Liiklus on rahulik, päikeses sillerdav rannarahvana peaksime eri meis vastu helisema. On keskhommik. Kalurid on merelt tulnud. Paatidest tõstetakse kalavõrgud, hakatakse rannakividele kuivama. Igal mehel on oma tööle. Naised tulevad appi. Kui. Võib-olla keegi näeb teisiti seda Ott Valgemäe tantsu, tekivad teistsugused mõtted ise tantsides või vaadates seda. Kuid igal juhul oli Ott Valgemäe-le iseloomulik inimene siis tema töö. Ja hingesuurus oli. Sest täna räägime Ott Valgemäe eest Eesti rahvatantsu suurkujust õpetajast ja uus tantsude loojast teenelise skulptuuri tegelasest juba minevikus. Ent tema loodud Eestimaa rahvatantsijad tunnevad ott, valge mäed lihtsalt hoitina. Juba 1946. aastal hakkas oti juures tantsima Einar Jaanimägi tolleaegses nõndanimetatud tselluloosirühmas. Seitsmenda keskkooli 10. klassi tüdrukuna hakkas Britta Jaanimägi 1948. aastal oti juures tantsima tolleaegses Tombi kultuurimaja rahvatantsurühmas. Viimased ei tegi läbi ka kõneleja, tulles koos otiga hiljem jälle tselluloosirühma. Need on kauged ajad, ent sealt alustamegi, kes oli ott. Minu meelest oli ta võrratu inimene. Mina tantsisin 15 aastat temaga ja ma ei võiks öelda, et ma selle tantsuperioodi ajal kunagi nägin, et ott on vihane. Ta küll ägestus, vahest, aga see ägestumine, see oli ka kõik nii väga vaikselt ja ma ei tea ühtegi inimest, kes otiga oleks lausa riidu läinud. Muidugi, mõtete lahkuminekuid esines aga minu meelest kolida inimesena võrratu. Kas see oli juhus, et sa temaga tantsima läksid või, või teadsid sa juba midagi? Ma ei teadnud temast midagi, aga ma olin spordiinstruktor, Kadrioru noorte parkis, sel ajal hakkasin seal lastele rahvatantsu õpetama, kuigi ma ise ei osanud. Siis üks rahvatantsijad tselluloosist, Ivar Pikkpõld, kauaaegne rühmavanem oli meil pärast. Tema juhtus kord sõda minu tantsuõpetus pealt vaatama ja ütles vaikselt mulle, et võta käed puusast ära, lastel. Tants oli jooksupolka. Aga kuna ma ise ei osanud, siis raamatu järgi käis seal pold käte kohta midagi öelda, ma panin igaks juhuks käed puusa, mis muidugi oleks valesti. Ja niiviisi siis selle Ivar pikk põllu kaudu maa oti juurde tselluloosi sattusid. No teie kahekesi, Britaja Einer, olete kõige kauemat tuttavad Estotiga võib olla küll, jah, tema juures tuttavaks saite, täpselt nii. Diva meid paari pani ma oti kohta ütleks, et rahvatants oli tema jaoks mitte tee tööta mujal sest tol ajal ju selle rahvatantsu õpetamisega ei suutnudki oma peret toita. Tants oli tema jaoks hobi, see oli tema armastus, see oli tema elu. Seda nähtub juba sellest, et ta pani tantsima oma lapsed ja lapselapsed. Nii et selline sügav kiindumus selle tantsu vastu, see on päris nii kõvasti juurdunud, et et ma loodan, et ka see veel järgmine põlv kindlalt tantsib. Räägib rahvakunstnik Heino Aassalu. Minul on väga täpselt meeles, millal mõjutavalgemat esimest korda nägin sorry, 53. aastal ja need olid esimesed kolmekuulised kursused tantsujuhtidele, sellepärast et kuni sinnamaani olid kõik nagu isehakanud lihtsalt huvist asja vastu, nagu Britta rääkis, et huvi oli suur armastus tantsu vastu muidugi oli ka mingitel