Tere, hea vikerraadio kuulaja on laupäev, on rahvateenrite aeg ning on aeg kokku võtta lõppeva nädala sündmused London endale hinnangud ja oodata pisut tulevikku ning täna on Lõppeva nädala sündmuste analüüsimisega siin rahvateenrite stuudios tegevad Aivar Hundimägi, Äripäeva peatoimetaja asetäitja Heidit Kaio, ajakirja pere ja kodu peatoimetaja Lauri Hussar vikerraadiost ja, ja tänases saates räägime siis loomulikult Jean-Claude Junckeri uuest komisjoni kandidaatide koosseisust. Juttu tuleb praamihankest siis saarte ja mandri vahelise praamiliikluse korraldamise võimalikest arengusuundadest võib-olla ka muutustest Eesti erakonnamaastikul, kui jõuame, aga loomulikult räägime tänases saates kõigepealt julgeoleku teemadel, sellepärast et et olukord on selline, et nendest teemadest me ei saa üle ega ümber minna ja võib öelda, et Eston Kohveri röövimine on jätnud märgiga sellele nädalale ja, ja peaasjalikult meie meedias toimuvad arvud, elude või arutelude kese on ikkagi selle skandaali selle selle skandaali ümber keerelnud. Ning täna me võime öelda siis, et Eston Kohver on vaial Moskvas refortava vanglas, talle on esitatud süüdistus kolme paragrahve alusel, neis kõige kangem on siis süüdistus spionaažis ja Vene riik on talle määranud kaitsja, aga ka Eesti riik on otsinud talle kaks kaitsjat kellest räägitakse siis seda, et tegu on Venemaal väga tuntud advokaatidega advokaatidega, kes siis on mitmetel olulistel kohtuprotsessidel esindanud just inimesi, kes on vene võimudega pahuksis, sealhulgas annad, kaitsnud. Pan skandaalse punkbändi Pussy Riotit ja no täna me oleme selles seisus, kus siis toon Venemaaga suhtlemisel seoses Eston Kohveri röövimisega on läinud karmimaks ja, ja, ja siin on ridamisi toodud välja ka ka fakte, mis viitavad sellele, et piiririkkumine toimus just Vene poolel, et toimus Vene poole erioperatsioon ja ja kaitsepolitsei on avaldanud ka piiririkkumise protokolli, mis siis samal päeval sõlmiti Vene poole osavõtul, kus on siis viidatud sellele, et liikumine toimus Vene Föderatsioon, Eesti Vabariik, Vene Föderatsioon suunal toimus ka Vene Föderatsiooni poolel lõhkepakettide plahvatus või kolm plahvatust. Ja, ja, ja vene poole paber kinnitab enamvähem samas sõnastuses või ligilähedaselt, et samamoodi sedasama juttu, aga, aga sellel nädalal Vene pool seda siis rohkem edasi arutada ei tahtnud või siis nad ei tahtnud seda kinnitada, tekkisid erimeelsused ja, ja siis nii-öelda teisele kohtumisele, mis kokku lepiti, vene poole esindajad enam ei, ei tulnud. No tõepoolest, eestlastel oli tohutult tugev trump, et selline esialgu esialgu ja kiiresti tehtud Togolm vene piirivalvega olemas on, et tegelikult see on see alus, millega saab rahvusvaheliselt ka laiemale toetusele apelleerida, sest muidu jääb tõepoolest sõna sõna vastu. Ja ka see, et, et Venemaa seda protokolli, mis tookord tehtud sai, ei taha tunnistada, aga see oli üsnagi ootuspärane. Jah, et sa ütleme nädal või nüüd lõpeb nädalat, siin on ongi nagu selles juhtumis tulnud minu arust selles, et võib-olla kaks või kolm olulist olulist Emarendust, et üks, üks, et, et Eesti poole väited või seisukohad on, on saanud kinnitust, mis, mis alguses eelmise nädala lõpus selle kohta öeldi. Mis peaks andma ka meie partneritele julgust toetada Eestit. Teisalt on näha, et, et Vene pool teeb, mis tahab, et, et selles mõttes ei ole nagu mingeid reegleid ja mida nad järgivad, et ja mis muudab selle konflikti lahendamise teraselt keerulisemaks. Ja, ja kolmas asi on selge, et see on poliitiline protsess, et, et pole mõtet loota, mida on ka ütleme, Eesti poole poolt, siis palgatud Kohveri advokaadid öelnud, et pole mõtet loota mingile õiglasele kohtumõistmisele, et see koht lahendada. Kohtuotsus sõltub sellest, mida otsustatakse FSB juhtkonnas või ka Kremlis. Ja seetõttu on ongi võib-olla oluline edaspidi, et kuidas suudetakse poliitilist survet avaldada Venemaal, kuna meil Natukene ka noh, ma viskan nalja, aga selline tagantjärele tarkusesaade, siis kui nüüd hinnata, kuidas on Eesti ametiasutused käitunud, kuidas on, kuidas on eesti kriitikud käitunud, siis ma pean küll ütlema, et, et see, et alguses valiti selline pehme tee ja pehme joon et, et järsku kuidagi laheneb ja et, et noh, ma saan aru, et Kaitsepolitsei ütles, et et nad ei käsitle seda, seda teemat poliitilisena, et see on, see on kaitsepolitsei viis teemadest rääkida, aga aga, aga see, et Eesti poliitikud alguses ei võtnud jõulist seisukohta ja ei asunud kohe selle teemaga tegelema ja ja, ja see et kohe ma Me kuulsime selliseid üsna üsna ümmargusi lauseid alguses, võib-olla võib-olla see oleks võinud olla pisut teisiti, kui, kui oli ju selge, et Vene poole erioperatsiooni tulemusena rööviti Eesti vabariigi territooriumilt, et kaitsepolitsei ametnik siis juba reeelmise nädala reede keskpäeval oli, oli selge, mis on toimunud ja, ja siis oleks pidanud võib-olla oluliselt jõulisemalt reageerima, sellel hetkel veel toimis või toimus, või siis NATO tippkohtumine, võib-olla oleks tulnud ka sellel hetkel juba juba NATO partneritele rääkida täpselt nii nagu need asjad on tegema avaldusi, ehk siis näitama, näitama nii-öelda sellist suhtumist, mida me näeme täna, kus siis saadetakse väga teravas toonis kiri Venemaa välisministrile ja räägitakse tõesti nii-öelda seda keelt mida, mida noh, ühe sellise inimröövi puhul tegelikult tulebki rääkida, eks ole. On see on, see on võib-olla tagantjärele tarkus, aga, aga samal ajal noh, kui me hindame nüüd seda olukorda et et kus me oleme, et mida oleks võinud Vene poolelt oodata, siis, siis noh, me ei tea küll selle erioperatsiooni sisu. Aga juba ainuüksi ainuüksi see fakt, et üsna kiiresti viidi Eston Kohver le Fortova vanglasse ja oli selge, et sellest kujuneb üks selline FSB EFS b tõsine lugu. Ja et FSB hakkab seda, seda teemat väga tõsiselt käsitlema juba ka sellel hetkel oleks pidanud noh, nii-öelda võib-olla nende nende teemadega varem välja tulema, aga, aga, aga see tagantjärele tarkus noh tõenäoliselt võib olla ainult sellepärast, et me, et me saame täna aru või et me, me saame