Kes on sinu elu suur eeskuju? Thekla ime. Ütle mida mõtled? Imeilusad mandlisilmad on looritud unistustega. Tumedad juukserullid on armsalt kõrva taha kammitud. Tõsine korruce laubal reedab kahtlevat ära ootamist. Kasseerida. Mina olen eeskujuks Pavel kortsiaaginostrovski raamatust, kuidas karastus teras seal Pavel peab elama väga palju läppidena suuri kannatusi tundma. Kuid ta püüab kõigest üle saada seda. Samas on ta hea seltsimees ja sõber. Ta ei näita välja, mida ta tegelikult sisemises peab tundma. Ta on lõbus. Ja et kõigist raskustest üle saada sõja, tahaks sinna ka enda iseloomu juurutada. Ma töötan pioneeridega. Praegu on niimoodi, et meil ei ole koolis üldse vanempioneerijuhti aasta algusest saadik ja siis klassikaaslasega ja tema pragu haiglas. Ja Meil on suured töödest, tuleb. Õpetada koondri välja, mis läheb aasta lõpus kokkutulekule. Õppida tuleb. Aga ma püüan ja ma tahan saada ja kindlasti osunek tuledega taim. Kas pole see just niisugune vastus, nagu me ootame oma isamaa tänapäeva noortelt? Ja siiski oli esimesel hetkel tunnistus veidralt uskumatu hapralt ettepoole majatu vaime huultel. Aga need, kes teda tunnevad, teavad, et ainel just temal on õigus seda öelda. Ta on oma meelekindluses ise suureks eeskujuks. Ta on väga tore tüdruk. Ta on väga mitmekülgne õppeainetes, talle meeldib kõige enam kirjandus. Ta meeldib tantsida, siis kodus on tal veel kolm vendaja. Need on laste üks on vanemad, kaks san nooremad ja kindlasti tuleb tal neid abistada väiksemaid. Kunagi ta jää hätta aine mulle juba selles mõttes eeskujuks, et kuna ema kasvatab neid üksi aega ja et kõik tuleb ära teha nooremate eest ja emal on ka raske tööl käia, siis. Kindel see, et tuleb aidata, tahaksin olla sama ja sõber, kui olnud seda ime. Minu seltsimees. Hea, kui keegi sinust nii räägib. Kohila keskkoolis on terve üheksas b klass kõik 18 tõeliste seltsimeeste kirjas. Ja uskuge, igaüks neist on isiksus. Küsisin neilt kõigilt ainult ühte. Kes on teie elu suur eeskuju. Vastati nõnda, et avanesid iseloomud. Tehke ka teie proovi lahti mõtestada, kes on, kes ideaalide järgi. Mind on juba lapsest saadik huvitanud meri. Ja mina pean ma eeskujuks meie haudis eesti keele õpetaja abikaasat, tema sõidab merd juba mitu aastat. Alati kui ta kuskilt tuleb, siis ta teab palju rääkida. Ja üldse on ta tore mees. Tal on väga tore poeg, tema nimi on Andres ja tema räägib iga kord, kui ma neid külastan. Ennem kui tema isagi jõuab midagi rääkida, kõik ära, mida ta isa on teinud ja midagi kaasa toonud temale või te tahate siis vist koos kapteniks saada. Tuleb välja ja. Ta sõidab päästelaeva viimane kord, mis ma olen kuul, tassid inglise kaubalaeva mis pidi Leningradi minema, see oli siin. Eesti ligidal oli. Madalikul nii ja kui nüüd veel lähemalt küsida, nüüd me juba läksime, kelleks tahan saada selle küsimuse juurde. Missugusel laeval teie tahaksite sõita? Raske on öelda, mis ikka sõidavad kaugematel meredel. Te arvasite õigesti? Tiidul on laiad õlad, õlekarva juuksetukk ja tugevat käelabad. Klass peab teda kindlaimaks meheks. Aga mida arvate teisest tiidust? Minu eeskujuks on Albert Einstein. Väga tahtejõuline mees teaduses, põlluja tahtis palju teada. Ühtlasi ta erakordne tahtekindlus. Tema oli füüsikes maa kaks Aga füüsikuks, Fry lõppemas astronoom, eks. Kust te lugesite või kust te kuulsite Einsteini kohta? Insteni kohta on üks Raamat vestlus relatiivsusteooriast. Siis seal oli taga veel tema elulookirjeldus. Sealt siis lugesin. See on nüüd niisugune kaunis suur ja kas eeskuju, aga kas teil igapäevases