seminaridel käidud, aga siis tookord korraldati need kolme, kuulsid kursused nagu süsteemselt neid inimesi harida ja programm oli tõesti põhjapanev sügav ja, ja mul on täitsa silmas, olid ka Moskvast Lektoritaks, väga tore tantsuprofessor, Tamara tšenko näitas Kesk-Euroopa tantse ja mul on meeles poola Krakowiakkis uttu. Algem on alati natuke nagu tüsedus, kaldub olnud taeva, mina ei tea teda niiskuse kilu, noh mul on ikka nagu tüse tüse kuju olnud ja see kergus, kuidas ta seal tantsis ja see, kuidas ta oskas, vot kõik need nüansid tabada medalitega tšenko ette näitas, kuidas maneerija stiili kohe ära tabas. Ta jäi mulle sellest meelde, sest see oli minu jaoks just niisugune periood, kus kogu see tantsujuhtide pilv lihtsalt minu töö tõttu tuli mulle silma, et esmakordselt ja siis hakkasid ükshaaval inimesed sealt eralduma niimoodi ja, ja ot oli just nimelt üks esimesi, kes selle oma niisuguse Amis oskusega silma paistes ja siis tekkisid meil head kontaktid, ma ei oska seda siiamaani arvata, miks tema pilk just minu peale jäi. Aga siis, kui oli niisugune enneolematu ettevõte, kui hakati valmistuma Varssavisse noorsoofestivale sõitmiseks tselluloosirühmaga, siis Ma võin, sõitis muidugi kahjuks ei ela, aga tööd sai tehtud rängalt ja muidugi sellel rühmale sai väga head jalad. Tookord alla pandud ott võttis mind omale nagu niuks vaikseks assistendiks ja abiliseks ja seal ma muidugi nägin, missugune suur meisterda tantsu alal oli, ta oli intuitiivselt ikka selles asjas niivõrd sees. Nii et ma olen korduvalt mõelnud, et kui tema oleks omal ajal saanud ehtsa tõelise tantsuhariduse missugune professionaalne ballettmeister kaks või balletiteatris oleks tema olnud eeldused, olid kõik olemas fantaasia siis treeneri omadused väga sügav sisemine intelligents. Ja just nimelt on mulle jäänud meelde inimesena, kes on omade sisu kordadega. Sellepärast, et meil on 350 tantsujuhte ega nende hulgas ei ole olnud nii väga palju inimesi, kellel on oma kindlad välja kujunenud seisukohad. Tema teadis alati, mida ta täpselt tahtis. Ei no aastasele ütles, et ta ei tea, miks oti silm just temale pidama jäi, mina oskan seda küll arvata, vist ära. Sellepärast et Haapsalu on klassikalist balletti õppinud inimene ja ott. Diil oli põhimõte. Tants on nagu omaette lavastus. Oma väljenduslaadiga oma miimikaga, igal tantsijal oli nagu oma roll igas tantsus. Et nad ei pidanud nagu vehkima kõik, nii täpselt nagu sõdurid ühtemoodi ja ma mõtlen, Eino A. Salo täiendas oti kindlasti selles mõttes. Mäletatavasti ott oli ka üks esimesi, kes le sõjaväekorra tantsulavalt tahtis ära tuua ja seda muidugi ma ütlesin, üksuse küsimus. Tähendab, tal olid omad sügavad veendumused ja tõepoolest just õigesti temale iga tantsija oli individuaalsus inimene oma karakteriga oma sihtidega ja ta oskas kanistrit näiteks ütleme, tants heinal n loodanud. Üldtuntud, ta oskas seal ka niimoodi teha. Et igal poisil oli oma roll. Kas sa ise ei olnud see, kes lõi vikati mättasse, seal oli igast asju. Seal oli täitsa näitlejaülesanded, kohe tema poolt. Rapla ja Harju rajooni tantsujuht, teeneline kultuuritegelane Linda