Tere, head vikerraadio kuulajad. Vahetuse jutusaade pakub taaskohtumisi vaid mõnede külalistega, kes 2006. aasta pühapäeva hommikutel pole pidanud paljuks tulla otsesaatesse rääkima iseendast, oma tööst, oma lähedastest, võitudest ja tagasilöökidest. See on saade, kus külalisele antakse sõna. Me ei pea olema nõus, kuid vähemalt oleme ta ära kuulanud. Minu nimi Margus Saar ja pühade ajal seal räägib kõigepealt kauaaegne lastearst doktor Adik Levin kes elus pöörde tegi ja nüüd dieedi monoloogilisi korrektsiooniga tegeleb. Sest inimese hea tervis algab õigest söömisest. Aastatuhandeid miljoneid aastaid inimene sõi väga piiratud hulka toit aastatuhandeid miljoneid aastaid inimene ei kasutanud konservante, ei kasutanud säilitusaineid ega midagi. Ei olnud fast, food'i ei olnud kõike muud. Ja panebki, mis on juhtunud viimase 100 aastaga? Meil on tohutult palju marketites võimalus osta toitu igasugust. Inimkond on alati võidelnud selle eest, et mitte nälga surra, täpselt samuti nagu loomariik. Ja selleks saigi leiutatud igasugused konservatiivid. Ja kõik see, mis on viimase, eriti viimase, 70 80 aasta jooksul toimunut meis on see, et meie organism ei ole võimeline kõike seda ümber töötama. Noh piltlikult öeldes ei ole teaduslik mõiste, ei, ta ei ole võimeline ja siin tekibki see konflikt, meie seedetrakt. Meie immuunsüsteem ei ole võimelised nii kiiresti ennast muutma. Selleks on vaja sadu tuhandeid aastaid, et, et kõik see muutuks ja siin siin ongi vastus, miks praegu on nii palju kroonilisi haigusi? Ma ütleks niipalju, et me ei puuduta nii-öelda intensiivravi ja erakorralist meditsiinikirurgiat, see on kõik omaette tip-top, siin ei ole üldse probleem räim rõugu kroonilistest haigustest. Ma räägin, diabeedist. Vaadete plahvatuslik suurenemine on praegu ja siit hakkabki hargnema see, see süsteem, see inimkond hakkab otsima väljapääsu. Kas ta jätkab seda harju keskmist söömist, nagu ta on siiamaani söönud? Mis ei ole üldse teaduslik? See on ainult jutte, ta teadis, et me oleme ära tõestanud, et ütleme, et siin on väga hea asi, me oleme väga ära tõestanud, et mõni liha on väga hea asi. Aga me ei ole ära DSM vastas sellele või teisele inimesele sobib. Annika vanad eestlased sõid seda, mida kasvatati Eestis. Uue eestlased söövad seda, mida kasvatatakse, kasvatatakse kogu maailmas. Toidulaud on läinud rikkalikumaks. Me saame üha rohkem huvitavaid maitseelamusi ja erinevaid toitaineid. Kas see meid ei peaks nagu tegema tugevamaks, et me oleme neid igasuguseid asju saanud proovida, et ei ole nii, et me see majult kartulite ja kartul pole ka meil väga valeaval kaalikate tangu, eks ju. No ma ütleks niipalju, et elus iga asjast maksad. Kui sa, kui sa tahad kõiki mõnusid saada, siis sisse tuleb kindlasti seal tagasi, ma mõtlen negatiivses mõistes, asi on selles, et ma kordan. Kui me vaatame, vaatame teineteisele otsa, praegu, kas oleme ühte nägu sinuga? Silmad. Nina. Kas inglane on teistsugune kui eestlane, eestlased natukene ühtemoodi ja, ja erinevad kui inglased, erinevad ungarlased erinevad, kui hiinlased. No ma mõtlen niimoodi, et siin regioonis, kes on üles ja me ja me ja üles kasvanud Ma pean ütlema, et üks põlvkond, see on väga vähe peab olema viis, 70 80 põlvkonda. Ma ütleks niimoodi, et kui me võtame hiinlased ja kui me võtame meie inimesed või ütleme jaapanlased siis neil on eksootilised need mereannid, et neil on kõik need rohelistes, palun, see meie inimestel on väga tihti punasesse siis, kuna see ei ole meie toit. Punases selles mõttes, et ta on siis nii-öelda keelatud. Põhikeelatud, aga see ei sobi sellele inimesele, inimene peab teadma, mis talle sobib ja mis tal ei sobi. Vaadake demokraatlikus riigis ei saa midagi keelata. Inimene on vaba ja ta teeb, mida ta tahab. Aga kui talle anda soovitus, siis ta mõtleb, kas ta seda teeb või ei tee. Kas teie asjal on teaduslik põhjendus