nüüd nüüd aru, et millises reaalsuses me oleme, et me oleme täiesti uues reaalsuses. Et Venemaa käsitleb Tookordne pehme reageering eelmisel reedel oli võib-olla selles mõttes mõistetav, et, et Eesti võimud tahtsid jätta mingigi väikese šansi lahti, et järsku on tegemist eksitusega või ehk on juhtunud midagi, mis ei olnud kummaltki poolt planeeritud. Et see väikene väikene võimaluse killuke pidi nagu jäetamat, et et kohe ei saanud nii-öelda ruupori külge asju panna, et selles mõttes ma mõistan, kuigi ilmselt see ütleme ametkondade reaktsioon ja nagu inimeste enda tunnetus olid tegelikult väga suurteks kääridega. Et ma kujutan ette, et, et nende inimeste hulk, kes vaatasid reedel uudisvoogu ja siis lihtsalt mida rääkisid selle peale, et see tundub uskumatu ja, ja võib-olla võib-olla see ka on tõesti mingisugusele sellisele arheotüüpsele eestlaste hirmule rõhumine, et, et Venemaa, Venemaa vangla röövimine Eesti Eesti territooriumil, et see on, see on midagi, mis, mis kuulub nagu väga-väga kaugesse minevikku. Et, et jah, tõepoolest seda ma usun küll, et aga noh, ütleme tavainimese arusaam sellest ja noh, nagu reaktsioon võis olla väga erinev sellest, mida, mida ametlikud kanalid reedel eelmisel reedel siis avalikkusele kuuld andsid. Aga see esialgne, selline pehmem reageerimine, et seda on ka põhjendatud, et tegelikult oli nagu eesmärk või soov lootusetu, et võib-olla Venemaa saab aru et ta on teinud midagi valesti ja see inimene nagu tuuakse tagasi või antakse Eesti poolele üle ilma ilma suurema kisa-kärata. Teisalt me ei tea, mismoodi on rääkinud näiteks meie välisministeeriumi esindajad ja siin Venemaa suursaadik, et et see, mis välja on öeldud, on üks asi, aga võib-olla sellises omavahelises kabinetivaikuses toimuvas suhtluses kasutatakse ka ka natuke otse kohesemaid väljendeid. Ja, ja teisalt on, on muidugi noh, kui panna nagu ikkagi Eesti poole seisu korda ennast, et, et väga keeruline on nagu aru saada, et mis asi on see Venemaa motiiv või, või miks selline asi üldse juhtus või noh, ütleme ja kui sa ei tea, et mis, mis on, mis võivad olla need teise poole motiivid või arvad nüüd valesti teadvad sa võidki valida nagu käitumiseks vale taktika? Nojah, et tõepoolest, et seal on võimalus selles, et, et teise poole motiiv on tõesti see, et, et võtta nii-öelda keel ja, ja mängida sellist spioonimängu ja teine variant, siis on see, et tegemist on siiski laiema poliitilise aktsiooniga, et nüüd kumb, kumb mäng on see, mida mängitakse ja ilmselt siis just see suurem poliitiline mõjutamine on see, mis. Taustaks viskaksin õhku ikkagi veel ühe võimaliku teooriat, mis iseloomustab seda esialgset reaktsiooni, et suhetes Venemaaga üsna tihti Eesti mõtestab, et, et, et me näeme ennast seeläbi rohkem NATO ja Euroopa Liidu liikmena ja mõtestame oma tegevusi ka läbi Euroopa Liidu ja NATO ehk siis, et, et me mingites kriitilistes küsimustes suhtlema oma Euroopa liidu NATO partneritega üritame leida mingisuguseid lahendusi, et Euroopa Liidu seisukoht oleks ühtsem, et kas, kas ei ole võimalik, et see esialgne natukene tagasihoidlikum reaktsioon või eeldatud tagasihoidlikum reaktsioon oli tingitud ka sellest, et, et konsulteeriti partneritega või siis ühel hetkel leiti partneritega suheldes, et võtame nüüd natuke rahulikumalt, järsku on tegu arusaamatusega ja seda on võimalik veel kiiresti lahendada? Ärge unustage, et see oli väga mugav olukorda partneritega suhtlemiseks, sest samal ajal oli käimas või siis tippkohtumine, kus kõik vajalikud inimesed olid suhteliselt hästi kättesaadavad. No tõenäoliselt ka partnerid ühel hetkel võisid seal võltsis midagi küsida. Küsimus on selles, kas Eesti peaminister siis või, või ametnikud, kes seal olid, ka informatsiooni piisavalt jagasid või ütlesid, et me saame ise hakkama ja kõik on hästi. Jah, et teisalt muidugi noh, ikkagi see olukord ju mulle tundub, et, et tänasest on nagu loomulik, et teised riigid või ka partnerid on, on alguses nagu umbusklikud ehk et tegemist oli ikkagi Eestis. Kaitsepolitsei ei tööta, aga see, et ta võeti noh, viidi Eestist Venemaale, et see tundub nagu uskumatu selline ja see koht, kus see toimus, et selle ümber oli nagu palju segast ja, ja see, et, et võib-olla on ka partnerid natuke skeptilised, et äkki räägita meile kõike või me ei, ei saa nagu, kui pole seda kindlust, et Sazini toimisid nagu niimoodi reageerida nii jõuliselt, et see on, see on võib-olla nagu mõistetav. Et, et noh No loomulikult on mõistetav, kui kui keegi vaatakse reede õhtust Facebooki voogu, kus minu sõbrad enamasti on ajakirjanikud, siis need, need mõtted, mida ajakirjanikud omavahel vahetasid, olid üsnagi nii-öelda küsimusi püstitavad, ma ei ütleks, et skeptilised, aga just nimelt sellised, et aga see, aga mis siis aga kuidas, et, et tegelikult neid küsimusi tõesti oli reede õhtul veel päris palju õhus, aga seda seda nagu hinnatavam, et, et need said vähemalt juba esmaspäeva hommikuks täiesti adekvaatsed vastused. Üks küsimus muidugi veel on, on ikkagi selle operatsiooni sisu ja vot seda avalikkus praegu ei tea ja selles mõttes on seda ka väga rasket. Me teame seda Eesti poole põhjendust. Aga et see oli piiriülese korruptsiooni või siis mingi salakaubaga seotud operatsioon, aga aga me, me tegelikult selle sisu täpselt ei tea, et kui me teaksime seda sisu, siis teostaks palju lihtsam sellele anda hinnanguid, et, et ma, ma selles mõttes oleksin natuke skeptiline, et kas meile kõike on täpselt öeldud, mis operatsioon eesmärk oli. Me kuulsime Ka selle kohta, et Moskvas on siis palgatud Eston Kohverile väga tuntud kaitsjad ja tänane Postimees on nad lausa nädala persooni täna välja toonud ja, ja nad on siis kaitsnud ka skandaalsed punkansamblite bussirajad. Ma küsiks kõigepealt niimoodi, et, et et kas te peate seda õigeks, et, et noh, niivõrd skandaalseid kohtualuseid kaitsnud advokaadid nüüd lähevad Eston Kohveri kaitsma, et ühelt poolt see kindlasti annab läänemaailmale väga selge sõnumi, millega on tegu. Teiselt poolt aga see annab ka Vene ühiskonnale mingisuguse paralleeli või vähemalt võimaluse