Raus. Pikas aastate reas nagu ei mäletagi esimest kohtumist, aga kui mina 54. aastal Rapla rajooni tulin ja Rapla kultuurimajas rahvatantsurühm asutasime, siis ma mäletan, et kottida Need olid meie leivanumbrid, terve 30 aastat tantsis rühm ja seitse rätsepat tondid Ants ja neid ei suutnud ära imetleda. Ja oti tantsud õpetasid minu tantsijad näitlejateks sest tõesti iga rätsep samamoodi Rätsep. Ja nagu Rapla rahvas ütles, et me võimegi Neid kordi neid vaadata ja me ei jõua neid ära naerda, missugused rätsepat nad on igaüks isemoodi. Ja minule sellepärast oti looming ka väga meeldib, et see ei ole ainult tants, et sellel on alati oma sisu ja kui sa seda oskad välja tuua, siis sa saad nagu suurema rahulduse, kui sa ainult jalgu liigutad. Jägesi. Tantsu õpetamisest oleme päris loomulikult jõudnud loomingu juurde, mis on täiesti omavahel seotud poti juures joote juures vähemasti, sest ta lihtsalt on loominguline inimene, see oli nagu endastmõistetavat, kui need esimesed tantsuloomevõistlused hakkasid olema, see oli ka 40.-te aastate lõpp viiekümnendat aastat siis otsekohe valgemaid tantsud hakkasid esile kerkima kuljus, kiik kutsub ja nii edasi ja nii edasi, kuni sinnamaani välja, et Tänavusel loomevõistlusel see ei ole küll veel välja kuulutatud tulemusega, ma võin seda öelda, ma olin žüriis, nende tants, kiigemäel saab preemia. Nii et ka haruldaselt pikk on see loometee olnud ja üllatav ongi see, et nii kõrges eas loominguline säde ei olnud kustunud. Vot see on üllatav ja me teame, et 85. aastal, kui oli tantsupidu komsomoli staadionil, seal oli juuradi, tants nende loomest, tookord oli see üks uuem tants kus oli väga hästi töödeldud rahva pärast materjali rahva pärast rei tantsu tehtud, sellest täiesti niisugune kunstiteos. Ja siis ma juba ütlesin, et praegu just kiigemäel hästi valitud muusika ja suurepärane pane tantsu ja muusika kooskõla. Ja muide peabki ütlema seda Ott Valgemäe muusikamaitset, mis oli üks, üks extra arenenud ja tore. Temal tekkis alati heliloojatega, no tselluloosi suunu Naissoo oli omal ajal akordionisaate või muusikasaatja ja esialgu oli just väga tugev koostöö Uno Naissoo ja kõik need muusikad sama rannal näiteks veel veel mitmeid tantsu niimoodi sisanud kõrval oli ka, on tal väga hea koostöö siis Harry otsaga siis kui sündistants kalur Jüri, mis tehti spetsiaalselt vabariikliku rahvatantsupeo jaoks. Vaata leidis alati väga hea kontakti ja tal oli väga hea muusikaline maitse, sellepärast et, et need tantsud on ka selle tõttu tugevad, et nendel on väga tugev muusikaline alus, ta oli väga hea maitsega ja väga musikaalne inimene, juhtus niisugune siiski tore asi, et ei saanud muidugi kogutud tantse välja anda, aga me saime teha tantsuvaliku. Ise nägi selle raamatu ilmumise ka ära ja kui me lisame sellele, et Salme Valgemäe juubeliks sai üks meie repertuaari number valgemaid ja tantsudega, siis võib öelda, et põhiline ja väärtuslikum osa on nendest kaante vahel. Enamus nendest tantsudest on igaüks, ka isenäoline, just niisuguseid põnevaid, värskeid, uusi. Neid on igas tantsus olemas, niiet sügaval loomingusse profiiliga inimene. Oti