Eesti 1500-l meresaare sealt on Kihnu suuruselt seitsmes. Tema asustamislugu ulatub ligi 600 aasta taha, mil seal pärast jüriööd põgenikud oma pelgupaiga leidsid. Kihnus valitsenud Liivi orduriik, Taani, Vene ja Rootsi riik. Kõige enam aga kihnlased ise. Liivane ja keskmaa, kuid külluses merd seadis juba ise kodukorra kindlaksmehed merele, vahel nädalateks kuudekski, naistel aga pihku vardad, adrad, ohjad, aerud. Ainult laulmises ja tantsimisest polnud tööjaotust. Kõik, mis merel või maal huvitavat juhtunud. Sai lauluks? Laulukatke, mida kuulete? Sellest, kuidas käis kihneste käsi esimese maailmasõja ajal. Täna esindab kihlaste laulu kunsti põhiliselt leelo ansambel kuid täpsemalt räägib sellest Marta Vambola, kes ka ise selles ansamblis leerutab. Mina mäletan ikka lautud sõdunud elu Alaul, küll ollakse koduni pulmas ning kõigis aga päris esinemiskäivad juba üks 30 aastat vähemalt ikka. Aga selline keerutamine on siis Kihnus nii igapäine asi või? Noortena ju Kihnu pulmalaul ju Kihnu pulma laguneda hakkaski pihta. Kiilu legi värsiline laul ning sealt hakkaski peale Theodor Saar hakkas seda Kihnu rahvalaulu uurima, regi veel sellist rahvalaul uurima ning siis naised hakkasid laulma. Laulad siiamaani, nagu uue hooga hakkasid, jah, no ja siis Akkadi mõjujõuga ja kust te need laulud saate siis kõik, kes teid õpetab, näitel Saar Zinaida olnud, kes Meti nagu ikka eluhaavand juhendan ning vana kadunud Theodor Saar siis parandasin mitte keelt ikka. Et õige kihnu keel ollakse laulul ning vanemad lauljad, koha seal olnud Kaevando, Anni ning Marta, need on mõlemad elupõlised juba Kihnu laulu lauljad. Nendel on ka see asi kõik juba selge. Aga siis Kihnu Leenu on kodupiirilt ka ikka välja saanud vä? Jaa, Meie käime isegi seda jälle viimesi. Meie viime ju kõike seda välja, kus nii lähemegi, ise lähme saarel kõik ise laulavad, siis. Polegi nagu uudis kuulama tulla. Seda me muidugi taha mitte sedagi innuleelud seal lava peal just seal rahvamaja lava peal nüüd kuulata, aga aga muidugi võõrad võõrad kuulavad hea meelega ning vaatavad mingi tantsaming, mängija, nii kõiki siukseid asju ja tänu kellele see siis nagu kodupiirist välja saanud. No kõige rohkem on ikka selles süüdi ikka lihalaos liha ikka. Täna juba nüüd liigajusega kiidulaule isegi juba liidu piirest välja viin ning siit siit juba Moskva oma liidu liidu värki juba seda läheriekümneid üldse. Lea läks leegajusse laulma, nimi siis koseci liiga hõlma alla, tema ikka veidi rohkemgi utsitab, siini lõpetab ning kavas ja aitab teha Kumpan, Katrin kohamiitilakas, Kumpan, Katrin iga siis juba suka tihedam koostöö, kui hakati tegema kalurikolhooside, seda taidlusfestivali hõbedane meri, tema hakkasite kavad, pidime kõiki ning juhendama Veidele dieet kavadoid, kosja mänglimisi, me saime ikka niuksed. Niuksed, vägevad kohad ikka tõime Tallinnast. Kolhoos hakkas kõik nagu hindama rohkem. Ma usun, te loenguid ja aitan ettepaelu, on toit, on kõik sõidud ning kõikunud ikka kulus, kandmine pole kordagi kopikatki maksnud, ise. Teie olete siis anaansambel vanamoodulina päris kihnu laule laulab, üks on siis selline uuem õpetatum. Kas niisugune etnograafiline ansambel, see ütleb juba iseenesest, onju, seega laulab siukseid vanu regi värsilise laule ning siis uksi, laule noh, muidugi rahvalikke laule, vanu endisi laulab meremeeste laula ning suksimis