Tere õhtust Tänaõhtuse informatsiooniga programmi pühendame läbilõikele päeva sündmustest Tallinnas. Üldlaulu ja tantsupeopidustustele. Aidaku järgnevad helikillud tänasest päevast meenutada ja säilitada mõttes kõik, millele päeva jooksul kaasa elasime. Täna hommikul kell 10 toimus pidulik tseremoonia Vladimir Lenini mälestussamba juures. Kõlasid muusikahelid, laulis riiklik akadeemiline meeskoor. Ausamba jalamile asetati lilli EKP Keskkomitee ja Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ja Eesti NSV Ministrite nõukogu. Eesti NSV üldlaulupeo peakomisjoni pidustustele saabunud külaliste suure isamaasõjaveteranide vennasvabariikidest saabunud külaliskollektiivide vabariigi, linnade ja rajoonide esindajate poolt. Pidulikust tseremooniast võtsid osa seltsimehed Karl Vaino, Arnold Rüütel, Bruno Saul, teised meie partei ja valitsuse juhid. NSV Liidu kultuuriministri asetäitjate margulungtsova NSV Liidu kosmoselendur, Kahekordne Nõukogude Liidu kangelane juurimaanušev Saksamaa Sotsialistliku ühtsuspartei Šorini ringkonnakomitee esimene sekretär Hans Ziegler. Kell kolmveerand 11 algas Tõnismäel vabastajate samba juures peo tule süütamise pidulik tseremoonia, millel kokkutulnute poole pöördus EKP Keskkomitee büroo liikmekandidaat. Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe esimene asetäitja ja üldlaulupeo peakomisjoni esimehe asetäitja Indrek Toome. Lugupeetud seltsimehed, kallid külalised ja laulusõbrad. 45 aasta eest, 21. juulil 1000 940 pani eesti rahvas oma maal taas kehtima nõukogude võimu kuulutades Eesti Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. Eesti rahva kaua kestnud visa ja ohvriterikas revolutsiooniline võitlus kommunistliku partei juhtimisel Lenini poolt näidatud teel oli lõppenud rahva võiduga. Eesti rahvas oli võitnud kätevabaduse õiguse õnnele. Algas uus ajastu eesti rahva elus, mille 1418-ks päevaks katkestas ränkraske sõda. Heitluses olemasolule väljus 40 aasta eest võitjana ka Eestimaalt pärit sõjamees. Sellele suures isamaasõjas saavutatud võidu 40.-le ja rahva oma võimu rahvale kalli nõukogude võimu 45.-le aastapäevale on pühendatud täna algav kaunis suur pidu Nõukogude Eesti 1985. aasta üldlaulupidu. Las voogab tuhandete suude ja südamete laul selle kivise, karmi ja kalli maa kohal, mille rahvahool, sõprade toetus ja ustavus on muutnud õitsvaks sotsialismimaaks. Tänane pidu on kui maapealne Vikerkaar kuhu iga laulja ja tantsija on pannud oma kodukoha rõõmu. Värvid. Särav, pidulikud on ilmet noorukestel, osavõtjatel, muhelus näol, vanadel laulu veteranidele. Kõik te olete andnud parimad tunnid oma vabast ajast lauluks, mänguks. Isikliku laulurõõmu rahuldadest on igaüks teist kaasa aidanud Nõukogude Eesti muusikakultuuri arengule. Süüdake siis tuli, et panna leegitsema võimas laulude tuleriita. Soovin kõigile lauljaile ja pillimeestele, peoperemeestele ja külalistele, et täna ei laulaks üksnes suu vaipa süda, et ei kuulaks üksnes kõrv vait, kas süda. Pidulikul tule süütamise tseremoonial kõlab Lepo Sumera ja märgivistiku kantaat laulupeotuli. Rahvariides neiud asetavad praegu igavese tule juurde vabastajate monumendi juurde. Lilled ja nüüd, lugupeetud kuulajad, on siin süütamise pidulik tseremoonia. Maestro Gustav Ernesaks ja teda saatvad inimesed tulevad tule juurte. Maestro Gustav Ernesaks tuleb kõige ees. Ta tuleb igavese tule juurde. Tema järeltulevat tule juurde. Nõukogude Liidu kangelane Arnold Meri, erukindralmajor Karl Aru sotsialistliku töö kangelased Valentiina Muravjova Kiievis ja Vladimir Mansour tulile laitma tõrvikus. Arnold Meri tõstab praegu suure laulupeo tõrviku kohale. Laulupeod tuli igavesest tulest, siin Tõnismäel on süüdatud. Peo tulekandjad