olemas või on see nii-öelda kõhu tunnetuslik õpetus? Ma arvan niimoodi, et see on individuaalne lähenemine mitte Harju keskmine, et kõik me võime ühtemoodi süüa. Ja see on praegu algfaasis, see on nii-öelda esimene samm juba individuaalse poole, meie oleme valinud sellise meetodi monoloogilise meetodi, ehk meie nagu te küsisite, võetakse inimeselt veri ja veres mõõtsime, siis antikehasid, ige antikehasid ja vastavalt sellele, kuidas noh, mis seal analüüsis on siis. Me koostame igalühel individuaalprogrammi. On olemas ka teised meetodid ja minu sügav veendumus, kuna ma olen sellega nüüd ikka päris päris mitu aastat juba tegelenud. Et see on teaduslik. Vaat mul on selline, mul on selline arvamus, et see Harju keskmine, kes meil kõiki soovitatakse süüa, vaat see pole teaduslik. Aga see on endale võtnud Polli kamandada kõikidega. Te saate aru, minu oponendid antud juhul need, kes soovitavad normaalsed toitmist ehk seda harju keskmist, nemad ütled ainuõige. Aga mis uuringud on tehtud? Mina võin kõikne, et ümber kukutada kõik need uuringud. Kuna haigusi on üha rohkem ja rohkem tekkinud, tähendab inimese inimese toitumine, harju keskmise näol ei ole õige süsteem. Igaüks võib siia nii, nagu ta tahab, keegi ju ei keela, ma küsisin ta käest, olete söönud kartulid lihaga koos. No ikka jõuluõhtul kartul, liha, hapukapsas. Aga kuidas ennast tunnete pärast? Meil on niimoodi, nagu oleks kõht täis ikka. Aga kas te olete proovinud neid eraldi süüa? Noh, ei ole, aga mina soovitan teile, kui tulete koju täna, proovige eraldi, siis ma tahaks ütelda nii, ma olen need asjad kõik läbi teinud ja ütleks nii, et ma sain liha ja ma sõin kartuleid, ainult et ma ei söö neid koos. Miks? Sellepärast et kartulitärklis tema seedimine saab alguse suuõõnes sel helisele reaktsioon. Aga, aga kui me sööme liha, siis tema seedimine maos. Ja see happeline reaktsioon ja nagu elisa happe saavad kokku, eks nad siis teineteist neutraliseerivad. Ja tegelikult ma peaks ütlema nii et fermendid, mis meil on kõigil need on ka ju valgud. Tegelikult me rikume ära. Rikume ära ja selle normaalse seedimise protsess, kui me tuleme loomariiki Öelge mulle, kui lõvi murrab looma, kas ta siis paneb sinna kartulid ja, ja siis juurde kapsast ei pane. Ma isegi ütleksin nii, et kui lind sööb ära ussi, ega ta kohe tiri ei hakka nokkima, tähendab kõik tuleb see juba loomariigis. Ja inimesed, kes on niimoodi söönud praegu need tunned ennast hoopis teisiti, neil on palju rohkem energiat. Sellepärast et toit laguneb lõpuni. Seep võõrsil elav eestlane tahab külakostiks kodumaalt musta leiba pole siis mingi nostalgiline nõrkushetk, vaid tegelikult nagu organismi nõue veise kõhukutse nii-öelda. Vaadake, see on üks väga tõsine küsimus, kuna praegu on selline emigreerumine ja maailma arendamine ja igal pool püütaks elada. Mina toon teile sellise näite. Me elasime abikaasaga seitse aastat, elasime Kasahstanis. Ja huvitav nüüd ma oskan seda asja analüüsida, aga kõik need, kes tulid Euroopast sinna ja hakkasid seda elama, selle rahvustähendab mitte nad, noh, nad hakkasid sööma kõiki, mida kohalikud söövad rahvuskööki ja, ja, ja see muutus nende nende elus domineerivaks. Nad jäidki haigeks. Nii huvitav. Meie püüdsime oma kodus süüa ikka oma toitu, eks ole? Ei ole midagi teha. Asi on selles, et et kui me liigume ühest kohast teise, Me peame mäletama, mida me oleme söönud ja sellepärast suurem osa immigrante, keda mina olen kohanud igal pool maailmas. Nad püüavad säilitada oma kööki ja see on väga õige. Aga kuidas manitseb riigikogu liikme leib räägib Evelyn Sepp. Kui sa esimest korda satud sinna, siis, siis sul on, tõenäoliselt ongi selline tunne, et sa oled nagu sattunud kuhugi, sa, sul läheb ikkagi päris palju aega, et muutuda seal ka niisuguseks efektiivseks teguriks. See ei ole ainult retoorika. Et noh, et on vaja nagu aru saada nendest nüanssidest