elus oma kollektiivis, oma koolis on ka mõni niisugune sõber või niisugune seltsimees, keda te peate tahte kindlaks teovõimsaks inimeseks? Või olete ise oma eeskuju oli juba kõige lähemal. Sellel lähedal ei ole kõik inimesed, kelles on midagi õppida. Kõik on eeskujuks. Igaühel on tema head küljed ja halvad küll aitab vältida. Kas teil on ka halbu külgi? Peaks sõda? Raskem on seda ise tunnistada, aga see on kõige mõjuvam, kui inimene ise tunnistab, kas ei ole. Ehk oskate nimetada mõnda oma nõrkust või on oma nõrka külge? Teiste ees on nüüd piinlik seda teha, aga mängime teised praegu. Kuule mängi, seal pole vaja. Nii. Ikkagi, mis suudavad, sealhulgas. Millegi asja kallale asun, siis mul pole kannatlikkust, raadi. Ikka jäävad pooleli ja tule sedasi välja. Veab. Siin on juba probleemid. Kus on nende põhjus? Kuulake, mida kirjutavad klassikaaslased temast oma päevikus. Tiit on korralik üks klassi parimatest õpilastest aga midagi on temas niisugust, mis ei meeldi meile. Ta on väga kiuslik kaasõpilaste vastu. Tiidu käest küsisime, et miks ta ei astu kommunistlikuks nooreks. Siis vastati, et komsomolipilet on altkäemaksuks elule. Need sõnad ajasid meid algul lihtsalt naerma. Tiit on meil klassis ainuke, kes ei kuulu komsomoli. Kuid mida sügavamalt hakkasime nende sõnade üle järele mõtlema, seda selgemaks sai Tiidu tõeline pale. Aga miks on tema niisugune, kui meil ometigi on kollektiiv, mis on nii mõndagi aidanud, raskustest läbi? Möödunud kevadel, just paar nädalat enne eksameid murdis üks tüdruk meie klassist jalaluu. Me hakkasime teda iga päev külastama ja aitasime tal kursust korrata. Teiste hulgas oli ka tiit, sest temal on nii mõnelgi alal teadmisi rohkem kui teistel. Tagajärjeks oli see, et tütarlaps andis eksamid neljadele ja viitele. Või teine juhus. Tänavu sügisel oli meil kriitiline seisukord tüdrukuga kell olid kuues aines puudulikud. Hakkasime teda abistama õppimises ja ka kodustes majapidamistöödes, et tüdrukul jääks rohkem aega. Käisime abiks isegi nende uue korteri ehitamisel. Nüüd mõistsime, et kollektiiv saab aidata seal, kus üksi ei jõua. Aga Tiit, arutasime koosolekul tema käitumist. Oleme Tiitu alati memmepojaks pidanud koolistada narriti kodust sai poisse õiguse. Tagajärjeks oli, et tiit kasvades hakkas end maksma panema kiusuga. Kiusust tuli ka otsus mitte astuda kommunistlikuks nooreks. Aga me ju tahame, et temast saaks samasugune nagu on kõik teised 18. Tiidust ei läinud mööda kibedad sõnad, mida talle öeldi. Tema kinnitus tahtejõu puudumisest on minu meelest selle tunnistajaks. Raske on ennast kätte võtta ja korraga hoopis teistmoodi elama hakata. Mitte ainult Einsteini, vaid ka oma väikese range kollektiivi seaduste järgi. Tahtejõud. See näib üldse olevat nooruse abstraktseks ideaaliks. Sellest omadusest kõneldakse visalt ennast piitsutatakse halastamatult. Aga mõelge ise, pole sugugi nii lihtne terve klassi ees tunnistada oma vigu. Ja teine, mis veel, on raske 15 16 aastasele noorukile näidata oma südamesoojust, hellust ja armastust. Aga seda on näiteks May sõnades. Minu eeskujuks on minu vanemad, kes on mind õpetanud lapsepõlvest peale kuni siiani. Ja ma olen nendele väga tänulik. Maian ümaranäoline pruunis ilmaline tüdruk, meekarva juuksed sobivad kahvatu näo juurde imehästi. Taneli leebe. Ja võib-olla selles, et just tema mõistab paremini kui keegi teine. Vanemate armastust on oma suur põhjus. Maile ioneema. Vahel on tarvis hirmus palju kaotada selleks et rikkusi hindama õppida. Ja pole sugugi nii, et poistel oleks vähem seda hellust ja