Nii toonia. On 12. november 1988. aastal. 56 aastat pole Eestis valitud oma missi. Ja täna õhtul nende aastate järel valitakse ta taas uue poliitharidusmaja. Lavale astub kohe missikandidaat number üks Heli Mets. Kes siis veel aimata ei võinud, et just temale missikroon pähe pannakse. Mul on siiralt hea meel. Mõnusal õhtul kuidagi eile Ongi kui südamerahu sellele Eestimaale nii rongkäik ajaperioodil on väga tähtis minu jaoks. Et ma saan nii suure rahvahulga ees mõned oma südamesoovid. Säiliku vahva eesti kodu kus on palju terveid lapsi. Kui inimeste vahel alati öine südamegi penaltil head. Täna räägib muss Estonia 88 heli metsama. Just nii nagu seda on olnud, on. Teda küsitleb Elme Väljaste. Heli Metskass, mis olla on? Olnud kerge, ma olen selle asja üle mõelnud ja pean ütlema, et ei ole olnud üldse Kerge saan aru, ühelt poolt meil puuduvad kogemused, traditsioonid ja me peame kõik selle alles välja mõtlema ja paika panema. Et kui me valime endale oma rahwaja iluduskuninganna siis milline oleks tema missioon, milliseid ülesandeid peaks täitma? Ja Mul on lihtsalt kahju, et selleks välja mõtlejaks. Olen praegu jäänud ma üksinda. Sellest on kahju ja see võib-olla ongi kõige raskem, et meil puuduvad inimesed, kes tegeleksid missiga, kes annaksid talle ülesandeid. Viimane nädal viibis Himma, Hardo Aasmäe valimisshowl kus Inorek korraldas siis moemaja ja bastioni geenide abiga suure valimiskampaania sellise meeldiva õhtupooliku maarahvale. Ja mind kutsuti sinna kui Miss Estoniat ja see on võib-olla minu missi eks olemise juures olnud kõige meeldivam. Kus ma olen ennast tundnud tõeliselt misse Eestina kus minu eest on hoolt kantud, kus on mõeldud pisiasjadele, kuidas ma sinna saan, kuidas mad tagasi saan mismoodi ma riietun ja ka mannekeenid võtsid mind väga hästi enda hulka vastu ja ma tõesti tundsin ennast nagu esimest korda missina ja jäetud ka seda unarusse ma ei viibiks üksinda, sest tihti esinedes siin kolhoosidest ja sovhoosidest, on mul suur probleem. Keda võtta endale saatjaks kaasa. Mul on muidugi olemas oma noormees, kuid tema tihti ei saa tulla minuga kaasa ja omad tegemised ja toimetamised. Ja nii ongi see üks suur suur peavalu, kõrvalolija võimeliseks. Nii mõelda, et mida ta nüüd tahab, eks ole, kogu aeg teda nagu padjal kan takse. Aga mina jagan teiega seda mõtet, sellepärast et uue mis Tallinn 89 valimiste ajal. Märkasin küll, kuidas te üksi seina najale Tõsite, kuidas 10-st mehest koosnev žürii istus rahulikult toolide peal edasi, kui Miss Estonia sisenes ja minul kõrval oleval inimesel oli seda väga valus vaadata. Siit tulenebki võib-olla just see probleem välja, et meil puudub oma kindel süsteem selle missiürituse organiseerimisel ja organiseerida muidugi lihtne ja sellega on juba hakkama saadud. Aga et mõelda edasi, mis, mis iga siis edasi teha. Ja seal tõesti viibides, mis Tallinna võistlustel oli, nii et mind kutsuti sinna kohale, et ma annaksin ainult krooni üle. See oli minu ülesanne ja alguses nagu ei olnud ette nähtudki, et ma viibiksin ka võistlustel, seda ma ise nagu avaldasin ja siis see mulle nagu võimaldati ka. Ja võistlustel jälgides seda, kuidas tüdrukud seal võistlesid. Häiris muidugi kõik see korraldus, puudus pidulik meeleolu, puudus, meeldiv muusika. Zürii pigistus täiesti mingite pukkide otsas, vaatas tüdrukuid, küsitles neid, samal ajal mina, esimene kord sisenedes saali, kui toimus portrõivastuse demonstreerimine tüdrukute