ja kuidas mingid asjad toimivad ja nii edasi. Isegi aru saada, kas ma saan hakkama või kas ongi minu jaoks? Jah, ma olen pannud tähele, kuna ma selles majas või iseenesest olen töötanud tänaseks juba üle 10 aasta, et, et tõepoolest tuleb koosseis kokku Ja siis ühel hetkel inimesed saavad arvud näed kõrvalt, et nad tõenäoliselt alateadlikult annavad endale aru, et see asi käib neile nii palju üle nende peade, noh et see, see ei ole neile jõukohane. Ja siis mismoodi tekib niisugune kapseldumine nagu enesekindel enesekindlus, kapsaldumine, mis tegelikult on ju märk sellest, et, et see on väga tugev kaitsereaktsioon. Kas riigikogus on siis inimesi, kes teevad nagu iga päev tööd ja tugevalt ja võtad komisjonides sõna- ja kirjutavad seaduseelnõudesse parandusi või seaduseelnõusid ja on siis inimesed, kel, kes lihtsalt võtavad teadmiseks kuidas hääletada? Noh, kindlasti kindlasti on, on see väide ka korrektne? See võib-olla kõlab minu poolt natukene ülben, aga aga ma arvan, et see suhe on kuskil nagu üks neljale kes on tõesti niisugune Riigikogus väga efektiivselt toimetav. Ja see, kes võib-olla võib-olla oma valimisringkonnas väga jutukas, kas ja, ja kuskil tundub nagu väga aktiivne aga kelle panus ikkagi nagu riigikogu töösse on minimaalne, võib-olla piirdub tema kohalolekuga ainult et need paradoksid on jah, kahjuks hästi selged. Jah, mõnes mõttes on see ka see väide korrektne, aga eliigi definitsioon iseenesest on palju, palju mitmekülgsem, eks ju, et. Küsisin ma mõtlen selles mõttes, et kõige kodanikumat kodanikud Formaalselt küll sisuliselt, et ei ole minul võimalik anda hinnangut, kuidas keegi iseennast defineerib ja kuhu ta ennast paigutab. Et kas ta tõepoolest valutab ka siiralt südant selle pärast kui ta läheb koju, et, et mis, mis tema otsusest nüüd konkreetselt ikkagi hakkab. Pärast tema otsast hakkab, hakkab eesti elus toimuma või, või ta mõtleb, et ah et vastutan selle eest, et vajutasin nupule. See on minu jaoks unustatud asi, elu läheb edasi, kõik on tore ja hea ja, ja nii edasi. Ma ju ei näe inimeste sisse ja ma ei, ma ei tahaks nagu selles mõttes teha siin mingisuguseid väga, väga, väga väga üldistusi. See on ka nüüd küsimus sellest, et nagu mida sa just enne küsisid, et kas, kas Riigikogus on Eesti eliit? No see on üks pagana närune ühiskond, kui, kui, kui tema eliit on selline. Te kuulete aastavahetuse jutusaadet, oktoobrikuus olid meil külas laulja Nele-Liis Vaiksoo ja Väike-Ron. Väike run on meil siia laua kõrvale tulnud ja sul on üks kaval nõks, annab paar kommi niimoodi Parianati siis küsida. Jah, meil on siin väiksed värvilised kommid, kaaslased, siis ta siis ta neid vahepeal siin laob endale püksitaskusse ja siis suhu ja laua peale ja väike mäng on selline. Kuule, ütle, kas inimese sündonime vä? On küll ja ma varem ei mõelnudki üldse selle peale, et inimesi, sündia, lapsed, kui, kui mul endal laps oli ja kui sa reaalselt oledki, seisad selle imiku kõrval seal ja, ja mõtled mõtledki selle üle, kui milline on elu ja kuidas sul see tekib, et siis on täielikult ikka nii imeline ma ei, see, kuidas inimene hakkab arenema üldse nagu kõhus ja see on see üheksa kuud, mis ta nagu ema ema kõhus on, et see on täiesti imeline, see, kuidas sünnib risti imelisem, on sedasi, et see on ikka täielik müstifikatsiooni. Jah, just just ja just see ka, et kui nad tema oli nagu enneaegne lapsed, siis kui istudagi seal kui vöösi kõrval ja vaadata, et et kui inimesed näiteks igav päevaselt hingavad kogu aeg, siis sa ei mõtle seda, et see hingad hingad sisse ja välja. Et aga, aga kui sa oled seal kubu öösi kõrval ja vaatate, et, et laps on nagu hingamisaparaadi all ja mõtled, et kui see välja lülitada, et siis siis ta põhimõtteliselt sureks ja et siis hakkad nagu mõtlema, et tegelikult, et kui väärtuslik on elu ja kui kerge on tegelikult sellest elust lahti öelda või nagu lahti