kihnu lehedaldise teil. Kuidas need mere peal kimpus on? Tolling? Aga teine? No teile on niisugune noh, haritud ansambel nagu naisansambel kõikunud noodist, laulmise ansambel, jah, meie siuksed lihtsad meele olemas, esikuidas ise arvavad, et need meremeeste laule praegu Kihnus laulab. Kõik laulvad mitte liiga mehi kohe, vahest vahest puntiskis mehed ka, laulab ikka tronosuut, meede viisi tulla, meestel ikka muud tegemist rohkem. Mis see muu on? Nojah, Kihnu naise ilu ju terve, terve terve kaheksa raske elul kihnu näinud, kõik tööd seal samuti võtab metsa maha ning kõneb ning kes siis tegema tuleb? Tule ju keegi tegema ju, ikka peab naine tegema. Lapsed üles kasvatama harimane. Pole ülekohtune kõnelda nii palju kihnu sitkeiste kannatlikest naistest on ju nende kanda saare kestus ja elujõud. Veel tänagi on igas peres üleval kangasteljed. Esimene kört saadakse selga veel enne, kui kannavad jalad. Ja küllap ongi Kihnu üks väheseid maanurk Eestimaal, kus rahvariiet kiidutriibulist Kirti ei panda selga üksnes näituseks suurtele laulu või tantsupidudele. Neid jätkub ka peole jätkub veimevaka, jätkub ka mootorratta selga, tolmusele, külavaheteele. Kördi sukad, sokid-kindad-tanud, käised mandril moodi minemas meeste kampsunid, troid, rahvarõivais elatiga, naabersaarel Rootsi seitsmeteistkümnenda sajandi küla kogukonnana elanud Ruhnus, mille põlisrahva viimane sõda Rootsi laiali viis. Marina Rooslaid, kelle noorikuja meenutused Ruhnu omapärasest elukorrast alles saate järge ootavad on oma 75 eluaasta jooksul teinud ja kandnud mõlema Väike-saarerahvarõivaid. Kihnu rõival on ikka palju rohkem tööd küll Kihnu sukad, jubise keerulised ja lõngade värvimine ja kui seelikule pole õiget lõnga, siis ju see seeliku pole nagu väärtust. Muidu pluusemate, no ja need rahva puusad seda ei kirjutagi, igaüks ju tanud ja Ruhnus on sellepärast lihtsam nendele naastatud riidest tehtud ja ise välja õmmeldud ka olid ikka mõned siidi riisidel õmmelgija lilledega. Seelik on ju lihtne, ainult see Plysee kiinusele vanasti leibade vahele pandud või need korrulised ei no sai tegelikult üks oli Ruhnu rääkinud Ruhnust pandud seelikut kuuma leiva vahele, mõtlesin küll vale jutt, tüdruk tuli väga kuuma veega, küll tehti üpris söörid sisse, jäi siis näpiti sisse kokku ja siis pandi vajutus peale. Kuumundatise palavad wet bänd jälle peale 20 päeva, niimoodi jäi sisse. Aga nemad siis keeratakse kogu sellest ära, võtad esilaid, on ilma pitseeritaja. Valge kant on alguse Mäeldibsi, vedas alt ära. Kihnus on punane pael villane alla ja seal on puuvillariidest valge kant all. Põle nii kuntsi midagi. Muidu peaksin Ruhnu naistel rohkem aega käsitöö jaoks jääma, sest nende tööpäev oli palju lühem. Ruhnus oli nendel küll käsitööd aega teha ja, ja tegid ka küll väga palju tegid Kanged kodus isegi need mustritega laudlinad ja. Asi peal päevane väiksemat, telliti käruna märke, kujutad, sina tegid iga mustriga, väga targad olid käsitöö peal, kui seda juttu nad kuulata, tuleb välja, et Kihnu oli vaesema ja rahvarõiva ja oli ka raskemalt siis käte või, ja tuli, seal oli Ruhnus ju võimalusi rohkem hea maali või, või nad oskasid hästi oma tööd, ihanaa oli ja selle maa kohta oli vähem rahvast ka, kas oli seal kohad suuremad ja ikka viljarikkam maaga? Üldse on jama. Kasv kasvas vilja rohkem. Kihnus ja kehamaa ja rahvast oli