poolt, pakuti mulle kõik kenasti istet. Teinekord, kui toimus trikoos esinemine, siis oli tõesti. Ma seisin jah, seina ääres ja vaatasin, et kellelegi jalgu ei jää või et äkki olen kellelegi tüliks seina vahelt. Võib-olla lähen ootan ukse taga, kuni öeldakse, et olge hea, tulge kroonimisele siis. Ja tõesti, mul tekkis ka selline kurbus, selline paha tunne. Ja võib isegi öelda selline vastik tunne. Et, et kes me oleme, me ei ole ju noored, kenad daamid, kellesse hästi suhtutakse vaid oleks nagu kusagil näitusel, et vaadatakse ära ja siis visatakse nurka. Või veel paremini kajastuks see öeldis järgmist, et kui toimus sportrõivastuse esitamine täielikus vaikuses seal saalis siis me nägime, missid olid tõesti nagu tõuhobused, kes pidid vaikides ringis kõndima ükshaaval välja astuma, ennast vasakult-paremalt eest ja tagant küljest näitama ja jälle ringi tagasi astuma, jälle kõndima ja siis veel tegema naeratuse proovi igaüks eraldi. Ja kui zürii kõrval kommenteeris, et et selle kints ei ole hea ja, ja selle hambumine samuti ei sobi ja see oli ihukarvad, tõusid püsti, et kui see nii edasi jätkub, siis ma kardan, et ei tule neidki neidusid kokku eelvoorudesse, kes praegu südame kõvaks teinud ja sinna eelvooru ennast Miss Estonia kandidaadiks pakkuma tulnud. Kallid missikandidaadid ei ole veel nimetatud nendeks, keda teid varsti nimetatakse, aga ma olen kõige kiirematele tänulik selle koosveedetud aja eest ja ta soovida, et see teie päev täna siin, mida Volmid praegu teile mängi magusad kõrvale sosistada, et paremini teie uue elu algus, teie eneseväärtustamise, teie naiselikkuse, teie emalikkuse, teie tõelise daamile, kui see auto suur algus. Ja ma tahan teid kõige siiramalt tänada selle väga toreda selle kõige, mida me oleme isegi koos läbi elanud ja ta 56 aastat hiljem tonium missivõistlus ei ole mitte viimane ja kui tänane üritus Saali ja televaatajaid natukene veenda, et see asi ei ole nii hull nagu või kardavad. Ja kui järgmisel aastal, kui me tahame Mihklivoonia, mis Vironia ja mida teha, kui ma ei peaks tõesti neid tüdrukuid nii-öelda niimoodi leidma, nagu ma praegu leidnud oleks ma võinud sellest võib olla väga palju rääkida. Ei, siis oleks meie missioon täidetud. Kas teil päevas kord ikka tuleb meelde, et olete Eesti, mis kui tihti see teile meenub? Ausalt öeldes ei ole see minule veel pähe jõudnudki, et ma, mis Eesti olen vaadates pilti ja kui minu juures töökaaslased suhtuvad väga tihti siiski, kui, mis Estoniasse eelkõige seda minu direktor Ülo Pärnits siis tekib jälle selline hea tunne. Soe tunne südames. Muude päevaaskelduste seas ja viibides kodus vanemaid aidates ja kõike, siis see ununeb täielikult. Aga ometi Eesti kihiseb ja kahiseb, on siin naiste kongressid ja igasuguüritused, kuhu tegelikult nii mõeldes peaks ju Eesti, mis kuuluma. Ja kindlasti peaks. Üks üritus, kus ma olen viibinud, on Eesti pere eestseisus. See oli eelmisel aastal, ma käisin nende koosviibimistel või koosolekutel. Nüüd on see kaera vaibunud. Muidugi, ma olen alles noor, ma ei tea nii täpselt neid muresid väljendada nii täpselt oma mõtteid. Ja võib-olla see on ka üks, miks mind sealt eest seisuselt nagu välja on jäetud? Aga siin jälle olen mõelnud, et ennast pakkuma ka ei julge kuhugi minna. Et võtke mind nüüd, et olen ikkagi Missis Estonia. Olengi kahe tule vahel ja. Aga midagi tahaks nagu ära teha, et jääks mingi jälg, eks ole, ei ole ju ainult see missielu, et sa