saada. Et et siis nagu esimest korda tabas, tabasin ennast küll mõtlemas, et tegelikult, et kunagi varem ei ole selle peale mõelnud, et kui väärtuslik on elu, et et nüüd vahepeal, kui ongi, et tuleb kurb meel ja tundub kõik suhteliselt mõttetu, et siis tulebki hakata mõtlema jälle neid mõtteid, et miks sa siin oled ja miks sa seda teha tahad ja siis tuleb jälle see tahe tagasi ja teha kõike ja ja nüüd on, meil on ka, kelle, kelle pärast nagu kõike teha, et et siis tunnen nagu veel mitu korda super, kui lihtsalt seda nagu ainult enda jaoks teha. Et kui sa pingutad nagu veel kellelegi teise nimel, et siis on nagu nagu veel eriti hea tunne. See on, vaatas suurte silmadega. Ütle sinu imelaps Ron Jonathani filipiini eesti poiss saab jaanuaris kolme aastaseks. Kui vana tuli, kui sa teda esimest korda kätele said. Ta oli natukene üle kuuajane, et ta sündis jaanuari lõpus, aga esimest korda sain teda vist kätte võtta kas kolmas või neljas märts, et ma nii selgelt mäletan seda, et mul fotoaparaat kaasa, siis ma lasin nendel õdedel seal pildistada, et see oli super, et ma ei olnud elu sees midagi pisikest, nii väikest inimolemust käes hoidnud, et see oli, ma mäletan, veel tükk aega hoidsin ja siis ma vaatasin, et ma ei ole elu sees nii väikest nina näinud seda ja ei olnud ka see oli lihtsalt nii armas. Et jah, aga siis edasi juba. 745 grammi pole väga palju. Ei ole jah? Ei ole jah, kui niimoodi ema, kui ta sündisime emaga, naersime, et see on vähem kui kott kartuleid. Et väike oli ta küll ja, ja, ja väga keeruline talle alguses mingeid riideriideid selga leida. Aga kuna mul ema on rätsep, siis ema mulle talle väikseid särgikes ikka tegija ja nii väikseid mähkmeid ma mäletan ka, ei olnud seal haiglas, et neil on küll ka enneaegsete mähkmeid, aga isegi med enneaegsete mähkmed olid liiga suured, et mul praegu isegi üks mälestuseks praegu vaadates on näha selline pisipisike, et siis mõtled küll, et tõesti oli nii väike, et need, see lähebki üsna kiiresti meelest ära, kui väike ta tegelikult oli, nüüd ainult piltide pealt saabki vaadata veel, et kui väike ta siis ikka tõesti oli. Kas arstid olid karmilt ausad või nad püüdsid trumliga lapsi ellujäämisvõimaluste kirjeldamisest säästa? Ma pean ütlema, et see tegelikult täiesti olenes arstist, et et ma teangi, et esimesed päevad, kui mina olin veel haiglasse mu, mu ema tavaliselt tegelikult ei lasteaia vana vanaemast ega kedagi vaatama, et siis mulle emale tehti eraldi rästik teda vaatama. Ja siis siis talle öeldi küll, et ellujäämisvõimalused on suhteliselt väikesed. Aga kui mina juba järgmine päev läksin Rommeliga sinna sisse, seal oli hoopis nagu teine õde ja tema oli nagu hoopis optimistlikum, et, et see hästi oleneb muidugi inimesest ka ja ma arvan, et ega nad ilmaasjata seal kedagi ei hirmuta, ega nad ilmasetega kedagi suurt rõõmustama seal ei hakka. Et ega, ega ei kannata, selles suhtes olid ikkagi, ma arvan, meie vastu suhteliselt ausad, et nad rääkisid ära, mis ohud on ja, ja kogu aeg hoidsid asjaga kursis. Samas ma arvan, et kuna esimesed poolteist kuud mina tema juures nagu seal ööpäev läbi ei olnud, et siis ma arvan, et kõik see aeg, mis jäi nagu väljaspool seda minu olemise aega seal, et siis seda ma arvan, et ei, mulle nii detailselt pole kirjeldanud, kui sul mingi tagasilöök oli, et et ma arvan, need kolm tundi, mis ma sain seal päevas tema juures olla, et, et kui seal midagi juhtus, rääkisid ja seletasid mulle kõik ära, et mis see nüüd on ja ja, ja mis nad seal täpselt teevad, et aga just et ma arvan, et et väljaspool minu olemis aega, et siis siis ega ei olegi mõtet vanemaid ka ilmaasjata närvi ajada, et. Kas see aeg, kui. Su laps oli, kui vöö, siis, siis tegelikult see tähendab seda, et sa sõituda nii-öelda läbi selle kuhjusi ava natuke kergelt puudutav. Ja alguses küll sai teda käega puudutada, päris alguses väga ei tahtnud