teevad pöörde ja loovad värviliste lippude vahel Suvorovi puiesteele. Tule süütamise tseremoonial on üldlaulupeo peakomisjoni liikmed eesotsas selle esimehe, EKP keskkomitee sekretäri Rein Rist. Laanega. Vabastajate monumendi juures on laulu ja tantsupeo üldjuhid, külaliskollektiivide esindajad, sõjaveteranid, linnade ja rajoonide laulupeokomisjonide esindajad. Tseremoonia pidulikkust rõhutavad, kerges tuules lehvivad kõikide liiduvabariikide lipud, koloriitilisavata rahvariided. Siin on Eesti, Vene, Läti, Ukraina, Leedu, Valgevene, Moldaavia rahvariietes neiud ja noormehed. Veel üks minut ja siis laulupeotuli toodud Suvorovi puiesteele. Ja sealt siis on 350 sammu siia võidu väljakule. Tribüüni ette. Missugused on meie igaühe mõtted sellel hetkel, kui läidetada laulupeotuli aga palume öelda oma mõtet praegu meie kuulajatele. Maestro Gustav Ernesaksale. Seda marsruuti on. Olen korranud mitu korda ja pidu algab. Ega siin siin ei ole enam aega midagi. Vastulööklaululaval tuli Loitma ja kõlab koit. Ja rõõmu, kui palju? Kell 11 hommikul alustas peorongkäik liikumistele võidu väljaku lauluväljaku poole. Meenutagem tol hetkel eetris kõlanud reportaaži võidu väljakult. Ees seisab enam kui viis kilomeetrit võidu väljakult lauluväljakule. Kolonni ees on juba kohal laulupeotõrvik ja laulupeo tõrvikukandja tugevates kätes. Need on viimased vaikushetked enne orkestri marsi mürtsuma hakkamist võidu väljakul piduehtes lehvivad NSV Liidu ja Eesti NSV riigilipud, kõikide liiduvabariikide lipud. Tribüünil tervitavad pidulisi meie partei ja valitsuse juhtivad töötajad eesotsas EKP keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimehe Arnold Rüütli ja Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe Bruno Sauli. Ka meie aukülaline on kosmonaut Juri Malusse. Niisiis Eesti NSV 1985. aasta laulu ja tantsupeorongkäik alustas liikumist siit võidu väljakult. Enam kui viis kilomeetrit lahutab võidu väljakult lauluväljakust ja selle tee äärde on kogunenud tugev inimkallased tervitada peolisi, et näha neid oma silmaga, kes sellel peol laulavad ja tantsivad. Kokku on neid ligi 35000 põlvepikkusest poisis tüdrukus ja lõpetades eakate inimestega vanaemadeni. Vanavanaisa siin välja. Laulu- ja tantsupeod on ikka meil olnud mitme põlvkonna pidudeks. Maestro Gustav Ernesaks oma mälestustes eelmiste pidude järel löönud, et käte jahedalt pidu toimuma. Pidu on ette valmistatud alates esimesest. Nii on siis üldlaulu ja tantsupidu ette valmistatud alates 1869.-st aastast. Kui pandi aluslaulupidude traditsioonile Eestimaal, see on siis seda 16 aastat, on, tänas pidurit ka valmistatud. Kui aga kõnelda konkreetsetest ettevalmistusest, siis see sai alguse kohe pärast eelmise lõppu 1980. aastal. Ja kui sai valmis ka tänase peo ideekavand, siis korraldatiga võistlejad uute laulude ja tantsude saamiseks tänase peo kavasse valitud rida uusi laule, rida uusi tantse, mis rikastavad meie laulupidu, tantsupidu kõige Escontakse siis laulupeo tõrvikut, seejärel rahvariides neiud, Tammevanikud ja tammevaniku sisse on pandud ka laulupeo embleem. Roheline ümbris ja selle keskel rikas laulupeo Emmy diakolonn praegu möödumas tribüünist ja ranges rivis. Pidulikult lähevad praegu tribüüni ette meie 1985. aasta üldlaulu ja tantsupeol. Aujuhid ja üldjuhid, siin on pidu korraldava laulupeo peakomisjoni liikmed, nii käes on siis see hetk, kus need inimesed, kes on väga palju vaeva näinud, et tänane pidu läheks korda. Et rahval oleks rõõmu nii pealt vaadata, aga et rõõmu oleks eelkõige nendel inimestel, kes ise kaasa teevad. Ja neid, nagu öeldud, on väga palju. 