seostada jälle jälle seda lugu teistmoodi teistpidi. No nende nende meeste nimed ja taust on selline, et võib arvata, et vaikselt see kohtuprotsess toimuma ei saa. Et tõenäoliselt arvestades, et siin Postimehes on nimetanud neid ka PR advokaatide, eks, et siis siis tänu nende isikute taustale võib arvata, et ETK venelane meedia hakkab selle protsessi vastu rohkem huvi tundma ja kajastab seda Eston Kohveri lugu. Kui siiani ja sa tahad väita, et see on nagu osa ma küsisin Kas see, kas see on okei, et ühelt poolt, et Venemaainimene ta saab muidugi ainult seda sõnumit, mida viimasel ajal kremlist ette kirjutatakse, aga aga ta saab jälle ühe sellise sõnumi juurde, millal ta siis ühte lahtrisse paneb, et kas see, kas see on okei või ei ole, et, et me võime ju selle üle pisut arutleda? Samas, ma arvan, jah, see on tegelikult hea küsimus, see, see sõnum, mida tavaline inimene saab, on siis tõesti see, et, et on samad advokaadid, kes on nii-öelda meelsusvangidega varem tegelenud, loodan, et venelased teavad, et bussi rajatud peetakse lääne poolmeelsus vangideks ja teiseks muidugi see, et, et see, mis ma saan aru, et venelasi on pahandanud bussi raiuti, puhul ei ole mitte niivõrd või ainuüksi see, et nad on Putini vastased, vaid see, et nende aktsioonid on kirikus toimunud, ehk siis nad on nagu solvanud Vene inimese jaoks väga olulist institutsiooni. Ja nüüd ütleme, võib-olla see seos ei ole väga soodne või väga-väga vajalik. Samas ma julgen arvata, et läänemaailmale see ei ole oluline, et pigem on olnud ikkagi bussi raiutil väga, väga suur ja lai toetus mitte ainult poliitilises mõttes, vaid ka nagu superstaaride tasemel on ju mitmed tõesti tuntud tuntud ja armastatud popmuusikud nende poolt sõna võtnud. Nii et selles mõttes ma arvan, et läänemaailmale on see jah, väga positiivne sõnum. Samas, kuidas nad ju sellest teada andsid, et nad on, on meie kaitsepolitsei töötaja siis esindajad Twitteri kaudu, kui ma õigesti VR. Kas ma ei kujutaks ette või tea juhtumit Eestis, kus mõni eesti tippadvokaat annaks, kas Twitteri või Facebooki? Kaudu tead, no kuulge, aga meie president arvestab Twitteri kaudu igasuguseid sõnumeid saata. Ütleb, et, et see noh, et meil tõenäoliselt on soov palju suhelda sotsiaalmeedia kaudu ja rääkida endast enda tõest, aga noh, paratamatu on ka see kindel on see, et ega tellija saab selle paika panna, mismoodi nad võiksid nii-öelda avalikkuse suhelda, kui palju nad võiksid kisa teha ja, ja nii edasi ja nad ise on öelnud. Nende valikut on ka põhjendatud toodud positiivsena välja, et et nad tõesti pälvivad tähelepanu, kuna see protsess, poliitiline ja tõenäoliselt edu on võimalik saavutada läbi läbi selle, et Vene riigijuhte survestatakse siis erinevate teiste riikide poolt, siis, siis võib-olla on see hea lahend, aga eks me jälle nagu sa ütlesid meie tänase saate kohta, et eks me tagantjärgi saame seda kommenteerida, et kas nad olid edukad või mitte. No ühe erinevuse Ma siiski tooksin, et kui bussi rajati puhul sellel seltskonnal, kes, kes nende aktsioonidega esines. Ma oletan, Endel, et nendel oli mõte valmis, et nad võivad vangi minna ja, ja tegelikult Nende vangisolek on ka omamoodi nagu protest või on nagu meelsuse näitamine seda enam, et seal on naisi, kellel on lapsed ja nii edasi, et välismaa meedia meedia jälgib seda pingsalt, siis Eston Kohveri puhul on nagu siiski kindel soov, et ta ei läheks vangi. Et see ei ole nagu ju eesmärk, et, et seal mingisugust meelsust näidata seda läbi. Ütleme siis nende advokaatide nimed ka veel ära, jätke need nimed meelde, et tõenäoliselt mõned neist kuulame veel, Nikolai Poloozovio mark, feigin, aga kui nüüd veel pisut sellest Eston Kohveri loost rääkida, siis siis nädala alguses oli juttu ka nendest õppetundidest, mida see lugu on juba andnud ja ja rääkisin ka julgeolekuanalüütiku, Kaarel gaasiga vikerraadio uudis, pluss siis sellest ja ta juhtis tähelepanu sellele, et võib-olla kõige suurem õppetund on, on seotud sellega, et veri Vene eriteenistused ei pea enam kinni mitte ühestki reeglist. Ehk siis nii kirjutatud kui kirjutamata reegleid täna enam sellel maastikul ei ole, ehk siis laieneb nii-öelda selle aumeheliku luurajate Valhalla, täna me ei ole ehk siis kõik, mis on võimalik, seda ka kasutatakse, tehakse ja, ja et et suvalisel hetkel noh, ütleme nii, et ükskõik mille rikkumine on juba täiesti tavaline praktika, mis asetab muidugi eriteenistused tänases olukorras eriti keerulisse situatsiooni ja teeb nende töö veelgi raskemaks. No siin on külma sõja aegsed meetodid, ilmselt tuleb lauasahtlist jälle ja mälestusteraamatutest üles korjata. Ei, see on probleem, et üks asi, eriteenistused, teine asi, kasvõi see, et kuidas Venemaa ei täitnud ju kõiki neid erinevaid seadusi, mis, mis räägivad sellest, kuidas peab võimaldama välisriigi kinni peetud kodanikele kohtumist konsuliga. Et kogu see Venemaa käitumine, noh, sellel aastal tuua Le malemänguga, eks, et siis valgetega alustab ja siis Euroopa teised riigid üritavad mustadega vastu käia, aga probleem on selles, et Venemaa järgi käike, vaid ta mängib nipsu sinuga ja siis ta veel ütleb, et ei, tegelikult ma mängin malet reeglite järgi ja see on, see muudab nagu selliseks hästi ettearvamatuks kogu selle olukorra ja see on ka ka selle meie kaitsepolitsei töötaja puhul noh, võib-olla kõige raskem küsimus, et, et see teadmatus, et kuidas kriis ära ära lahendada võimalikult kiiresti ja võimalikult positiivselt. Üks teema, mis on veel tõstatatud, on piiri kaitsmisega seoses ja me oleme kuulnud siin ka väga kriitilisi avaldusi, et kuidas need meie idapiir on kaitseta ja kuidas see konkreetne juhtum näitas, kuidas ikkagi idapiiril Vene eriteenistused saavad lahendada ja kuidas kogu see kogu see idapiiriga seonduv on meile tõsine probleem siis, siis tõenäoliselt inimestele rahustuseks tuleb öelda, et antud juhul oli tegu ka kaitsepolitseiameti erioperatsiooniga piiril ehk siis enne seda korjati sealt ära, kaamerad, tekitati piiril aken, kus saaks siis meie kaitsepolitsei töötaja tegutseda ja noh, ja kõik siis sellele juba järgnes, aga