sedagi lastasesse bakterite vastuvõtt on nii kerge ja neid baktereid satub sinna tuhandeid ja miljoneid selle ühe lihtsalt luugi avamisega, et talksi tahetud sedagi, aga lõpuks sai teda puutuda ja sisse sain seal isegi sealjuures ükskord, kui, kui teda nagu puhastati vahetategi mähkmeid, et seal on nagu iga mitme tunni tagant siis õde käidu puhastamine, et siis oli ka hästi vahva ja õde lasi mul aidata ja talle särlikes selga panna, aga alguses ma mõtlesin küll, et ta läheb katki. Nad olid nii peenikesed, sõrmed paistsid täitsa kohe läbi, et see nahk oli nii peenike, aga aga kindlasti hästi palju aitas selles suhtes gaasiaga, et need õed õpetasid väga palju, kuidas väikese lapse eest hoolitseda ja kuidas temaga käituda, et ma ei kujutagi ette, kui sul sünnib lapsi, sa ja sa lähed koju ja siis sa oled taga kahekesi ja nüüd kasvataja teed, et nendest õdedest ja nendest arstidest ta oli väga palju selles suhtes nagu ka abi, et täpselt räägiti, et kuidas mähkmeid vahetada ja kuidas puhastada, et kui, kui, mis, kui silmadel tekib põletik, et mida teha, et siis oli väga kasulik nagu edaspidi, nagu, kui koju minnes, et kuidas seda kasvatada ja arendada. Et mina jäin igati rahule selle lastehaigla töö ja nende arstide ja õdedega, et, et minu meelest on väga lahked ja toredad Nööri siis paljud inimesed su lähedalt on kinnitanud ja su enda intervjuud, nagu on, on ka minu meelest aimu, et et natukene võib kunagisest nii-öelda ülbest plikalikust enesekindlusest sain selline küps enesekindlus pärast seda. Ja meri põlvini et tegelikult mul ei ole kunagi selles suhtes nagu meri põlvini. Ma arvan, et ma ei ole kunagi olnud väga ülbe selles mõttes, et, et mul on inimesed öelnud, et ma esmapilgul jätan hästi ülbe mulje. Aga ma arvan, et see on pigem minu tagasihoidlikkuse ja pigem võib-olla hirm just uute inimeste ees, et Bay sõbruneda väga kergesti inimestega. Et ma võtan tükk aega aega ennem kui ma nende inimestega lõpuks sõbraks saanud nagu endale lähedal, et paned inimesed ajavadki, ülbust ja sellist võib-olla eemalehoidlikust vahel segamini. Et ma arvan ma kunagi väga ülbe olnud, aga ei, et see enesekindlus On muutis küll ja praegu ma arvan küll, et ma olen selles suhtes nagu enesekindel, et kui vanem mind kõigutas, võib-olla täpselt mingite inimeste arvamus, et ma ei olnud, et ma täpselt ei teadnud, kes ma olen ja mis ma teen ja miks ma seda teen. Praegu kui keegi midagi ütleb, siis kui ma leian, et seal midagi õige ja asjakohane märkus, et siis ma katsun sellest midagi õppida, et aga aga samas mind on praegu nagu suhteliselt raske kõigutada juba oma mingites veendumustes ja juma mingites kasvatusoskustes, et kindlasti enesekindlus on saanud praegu just selliseks küpsemaks ja ma ise nagu tean rohkem, mida ma tahan, et ma ei lase nii kergest võib-olla endale pähe istuda, kui, kui, siis, kui ma noorem olin ja ma täpselt ei teadnud, mis või kes ma olen. Märtsikuus rääkis Estonia balleti kunstiline juht Tiit Härm millele jõuab mõelda professionaalne balletiartist laval, kuidas ja kuhu sammud seada. Või möödub etendus, kui unenäos. No kindlasti mitte unenäos, aga, aga küsimus on puht professionaalsuse asi on selles, et, et ütleme, tänapäeva korreograafilise partituuri etendustel on nõnda keerukad, et see on nagu autopiloodist töötab. Tähendab, see on siiski juba juba see staadium, see viimistluse staadion, kus enam ei mõelda, kas siin on kaks ees, ei ole võimalik see selles kohe trauma järgi. Sest et see on seni on niisugused mikrosekundit, mis, mis toimub, ütleme, ühe kehaasendi trajektooris või, või seda, see, see ei ole võimalik, see kõik kõik omistatakse just nimelt selles pikaajalises raskes töös ära. Nii et. Ma ei ütleks, et tantsi, mõtleb, et ma ei, ma ei usu üldse, et keegi mõtleb, et kas siin on see käsi või see jalg, seda ei ole võimalik, lihtsalt partituurid on nii keerulised, aga