palju ja siia maata inimesi oli palju, mis polnud üldse maad ja. Aga Ruhnus oli ka veel kohad ja aga te siin rääkisite, et käisite kale igavesele siin nõu andmas ja juhatust või? Ma käisin, tahtsid jälle Ruhnu Ruhnu tantsa nähe ja nendel on korjatud ka ja need vist ta ka niisugune plaan, et tahavad omale Ruunoriidi saada, see Tõnurist on nende juht, ta nullist küsis, et kas ma abistan, jooned, talvelõng on ja võib-olla saab kududa ka seelikud ja vestid ja ma käisi rahvarisid, need pole näinudki nagu täis rahvariet. Siis tule meile need tantse laule ka ikka õpetada. Nendel oli ka, nemad on Rootsist, käin toomas ja ma vaata seal lehe peale, mitte lakkas üksjagu Stevenson, see hakkas kirjanikuks Rootsis Ruhnu Ruhnu mees ja mul on ka kaks Rootsi raamatuid, mis väga hästi kirjutatud, üks on kultuurelust ja saareelust ja kommetest. Ja siis need vist käisid sealt ka toomas need nendel Ruhnu tantsu seal vana poola tants, mis pulmas tantsida, siis nad tulid iga minu käest küsimata siin õieti selleni poolikulise tagumine ots oli üksi. Esimene ots oli ära jään ja siis parandad ja siis ma rääkis ja mitu tantsuviisid mind, käige enne põrandale ikka tantsime ja mändi. Üks on tippi polkajal ja üks on niisugune palkamist teene, tuur tuleb tantsida, teine pidi. Noh, nii edasi-tagasi, seda nad Kädantsid ühtepidi ja, ja siis nad neid ikka parandasid soli Ruhnu vanade ruhnlastel pilt, aga need valguspildid näitasid siis panin mind sinna kõrva Ruhnu reisijast mõtistele, näitasid kas niisama ja siis nad tahtsid, et kas sa laulad ka niisama nagu nüüd. Pole keegi rääkinud ja kui sinna läksin, järsku tead rahvast ka palju ja. Kas sa laulad ühe laulu ka rummu keeles, ma räägin niikuinii laule. Mul polnud muud laldamalasile lühikese laulud. Spin, spindidaatermin, Molgen, kommen, pliia, rin, tooted panna toorAran aegliku õmmen, riiembram kaks korda omakorda siis seda ja see oli see ketras tüdruk, mul tuleb pehmes kiires, sul tüdruk ketras, pisarad kukkusid, rabeimisid tulnud iialgi. Ja muidugi see meelmas oleks ma enne teadnud, ma ei teadnud üldse seda, seda kirjutati külmulat, Ruhnul paluks Ruhnu riided ligi võtta. Nii kui ma sinna sain, löödi runo riided selga. Aga siis möödun või tänavu kevadel ma käisin lastega. Kaheksa koolilaste, need ise tehtud, hästi tehtud, nendel. Siis seal oli Kihnu kombel Kihnu. Kuidas riidideas? Spraatsin, kuidas kiilu näen, hakkab ringi tegema nagu lamba seljast vilja. Siis kuni kuni valmis. Praegu elab Marina Rooslaid Kihnus oma sünnisaarel ja on seega üks tema 600-st elanikust. Ühe tänuväärse maksab nende ette mõtlemi sool, kes rahvakillutavasid pärimusi laule talletada püüavad. Meenutajad kaovad paberile, filmi- või helilindile jäädvustatud eluiga on aga sootuks pikem. Üheks taoliseks kihnumeheks oli ka ligi poole sajandi jooksul etnograafia ja kirjandusmuuseumi keele ja Kirjanduse Instituudi ning emakeele seltsi kogusid täiendanud Theodor Saar. Kuid Teodor Saar polnud üksnes koguja Kihnu kultuuriloo esimesi uurijaid. Ta oli ka ise pajataja laulu ja pillimees kõlagu. Tema meenutuseks see viiulilugu arhiivilindilt. Osa Kihnu vanavarast on hoiul vanas koolimajas asuvas koduloomuuseumis mille ühte ruumi on kogutud kuue Kihnus elanud kunstnike tööd. Kõige tuntumaks neist võib pidada ehk Mark Soosaare filmis nähtud Jaan Aadi saare elu-olu kõige järjekindlamad