aga kindlasti võiks selle üle arutleda, et kas piiril on piisavalt võimekust, sest kui kui me nüüd vaatame seda videot, kuidas Eesti-Vene piir välja näeb. Et, et Eesti poolel on mets maha raiutud, seal on suhteliselt kõrge hein noh, tõenäoliselt jälgimistegevuseks on loomulikult siis juba vana tagasi pandud kaamerad mingeid muid sen, muud sensorid ja nii edasi, aga, aga küsimus ikkagi sellest, et kuivõrd kaitstud on Eesti idapiiri, kas, kas mingit noh, loodetavasti mitte rohelist värvi mehikesed? Täna on vist mingit teist värvi mehikesed rohkem tulnud üle piiri, aga aga et, et nad ei saaks üle piiri tulla, et, et piir oleks ikkagi piisavalt kaitstud, et seda sõnumit on üritatud nüüd edasi anda, aga, aga kahtlus on kõigil hinges, et erioperatsioon on piiril. Kas siis piir on piisavalt kaitstud? Ma olen kuulnud, et see et see, et seda niimoodi alguses välja käidi, et, et ei seletatud, miks olid need kaamerad maha võetud, et see operatsioon tehti koostöös piirivalve kohe sellel esimesel pressikonverentsil, et see tegelikult too oli, pahandas selle üle, oldi valitsuses ministrite vahel väga pahased just meie politsei ja kaitsepolitseitööle. Et see tekitaski sellise nende esimestel päevasel reageeringu, et meie piir ei ole turvaline NATO idapiir. See väidetavalt oli tekitanud hämmeldust NATO partnerites ja, ja selle Ukraina valguses sedasama, et rohelised mehikesed, et äkki tulevad ka, et hiljem on seda üritatud nagu teistmoodi veenda, et kõik on korras ja kõik toimib. Aga noh, alati on, on nagu raskem hakata seda tulekahju kustutama, kui, kui seda võib-olla oleks olnud kergem ära hoida. No tõsi ta on, et see esimene reaktsioon oli, ma arvan, paljudel see, mida, kuidas see võimalik on, et, et NATO ja Euroopa Liidu idapiir on, on niimoodi, et seal saalitaks edasi-tagasi, et, et venelased tulevad ühelt poolt eestlased teiselt poolt ja saavad kokku, et seal tõesti hämmeldust tekitas, samas jälle, kui me nagunii-öelda vaatame selliste lihtsalt faktoloogia, et siis siis Eestisse nii-öelda sisse rännanud või siis illegaalselt tulla püüdjaid peetakse ikkagi tavaliselt jõgede peal kinni või siis või siis ikkagi jõgedega seoses, mis tegelikult kinnitab seda, et, et et ju see piir siis ikkagi on piisavalt turvaline ja, ja, ja lootused on siis just nimelt nende veekogude peal. Et siis Eestisse pääseda. Üks teema, mis on veel tõstatunud, puudutab ka ka seda, et kas piirile on rohkem vaja sõjaväelist võimet, kust me teame, et see sõjaväeline pool on Eesti piirivalve alt ära võetud, aga aga kas, kas täna oleks vaja seal ka mingisugust sõjaväelist võimekust, arvestades olukorda, kus Venemaa võib üsna pea ütelda, et et NATO ongi Venemaa vaenlane, et ehk siis Venemaa võib sõnastada, et Eesti NATO liikmesriigina võib-olla ka tema vaenlane, et kas see tähendab ka seda, et me peame oma piiril midagi senisest oluliselt muutma? Noh, ma arvan, et, et Eestis on hulk Eestis NATO-s hulk spetsialiste, kes oskavad seda hinnata ja on ka valmis selleks, et, et Venemaa võib tõesti käituda väga ootamatult. Ma oleksin ettevaatlik näiteks selliste inimeste osas, kes on mingil põhjusel piirivalveametist politseist ära läinud ja nüüd välja ilmunud meediasse öelnud, et me oleme nagu kogu aeg rääkinud, et asjad on halvad ja ja need organisatsioonis toimunud muudatused on kahju tekitanud selle asemel kasu tekitada. Selliseid inimesi nagu ilmub paratamatult välja, kes ka nagu tagantjärgi tarkusega üritavad mingit oma agendat ajada. Et, et ma, ma nagu mina küll ei tunne, et aga ma ei ole ka asjatundjad, ma ei tunne, et kuidagi, et või et meie piir ei, ei peaks või et see oleks halvasti valvatud jumalaks alust kaitsta. Samas on, mis on see meie viimase aasta õppetund, on ju tegelikult see, mida tegelikult militaarinimesed rääkinud juba ammu, et et rindesõda on siiski üks väga väike võimalus tuleviku sõja puhul. Et see, et rünnatakse otse piiri, on tõesti sõjaline võimalus, aga me ju nägime Krimmis, kuidas tänapäevased sõjaväelised aktsioonid toimuvad ja mis on oluliselt ohtlikumad ja oluliselt ettearvamatumaks. Et pigem on see see küsimus, millega Eesti ja NATO kindlasti ma olen kindel, et tegelevad, on just nimelt see kriminäide kuidas, kuidas seada sõjaväelise operatsioone läbi viiakse ja tegelikult ka see, mis Ukrainas toimub, ehk siis nii-öelda sissisõja tekitamine piiri taga. Et see on see, mis on oluliselt problemaatilisem. Et sellise rinde sõjapidamisega ma arvan, et saavad kõik meie militaristid une pealt hakkama, kargavad püsti, püssid kätte, et see, see ei ole probleem. Ukrainaga seoses on täna hommik toonud uudised, uus humanitaarkonvoi on Ukraina poole teele kui te, kui te nüüd meenutate, et mis juhtus selle viimase humanitaarkonvoi tulekuga, siis teatavasti enne seda, kui toona tuli humanitaarkonvoi lahingud ägenesid ja pärast seda, kui humanitaarkonvoi ära käis ja sõitis tagasi, siis hakkasid vene või noh, ütleme siis statistid, aga või me ju teame, et tegu oli ka vene vägedega, hakkasid väga jõuliselt edasi liikuma ja puhastasid märkimisväärse osa Luganski ja Donetski oblasti territooriumist. Sisuliselt murdsid ka Donetski piiramisrõnga ja täname, oleme olukorras, kus kus separatistide kontrolli all on, on rohkem maad kui, kui võib-olla kunagi varem, ehk siis nendest kahest oblastist on nende kontrolli all ikkagi valdav osa. Jah, ja see konvoi tegelikult Ta tuli ilma kokkuleppeta, see nii-öelda esimene konvoi või üle Ukraina piiri. Just siis, kui tegelikult Ukraina sõjavägi oli edukas nendes võitlustes, et ta noh, anti teada üha uutest edasi liikumistest, et noh, mis, mis nagu viitab, see ei pruugi nii olla, aga mis viitab ikkagi sellele, et tegemist ei ole, ei ole nagu humanitaarabiga. Ma isenesest eilne Times kirjutas ka seda, et Ukraina on kaotanud kontrolli riigi kaguosa üle. Et, et noh, nagu selles mõttes võib siis väita, et see on juba selline nagu laialt räägitav fakt mis ja samas ka oli sellest samast Timesis juttu selles, et Ukraina püüab siis plaaniliselt oma piiri kindlustada, aga noh, see see nagu ma juba hetk tagasi rääkisime, siis, siis