tuleb automaatselt, see tuleb automaatselt, see on siiski siiski juba omistatud, nüüd on vajadus lihtsalt endal nagu öeldud, täieliku pühendumisega ja alluvusega, sellele ideele või sellele muusikale või sellele seisundile. Sa oled ja teed juba siis nagu öelda, mis sa oled sellest partituuris omistanud, aga otseselt niisugust noh, nagu öelda sammustiku õppimas või, või sätitamist seda laval kunagi ei toimu. Mõnes mõttes nagu siis kuidas öeldakse nagu kaifis või unenäos on see tantsimine ikkagi selles mõttes, et sa oled ära unustanud oma need detailid, et sa nüüd nagu oledki siis mingisugusesse seisundisse. Nojah, eks ma ütlesingi, et see ideaalis on see, kus sa pead unustama oma keha ja alluma just selle seisundi väljatoomisele. Loomulikult on siin ka töötab see pidev kontroll seal alateadvuses ja see on, see on väga täpne, nii et mida meisterlikku tantsija, seda, seda peenemalt on see süsteem välja töötada. Tüdherme unistus kunagi saada tuletõrjujaks, see on hoopis midagi muud, kui saada meheks sukkpükstes. Kas see on teid kuidagi ebameeldivasse situatsiooniga pannud, et see pole nagu päris päris meeste töö tantsida laval kratsiliste liigutustega? Ei ole ka mitte kunagi ja ma ei ole isegi sellest mõelnud ja on ta seal võiks sukkpüks ju tekkis ütleme teid koome nimetame, trikood tekkisid ju alles kuskil kolmekümnendatel aastatel, kui nii žinski esimest korda ja see oli suur šokk publikule, ennem olid niuksed suured püksid peal ja, ja saapad jalas või niisugused kitsenahast saapad. Aga, aga puhtalt, aga mina olen lähtunud selle balletikunstnikuna, ballett on üldse plastiliste kujundite süsteem, siis, mis tähtsust on sellel riidel või seal noh, ta võib aidata mind teatud konkreetse süžee puhul, et ma olen seotud või olustiku või tegelaskujuga, et mul on vajadus sellise kostüümi järele, aga, aga tegelikult mind huvitab ju see, mida on suuteline inimkeha väljendama. Seda 2000 kuuendat aastat on taas nimetatud ärkamise aastaks. Inimesed tahavad paremat riiki, sest riik on ju meie. Me laulame ühel kuigi ja suvel veel kahel häälel. Proua Evelin Ilves jagab värskeid muljeid presidendivalimiste võidust juba järgmisel hommikul. Ausalt öeldes ma ei mõelnud selle peale eriti kuna esiteks selle ümber käis nii suur möll. Ja ma saan väga selgesti aru, et kui suur emotsionaalne psüühiline pinge võib olla inimesel keda toetavad sajad tuhanded või üle 60 protsendi Eesti rahvast, et. Ja ma vaatasin teid ise ka Estonia rõdul istumas. Ausalt öeldes viimaste numbrite loendamise ajal tundus, et hing jääb teil kohe kinni emotsiooni Daini pingul. Ma ei, ma ei tea, seda, ma jälle ei usu, nii et, et ma arvan, et seal Estonias oli tunduvalt rahulikum olla kui inimestel, kes televiisorist vaatasid et seal, seal oli kogu aeg see pinge õhus ja pidime omavahel enne kokku, et meie pere, kes seal istus, neli, neli meie pere esindajat reas, et et me ei reageeri kuidagi ei, ei, ei selle peale, kui tuleb 173 täis, kui ka selle peale, kui ei tule. Et see lihtsalt on tulemus, mäletatakse ja, ja, ja seda tuleb aktsepteerida. Et. Nutukohta ei olnud, igatahes planeeritud? Ei olnud, ei olnud palju emotsionaalsem. Varem oli see kontsert seal väljas. Et see oli küll täiesti uskumatu ka muusikud ütlesid, et niisugust publikut ei ole ammu näinud, et inimesed olid täiesti nagu lahti ja avali ja ja nutsid seal. Evelyn öelge, missuguseid ümberkorraldusi teil nüüd isiklikus elus teha tuleb? No vot, ma täpselt ei tea, ausalt öeldes ma ei tea, kui palju Toomase uus amet minult nõuab. Eriti füüsilist kohalolek kohalolekut Tallinnas. Et meie oleme oma elu ikkagi Mulgimaale sättinud, meil on kolme pooleaastane tütar, kes käib Mulgimaal lasteaias ja, ja oma oma tegevuse nagu sinna üles ehitanud. Kohe-kohe oleme avamas külalistemaja, mille perenaine mina olen ja nii edasi. Nii et ma pean enne kõigepealt selgeks saama, et mida