rahvatantsijad siiani juba veerandsada aastat ansamblist tuisuline kai luhte ja Aavo nägin. Mina alustasin 64. tegelikult Salme juures, ma läksin kuluses tantsima ja siis olid meelde jäänud, ükskord tegi ott, tegi tundi meile külluse, mis tegelikult suhteliselt hämmastas see, no tema noh, nii nagu Heino Aassalu ütles, et ta niisugune genekas ja kogukas ja kui tema hakkas siis ette näitama, millise kergusega, kuidas tema jalad liikusid, jala, jalad enne sinna, see oli fantast. Aasta hiljemgi line tuisulisse ja ja ma ei näiteks minule, siis esimesel aastal oli muidugi rabavalt võõras treeningtunnis, ükskõik mis me tegime. Tüli tantsija kõrvale vaikselt ja ütles midagi. Ei saanud arugi, mida ta ütles üldse, aga vaat kui ta mulle ütles, et ma teadsin, ta lihtsalt parandas, parandas niimoodi, teised rühmas, keegi kuulnud ega keegi ei naernud teisi tantsija üle, kui ta midagi valesti tegi. Vaid lihtsalt käis nii hästi, intelligentselt vaikselt, rahulikult, diskreetselt, et keegi ei pidanud, puhastame, sest keegi ei olnud syndinud, tants jäid, kõik olid isetegevuslased. Selle pika aja jooksul ott on saanud juba nagu teiseks isaks Salmed Sarme teiseks emaks ja ja no siin on juba läbikäimine juba niimoodi, et me oleme, kui palju oleme käinud seal Hiiumaal nende suvekodus ja. Üldse kogu kollektiivi eesnimed, jah, nagu meie isiklikud elud, ilmselt on kõik koti Salme nagu läbipõimunud, tehti nii et jagavad meie muresid, meie võib-olla nende omi minimaalselt, sellepärast et ega nad oma muresid neile ei kurda ja nad on ikka niuksed. Rämponeeside kõik üritused, mis meil on ansamblis toimunud, need toimuvad ikka kollektiivi vahel, aga ilmtingimata hoidke sõrme ka. Võib-olla just sellest oti inimlikkusest ei tule otsida ka tema loomingu tõelist põhjaalust põhinevate inimestevahelistel suhetel enamus tantsudest, temaatilised ja, ja väga palju selles lüürika, sest ta oli oma hingelt, oli väga suur lüürik. No võtame kas või selle tantsu päev rannal, mida meist kõik ju tunnevad ja, ja teavad, see on ju täitsa oti nägu. Esiteks on sind olemas ja konkreetsed inimesed teevad seda tööd, antud juhul siis kalamehed öelda, selleks tantsus päev annab, ta oli siiski niisugune enneolematuga tööinimesena, ta oli ju Tallinngaasis RMK siis oli väga hinnatud meistrimees kõrvalt jäi küll niisugune mulje, et ta seal on esiteks asendamatu ja siis ikka, kui ta oli pensionär, tal oli õigus pensionärile. Aga teda ei lastud lihtsalt lahti. Sest et see oli, ma saan aru, on selline töö, kus ta ise oli selle töö peremees, ta tegeles nähtavasti seadmete mitmesuguste remontimiseks, nagu me kuulsime hiljem, tema ülemused olid temaga väga rahul ja, ja vot seda, seda töömehe hinge oli siis selles tantsus päev rannal väga palju, aga olid ka niisugused meeleolud, õhtune meeleolu ja hommikune meeleolu ja ja ega põhiliselt ta oli niisuguse lüürilise plaaniga ja huumor ei olnud võõras iha, huumor on väga suur elujõud. Mul tuleb meelde üks kunagine väga ammune seik, mina olin siis täitsa algaja tantsija ja see oli vist üks esimesi oti Salme koostöös valminud tantsus oli üle jalapolka, nagu tselluloosiklubirühm