see piiri kindlustamine ei ole väga, väga tõhusega veenev, et, et need, need pole enam tänapäevase sõjapidamise meetodid, kuigi kindlasti abiks on seegi Mida me näeme siis Venemaaga seoses on ka veel see, et nüüd on kehtestatud uued sanktsioonid Venemaale sellepärast et see, kuidas Venemaa on käitunud ja kuidas, kuidas ta käitub, edaspidi on, on, on kõike muud kui, kui see, et näidata, et või, või et see näitab seda, et Venemaa on nüüd väga sooviks seal seal nii-öelda koheselt nagu rahu ja ja stabiilsust hakata hakata looma ja, ja Euroopa Liit ning USA on nüüd uued sanktsioonid kehtestanud. Jälle me oleme olukorras, kus USA sanktsioonid on natukene karmimad kui, kui Euroopa Liidu omad või siis mõnes mõnes vallas isegi isegi päris karmid, kui me vaatame, et Venemaa kõige suurem pank, Speer pank on, on saanud ikka väga tõsised piirangud ja ja samas ka vene poliitikute varade külmutamine USA poolt, noh, Euroopa ka siin on mitmeid piiranguid sissesõidupiiranguid kaitsetööstusega seotud piiranguid kehtestanud, nii et neid piiranguid tuleb üha juurde. Ja, ja noh, siis loomulikult esitatud takse siia juurde ka küsimus, et kas need piirangud midagi muudavad või et kas need, kas need võivad kuidagi Venemaa takistada varasemate piirangute üle. Venemaa naeris. Nüüd enam nii helgest meeleolus või sellises rõõmsas meeleolus hüüatusi ma ei ole kuulnud, pigem ollakse juba ärritunud nende sanktsioonide peale, et et vaikselt me näeme, et selline närvilisus seoses nende sanktsioonidega hakkab ikkagi kohale jõudma. No ja need uued sanktsioonid tõesti puudutavad ka Venemaa naftatööstust ehk siis tõesti Venemaale hella kohta, aga samas ma julgeks väita, et, et need sanktsioonid on siiski deklaratiivselt, et, et see päris majandussõda on alanud eelmisel nädalal hoopis mujal, ehk siis teatas Poola, kuidas nädala jooksul on Venemaa pidevalt vähendanud gaasitarneid kolmapäeval poole võrra ja enne seda siis teisipäeval 24 protsenti, esmaspäeval 20 protsenti, et et kraane keerata, keerab Venemaa koomale, samuti. On Slovakkia teatanud, et neljapäeval vahendusel 10 protsenti neile gaasitarneid. Kusjuures noh, see, need on juba sellised päris tõsised, tõsised signaalid, sest ega meiegi ju talv on tulekul. Tsiteerides jää ja tule laulu ja Troonide mängu. Talv on tulekul ja enamik meie majadest suurtes kortermajades töötab ju gaasi peal, ehk ehk need on need, need on nagu tõsised tõsised signaalid, mis praegu. Meil on sellega ma nõus ei ole, et enamik kortermajadest on gaasi peal, et need katlamajad on, on võimelised ka ka muuga kütma. Me meie kõige suurem probleem on seotud tõenäoliselt mõned ettevõtetega, mis on väga selgelt ennast ainult ainult gaasile või gaasi gaasiküttele ja gaasiseadmete kasutamisele orienteerunud ja, ja siis, ja siis on ka eramajade omanikud ja on ka mingi osa kortermaju, mis kütavad gaasiga, mis, mille jaoks on siis see, see kõige tõsisem probleem. Et kui tegu on ikkagi suurte keskküttekatlamajade taga olevate majadega, siis seal on võimalik muuta. Aga seda, seda kütmisviisi ja Aga selleks peaks ettevalmistusi tegema tegelikult täiesti avalikult, nüüd et kuulge, võtame nüüd rahulikult ja hakkame liikuma selles suunas, et, et me püüame vähendada sõltuvust Vene gaasist. Tallinn peaks olema vist 2017 täiesti Vene gaasist nii-öelda sõltumatu, et on võimalik kogu Tallinnat kütta, et investeerimisplaanid, mida kevadel tutvustati, realiseeruvad oli siis 2017, oli 2018. Aga ma, ma päris ei ole päri, et need nagu sanktsioon, ioonid ei noh, ei ole. Mis nüüd on kehtestatud, et nad nagu ei ole nii. Ei, nad on kindlasti mõjusad, ma seda ei väida, aga, aga, aga mulle tundub, et nad on ikkagi nagu niisugune lipu näitamine, et need päris päris asjad toimuvad ka ilma deklaratsioonideta. Et mulle mulle nagu tundub, et see, et kogu see sanktsioonide kehtestamine, et see on, on ikkagi käinud, mingi must rääkis, et, et Ühendriigid on, on karmimad, et see on ka mõistetav, sest neil on lihtsam nendes kokkuleppele saada. Et Euroopa liidus on ikkagi. Nägime ju ka sellel nädalal, et, et, et kui tulevad mingid uued sanktsioonid, et siis on olemas mingi hulk riike, kes, kes on nende vastus seekord väidetavalt ka näiteks Soome oli, oli see, kes pidurdades ja ja need sanktsioonid oleks võinud kehtima hakata mõned päevad varem. Aga. Me ei tea ka seda, et, et kas need eelmised ei, ei, ei ole mõju avaldanud, võib-olla kui, kui ei oleks midagi tehtud või nende sanktsioonidega, et võib-olla oleks, oleks Venemaa Ukrainas kaugemal või oleks veel ei tea, mida teinud, et et praegu ikkagi käib mäng selle peale, et mõjutada mõjukaid inimesi Venemaal kellaks on oligarhid. Ja tekitada Venemaa majandusele nõrgestada nagu Venemaa majanduse kaudu Venemaale reservid, mille pealt ta saab nii-öelda lühiajaliselt nende sanktsioonide mõju vähendada. Aga pikas perspektiivis ikkagi noh, peaks panema oma Putinit mõtlema või siis teistpidi, pigem paneb Putinit tegutsema, et me oleme näinud siin ka ajaloost mussoliinite, eks ju, kes, kes ju naeris samamoodi sanktsioonide peale. Pigem otsustas otsustas sõdida. Kusjuures ma kuidagi ei taha nagu Euroopa Liidu sanktsioonide mõjukust alahinnata, et ma kindlasti ei kuulu nende hulka, kes nõuaksid karmimaid sanktsioone. Majandussanktsioonid on kindlasti kõige parem ja mõju saime tee Venemaa nii-öelda taltsutamiseks ja samas me peame arvestama, et selles sõjas on praegu eesrindel meie enda põllumehed ja meie enda tootjad mitte meie tegelikult, et, et selles mõttes ma ei taha kuidagi nagu neid sanktsioone halvustada ja ma leian, et need on pigem vastupidi väga head. Ja ma julgeks kuidagi nagu jälle nõuda NATO-poolset tegutsemist või, või et viige palun relvi Ukrainale või viime väed tainasse, mis tähendaks, et see ei ole enam olukord, kus on ühel pool nato teisel pool Afganistan või ühel pool nato ja teisel pool Iraan, vaid siis on juba vastamisi Venemaa ja, ja NATO, mis annaks Venemaale just nimelt õigustuse ükskõik missugust NATO riiki. Rünnata, kui sa siin juba põllumehi mainisid, siis seoses Venemaa poolsete sanktsioonidega on põllumeestel juba raskeks läinud neist välja toodud, et piima liiter maksab. 