mida minult oodatakse ja ja kuidas need asjad üldse käivad, et siis saab täpsemalt mõelda ümberkorralduste peale. Missuguste rollide ise hakkate presidendi abikaasana mängima, kui väljapaistvaks ja sõnakaks saab üks sotsiaaldemokraadist presidendi abikaasa tegevus? No ma ei usu, et Eesti presidendi abikaasa roll on olla kuidagi väga silmapaistev, sõnakas et pigem on, see on, on ikkagi president, peab olema väljapaistev hakkas ja, ja tema abikaasa on, on, on rohkem taustal, aga ma arvan, et tal on ka võimalust päris palju päris palju ära teha. No tüüpiline tüüpiline presidendi abikaasade valdkond on, on heategevus, aga et Eestis on neid sotsiaalseid probleeme nii palju ja ka lihtsalt moraalset tuge vajavaid inimesi ja valdkondi, nii palju, et ma usun, et presidendi abikaasal küll ei tule tegevusetuse üle kurta. Mis te sellest arvate, et paljud noh, olgugi et võib-olla tõesti kolmandik, kuid siiski nii-öelda sajad tuhandeid on teie abikaasa valimisele vastu olnud? No ma ei usu, et nad kõik on minu abikaasa valimisele vastu olnud, pigem ma arvan, hästi paljud nendest olid Arnold Rüütli poolt. Et minu meelest on see üldse suhteliselt selline minevikust Slovjeedi ajast pärinud vastandumine, et kui sa ei ole minu poolt, siis sa oled minu vastu. Et siis toimis kõik täpselt sellistel alustel ja täpselt seda mõtteviisi kultiveerisid siin ka Rahvaliit ja Keskerakond, nii et minu arvates see ei pruugi sugugi nii olla, et ma arvan, et ka ka kõik, kes hääletasid Toomase poolt, ei olnud, et ei hääletanud tema poolt sellepärast et olla Rüütli vastu, kuigi ma arvan, et mõlemal pool oli nii seda kui teist mõtlemist ja see on täiesti normaalne, ei saa ju, kui oleksid kõik hüüaksid halleluuja 100 protsenti kandidaadi poolt, siis siis me mäletame, missuguse riigikorraga sellisel puhul tegemist võiks olla. Kas te olete mingit salaplaani pidanud Toomas Hendrik Ilvesega, et, et kuidas saada kogu rahva presidendiks? Aga ma arvan, et et see, kui president töötab oma rahva heaks ja Toomas on mitmel puhul välja öelnud, et tema tegevuse moto on, et anname riigi kodanikele tagasi, riik ei kuulu väikesele grupile nomenklatuuri-le kes ostab raha eest võimu ja vahetab seda seda raha eest, et see kuulub kodanikele ja kui ta sellest lähtub, siis ta ongi kogu rahva president ja, ja loomuldasa saab selleks, et arvan, et see võtab aega, et tal on pandud ju väga suur vastutus ja ta peab ennast tõestama hakkama, et et ta suudab seda vastutust kanda. Kas teie abikaasal Toomas Hendrik Ilvesel on ka puudusi? Noh, ma arvan, et et puudused on ka selliseid, mis võivad teatud situatsioonides olla eelised, näiteks näiteks ma ise arvan, et on tipp-poliitiku jaoks liiga tundlik. Teisalt, kui ta ei oleks nii tundlik, siis ta ei kirjutaks kunagi selliseid artikleid, tal ei tekiks selliseid visioone ja, ja, ja mõtteid Eestis, mida ta on teinud. Nüüd on ta kirjutanud, et alati igal asjal on kaks poolt, et kui sa oled paksu nahaga tank, siis, siis siis sealt midagi mingit peent loomingut või visiooni välja välja imeda on ka teistpidi jälle võimatu. Kuna tal on ikka neid puudusi ja voorusi, nii nagu kõigil meil Ja on ka nõrkusi, ma ei tea, kas see oli see vahemereköök või oli see see närimiskummilembus, mis rahvalt See pole närimiskummi Rembus, ta lihtsalt jättis juba neli aastat tagasi suitsetamise maha nii ja närib Nicoreti nätsu. Vaat siis eeskujuks. Just et, et ta isegi ütleb aeg-ajalt, et lohed, kas, kas parem on siis suitsetav ilves, kui, kui nätsu näriv ilves, et ta oli hästi pikka aega suitsetanud ja kui meil sündis laps, siis ta jättis päevapealt maha. Jah. Heinz kümmekond minutit on saadetele jäänud, ütle mulle seda asja, kas sul vahel meelest ära ka juba läheb, et sa suurema osa oma elust oled siiski elanud? Nõukogude liidus? Jumal tänatud meelest läinud, ma ei taha sellele mõelda enam, see oli niivõrd tülgastav. See