tundesoojust. Kuulake, kuidas kõnele paare. Klassid, teine meremees. Oma emast alustab ta küll väga mehelikult. Saad lahti on saag nagu Tiidungi, ennem rääkisin saade juba lapsepõlves, võistluse mereks. Ega ta ise ennast enam lapseks ei pea. Usun, et mitte ema muidugi kindlasti. Vanaisa oli meremees ja kavatseme traditsiooni jätkata või eeskujuks on. Sergo jutustatud meri kutsub meest jutustab oma elust, seal näed, on väga tahtejõuline ja väga tugev ja üldse väga tugev iseloomuga inimene. Ja kodus on olnud suureks eeskujuks, emad on väga töökas ja mis enda kohta öelda, siis tahtejõudu jääb väheks. Mind tõsiselt üllatas see, et kõik üheksanda B-klassi poisid näivad olevat hellameelsemad kui tüdrukud. Võrrelge poiste ja tüdrukute lemmikviise. Linna. Üks tüdruk. Akna Talsi ilma suurest erutusest loid ja käed näppis räti narmas. Või väga Eesti rock Hotell. Me. Ei tähenda nagu litsi ju. Ja, ja Eli sees. Ornaga uurimiseks. Deodo ammugi toto. Helme on see Natuke sinki, mentaalsust, selles armastuslaulus viiulid ja unistused on need, millest, Mõeldakse kuigi alati seda välja ei öelda. Aga tüdrukud. Siin nad on revolutsiooni tüüdis nägematuse edasi tornamises suurtes õilsates puhangutes kus viiuli uimastav helin jääks kitsaks. Ärgu nüüd keegi mõelgu, nagu eelistaksin tüdrukuid poistele. Üheksas b võib päris rahulik olla. Kõik nad on vahvad poisid ja tüdrukud ühe võrra särtsakad ja väledad. Igatahes jõudu ja osavust piisab neil kõigil. Spordipäevadel on klass päris tühi. Atleet on palju ja nendel on jälle oma vaatenurk elu eesmärkidele. Kuna mina olen mitu aastat juba harrastanud, et siis ma pean oma eeskujuks, kast sportlast. Et kuna ei kaitsta Eesti au Eesti vabariigiga endises, selleks ma püüan alati toimida selle sportlase ees Kerstiga, me käime koos treeningul ja juba kolm aastat olnud spordikoolis. Ja peamisteks tegevusaladeks on kergejõustik ja suusatamine. Just kergejõustikust ma seal nende eeskujuks. Ameerika naissprinterid Wilma Rudolph, kes alles üheksa-aastaselt Põdes rasket haigust ja hiljem hakkas tegelema spordiga ning saavutas väga häid tulemusi. Suusatamises on minu peamiseks seiskuks üks Vene Föderatsiooni võistleja. Boyorski samuti alles nüüd jõudis oma tipptagajärgedeni olümpiamängudel. Nii leiavad Kerst tiheda. Mõlemad on kindlad ja täis otsustavust nagu spordipiigadele kahane. Ja vastukaaluks kuulakem anne mõtteid, kes õetavate palgetega südant puistab. Minu eeskujuks on Toroni filmist kõik jääb inimestele. Väga liigutas, kust ma raske seisund. Kuid selle juures olla veel nii üllas, nii töötahteline. Teistele hea seltsimees ja mitte närvitseda ega olla kapriisne, nagu mõned seda teevad. Aga teie küll ise vist praegu närvjueerite ja see mu ammune viga juba sellepärast valisid, tegi niisuguse eeskuju, aga kas teate, kes mängib seda osa seal filmis? Muide, Nikolai Tšerkassova on nõnda öelnud. Kui te minut küsite, missugune osadest on mulle toonud kõige rohkem loomingulist ja inimlikku rõõmu siis vastan. Akadeemik filmis, kõik jääb inimestele. Tõsi. Kõik, mida me teeme, jääb nii või teisiti inimestele. Nendel, kellel teod anale sees, pole veel lõplikult kujunenud karaktereid, sest kokkuvõttes otsustatakse inimese üle ühiskondliku ilme järgi ja ikka jõuame sinna, kelleks keegi tahab saada. Lely ütleb nii. Minul on eeskujuks Estonia teatri näitleja Urve Tauts. Ta esines ooperis Carmen Garmini osas. Ta meeldib mulle sellepärast. Jumal on väga tahtejõuline ning minu eesmärgiks on saada tahtejõuliseks. Kas te tahate saada lauljaks näitlejaks? Seekord tähendasse eitus siiski