kujutajat. Käisime neid kunstnike töid vaatamas, kus kooli kauaaegse õpetaja Anna purakova ja praegu ainsana Kihnus elava maalia argipäeval remondimeeste juhataja ja gaasiautojuhi Endel teemandiga küsisime. Mis väärtus on neil Kihnu isehakanud kunstniketöödel praegu? Vahepeal näinud ja ega teda muidu see välja ka poleks pandud, kui seal poleks mingit väärtust. Kui suur kunstiline väärtus, aga inimene vaeva näinud. Kuna sellel ajal polnud ju midagi nii suurt aega ka teha. Inimene leidis aega juba see on väärtus, et leidis, oleks aega sõge, niisugust asja käsile võtta, kui nautis elu, oli raske aeg, pidime oma leivakannikas taga, ajame veel suht töötajale kõrval töö juba, see on inimese suur väärtustada, seda tahtis teha. Teile peaksid need kihnu kunstnikud ja tuttavad mehed olema. Ei tunne ühtegi minu, kui mina ise Kihnu maa peal ammu surnud juba möödunud sajandist jagu kõik. Aga kas maalimine siis on siis tuttav? Ei ole täitsa võõra? Tegid oma oma nägemise järgi mingeid haridust selleks. Nii kuidas nägid loodus nii nad tegid kopeerist ma. Fotot Pals pidid täpselt tegema. Eks see näitabki sinu minevikku tööd olu, see ongi see väärtus, kas pole kummaline, et ühes ajavahemikus nii palju kunstnikke Kihnu saarelt tuli? No eks need pole ka olnud hiljem ja Ma praegu rändaja rohkem ennast lakkas. Aga siis lihtsalt inimesed olid merele ja olid lihtsalt jäi vaba aega, niisugust Janatlik siis maalist on nagu kõige viljakam, teistel on ainult meremaalid, rohkem laevad ja noh, üldse mere alastik. Kuid Jaan Oad on ka Kihnu inimeste saarepealset elu näidanud. Kas või? Võtame näidesse kohus kadakamarju üle, keda olevat nõiduses kahtlustatud või siis Kihnu pulmapilt, no temal on väga palju pilte näiteks kasvõi seal, kuidas laevu ehitati, kuidas laevad merre lasti ja nii edasi, need on Kihnu päritoluga maalis küll, aga see on kõik tehtud mälestuste järgi, absoluutselt kõik. Kihnus tema väga vähe maalis, millal üldse Kihnus ja see mõte tuli, et oma muuseum teha, noh, meil Kihnu-Ruhnu mängud väga kuulsad. Seal oli niisugune ekspositsioon meil siin naljas alati nende ajal käsitööd ja kani elu-olu ja sealt see mõtted hakkaski. Ja nüüd pidevalt on siis 1974.-st aastast esialgu meil oli ainult üks no ja siis täienes nüüd praegult, on kolm ruumi. Ja kool oli nagu selle asja hakata jaks jaheks, koolik aitas ka kaasa. Pean mõte oli muidugi meie Teodor saarelt pärit. Eks sinule palju esemeid, siin on ju hülgekütivarustus on meremehe tööd, on majapidamisriistu, on riietusesemeid, on pildimaterjali pulmades, näiteks moemillistan, vanad majad olid, meil on p kuulsa käsitöömeistri Peeter ostlaiu nurk. Ja ka lähemal ajal tahame avada meie koduloouurija Theodor Saare nurga, tema materjali meil on ajas palju juba aga lihtsalt veel süstematiseerida rida ja välja panna tema käsikirjad üldse tema uurimistöid on palju. Kas lastele nii vana Kihnu elu-olu ja laulude ja tantsude vastu ja riiete vastu on ikka olemas, püüavad nad järgi teha, neid ka hoida, aga ma usun, et Nimeta kümnete aastate jooksul see kindlasti ei vähene. Lapsed käivad kõik rahvariietes, koolis on meil küll koolivorm, aga kodudes ja, ja kui on jaanipäevad üldse teod, siis on ikka rahvariided, kõrte on ikka on päris mitu-mitu lastel olemas. Ja samuti laule saavad lapsed, eks ju, teevad käsitööd ka emade kõrval, nad õpivad ju kanga kudumise