oli, ta hiljem oli katsejäneseks ja oli osaline kõigis uudis loomingutes, mis valmis oti salme poolt, nii ka see üle jalapolka oli. Esimesena toodi ta siis sinna tselluloosi, selle rühma peal ta prooviti ja esimene esinemine selle üle toimub tselluloosiklubi väikesel laval. Ja no tulemus oli see, et pabin oli suur ja see tants läks meil nii segamini, et ma mäletan, et ainult üks kord on meil läinud üks tantsu segamini, siis oli Leedu veski mis on ka nii põhjalikult segi läinud. Kui see ülejalapolka läks ott, istu siis esimeses reas siis tema Mul oli selline, et ta naeris nii südamest, kui me seal laval nii hädas olime, lõpuks jäigi pooleli. Sõdants. Hakkasime uuesti otsast peale, siis teisel katsel tuli välja. Aga et oleks ott ühe paha sõna öelnud meile kuidagi norgu jäänud sellest, et kunagi ikka see oli esietendus nii-öelda. Aga ei, ta naeris nii südamest. Üks väga suur töölõik ott valgemäel kommirohkema tantsutööst räägime, oli ka üldjuhi töö, sellepärast see oli esimest. Esimest korda oli üldjuht 55. aastal, see oli siis üldse esimest korda, kui noh, juba oli see pidu niivõrd suureks kasvanud, et Ullo Toomi vajas oma kõrvale lähedaga abilisi ja eks see on ka üks niisugune karakteristik või näitajaid, ta valis Ott Valgemäe. Ta valis Ott Valgemäe, kuigi nendel kunstilise külje koha pealt olid teatud niisugused eriarvamused. Ongi tore, see ongi tore, ühel olid ühtemoodi tantsud, teisel teistmoodi tantsud, aga, aga see näitab ka mõlema inimese suurust. Võib-olla veel mingites põhimõtteliselt asjades oli ka eri seisukohad, aga kui oli kunsti, kas selle tantsukunsti Saktaris töötada, siis töötad ühe mütsi all. Kui me tänapäeval võtame täitsa endastmõistetavalt, et on suured joonised, tantsukompositsioonid on tehtud spetsiaalselt staadioni jaoks, tähendab selle peo jaoks siis siin õige suured teened Ott Valgemäe. Sellepärast et tema pakkus välja väga mitmesuguseid ideesid. Ma mäletan ühel peol kuskil 60. aastal tants soo, tantsleri seda laval ei ole tantsitud, seda ei saagi laval tantsida. Kus põhines lugu jooksupolka. Aga ta oli selle arendanud niimoodi, et kui inimene oli kodus tantsu ära õppinud, siis nüüd ei aita väljaku peal kokku panna niisuguseid mustrilise võimalusi ja suure kompressori võimalusi. Just. Ma tõi esile ja hiljem muidugi teda jäljendatud ja temast saadud tõugetele uuteks Umbositsioonideks. Nii oli ta koos Salmega hiljem korduvalt üldjuhiks ja, või tekkis meil peol erinevad liigid, ütleme B-rühmad see tähendab siis nagu vanematega rühmade noorematega rühmades tantsuansamblid nagu tippkollektiivide Madolidust tantsuansamblites üldjuhtideks ja ma mäletan, üks ilus lahendus oli muidugi idee, me saime Gustav Ernesaksa laulust. Kuidas kalamehed elavad, vot sinna oli kokku võetud kõik nende mereteemalised tantsud. Ja see oli sellel peol väga ilus number oma fantaasiat ja ideesid ta ei hoidnud vaka all tõi nad lagedale ja oli sellega nagu õpetajaks ka järeltulijatele. Muide, kas mitte üks esimesi suure joonise kasutajaid ei olnud mitte k? Moskvas ju 57. aastal lavastas ju kõige lihtsam oige Evazemba aga efekt oli väga suur, igas