käid siin kuskil saadetakse, tahaks midagi ära teha. Muidugi tahaks ära teha, aga jälle oma mõistusest tuleb puudu. Mismoodi ja kuidas? Võiks ju keegi suunata ja aidata. Sest selge, et noor inimene vajab seda nõuannet ja tuge. Alustades seda suurt ja rasket elu. Ja praegu ma tõesti tunnen, et mind on lükatud sinna vahutavatesse elu lainetesse. Maadlen siin väga paljude probleemidega. Praegused probleemid puudutavad muidugi põhiliselt minu missielu. Maadlen nende kuulujuttudega, maadlen oma hea maine eest seismisega. Ja vahel tunnen, et see kõik käib mulle üle jõu. Tahaks ära minna kuhugi Kihnu saarele üksinda elama. Rahulikult. Teiselt poolt tunnen, et elu ongi üks mäng, üks keeruline labürint, kus Peab oskama orienteeruda. Ja kui ma sellele mõtlen, siis tunnen, et mu siiski on seda jõudu. Ja arvan, et ka mõistust. Seda tahet aidata tõde jalule seada, aidata. Ühte üritust ühte väga kaunist üritust Miss Estonia valimisi õigetele radadele seada. Tahaks väga, et see järgmine, mis ei kannataks selliseid muresid, et tal ei tekiks nii suuri probleeme kust riideid hankida, kuhu esinema minna. Mismoodi tasustamine toimub, kes sind saadab? Tahaks, et need probleemid oleks temale juba lahendatud. Ja et tõesti kui mitte sellel missivalimistel, siis järgmistel missivalimistel oleksid olemas oma kindel meeskond tõelised džentelmenid, kes seda üritust läbi viiksid. Ja ka oma kindel meeskond, kes pärast sele messiga tegeleksid. Ma ei tea, julgen öelda välja ka, et üheks toredaks meeskonnaks olen ma leidnud Inoreki, kes väga hästi suhtusid minusse seal valimiskampaaniashowl ja julgen ka öelda välja selle tee, et oma nahal kogedes ja tunda saades. Mul on tõesti see kogu missiüritus mesi valimisest kuni missi missiooni täitmiseni välja. Valeri Kirsi poolne üritus ja Meil on tõesti väga kahju, kui see pikemat aega edasi niimoodi jätkub. Kui missivalimisele ei lisandu juurde teisi inimesi, kes vastutaksid erinevat liiki tegevuste eest, mis puudutavad siis kogu seda missikampaaniat. Nii et Eestis on juures veel üks monopol, nii nagu meil neid veel vähe oleks. See tuleb raudselt lõhkuda, sest muidu kannatab meie, Miss Estonia maine, tema nimi ja tiitel ainuüksi meil Eestis vaid ka välismaailmas. See oli jah, ootamatu pisut minu jaoks leida siiski muremõtetega missi sest ma kuulasin missivalimistele inte, kus kõik oli nii ootust. Tulvil ja ja ärev ja ja nii palju. Teid oli teil sügisel peas ja siis ma olin tõesti õnnelik. Täis lootusi ja ootusi. Leiunumber üks heli. Ja ole heas seisus ja siis on, kohe tuleb siia. Aime balandi, Nõukogude naine. Nagu öeldi, mina olen, nõukogud, ei näi. Tänased Nõukogude naised tahavad väga teada, milline see peab olema see kodu, kus kasvavad nii toredad Neinud, kelleltki missikandidaadid. Eelkõige peavad olema siin kodus kodusoojus mõistma vanemad. Ja kindlasti peaks olema seal peale ühe lapse veel mitu-mitu last. Mina olen natuke vaesemasse ossa, sest mul on ainult üks õde, aga õde on mul väga arukas ja täielikult ranna. Ja ka vanemad on väga mõistvad. Kellele ma võlgnen väga suurendanu. Loodusjumal ja vanemad annavad meile palju, aga nagu me oleme näinud oskanile siiski elus väga palju ära rikkuda. Tänu millele olete teie suutnud ennast nõnda kena hoida? See on muidugi väga raske küsimus minu jaoks. Lihtsalt see minu eluviis, mille järgi ma elan. Ma mõtlen ja minu arusaamised elust olla igati täiuslik neiu ja eelkõige pöörama Tähelepanu asjalikel