35000 35000 seal arv? Jah, võiks ju olla rohkem, kuid viimastel pidudel on tähelepanu just pööratud sisule, kvaliteedile, et see, mida tehakse, tehakse hästi ja need, kellel ei õnnestunud sellele peole saabuda, saavad tulla kindlasti järgmisele Peole. Nüüdismöödub tribüünist värviliste lippude kolonn. Rahvariides neiud kannavad oma peade kohal siniseid lilleõisi meenutavaid Panoosid ja nüüd siis rahutuvid rahutuvid on tänases rongkäigus aukohal. Rahu taevas on olnud 40 aastat meie peade kohal ja ei ole vist ühtegi inimest, kes ei tahaks anda oma pöördumatut panust, suurt panust, et see rahu taevas jääks rahu taevaks. Enam kui kaks tundi kestis värvikirev ja heatujuline rongkäik. Keegi ajakirjanikest on juba jõudnud üles lugeda, et sellest võttis osa üle 25000 inimese. Et iga orkester mängis selle aja jooksul vähemalt 16 marssi. Kuid inimesi, kes pidulisi tee ääres tervitasid, ei jõudnud keegi üles lugeda. Tuhanded ja tuhanded olid osa saamas sellest peo omapärasest, vanast ja alati uuest traditsioonist. Reporterid olid rongkäigu kulgemist jälgimas mitmes paigas. Siin Narva maanteeülekandepunkt jälle. Kõnnime mööda trassi küll Kingissepa tänava poole ja küll Kadrioru poole. Ja hetkel tabas otseülekanne meid Rapla kollektiivide juures. Rapla rahvariided, nii et Rapla Segago Raplas iga kord jah, olen linalen, Ellen Vaarman, töötan muidugi operatiivja, meil on kooperatiivi segakoor ja noh, lauljad tulid muidugi hästi selgeks õppida, et üldse siia pääseda ja eelvoorud ja konkurss laulmised ja olemegi siia välja jõudnud. Tõnis Vaarman ametit mul praegu enam erilist ei ole, olen juba pensionär, aga käin tööl kah. Töötasin autobaasis Rapla autobaasi number 19 ja laulu on saanud ka aastakümneid teha. Ja muidugi, eks tänu sellele laulupeole saamine ja laulupeost saamine ja juhataja on meil ka väga hea. Linda Gardnasid Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud, väga aktiivne inimene, mitmendale laulu-tantsupeol, te nüüd olete? Poisid? Sinul on kuues minulist viies, aga mis te arvate, mis sunnib inimesi inimesi laulma? Seal ikka vaev. Ja see võtab aega, aga seda teevad ikka need inimesed, kellel on selleks kutsumus. Ja tasu on muidugi see, millest me täna siin nüüd osa hakkame saama. Peale töö nagu tahaks veel midagi muud ja seda vaheldust nagu ongi vaja ja lauluga saab väga hästi leevendada neid muresid ära ja see on nagu midagi muud, seal on ikka kõik jälle teised inimesed koos ja ja teised jutud rajamisest ja, ja Se laulu mõnu ja kõik need laulud, õppimised ja mõni kordonist ühised koosviibimised ja, ja sõpruskoorid tekivad ja sõpruskontserdid tekivad, jäävad siis see kõik niimoodi lood nagu niisuguse teise meeleolu sealjuures ja annab nagu tervele elule midagi juurde. Minu meelest. Aga rongkäik, mida rongkäik teile ütleb, sama marssimine, sammun orkestri oma kollektiivi sees, tuhandete tuhandete inimeste Ja see on omamoodi tore jälle ja rahva Morgan valitsenud mõlemale poole tee äärde ja siis need värvikirevad, rahvariided ja veel igasugu toredad riided, mis kõikidel kollektiividel on marssida ja vaat seda rongkäik on ka tore pealtvaatajatel vaadata, sest see on väga värvikirev ja see on väga huvitav. Muidugi. Ja nime tasapisi liigume rongkäigu trassil ikka lauluväljakul poole koos tantsijate ja lauljate ühisperega. Aga järjekordselt jõududel pedagoogilise instituudi ette. Kunstnik Heinz Valk. See ilus värvikirev pilt sunnib ikka joonistama. Ei, no esialgu joonistada mitte, aga iluline seda asja vaadata, sest lõppude lõpuks ju ikka viis aastat saab seda asja õhinal oodatud. Täna hommikul läks uni vara ära, et kas ikka jõuab õigeks ajaks kohale ja hea platsi sisse võtnud, kõike seda asja näha saab. Ja noh, siiamaani on, on muidugi meelt üle. Ma arvan, et kõik see, mis siin näha olnud on