liiduvabariigis oli 140 tantsijat. Tantsijate valimine oli number omaette nõnda pott sai seal pealikuks, see oli ju noorsoofestivali ülemaailmne 57. aastal ja oli sedaviisi, et täisrühmades sai ainult kolm rühma solisid tselluloos, kes oli vabariigi tunnustatud üks esirühmadest siis oli vineeriklubirühm, oli täies koosseisus ja oli veel Pärnul, millest hiljem kujunes välja ansambel kajakas. Muu seltskond oli valitud kõik niimoodi igal rajoonil oma kontingent eraldatud ja need tuli kõik valida, seda muidugi oti juhtimisel ka tehti ja see oli üks suur ja ilus ilus tööperiood sest meil oli kokkutulekut Tallinnas, siis Pärnus. Me olime Moskvas sõitu Moskvas, olime terve kuu aega. See Eesti grupp oli just esimene, tähendab, see oli Nõukogude Liidu rahvaste tantsude süüt. Meie õige asend pakub leiust esimene tants häälega, sellest lihtsast tantsust oskas ta välja, võtavad kõik, mis võtta, andis. Kelle me siis nüüd oleme kaotanud, tuisuline kaotas isa. Tema oli ka juba pea 25 aastat tuisulises ja ja autoriteet ja inimlikkus ja tal oli, tal oli autoriteedis, tema sõnal oli kaalu, kõik. Mina ütleks nii, et kõigepealt kaotasime suure inimese. Siis. Ühte väga toredat kolleegi enam ei ole meil muidugi aastate vaheotiga no oli olemas, aga, aga seda tegelikult niimoodi läbikäimist seda kunagi ei nagu ei tundnud. Ja tore oli tema puhul see, et ütleme, kui mõned muud vanemad tantsujuhid nagu unustavad selle koreograafia sektori ära siis, kui pensioniaeg on käes. Aga Linda Raus on üks niisugune, kes meil täna saates ka seda, et kas ikka tuleb meile sisse sinna küsima, mis uut on ja jutustama roomasin. Ja otiga oli ka niisugune lugu, noh tal oli natuke raskusi käimisega. Sest et juba viimastel aastatel algades oli tema märkuses, ta käis kepiga viimastel aastatel ja algas nagu sellega tulgu puhkama vahetevahel. Aga see oli nagu endast võistlevad, kui ta juhtus mööda minema Estonia majas me asume niimoodi aastakümnete kaupa, siis ta tuli ikka sisse ja teda ikkagi huvitas kõik mis sünnib lavarahvatantsu ja rahvatantsu alal, seda kogu aeg huvitav. Ta ikka elas, selles kunstis elas tema ikka kuni lõpuni lasta, sees on ka omamoodi sümboolne. Nüüd kui tuisuline aprillikuus tegi aruande kontserte, siis oli seal ette nähtud niimoodi, et Salme Ott pidid selle kontserdi oma tantsuga ise tantsides avama. Aga see oli siis seekord, kus juba ott ei saanud tulla nagu hakkasse eemaldamine peale, aga tegelikult oma mõtetega oli ta ikka sellel kontserdil ja kuni lõpuni oli ta tantsuvõru juures. Nii kui isa kuulub lapsepõlve nii kuulus ott meie nooruses, sest neid aastaid oli ikka väga palju, mil me olime nagu temaga iga päev iga päev koos. Ja nüüd oleks nagu mingi mustlane kõik tulnud selle aja peale. Nende aastate mälestusse. Kui kaua elavad oti tantsud? Nii kaua, aga tants üldse elab? Mina sooviks väga, et metsakalmistu vaikus kõneleks tulevastele põlvedele. Kes oli Ott Valgemäe? Meile jääb ta mälestuste maale elama. Sest tema jalajälgi mälestusmõõt täis. Ja me astume. Ime läbi veel kõik ühised teed ja rajad. Leiame sealt suurte pidude suuri rõõme või korjame siis jälle töömurede killukesi.