telgedele. Maid ilmastasin üksnes välist ilu, sest väline ilu on seeni. Kaob aastate pikku vaid eelkõige tuleb parandada sisemist ilu, mis jääb. Missugune on siis tavaline Miss Estonia päev? Tavaline Miss Estonia päev möödub töötades maineris sekretärina. Ja seal ma teen täiesti tavalist seda sekretäritööd. Võtan külalisi vastu telefoni, võtan vastu, kui vaja, keedan kohvi, registreerin kirja seal ja kõike, mida sekretär lihtsalt peab tegema. Ja peale teed, kas viibin trennis? Käin külas tuttavatel ja olen lihtne, tavaline eesti neiu. Hommikul tööle, õhtul koju ja kui mul on vaba õhtu, siis ma hea meelega lähen ja viibin missestoniana rahva keskel. Aga neid kutseid on olnud võrdlemisi võrdlemisi vähe. Ma ei tea, milles on asi. Ja pean ütlema maarahva auks, nemad on mind rohkem külla kutsunud, kui linnarahvas ei ole aru saanud, ka sellest on jäänud need sponsorid, kes missiüritust toetasid. Mitte keegi ei ole mind kutsunud endale peoõhtule. Mõtlesin küll, et vana-aasta õhtul on uhked ballid ja asutuste peod ja et lähed kindlasti minul kui Miss Estonia ana väga kiireks. Ära ma ei tahaks kellelegi öelda. Aga uskuge, või ärge uskuge, mitte keegi mind ei kutsunud külla ja peoõhtut kaunistama. Võib-olla teie küllakutsumine maksab väga palju. Kõige esimene pettumus oli kui juunior palus mind juuksurite konkursile avama ja kui ei leitud kooli direktori ja Valeri Kirsi vahel ühist keelt ning see konkursi avasid väikseid rahvariietes neiud siis see oli esimene pettumus. Ja kuidas need kaks meest omavahel oleksid kokkuleppele jõudnud, mille pärast nad vaidlesid. Haiglas tekkis muidugi missitasustamise süsteemis. Kui, kui kõrgelt, siis seda minut teene juuksurikonkursi heaks hinnata. Ma mõtlen seda teenet rublades hinnata. Teie hind oli liiga kõrge. Kui hiljem seda kuulsin, siis see oli ikka väga kõrge, see võttis tõesti kuidagi jahmuma. Ma saan aru, et läänemaailmas, mis, kui ta esineb, nõutakse tema esinemise eest väga suuri summasid. Kuid me ei tohi unustada, et meie ei ole veel oma arengult sinnamaani jõudnud et nakata ladu rublasid küsima ühe missiesinemise eest, kui tõesti lastekodudes ja lasteaedadesse ei jätku raha mänguasjade ostmiseks. Ja kui roosid ei saa parandada oma klubisid või ei ole seal raha parandada interjööri, et raa saaks meeldivalt puhata. Ja siin lööb jälle välja see korraldamatus ja see kindla süsteemi puudumine missikasutamises. Ma ei räägi praegu iseendast, vaid ma räägin just sellest tiitlist, Miss Estonia, mis peaks selle tiitliga kaasnema. Järgmisena on mul suur au ja suur rõõm esitleda meile mis Soomet aastal 1988 nina peale. Liina kas te oskate mulle öelda, mis on vahe Eesti ilusa tüdruku ja Soome ilusa tüdruku vahel? Tähendab, ma pean sellele küsimusele lavastama minut minu meelest. Tähendab, minu meelest on vahel eesti ilusa tüdruku vahel ja, ja Soome vahel see, et Soome juus, tüdruk saab maailma vaadata, Eesti saab ajude last aidata. Heli Mets kuidas valitakse Soomes Soome misse? Soome neiud, kes soovivad kandideerida Soome missitiitlile tahavad oma pildid sellisesse organisatsiooni firmasse, nagu on Sinarkisto ö. Kes korraldab neid missivõistlusi. Seal piltide alusel valitakse välja 55 neidu, kes kutsutakse kohale zürii valgete. Muudes hinnatakse kriitilise pilguga läbi valitakse välja 10 neidu kellega tehakse nädala jooksul pidevat trenni. Nii liikumise osas, nii nende suhtlemises. Ja kõik see nädal lõpeb siis missivalimistega. Ka