teil endal võimalus olnud siinsamas piduliste rongkäigus olla sammu marss. On üliõpilasena, laulsin meeskooris ja on kõik see asi otsast lõpuni kaasa tehtud. Ja peab ütlema, et see tunne, mis oli nihedki selles rongkäigus kui ka kui ka seal laululava kaare all olles on noh, jääb elu lõpuni meelde midagi erakordset ja sõnulkirjeldamatult. Paljud on kõnelenud. Just need, kes seda rongkäiku vaatavad, aplodeerivad ja hõiskavad. Et saavad ka elamuse. Ka sellepärast see mingisugune ühine tunne tekib nii sihukesele, suurel-suurel, peol ja siin ei ole enam vahet esinejate ja rahvavaatajate vahel, vaid kõik on, kõik on üks minu arvates. Laulupidu on selle poolest just midagi erakordset, siin niukses vahetegemist ei ole mingisugune ühine, üldine hingus valitseb kogu rahva hulgast. Kell 15 lauluväljak on tulvil kuulajatest-vaatajatest, laululavalauljast on ülev hetk. Laulupeotule süütamine. Laulupeotuli alustas oma teed alt ja need rahvast viimase rõdu peale. Kust see viiakse? Et et süüdata Ja nüüd nüüd on tõrvik üleval üleval torni platvormil. Laulupeotuli pikki laulupeotuli süttis koos löödege koidu. Esimeste sõnadega tormilistel tervitatakse, laulupeod olid uhkelt leegitsevad, praegu tuletornis. Sõna on üldlaulupeo peakomisjoni esimehel, Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee sekretäril seltsimees Rein Ristlaane. Lugupeetud seltsimees veidi üle seitsme lahutab meid Nõukogude Liidu kommunistliku partei 27.-st pomm meie maa poliitilise elu ajaloolise tähendusega suursündmusest, kus otsustamisele tulevad ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise arengu edasise kiirendamise tee. Meel on tõdeda, et sellele meie maa tähtsamale suurfoorumile läheb Eesti NSV vastu heade saavutustega. Aidaku siis ka meie tänane pidu kaasa selleks et meie arengukoogi raugeks soosingu biorõõmsad loovad tööd armastatud kodumaa ja rahva hüvanguks. Olgu tervitatud Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi 45. aastapäev. Segu ja tugev nagu meie suur kaduva nõukogude sotsialistlike vabariikide liit. Au meie võitude organiseeriale, Nõukogude liidu kommunistlikule parteile. Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi ja Ministrite nõukogu ülesandel üldlaulupeo peakomisjoni nimel kuulutan nõukogude rahva poolt suures isamaasõjas saavutatud võidu 40.-le aastapäevale ja Eestis nõukogude võimu taaskehtestamisele 45.-le aastapäevale pühendatud Eesti NSV 1985. aasta üldlaulupeo avatuks. Laulupidu oli alanud. Raadio televisioon kandsid peo kulgemise kõik tema kaunid kõlad ja värvid igasse kodusse. Homme on laulupeo teine kontsert, kohtumiseni sellel. Nüüd aga teeme kokkuvõtte rahvusvahelisele sündmustest. NLKP Keskkomitees toimus NLKP keskkomitee poliitbüroo liikmekandidaadi, NLKP keskkomitee sekretäri Ponomarjovi ja NLKP keskkomitee rahvusvahelise osakonna juhataja asetäitja Brutentsi kohtumine Iraagi kommunistliku partei delegatsiooniga eesotsas Iraagi kommunistliku partei keskkomitee esimese sekretäri Muhammediga. Kohtumisel vahetati arvamusi olukorra üle Lähis-Idas. Väljendati mõlema partei vankumatut solidaarsust selle regiooni rahvaste võitlusega rahu eest. Pooled rõhutasid vastastikust soovi arendada ja tugevdada NLKP ja Iraagi kommunistliku parteisuhteid. Viinis lõppes rahvusvaheline kohtumine dialoog ida ja lääne vahel. Sellest võtsid osa Austria föderaalkantsler sinovats Ungari kultuuri ja haridusminister GPSi. Saksa demokraatliku vabariigi kultuuriminister Hoffmann, Saksamaa sotsiaaldemokraatliku partei föderaalsekretär plats. Tänasel pressikonverentsil esinedes märkis Austria föderaalkantsler, et kohtumisel arutati rahu, kindlustamise küsimusi ning Euroopa riikide osa selles, samuti