Ründame koos Hendrik Relve. Täna on siis eetris meie saatesarja uue hooaja teine saade ja me oleme alustanud oma rännakutega Tansaanias kauges Aafrika riigis seal kusagil lõuna poolkeral India ookeani lähistel. Eelmises saates vaatasime, et kusse Tansaania gloobusel asub, kes on tema naabrid, mis on tema maailmakuulsad looduse imed ja nii edasi. Ja täna mõtleme siis Tansaania inimajaloo peale. See on pööraselt pikk ja ta on sellepärast huvitav, et see õieti ei koosnegi ainult inimajaloost, vaid ka inimese eellaste ajaloost, hominiidide ajaloost sest just siinkandis on selles osas tehtud niisugusi täiesti revolutsioonilisi. Arheoloogilisi leide ja kogused on saan ja inimajalugu. Seda võiks võrrelda eri värvi lõngadest kui keritud keraga. Ja vaat seda kera hakkamegi nüüd lahti harutama. Noh, see laul kõlab siis ju nagu aafrika mingi riituse või nõiduse laul ja seda ta tõepoolest ongi saanud. Tansaania pantode rituaal, paali laul ja pantud on toonud Tansaanias ligi 2000, et aastaid tagasi kui mõelda selle Tansaania hirmpika inimajaloo peale, siis 2000 aastat, see on suhteliselt hiljuti. Aga enne seda elas siin inimene tegelikult sadu tuhandeid aasta, et see on kujuteldamatu, ta maailmas ei ole teist paika, kus inimkonna ajalugu saaks nii pikk olla, sellepärast et et just siin kusagil Tansaania kandis on teadlaste meelest see paik, kus ajaloo areenile ilmus päris inimene ladina keeles homo sapiens, see imetajaliik, kelle hulka kuulume ju ka meie ja kogu inimkond. Ja tegelikult kõndisid siin enne seda ringi veel hominiidid, need, kellest siis homo sapiens põlvneb, kes tihti olid väga lähedased sellele päris inimesele. Nii et, et see on niukesi ilmatu pikk lugu. Tansaania ajalugu ja kõige õigem on seda alustada Olduvai kuristikust. See on täiesti legendaarne paiku muidugi, ja muidugi pidime me oma Tansaanias käigul ka sinna retke tegema. See oli üks päev, kui me just olime lahkunud sellest hiigelsuurest Serengeti rahvuspargist. Ja liikusime parajasti mööda, maa sai rahva kuivasid ja tolmu, sõid teid ja siis järsku keeras autojuht nagu otse teelt kõrvale ja hakkas sõitma, nagu minu meelest täiesti ilma teed. Ta kusagil seal põõsaste vahel põigelda, sest ma ei saanud üldse aru, kuhu ta läheb, mida ta otsib. Kohe-kohe ei saada üldse edasi, aga noh, tema ju teadis, kuhu ta läheb ja ja viis kilomeetrit niisugust trappuvad sõitu praktiliselt ilma teeta. Ja siis korraga olime me mingi lava ees. Seal oli siis kirjutatud Tolduvai kuristiku muuseum sinna värava juurde ja ja värava avas meile mustanahaline giid. Me olime kohal ja sissegiid küsis niimoodi, et kumbat Enn näha tahate, kas kuristiku või muuseumi. Aga ilm oli just tollel tunnil tohutult heitlik, see oli niimoodi, et kort kerkisid nii võimsad tuuleiilid, mida Eestis on peaaegu võimatu kujutleda, on selline ikka viipsu täitsa lendu ja ja tolmu lendas koos selle tuulega ja, ja siis aeg-ajalt tuul nagu vaibus, siis kerkisid mingisuguseid imekiiresti, sünkmustad pilved ja hakkas mingist üksikuid vihmapiisku tulema meie kogemuse järgi see tähendab seda, et kohe võib sulle tervet padukaela tulla. Ja siis me mõtlesime, et seni, kui päris ülevatel seda duši ei tule, et vaatame kõigepealt kiiresti selle kuristiku ära ja siis lähme juba sinna katuse