oli niivõrd taandav elu, mis siin oli niivõrd noh, seda, seda mõnitamist. Seda, seda kõigi inimlikkuse maha tallamist oli ju lakkamatu. Ja kuigi me elasime oma elu, tegime kõike, mis vaja, armastasime ja lõime perekonnale, tegime lapsi ja kasvatasime neid ja. Me saime oma seltskondades lõbusalt kokku ja selle selle koha pealt inimlikul tasandil ei jäänud ju meil midagi tegemata. Kõik, kõik, mis inimelu juurde kuulub, kõik, kõik sai tehtud. Kuid samas oli kogu aeg, see oli hinges üks niisugune ahistus. Selline mure. Eesti rahva saatus oli ju ju üsnagi must, et see massiline migratsioon, mis siin toimus, Moskva lakkamatu ja üha suurenev surve eesti keele hävitamisele eesti kultuuri hävitamisele Eestimaa ja looduse hävitamisel kõigele sellele, mida me ju kõike nägime pealt ja, ja, ja, ja meeletu kibedusega endasse võtsime, sest me saime aru, et meie ei ole suutelised seda, seda hukatusliku protsessi peatama. Meil ei olnud jõudu. Nii et see oli, see oli, see oli vastik aeg ja, ja ilmselt on, ma olen no üldiselt nagu optimistlik ja eluterve poiss ja ja ei nuta ega oi ka igasuguste minevikku kaotuste valude kohal ja ma usun, et lihtsalt mu mu organism ja minu aju on teadlikult selle prahi välja visanud ja Eestis ringi liikudes mul ei tule üldsegi meelde, et siin on kunagi kunagi laiutanud punavõim. Kunagi sa ütlesid, et üks kord me võidame niikuinii, me oleme saanud 15 vaba aastat juurde. Ütle, mida sa sellel pidupäeval oled meile nüüd välja mõelnud. Missuguse lausega edasi. Ei, ma ei ole veel välja mõelnud midagi, ma ei ole isegi oma kõne teksti veel hakanud mõtlema, et kui ma midagi ütlen, siis ma võib-olla ütlengi seda, et et, et kallid eestlased, olge uhked oma oma võitud üle. Meie halos on kaks suurt võitu. Vabadussõda ja laulev revolutsioon, olgem siis nende saavutuste üle uhked ja õnnelikud, et me oleme suutnud pisiriigina panna niisugusi mattaka ühele ühele suurele impeeriumile, keda kogu maailm kartis. Nii, nii 18. aastal kui algas vabadussõda, kui ka kui ka eriti nüüd 91. aastal. Siin võib, võib, võib minna ükskõik millist, millist paatusliku teed, aga aga noh, ajalugu on näidanud, et et impeeriumid sünnivad ja surevad, aga väike Eesti jääb kestma, eks ole, oli tsaariimpeeriumiga, oli Saksa impeerium, ega siin 20 sajandi alguses, nüüd oli punaimpeeriumiga neid, ühtegi pole enam. Aga meie oleme, no mis siis veel veel uhkemat olla. Kõigi nende meeletute ajaloo ajalooveskikivide vahel, mis meid on jahvatanud, jahvatanud, jahvatanud oleme alles jäänud. See on erakordne saavutus, rääkida praegu Margusega eesti keeles, siin vanas vanas eesti talus, mille akna taga puhub mahe Läänemeretuul, noh, see on ju, see on ju midagi, midagi erakordset. Sest kas meie esivanemad, meie vanaisad-vana-vanaisad kunagi 19. sajandi lõpul uskusid, et võib istu, riik kunagi olla? Seda ei uskunud veel? Nad tahtsid inimväärsemat elu ja, ja orjusest vabaks, aga et oleks Eesti riik oma riik see oli, see oli mingisugune ebatõenäoline. Kuigi leidus ka paar meest, kes, kes tõepoolest niimoodi julgesid juba tollal mõtelda. Üks nendest oli oli ju tuntud vallavaene Juhan Liiv kelle puhul võib öelda, et noh, tali, natuke nõdrameelne ja sellepärast oli, oli tema niukene hull ja loll mõte peas Eesti Eesti riigist. Aga olgu pealegi, vähemalt tema julges, julges mõelda niimoodi, aga enamus ju 90 9,99 protsenti eestlastest siis veel ei uskunud, et, et saab kunagi olema iseseisev Eesti riik oma keelega. Aga nüüd on see meil olemas ja see on niivõrd loomulik, et me selle üle nagu ei mõtlegi, nagu oleks igavesti kestnud. Nagu ei olekski midagi muud Eesti ajaloos olnud, kui ainult oma riik. Aitäh Heinz Valk, Evelin Ilves, Tiit Härm, Nele-Liis Vaiksoo, Evelyn Sepp ja Adik Levin. Mõneks mõttearenduseks taas meiega. Et vaadata tagasi ja loota paremat uut. Minu nimi on Margus Saar ja soovin teile kõigile head uut aastat.