ära, õpivad kudumise, kinnaste sokkide kudumise ehk kapetajate kudumist. Kihnu keeles öeldakse, kas siis, kui nad kooli tulevad, siis on juba käsitöö, kõik selge või näeks, nad õpivad koolis ka veel jääkoolis ja kodus ka selle aja jooksul ikka päris kuue aastane veel päris hästi kududa ei oska. Näputöö on üldse uhkuse asi. Et sa oskad seda lasteaeda. Ma usun, ta ei anna mitte uhkuse asi, vaid ta on vajalik asi. Seda osa käes on jah, seda on vaja lihtsalt, kuidas sa paljaste kätega käid ja üldse Kihnus, kui tüdruk on siis tüdrukule veimevakka vaja ja eks ta hakkab juba maast madalast, näed, kuidas ema vanaema koob, nii hakkad temaga kuduma. Seal Kihnu tüdruku võime hakkas, peab olema kingitused peigmehe suguvõsale. No ja siis näiteks male kingib tüdruk neli, viis paari sokke Kihnu sukese juba ise annab kududa. Ja siis ristiemadele ja ja nii edasi, kõigil peab olema, aidake kinkida ja siis oma pulmariided, ta peab ka ise tegema või pärit on, et ema käest ei, ta ise enam neid ei tee. Aga need uued kindlasti tehakse, ema, kes ta päriselt iga Kihnu naised oma riided oma tänu oma käis, et kõik on taandanud. Mitu seelikut siis kodus on keskeltläbi? Pea 15 ikka. Meil on ju mitut värvi seelikud, punane Kärt Kihnu seelikud nimedeks Göttiks, punased kvartalid on ikka päris päris mitu siis kui, kui on lein, majas on kindlasti must kört all punane pael, täitsa sügav leinud sinise triibuline kõrt seal, kui lein on läinud kaugemale, juba siis pannakse sinise triibuline kärtsilga. Päris rõõm veel majas pole päris mure majas ei ole jah. Aga pärilised annad ikka triibulised on ikka vanasti need triibud said oma värgid kõik maavärvidest madalast korjati ja ja lehtedega värviti ühisena juurtega maa värvid olid, aga nüüd on ikka keemia juba tulnud asemele. Värve kasutatakse ainult sukkade sukalõngade värvimisel, seal on valget ja valge peale vaiba Mahanda kördist väga nii aru ei saa, kuda Mahannad sukavärvi peavad olema kindlad? Mitut värvi triipe siis on? Punane, roheline, sinine, kollane, kindlasti roosade ergas, kõik peavad hästi erksad värvid olema. Kihnu Kärt ilus. Aga kas lapsed vanaemade laule ka veel tunnevad või ikka tunnevad? Ikka lauldakse. Meil on leelo ring on koolis, nad laulavad ja ka käivad koos vanemate naiste leelo rühmaga laulmas. Kihnu lapsed üldse armastavad väga palju laulda. Ei ole veel sellist muret meil olnud, et koorilaulutunnist mõni õpilane pakki teeb. MINA OLEN massakas mandriinimene ja ma ise neelata kuigi lapsi natukene juhendan selles suunas laulmisõpetaja siis ta ei pääse sellest. Aga teil on kaheksaklassiline kool, pärast seda tuleb minna mandrile edasi õppima, kas siis need oskused kõik ununevad või kui neid vaja, ei lähe enam mandrile? Vaevalt et nad unustavad ära, ei usu, sellepärast see on nagu juba emapiimaga sisse imetud oskus. Oskus. Lastes mandril saab pärast 80 klassiga, mõtlesin, lõpetavad, nad lähevad edasi, igaüks valib omale eriala ja kui on sel erialal vajalik meil Kihnus inimesi, siis nad tulevad Kihnu tagasi. Näiteks täna vastane kaheksanda klassi lõpetajad läksid just enamus õppimas neid erialasid. Midagi on vaja, näiteks traktoristid, side erialale läks õppima, meil inimene läheb õppima, tähendab ja samuti ka elektrikuid läks õppima ja neid on pikemalt vihus vaja. Sellist äralendamise soovi ei ole, nagu see tuleb ära lendamise soov tuleb