25 senti ja see on ilmselgelt alla selle, mis on, mis on piimaliitri omahind, kui, kui põllumees piima toodab, et. Kuigi nad ise väidavad, et, et või noh, nagu väidetakse, ülesanded väidavad, et see piima hind oleks langenud nii või teisiti, aga, aga kindel see, et Venemaa sanktsioonid lihtsamaks põllumeeste olukorda ei tee. Maa oleks ka hästi ettevaatlik sellele, et alla omahinna, et, et seal on kas see 25 26 senti, et selle kohta on öeldud ka, et see on päris hea konjunktuur veel, et et mis võimaldab nagu teenida Vanas rahas mingi kolme krooni juures või natukene alla kolme krooni oleks siis. Ja, ja selge on see, et kõigil piimatootjatel veel ei ole raske, et on osadel ja, ja mis on nagu selles mõttes paratamatu, kui kuskilt kaob turg ära, siis tekib üleküllus turul suurem pakkumine, hind läheb alla ja nõrgemad, kellel seda rasvavaru ei ole või kes on ebaefektiivsemad, neil lähebki raskemaks, aga me, me ei tohiks nagu minna ja ma arvan ka praegu seda teed, et me ütleme nüüd ette, et maandumisele riski kõigi maksumaksjate abil ära, et siin transpordifirmadel omamoodi raske olnud, eks, et nad on, on ka kaotanud palju, palju tööd, tänu sellele me leiame veel neid neid sektoreid, et et mulle näiteks noh, ei ma, mul ei ole sümpaatne see, mida praegu põllumajanduskoda teeb seda niinimetatud piima maha, kallama, sanktsioone. Jaa jaa. Et et noh, need asjad ei ole nii hullud, kui neid üritatakse näidata. Ja, ja noh, minu arust nad reageerivad üle. Aga Lätis on mindud seda teed, et põllumeestele makstakse juurde ja, ja märkimisväärselt antakse rahaga ka piimasektorile ja, ja noh, võib ka muidugi oletada, et Lätis on olukord pisut teistsugune, sest Läti peaminister on endine põllumajandusministeeriumi kantsler. Ma ei tea, kas siin on seos või ei ole, aga. Jah, see on, see on nagu teiselt poolt, mis, mis, mis jällegi räägib selle toetuse poolt, et see turuolukord võiks olla võrdne, et me ei saa jätta noh, ütleme me ei saa lasta seda olukorda, kus kõrvalriigis doteeritakse, sealt tuleb odav piim siia, meie ei aita ja. Samas jälle olgem ausad, et kui siin on juhtinud tähelepanu, et raske on olnud ühel või teisel sektoril varemgi, siis need on olnud siiski eelkõige majanduslikud põhjused. Need otsused, mis praegu tehakse, on poliitilised ja kui tahetakse poliitilisi otsuseid teha, siis nendel on oma hinded, et need ei saa käia üle üle kellelegi tegelikult väga jõudsalt. Et kui me siin hõikame välja, et me tahame karmimaid sanktsioone, siis minu minu meelest tuleks nendele ka hinnalipik külge riputada ja, ja samas ka solidaarselt öelda, et jah, me oleme siis valmis. Me oleme valmis nendeks sanktsioonideks ja me tahame aidata neid, kes selle tõttu hammasrataste vahele jäävad. Nojah, aga ainult toidukaupa ei viidud Venemaale, eks keemiatööstuse oluline turg oli, oli Venemaa, et noh, siis me peaks ka neid aitama tomotranspordifirmad, kes vedasid, et. Juba ära kukkunud või väga jõuliselt ära kukkunud, et see on, see on pikaajaline protsess. Meil ka paljud ettevõtjad siin augustis oli üks artikkel äripäevas, kus ütlesid, et kuna poliitikud neid sanktsioone tahavad, siis nüüd nemad siis nagu aidaku otsiga see raha, et seda ei saa niimoodi vaadata, et et et noh, meil ei ole, mis, mis need alternatiivid on, eks, et et meil on kõrval hästi agressiivne naaber tegelikult olemas sel aastal näinud või noh, et, et võib ohustada ka ka meid ja, ja kui me nüüd nagu hakkame mõtlema, et et kuidas ta taltsutada, et siis ma arvan, pikas perspektiivis, kui me suudame nagu Putini kas siis suruda tagasi oma omadesse raamidesse või suudame tekitada mingi tänu võib-olla selle sanktsioonidele mingi muutuse Venemaa juhtkonnas. See on pikas perspektiivis meie ettevõtjatele kasulikum kui Venemaa nagu taltub, et ja, ja see konflikt ei lahene väga kiiresti. Me peame sellega arvestama, et me ei saa hakata nagu maksma kinni seda hinnavahet, sest see võib olla järgmise aasta eelarves võib-olla ülejärgmise aasta eelarvet. Et ikkagi muutunud olukordades peavad ettevõtjad ise kohanema ja otsime neid lahendusi otsima klassis uusi turge otsima teistsuguseid abinõusid, kuidas kriisist üle tulla. Me oleme kõik selle läbi teinud masu masu järgselt otsiti organisatsioonides nagu pidevalt igapäevaselt, kuidas ellu jääda. No vene turu ärakukkumise mäng on juba ükskord läbi mängitud. Üheksandal kaheksa. Üheksa ühendavad, aga siis oli see hoop valusam, siis me olime rohkem seotud, meil ei olnud kõrval Euroopa turgu sellisel määral me ei olnud Euroopa Liidu liikmed, et, et ma arvan, et, et siis oli see kriis noh meie nagu sellele põllumajandus või toidusektorile valusam, kui ta võiks olla praegu. Aga vahetame teemat, hakkame rääkima uuest Euroopast komisjonist. Komisjoni president Jean-Claude Juncker tutvustas selle nädala kolmapäeval oma kabineti koosseisu ja oodatult sai siis Eesti vabariigi endine peaminister Andrus Ansip Euroopa Komisjoni asepresidendiks. Ja, ja portfelli nimetuseks või selle valdkonna nimetuseks on siis digitaalne siseturg. Komisjon on kokku pandud loogika alusel, et endised peaministrid, keda on kui viis, on siis selle komisjoni asepresidendiks. Peale selle on asepresident veel ka hollandlane Frans Timmermansi, kes on esimene asepresident ja itaaliavolinik senine välisminister Federica Mogherini ja kui nüüd kohe sellest komisjonist veel laiemalt rääkida, siis Jean-Claude Juncker sellel pressikonverentsil, kus ta tutvustas seda uut Euroopa Komisjoni, ühel hetkel läks üle prantsuse keelele ja siis ta ütles, et et ma lähen üle prantsuse keelele, sest ma hakkan rääkima revolutsioonist ja prantsuse keeles, revolutsioonist rääkimine on kohane ja, ja see suur revolutsioon Euroopa komisjonis seisneb siis selles, et asepresidendid ei saa enam konkreetset portfelli, vaid nad saavad ühe sellise valdkonna või klastri, mida nad hakkavad kureerima, mille sisest suhtlust nad hakkavad kureerima ja, ja seeläbi Euroopa Komisjoni juhtimine peaks minema. Noh, ütleme nii, et ka natukene interdistsiplinaarse maks