kaubandus-majandus- ja kultuurisidemete arendamist eri süsteemiga riikide vahel. Süüria jätkab võitlust Lähis-Idas kindla ja õiglase rahu saavutamise eest ning kõigi Iisraeli poolt okupeeritud araabia alade vabastamise eest. Sellest teatas Damaskuses Süüria rahvanõukogu parlamendi esimees Mahmoud Suaabi. Iisraeli sõjardid jätkavad relva provokatsioone Lõuna-Liibanonis möödunud ööpäeval tulistas okupantide suurtükivägi mitmeid asulaid. Kolm Iisraeli kaatrit lähenes eile Liibanoni rannikule säida linna piirkonnas, püüdes sooritada dessandi. Liibanoni patrioodid avasid nende pihta tule ning sundisid nad taganema. Iisraeli üksused ja Tel Avivi meelne Lõuna-Liibanoni armee viivad läbi vahistamisi tsiviilelanike seas. Valges majas teatati USA presidendi Ronald Reagani otsusest määrata Ühendriikide administratiiveelarve valitsuse uueks direktoriks Jens Miller. Praegu on Miller USAd föderaalse kaubanduskomisjoni esimees. Kui USA Kongressi senat kinnitab George Milleri kandidatuuri, vahetab ta välja praegu sellel ametikohal oleva David Stockmanni, kes hiljuti teatas oma soovist erru minna. Stockmanni erruminek oli möödapääsmatu, kuna Reagani administratsioon ei olnud rahul Stockmanni kriitiliste esinemistega presidendi majanduspoliitika suhtes. Addis Abebas jätkuval Aafrika Ühtsuse organisatsiooni liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide assamblee 21. istungjärgul valiti täna organisatsiooni uueks peasekretäriks niigeri välis- ja koostööminister Iidee Umaru. Ning lisame siia välispoliitilise kommentaari Kersten Saarelt. Lääne-Euroopas. Ostasid täna teated Itaalia liiri kursi katastroofiliselt langusest ühe päevaga langes liiri kurss dollari suhtes veidi rohkem kui 19 protsendi võrra. Valitsus blokeeris sadamaid kõik valuutas teostatavad välistehingud ning rakendas ka muid kiireloomulisi abinõusid liiri kursi kokkuvarisemist juhtuvate majanduslike kahjude piiramiseks. Nagu teatatakse, kutsus Ministrite nõukogu esimees pettinograksi kabineti erakorralisele nõupidamisele, et arutada tekkinud olukorda riigi finantssüsteemis ja majanduses tervikuna. Itaalia ajalehed kommenteerides toimunut tõstavad liiri kursi langust ei põhjusta seas esile Ameerika Ühendriikide egoistlikku finantspoliitikat, mis õõnestab järk-järgult kõikide lääneliitlaste majandust. Peapõhjus nähakse siiski Itaalia enda majanduslikus nõrguses. Sellest annab tunnistust kümneprotsendine. Inflatsioonitasemes on praegu kõrgeim ühisturus, samuti suur tööpuudus. Mis aga väristarbijaid valvsaks tegi. See oli nõrga majanduse foonile kiiresti paisuv riigieelarve defitsiit ja see on juba valitsuse majanduspoliitika küsimus. Siit võib saada alguse uus sisepoliitiline ja valitsuskriis Itaalias. Millised ka poleks liiri kursi languse poliitilised tagajärjed, peab valitsus praegu tegema kõik majanduse päästmiseks. Valitsuskabinet alles kaalub sellekohaseid abinõusid. Ajakirjandus on aga juba rutanud ennustama, et esmaste meetmetena tühistatakse niinimetatud liuglev palgaskaala, millega seni üritati piirata kõrge inflatsiooni mõju elatustasemele. Üsna kindel olevat kaliiri devalveerimine viis kuni seitse protsenti. Homme tulevad kokku ühisturumajandusministrid, et omakorda arutada kujunenud olukorda Itaalia majanduses ning sellest tulenevaid võimalikke tagajärgi majandusühendustele tervikuna. Ja kõigele kuuldule lisame veel ilmaennustuse. Täna ööseks ja homme päevaks on oodata pilves selgimistega ilma. Kohati sajab hoovihma, võib esineda äikest. Puhub edelatuul neli kuni kaheksa meetrit sekundis. Sooja on täna öösel üheksa kuni 14, homme päeval 16 kuni 21 kraadi. Nii palju siis päevaga, toimeliselt ja edasi on eetriaeg kultuurikaja toimetuse käes.