tahes-tahtmata, kuna väga paljud saar on väike, lihtsalt nad ei leia tööd, siis peavad nad jääma mandrile juba sellega ka, et et meil on suur kolhoos, laevad baseeruvad kõik Pärnus, laevamehed tahes-tahtmata juba loovad oma koju, Pärnu, aga kes ikka kooli lõpetab, mõtleb sellisele ametile. Sellega saad Kihnus leiba. Jah, paljud ikka mõtlevad seda. Ega muidu ei saakski tagasi. Kuuldu lõpetuseks jääb vaid lisada, et tänavu lõpetas Kihnu kaheksa klassilise kooli 11 noort. Esimesse klassi tuli neli. Koolimaja juurest ei jää kaugele ka endale Randma talu, kes on kooli juhatanud ligi neli aastakümmet. Nagu mööda Kihnud käia, siis paned tähele, et päris kihnu keskpunktiks või keskosas asubki kool, kirik ja rahvamaja. Jah, ja kui seda täiendada, siis vanasti oli kõrts ka veel. Nii, et kool, kirik ja kõrts, need pidid olema nagu niisugune Kolmnurk. Aga mis praegu kõige tähtsam neist on? Minu eks muidugi, kooli on ikka kõige tähtsam. Kirik on jah, nad on kunagi kokku ehitatud üks koolimaja, praegune vana koolimaja, see ehitati 1892. aastal vanast mõisa härrastemaja materjalist ja nagu selleaegne mentaliteet ja, ja rahva hoiak oli ja muidugi ikati, siis kolime kiriku vastu kohe, kuna kirikuõpetajad tulid ka ühtlasi ju kooliõpetajad olid kooliga seotud. Ja kõrts on ka siin lähedal olnud umbes 100 meetrit koolimajast. Siia põhja poole, sääreküla poole muidugi ammu aega ei, ei eksisteeri enam ja mina teda oma silmaga näinud ei olegi väga rahvamaja praegu rahva ja on ka suhteliselt uus ehitus küllaltki suur ja ruumikas ka. Aga peaks olema niisugune entusiastlik rahvamaja juhataja, oleks, töötaks pikemat aega seal nagu siis ta võib-olla saaks rahvamaja tööga rohkem hoogu on nii, nii nagu rohkem. Ja mitte nii väga pidevalt ja mitte täies jõus või täies vormis. Aga miks need rahvamaja juhatajat siis ikka nii sageli vahetuvad, mis nende töö nii raskeks ja äraminemist nõudvaks teevad? Nojah, kas see töö nii väga raske ongi, aga. No vajalik oleks muidugi vastava ettevalmistusega inimene kes oskaks võib-olla rahvast ka rohkem nagu seal rahvamäe tööga siduda. Ju siis jah, niisugust head entusiasti ei ole leidunud. Meil oli üks noor neiu laas Lea, meie oma väikese kooli vilistlane ka ja ja tema lõpetas Pärnus keskkooli ja siis õppis Tallinnas kõrgkoolis ja omandas vastava eriala ka, mis võimaldab rahvapaja juures töötamist. Aga, ja tema töökohamuutuse tõttu lahkus saarelt ja oli rahvamaja juures ainult aasta-poolteist. Tema ajal muidugi oli rahvamaja tegevus ka plaanipärasem ja ja mitmekesisema. Lauluansamblit, need on nagunii enam-vähem jalad alla saanud ja siis need on, need on ikka tegutsenud ja siis rahvatantsu ka siin varematel aastatel noh, ega head mitmed aastad ja aastakümned tagasi oli näiteringil ka rohkem hoogu. Muidugi võrrelda varemate aegadega ei saa, kui meid televiisoreid veel ei olnud ja ka raadio, aga teie mitmesuguseid pillija magnetofon neid kodudes ei olnud nii palju. Siis oli rahval nagu rohkem just nagu vajadust ka enda sinna. Tasub siis üldse praegu taga kurta. Seda aega, kui praegu niigi suhtlemisvõimalust on, jäädakse siis millestki ilma, üldse kui rahvamaja kinni panna. No ta päris kinni pannakse, seda muidugi ei taheta ja seda vast ka muidugi ei, ei tule. Aga no mina olen juba nii vanemas eas natukene raske selle kohta ütelda, võib-olla mõned nooremad inimesed ütleksid