ehk siis erinevad valdkonnad hakkavad omavahel tihedamini suhtlema ja see kõik hakkab kuidagi paremini suhtestuma. Et Jean-Claude väljend hakkab kuidagi paremini. Aga me kuulsime enne saate algust ka, mida praegune Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles ja kuidas ta ennast väljendus ja ma peaks ütlema, et et ta väljendas. No väga diplomaatiliselt ma ütleks, et ta ei hakanud kohe kiitma, et see süsteem võib töötada või et või hakkab tööle, vaid ta ütles, et see, see, see võib tööle hakata, aga, aga ta mingisugust nagu sajaprotsendilist garantiid küll ei andnud või öelnud, et nüüd nüüd see ongi ideaalne ja suurepärane viis, kuidas värskendada Euroopa Komisjoni. See on see tegelikult see Junckeri pakutud või see on, see on loogiline selline noh, suure organisatsiooni juhtimismudel, et, et on, on, on vastutusvaldkonnad on kellelegi vahel ära jagatud oma omakorda edasi veel, kes, kes tegelevad veel kitsama kitsama valdkonnaga lihtsalt küsi, küsimus on, et mis on nende või mis on praegu natuke segane, on, on need asepresident roll või, või kes on siis nii-öelda kõvem mees, kas, kas selle eelarve ja euro üle või eurod teemal nagu asju kureeriv Läti endine peaminister Dombrovskis või, või siis prantslaste endine rahandusministriks. Et kumb on kumb on nagu kõva mees Mul on tunne, et see on nagu need kohad jagatud niimoodi jagatud, et, et kõigil oleks nagu tore, et kõik oleksid rahul, et, et see funktsionaalsus on nagu järgmine küsimus ja esimene mulje seda Euroopa Komisjoni seltskonda vaadates on see, et see on üsna sihukene rahvastatud koht. Et ikka päris suur seltskond, kes ja sinna on kokku tulnud ja seal on tõesti nagu ametialadesse natuke süvenedes on näha, et need ristuvad hästi palju. Et kui, kui Andrus Ansip siis tõesti tegeleb selle digituruga, siis tegelikult on asepresident sellel alal, siis samal samal hetkel on ka Saksamaa saadikul, kes on siis need volinik, just nagu Andrus Ansipi alluv on digitaalse majanduse ja ühiskonna volinik, mis on ilmselge, et nemad hakkavad, nad peaksid tegelikult ühes toas istuma, kes. Nii energiavolinik, eks Euroopa Euroopa sõja, kes pidas, pidasin Gazpromiga lahinguid ja kõnelusi, et, et kes on ka tegelikult ei ole papist poiss. Ma siiski arvan, et Andrus Ansipil võib-olla digitaalse sisu suruga seoses natuke lihtsam kui näiteks Valdis Dombrovskise, kelle alla kuulub ka ühendkuningriigivolinik Jonathan Hill, kes on ka Briti peaministri Cameroni hea sõber ja, ja, ja tema tegeleb siis finantsstabiilsuse ja finantsteenustega, mis on ka omamoodi üllatav, et et Suurbritannia, mis ei kuulu eurotsooni, saab sellise portfelli ja samas kui siin on juba mainitud, et rahanduse majanduse maksundus ja toll kuulub siis endisele Prantsusmaa rahandusministrile, siis noh, see Dombrovskise klaster või valdkond saab olema ikka väga keeruline. Nende kahe valiku puhul ongi öeldud, et on nagu on, oli üllatus, intriigi, nii, nii nii Suurbritanniale kui prantslastele antud volinikukohad ja Suurbritannia puhul veel eriti see, et Suurbritannia oli Junckeri ametisse saamise vastu ja sellest on ka loetud välja, et et võib-olla neid Juncker soovib neid pingeid maandada ja, ja sellepärast andis, andis selle nii-öelda finantsstabiilsuse ja finantsteenuste voliniku koha brittidele. Kusjuures britid, Briti press oli seda uudist kuuldes selline meie võitsime, et neile väga olulisel koha said just et mis, mida tõlgendatakse nagu just nimelt Cameroni võiduna, et kes nagu sa ütlesid, väga täpselt, oli Junckeri vastu, kuigi noh, tõesti Cameronile on tegelikult raske nädal ees tulemuse nädalavahetustest Šotimaa referendum, referendum ootab ees ja juhul, kui sealt peaks ja tulema, siis see, see voliniku hea positsioon unustatakse kiiresti ja Cameron peab palju olulisemate asjadega tegelema. Jah, aga kui nüüd veel pisut sellest komisjonist rääkida, siis on, on, on räägitud ka sellest, et see on võib-olla koosseisult läbi aegade kõige tugevam komisjon. Ja, ja siin Jean-Claude Juncker juhtis tähelepanu, kui palju endisi peaministreid ja asepeaministreid on komisjonis kui palju endisi ministreid, kui palju endisi volinikke, kui palju endisi Europarlamendiliikmeid, et päris muljetavaldav ja tõesti sellist klassikalist ametnikku. Kui voliniku või komisjoni liiget nagu näiteks oli Günter Verheugen, kas oli ju ju Saksamaa välisteenistuse töötaja, kes ühel hetkel läks Euroopa Komisjoni, et sellist inimest me enam tänases Euroopa komisjonis ei näe, et tegu on ikkagi poliitikutest koosneva komisjoniga, kes, kes siis selliseid tehnilisi küsimusi ei aja, vaid ikkagi paneb selgelt väga, väga selgelt paika sellise poliitilise joone agenda ja üritab siis seeläbi asju ellu viia. Et elame-näeme, kuidas sellel komisjonil minema hakkab. Ütlesid, et ootuspärane oli, et Ansip sai selle portfell, et mina olen jälle kuulnud ka selliseid Ansipile endale, see väga ootuspärane olnud väga vaimustunud sellest digivaldkonna. No ma kuulsin ka, ta tahtis saada midagi muud, aga ühel hetkel talle hakata ikkagi seda seda külge, sest Eestis ei ole erilise digisellise. Avan avantüür või sellise pioneerina. See võib olla kasulik, et meie inimesena juhib, sest me ise oleme siin teinud edusamme, aga Ansipi lähete, et võib-olla tal ei olnud nagu selline sild. No Ansip on ikka üks kord olnud digiteemadega ikka väga tugevalt meedias meenutame ACTA-teemalist arutelu, et et noh, see selleks, aga, aga kui nüüd kui nüüd veel sellest sellest Ansipi portfellist rääkida, siis siis päev pärast selle koosseisu teatavaks tegemist, siis, siis hakkas ringlema üks anekdoot, et meil on, meil on digivolinik kellel ei ole Twitterit ja Facebook, siis meil on tervishoiuvolinik, suitsetab ja siis ja siis meil on veel mis ta oli kliimamuutuste, volinikke naftafirma aktsiad ja, ja ma rääkisin sellest vist neljapäeval raadioeetris ka ja, ja üsna pea või ma arvan, et siin ei olnud võib-olla isegi seost. Tuli teade selle kohta, et Andrus Ansip on teinud siis Twitteris oma esimese säutsu Ja mis veel, et kui ütleme, Junckeri eesmärk oli, et rohkem naisi tuua, Komisjoni siis