jaad. Lõpuks oleks ju ebanormaalne, kui keegi tüdruku-ist ei kaks lavale. Kõik tuleb läbi teha. Leili lemmikvärsid, mida ta koolipidudel deklameerib, on kogu klassil peas. Ja need on head värsid. Väärt siin meelde tuletada. Saame seda teha Linda Rummo abil kes oli heal meelel nõus Lelile natuke eeskujuks olema. Sa tuled mulle vastu, suusad kaenlas, kui lumi krudiseb su jalge all. Su silmist Sinab selge juuni taevas ja põselt punapõhjamaine talv. Jäigas liigutuses igal sammul sind saadab, julgeb vaba reibas rüht, kui elaksid maailmas hiigla ammu ja elu tunneksid, kui ükskord yht onu Meri põlvist saadik ülikooli saasta pärast astud niikuiniisama õnnest eriti ei hooli. Sest elu ise edasi sind viib. Ei vaidle vastu. Optimism voorus, mis õitseb õnneliku põlve seas. Kuid alles äsja teine, karmim noorus sai võtta elult üpris vähe head. Ja enne kui sinistest silmadest laulda, kus vallatleb Kaheksateistkümnes Talg lubama meenutan ühte hauda lageda lumise Luki all. Ta samuti igatses, ootas ja uskus noore südame võitleva kirega. Tükk vinguvad tina ja unistus kustus ja lootused lendasid minema. Aeg tõi tema lootused Eestimaa randa sulle sülle, neid langes veel enamgi. Oskad sa sädemeid südames kanda võitlevalt? Nii nagu temagi? Oskad sa näha, et elu on ilus ja vihata rämpsu, mis takerdub teel kes viriseb aina või puudusi, silub see elades tuhkagi ära, ei tee. Kes riigilt, kui vürtspoodnik hüvesid noolib ning enda teeneid kui apteeker vaeb murdlainete pöörises peos pillab rooli ja kummuli, käändub takipakas laev. Pead oskama valida sõpru ja sõnu. Kui armastust hoidma neid mõlemaid siis elul on sisu ja tuuma ja mõnu. Kui sõnad ja südamed põlevad. Pead õnne jaoks alati midagi andma. Kõik, mida ei andnud, on lõplikult läinud ja julgete mõtete rahutu, kandan nii sinu kui teiste jaoks. Kadunuks jäi. Maailmas ei leidugi, helgemate õnne on suurte ja väikeste õnnede tipp. Kui kindlasti tead, ja südames tunned, et oled rahvale kasulik. Sa tuled mulle vastu, suusad kaenlas, koju, lumi krõbiseb su jalge all. Su silmist Sinab selgel juuni taevas ja põselt punapõhjamaine tall. Ja igas liigutuses igal sammul. Sind saadab julge Vabar reibas rüht kui elaksid maailmas hiigla ammu ja elu tunneksid kui üks kordist. Sellega võikski lõpetada. Aga meie pisut hajali läinud jutt minu süü läbi mitte esinejate pärast vajaks lõpetuseks veel ühte punkti iile. Üheksandal b klassil on üks hing, kes kõikide mõtteid ja tundeid valitsed. Kõige lähem ja kõige suurem ideaal. Kuna ta kõike nii hästi oskab ja alati teab, tõesti, me ei ole, ei tea üldse, mida tema ei oskaks alati, kui meil midagi on teha, seda alati aitab meid ja ta on nõudlik ja ühtlasi ka hea. Üldse armastan teda, ta on tegelikult haige. Kuid väga harva meie seda näeme, millal temal paha tuju on. Sedasamast ta väga lõbus naerab. Aga mida ta tegelikult ise tunneb, seda ei tea. Ja tahaksin, et kõik inimesed oleksid lõbusad, rõõmsad kuigi võib-olla neil on mure, aga siis, et seda kõigile mitte näidata. Marianne aimega on nõus kõik 18 klassivenda ja õde. Kas pole see kõrgeim tasu, mida oma tööga võib teenida? Olla parim kodanik ja parim inimene oma õpilastele? Ja veel siis, kui need õpilased on kooli esimese kommunistliku klassi omad. Eeskujuks esimestele. See on kadestamisväärt. Kes on sinu elu suur eeskuju. Ütle ja sa hakkad teadma, kes on kes. Te tutvusite Kohila keskkooli üheksanda klassiga, kus klassijuhatajaks on Milvi Laan mets. Lõpetuseks saadame noortele sõpradele head tunnistuse õnne ja esitame neile raadiole saadetud kirjas soovitud laulu.