oma seisukoha. Mina küll vajadust eriliselt ei tunne ja harrastajatega ega vasti väga laialt rahva hulgas ka selle kohta eriti suurt taganutmist ei ole, et see tegevus on natukene nagu vaiksemaks jäänud. No üks põhjus, et oleks vaja koos käia ja ja mingil määral sellise tegevusega tegeleda, on muidugi kaevama kohalike rahvakommete ja, ja kõigi nende pärimuste ja, ja traditsioonide edasi jätkamine, et need päriselt ära ei unuks. Nende hulgas küllaltki kauneid. Ja siis kindlasti teiseks on see, et anda midagi kultuursemalt sisuõhtutele ja ja siis nii koos viibimistele, et need ei oleks mitte alati nii alkoholirikkad ja oleks mitmekülgsem. Kui palju saab kihnesi oma kodusaarele jääda, homme on kujunemas juba igapäevaseks mureks et ühelt poolt sõltub see mandril asuva Pärnu kaluri juhatuse ettevõtlikkusest ja arusaamisest, kellele Kihnu majanduselu nüüd igatpidi allub. Teisalt aga ka kihlast endi järgsest meelest. Pärnu kaluri Kihnu osakonna juhataja asetäitja Johannes Leas vaatas Kihnu tulevikule igatahes lootusrikkalt. Kihnu sarvel Eleni juba 500 aasta ümber ja tahaks, et elu läheks edasi, et ei korduks meie naabersaare saatus, Ruhnu saatus. Selleks aga On vaja, et noored jääksid Kihnu saarele elama, aga küsimus on siin selles osas natukene võib-olla laiem küsimus on selles, et tänapäeva noor samuti ka loomulikult kihnu noor tema tahab ju endale meelepärast, ta juba selle nimel õpib, ta tahab endale tere, pärast vastavate tahab loomulikult etaloniks korralikud olmetingimused, sest ikkagi aeg läheb edasi. Samuti minu noor inimene meil, aga paraku need probleemid praeguni, kõik ei ole lahendatud. Oleks vaja muidugi meile ehitada saarel uus haigla ja saarel oleks loomulikult arst uus kauplus, et oluliselt paraneks saare ja mandri vahel ühendus ja seda eelkõige muidugi korraliku praamiliikluse näol. Oleks vaja, et oluliselt paraneks side. Ma mõtlen telefonisidet sel ajal Saare teede remondiküsimus ja veel vaja oleks kiiresti lõpetada Kihnu kultuurimaja remont, et oleks nendel koht harjutamiseks kuus käimiseks. Veel on väga oluline, vaja oleks lahendada või lõpetada õigemini Kihnu sadama kapitaalremont ja seda kiiresti ja sadamasse välja ehitada reisijate ooteruum, kaluritele olme- ja tööruumid. Aga viimasel ajal on hakanud nende kõikide nende kreemidega tegelema terve rida kõrgemalseisvad instance. Ja praegu mingil moel siiski asjad on hakanud liikuma. Missugust suhtumist ootaksite mõlemilt poolt? Saarerahva poolt mõistmist, et probleeme ei tule siia keegi väljast lahendab, vaid me ise peame omad käed siin külge lööma. Teisest küljest tahaks, et mandri ja ma mõtlen eelkõige juhtivate seltsimeeste poolt tahaks muidugi mõistvat suhtumist. Sest et saare probleemid, need on probleemid niisuguse eri omapäraga, et mandrimehed mõistaksid seda. Ja siis Aga sel aastal lõpetas kiinu kooliga teie poeg oma poega, nüüd kutsuksite siis kolme aasta pärast Kihnu tagasi, kui keskkool läbi on. Kui keskkool on läbi, siis ma loomulikult veel ei kutsuks, igal juhul tahaks, et noormees õpiks ka mingi vastava konkreetse eriala, mis oleks temale südamelähedane. Ja väga meeldiv oleks, kui tema vaataks sellise eriala, millest meil Kihnu saarel on, puudus. Loodame, et Kihnu rahva mured saavad kord murtud ja et veel aastakümnetegi pärast oleks põhjust Kihnu uut rahvakunstisaadet lindistama minna.