trenn toimub üheaegselt suure ekskursioon Nonii ja tutvustamis luu ka mööda Soome vabariiki, siis reisitakse põhjast lõunasse, läänest itta ja antakse sõusid, kohtutakse sealsete kohalike inimestega ja pidevalt on Ma misside treeningutest, artiklid ajalehtedes, ajakirjades, inimesed valivad oma lemmiku neiu juba välja hääletamise teel. Missid on pidevas objektis pideva vaatluse all, terve see nädal ja ka reisides mööda Soomet reisib kaasa neidudega terve see zürii kes suhtleb nendega siis igas olukorras. Ja Mul õnnestus üks selline reis see aasta kaasa teha. Ja reis algas meil Helsingist, kus me sõitsime põhja Kuusamosse. Seal algasid misside treeningud ja treeningud olid küll siis slaalomi, suusatamises, mootorsaanidega sõitmises, põhjapõdrale ega võiduajamises, samuti muidugi liikumise trennid, suhtlemine, psühholoogidega. Kõik see oli niivõrd meeldiv tüdrukutele. Ja samal ajal ka pingeline võistlus nagu terve nädal, sest žürii oli ju ka seal metsas, põhjapõtrade juures ja slaalomi suuskadega mägedes kaasas, nii et nagu suhtlemine Züriga toimus pidevalt ja tõesti soome, mis valiti väga sellise karmi karmi võistluse tulemusena, mitte ainult selle lavalise esinemise järgi. Neiu, kes omab Soome missitiitlit, tema muud tegevust ei teegi. See on tema tee olla, mis Soome. Tema töö on reklaami teha kaubamajades, kauplustes samal ajal viibida igasugustel näitustel, avatseremooniatel, avaüritustel ja igal pool, kuhu teda külla kutsutakse mäe rahva sekka ja üldse esindada Soomet, nii kodu- kui välismaal, tema kõige paremas mõttes, see on saemissitee, tal ei ole muid probleeme. Ja praegune neiu, kes Soome missiks valiti osa löödal tema neiu, kes õppis. Ja kui ma nüüd ei eksi, siis ta õppis Rootsis ülikoolis, tema õpingud katkestab aastaks, et peateede soome missina. Eks sealt oleks meilgi üht-teist õppida, kuidas missivalimisi korraldada. Õppida on väga palju ja seda me tegemas seal Soomes tegelikult Valeri Kirsiga käisimegi ette Ta juurde kogemusi. Ja tõesti, väga paljud situatsioonid olid niimoodi, et et hing oli nii ja jälgisime, kuidas see üritas reise käida. Üks selline oli näiteks õhtuti kohtumine kohaliku pressiga. Ja kohtumine ise toimus ainult kahe tunni vältel ja väga meeldivas hubases õhkkonnas püstijalu seistes, kus oli siis rootsi laud kaetud ja seal ei olnud peal söögid, vaid olid joogid, erinevad mahlad ja, ja kokteilid, mineraalveed ja härrad pakkusid siis noortele neidudele seal jooke, samuti neiud lihtsalt kõndisid ringi, kui nende juurde tuldi, küsitleti neid vaadati ja lihtsalt, nii öeldes neid katsuti vaadati lähedalt. Et nagu oma kohalik, mis valida. Ja see oli selline. Selline üritus, mis tõesti nõudis etiketi tundmist ja esimene õhtu, kui see coctail joomine nii coctail õhtu toimus. Ma olin küll on niivõrd krampis ja nii sellises pinges. Et mõtlesin, et tõesti, et nüüd ainult marki täis ei teeks. Et säilitaks selle hea maine ja et keegi ütleks, et näed, et need ei oska ja et noh, et eks nad sealt ole tulnud sealt kuskilt pimedast metsast. Aga šampusepudeliga õnnestus Valeri Kirsil siiski veidi margi täis tegemine. Kahjuks seda on ja mulle väga palju öeldud ja esimene asi ka, kui ma koju jõudsin, siis asi, mida kodus, et mul küsisid, et miks kõik oli kõik nii kena ja miks te tegite siis pudeli, andsite aga seda pudeli andmist, ma nägin ise täpselt samamoodi nagu nägiga eesti rahvas televisioonist. Sest ma ei teadnud, et ta seda