab naisi, tooraine oleks. Loobule tähtis mõnele saapad. Nad on ühes, vaatan higi voolab. Nagu mis kuradi jõgi voolab, kus ma olen? Ma ei saanudki aru, kus ma olen. See põhiline probleem on, kes ma olen. Siis ma vaatasin nagu oma saapad. Ivari saapad. Ei teadnud, ma olen Ivar. Siis tuli kõik tagasi jälle. Kas see tähendab seda, et selliseid saapaid ja kui sul on, ei ole eriti palju kellelgi ei ole olnud kolm aastat käinud ja ikka nagu oleks ostetud tähtsusta minu muuseas, on ka seal. Mis inglislähiümbrus valin, seda ma ei lähe mingisse kohta, kus mulle ei meeldi nii väga. Noh, kas või teie stuudio? Ega mina pole selle loodud, küll. Vabaõhustuudio ma ei lähe kunagi. Ma ei taha olla siis, kui olen. See. Päris tegelikult oled, et seda võib-olla siin slaidil ainult iseendale. Muidugi võix oled, oled sa hea inimene? Ma olen mõju halb kaalu, väga halbu keegi halb, yldiselt kellegile paha ei taha küll. Ma nagu ei jäta, vastamata selles mõttes, et kui keegi mulle halba teeb, siis mingi põske seal küll kellelegi ette keerama. Püstide küsinud, mis teemana räägib keraamik moonus, Mikkel see naeru peale. Kole õrna hingega poiss on isegi vahetevahel. Nihukese ellusega peremees koerale vastu koonu paneb tossama nunnu, või kuidas ta ütleb, ma ei mäleta täpselt, see on, see on, selles on selline lüürika ja selline armastus. Seda peab nägema, seda võimatu kirjeldada. Ja naftahinna asi kas või see, kuidas tal kodus külas olla, kuidasmoodi, jala, lusikaid kiigutatakse. Armastajad olgu need vastupidi, kuid õlut näiteks koos tänava peal kõndinud mõni inimene, nagu teisele poole teed läinudki, ta teda näinud on. Nonii päris nii eest ära ei ole joostadega. Pilt on ikka peale läinud, kellega ta on küll küllalt atraktiivne tegelane ja ei saa salata, ega suits suitsu norima ei lähe, teise käest ikka ütleme niimodi. Niisugune koer, kes põske ette ei keera. Peremehesse tan natuke leebem. Tanud märbi, ta vaatab tükk aega, võtab aega, enne oled ka kaaslane. Tsensuur, migrant. Vaatab mind sellise pilguga, et tuleb subjuustu juustust ei huvita. Oled sa sellise pika vihaga või sa ikkagi nagu Alsus halastus seltskonnaga väga lühikese vihaga? Tegelikult aga siis, kui ma vihane, siis maalin kraavi nagu 25 protsenti tatarlane. Et kui ma vihane, siis ma arvan, et pole tatarlane kus su juured pärit on, tatarlane ajalugu, vanaisa oli tatarlane. Siis sealt tuleb siia, isa oli pool tatarlane ja mina Leenatatarlast. Aga samas tuleb mingi saksa liin kuskilt kaugelt siis mulgi verd ei ole Viljandist pärit ema poolt, siis on mulk, mulgi tatarlane, notari hulk siiski oma tööd nagu täpselt nagu mõtte järgi mõõdetud tegelevad, siis ma tunnen ennast. Ma ei tea sakslasena või ma olen mõelnud selle peale, et nõuet, vihane siis tatarlane või hästi tuleb välja siis täpne distsipliini seal nagu sakslane või et sakslased on väga tehnilised tegelased, niuke mõeldud, väga palju asju veel. Iseteadlik ennast, sellest selleks eestlaseks seegis ei pühitsenud, itaaningulise päevaga on niivõrd ilus üks Eesti asi, tegelikult kõik see. Nüüd sa enam pole nii ilus, aga see, mis siin on olnud, see ütleme, talu talu, eesti talu ja meile 100, selle sajandi algusel need suled rehimehi elavadki, kui milline arhitektuuriline teos on Eesti rehielamu, seda nii väga kuskil mujal ei olegi vaenus siin oldud, elatuda toime tuntud nende väheste asjadega. Ikkagi on inimesed õnnelikud olnud ja kuus last on peres olnud ja 15 last on peres olnud. Mida siin ka üks laps ja kaks last üldse pole lapsi. Mingi euro jäämegi, Phare käib kogu aeg mingi jama, keegi ei saa millegagi hakkama, tuleb õpetuste õuel tiigrihüppeid, mis sa arvad, et kus seal tarkus peaks tulema? Ütleme inimesele, et sa, kas sa võtad seda kuskilt õhust või noh? Nii ilusad, et elada oma elu ja siis sa näed saad vitsu vahepeal vahepeal kiita ja siis vastavalt sellele, et need järeldused melu õpetab kõige parem rühm. Töö lõpetab tööd tegema. Muidugi on rahul ja õnnelik. Ilus on elada. Põlema midagi olgu ilmedi läikega näkku paistab nagu praegu. Need puud sinule. Kulusid. Saatekülaliseks oli sepp Ivar Feldmann. Saate tegid Jaan Tootsen ja Urmas Vadi.