tegelikult seda eesmärki ei täitnud. Arvuliselt naison sama palju, kui oli, oli eelmises komisjonis, et, et kolmandik on siis naised ja ja see oli ka ju see vaidluskoht, et esitate naise, siis saate parema portfelli, mis vähemalt vahel vahepeal vähemalt räägiti, et niimoodi nad mõjutamiselt käisid. Nii, aga see ei ole üldse veel lõplik, sellepärast et Euroopa parlament hakkab alles seda koosseis arutama. Muuseas, kaks koosseisu järjest on Euroopa parlament ühe, nende hinnangul sobimatu kandidaadi tagasi lükanud, nii et. Aga targa tark juht teab seda ja panebki sellise, kellest ta tahab tagasi lükata. Aga nüüd hakkame rääkima. Ma ei tea, kas juhtimisest või sellest, et ajalugu kordub, aga aga praamihankega seoses see mandri ja saarte vahelise praamiühenduse korraldamisel meil on aega jäänud järjest vähemaks. Uus leping peaks hakkama kehtima juba poolteise aasta pärast ja ja me oleme täna olukorras, kus meil on majandus ja kommunikatsiooniministeerium, kuulutanud välja hankevedaja leidmiseks aega selleks. Sellel pakkumisel osalemiseks on esmaspäevani ja peale selle on On tehtud ka Tallinna Sadamale ülesanne leida siis võimalused sellel sellel konkursil osalemiseks ja, ja need sõnumid, mis tulevad, meenutavad mulle väga 2000 kolmandad 2000 neljandat taastat, kus ridamisi kukkus läbi vedaja leidmise konkurss, kus Tallinna sadam üritas ka protsessis osaleda ja põrus. Ja asi lõppes toona, sellega. Toonane majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen astus tagasi ja asemele tuli Andrus Ansip, kes sõlmis senise vedajaga kaheaastase lepingu, misjärel siis Edgar Savisaare majandusministriks oleku ajal sõlmiti juba tänase vedajaga siis kümneaastane Majandusministeerium käisid panetatud, leping sõlmiti seetõttu, et Savisaar Cats Leedule kihla vead, ta tahtis Leedut saada keskerakonda, aga see ei õnnestunud? Jah, aga tõenäoliselt kõik jätkub ja noh, nii nagu nagu ta on seni olnud. Kui, mis seda ütleme saarte vahel reisimist puudutab, siis tõenäoliselt jätkub sama positiivselt, sest vaevalt seisan Saaremaale, Hiiumaale on, on, on ikkagi päris mõnus mandrilt minna. Mugav ja lihtne. Kuid see tähendab seda, et kõik maksumaksjad peavad selle teenuse eest maksma rohkem kui, kui võiks olla see nii-öelda õiglane hind. Mis iganes õiglane, tähendab. Kusjuures mind hämmastas sellel nädalal Äripäev sellega, et esitas üleskutse, et Saaremaa praamid võiksid riigile kuuluda, et Äripäev, kes toetab liberaalset majandust ja ettevõtlust ja eraettevõtlust, võiks ootuspäraselt olla eraettevõtja selja taga. Jah, aga siin on lihtsalt see probleem, et ta ei ole nagu praamiühendus ei ole selles mõttes klassikalises mõttes nagu ettevõtluset, tegemist on monopol monopoliga, kus ei ole vaba konkurentsi ja, ja tänasel hetkel, kas see, mis nüüd edasi juhtub. Ta näitab, et sellele ühele vedajale on, on käes väga suur võim. Riigil ei ole alternatiive ja seetõttu me ei saa sellist head head head nagu tingimust tellijana. Seal on tegelikult põhiline mure on see, et teenus on küllalt hea, aga ta on hästi kallis. Jah, tundub, et ta on kallis ja me oleme küll liberaalse maailmavaate toetajad äripäevas, aga me oleme ka monopolide vastased, mis on, on nagu hästi oluline. No mis tekiks siis riiklik monopol? Sellel nädalal on Päevaleht välja toonud ka numbreid, mõnest Äripäev on ka nendest numbritest kirjutanud, ta on siis juhitud tähelepanu sellele, et kolme laeva eest makstakse Väinamere liinid OÜ-le 44100 eurot päevas. Laevad on siis antud prahilepingu alusel kasutada Saaremaa laevakompaniile ja, ja sealt edasi, nüüd on kolm firma, mille omanikud on Vjatšeslav Leedo ja Olav Miil ja Richard Tomingas saavad juba edasi 35700 eurot päevas, sealt edasi on Olav Miili, firmad saavad edasi 30000 eurot päevas ja ja laenumakseteks nende kolme laeva eest rõhutanud, siis makstakse 21000 eurot päevas siis, siis on see, et tõenäoliselt ei, tõenäoliselt võib siin olla ka veel veel see nüanss, et, et mingis osas liinidele võib-olla makstakse ka peale, sellepärast et see piletitulu võis olla mingi seitse kuni kaheksa miljonit eurot aastas, nii et et võib-olla siis võib-olla siis tuleb sellele tavavedamise vedamisele ka veel peale maksta. Aga kui me nüüd ikkagi vaatame, et, et alates Saaremaa laevakompaniist 35700-st eurost saab laenumakse 21000 eurot ehk siis opereerimis nii-öelda laevade omamise omamise tulu on on ligi 14000 eurot päevas siis siin on kindlasti arutlemise koht, et kas, kas see maksumaksjale liiga kallis. Väga jämedalt öeldes võib öelda, et, et kõik see, mis piletitulust teenitakse, läheb nende uute laevade makseteks ja, ja riigi dotatsioon läheb siis nii-öelda tuludeks. Aga kõik on kindlasti lugenud, vähemalt asjast huvitatud on lugenud kindlasti ka Saaremaa laevakompanii kirja majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile ja ma pean ütlema, et ühes asjas on neil õigus. Et kui riik katkestab erakorraliste asjaolude tõttu lepingu, siis siis kahjutasu ei maksta. Aga kui vedaja katkestab lepingu, siis on seal vist mingi viis miljonit eurot ette nähtud kahjutasu. Et antud juhul siiski see võiks olla võrdsetel alustel, et selles küsimuses Saaremaa laevakompanii kindlasti ei ole eksinud. Ja üldse kogu see juhtum on nagu heana näide, kuidas poliitikud mängivad trumbid kätte ühele ettevõtjale võib olla ettevõtte, et ei saagi selles süüdistatud või siis ettevõtjatele ehk et tegelikult riigil ei ole head alternatiivi, ta ei ole läbirääkimiste laua taga sama jõuline, kui, kui ta võiks olla. Ja mina praegu ütleks, et see kogu see mängu nagu taga on tegelikult Reformierakond kes ei ole võtnud seda asja ära lahendada, kes on käitunud Leedo ja Miili huvides ja venitanud nii Tallinna sadamas kui kui valitsus otsustamisega ja tulemus on see, et tegelikult süüdlaseks praegu sellel juhul jääb sots Sotside vahendusminister. Jah, Tallinna Sadama nõukogu liikmed, et ostke endale peegleid, vaadake vaadake, mis sealt peeglist vastu vaatab. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja siin vikerraadio stuudios olid Aivar Hundimägi, Heidit Kaio ja Lauri Hussar.