kavatsed teha. Me sellest ei olnud vestelnud. Ma arvan, et ju see oli malli võtmine Odessa neiult, kes meil andis šampuse ülevalerile meie missivõistluste aega. Mul on suur rõõm ja au esitleda teile mis on aastal 1988 taastaburjabki. Kraan on mul kodus vitriinis. Kui mulla lihtsalt tulevad, need käib väga palju siis esimene küsimus, et saaks missikrooni käes hoida ja seda linti katsuda, mida ma siis endal peal kannan. Ega ometi seda krooni teie käest nüüd ära ei võeta, arvatavasti võetakse see ära ja pannakse järgmisele messile pähe. Ehkki minu arvates peaks uue kraani tegema, sest sellise krooniga võimatu esineda on alati endal juukseid kinni panema, siis on minu arust väga tülikas. Sest Mul on niivõrd raske ja ta seisab ainult hästi pahmaka juuste toetusel ja samuti kroon ei ole ka kvaliteetne, nagu kõik esemed meie elus nii lagunes, kase on mul peas, ära kukkusid kivid, ära, kukkus see plaat teest ära, nii et alles hiljuti teinud remondist välja. Et saaks teda jälle auga kanda, nii et kui meil isegi missikroon ei ole tehtud kvaliteetselt, siis ma kahtlen, et me ei saa nõuda ka seda teist poolt missiesinemise eest kõrgelt. Tasu. See need asjade siiski peavad olema paika pandud, ma tahaks väga loota, uus, mis, kes sellel aastal saab krooni enda pähe saaks selle krooni ilma nende mure mõteteta. Mis teie peas praegu liiguvad. No muremõtted tulevad tal kindlasti pähe, sellepärast et ega aastaga siis kõik see probleem Emily lahene. Probleemid on ja jäävad niikaua kui me tõesti ei pane paika kindlat süsteemi alates tüdrukute kokkukutsumisest, eelproovile ja lõpetades seal siis juba missi kasutamisega. Aga kui saan mina hakkama sisse küll järgmine neiu saab ka hakkama sellega selleks on vaja lihtsalt seda julget pealehakkamist ja kindlalt närvi seda külma närvi, et olla kõigest üle ühelt poolt rahva halbadest juttudest ja teiselt poolt sellest korraldamatusest. Praegu need selle aasta vahetud muljed on muidugi eriti värsked ja sellepärast ka nii kriitilised. Aga kas te suudate kuidagi ette kujutada, et ütleme, et 10 20 aasta pärast mõtled tagasi sellele päevale mil kõlas signaal, mis Estonia 88 öeldi, teie nimi? Teil hakkasid pisarad, poolakatele pandi kroon pähe. Mis võiks siis meelde? Ma olen täiesti kindel, et mulle tuleb meelde ainult kõik. Ma näen juba selline inimene. Kes kiiresti unustab halva ja ega siis ei peagi seda kõike ebameeldivust südamest kaasas kandma. Praegu lihtsalt hetkemured mis ma olen siin välja öelnud. Aga 10 aasta pärast oma lastele kindlasti ma jutustan ainult head. Sest siiski tuleb arvestada seda, et ma olen esimene esimene miss Estonia 56 aasta järel. Ja nagu ise olen mõelnud, eks see ole üks ja seeneperestroika üks saavutusi meil eestimaal. Jaa, olla selle saavutuse vili. See Annika. Ja inimestega olen saanud palju suhelda nii esinemistel erinevates paikades. Ja see on kuidagi nagu minu sisemisele tundele juurde andnud sellist kindlust enesevalitsemist ja seda oma maailmavaadet kujundanud. Olen saanud väga märkimisväärsed reisid Jugoslaavias, Soome, Mehhikosse. Sellised reisid, millest võib-olla minuealine neiu võib ainult unistada. Ja mina olen Nad tõesti saanud ühe sellise iludusvõistluse võidu tulemusena. Need on sellised asjad, mis annavad seda sära ja seda ruudu juurde olla üle nendest ebameeldivatest asjadest. Nii toonia. Kuuldud saates rääkis Miss Estonia 88 Helimets. Saate autor oli Elme Väljaste muusika valis Silja Vahuri.