alla muus ja meieni, mis tegime selle kuristiku nõlv oli otse sealsamas kõrval paarkümmend sammu astuda ja meie silme ees avanes siis see org. No see oli tegelikult org tõesti, ta oli kilomeetrite laiune ja väga järskude püstloodis seintega küll ja selle põhi oli noh, peaaegu elutu niukene eluvaenulik seal põhiliselt oli niukene punakas kiviklibu niukene valkjas kivik klibu, kohati oli selliseid kidurate, põõsaste kobaraid ja siin-seal selles tohutu avaras orus kerkis niisugusi nagu punakaid torne, sellised kitsad kõrged. Need olid siis need jäänuk kad, mis aastamiljonite jooksul olid sinna kuidagi looduse toimel kujunenud ja seal väga laia kuristiku põhjas oli näha hästi sügavaid jõesängi. Ja need jõesängis olid täiesti tilgatud. Ja samas mõeldes nüüd selle Tansaania ilmastiku peale iga-aastaste vihmahooaegade peale, siis polnud mingit kahtlust, et mingil ajal aastast on, et täiesti kuivad sängid triiki vett täis ja siis tormavad seal mingisugused sogased, kopsud võtavad jõulised veemassid ja need veemassid kahtlemata uuristavad seda oru põhja igal aastal sügavamaks ja laiemaks. Ja noh, niipalju ma olin ikka sellest Olduvast juba enne lugenud, et ma teadsin, et vaat, seesama põhjus, need tohutu vihmaveed igal aastal seda kuristikku uuristavad, ongi see, miks sellest paigast sai antropoloogid ja arheoloogide kullaauk. Sest need pinnasekihid, mis siin olid, need on tekkinud siia miljonite aastate jooksul ja nende pinnasekihtide vahele olid siis nagu vangi jäänud erinevate ajastute olendite luid, skeleti osi. Ja nad olid nii sügaval maa sees, et nad säilisid täiesti puutumata. Tõnu, nagu konservid. Ja nüüd kuskil viimastel sajanditel olid voolavad veed hakanud neid kihte nagu minema pühkima. Ja väga tihti arheoloogid siinkandis tegidki neid leida lihtsalt niimoodi, et et pärast suurt vihmaperiood kõndisid mööda neid kuivanud jõepõhju ja korjasid üles igasuguseid muistseid konti, skeleti osi, noh mitte ainult inimese ja inimese eellaste omasid, sind on leitud väga palju hiidninasarvikute skeletid ja mõõkhambulised, tiigri kolk, pea ja muid muistsete elukate jäänuseid. Ja siit on leitud ka lisaks inimesele ja inimese eelasele uskumatut vanu tööriistu. Et see oli kusagil 20. sajandi alguses, kui seda hoolduvaid nagu avastati ja sel ajal olid kõik teadlased üksmeelel, et esimesi tööriistu tegid ikkagi inimesed, mitte mingisuguste inimeste eellased. Ja siin järsku oli need kerkinud niisugused väga primitiivsed kivist niukesed kamakad, mis kahtlemata olid olnud Tööriistad kuskil kas siis loomade nülgimiseks või kontide purustamiseks. Ja need olid üle pooleteise miljoni aastat vanad. See pööras täiesti kõik sassi, teadlased üldiselt hakkasid protesteerima, kahtlema, see ei ole võimalik. Teadusliku maailmapildiga see kokku ei sobi ja läks ikka tõesti aastakümneid, enne kui siis teadlaskonda hakkas kõike seda tunnustama, mis siit nähtavale ilmus. Niisugused mõtted olid seda väga eluvaenulikku kuristikku seal all vaatasin nagu muistsete olendid, et ütleme, hiigelsuurt kalmistut ja, ja sealt edasi me läksime siis nüüd siis sinna juba muuseumihoonetesse need Olduvaim muuseum, jooned, nad on niisugused lihtsad, tagasihoidlikud, ühekordsed, kulunud, natukene käest lastud. No ei ole sellel muuseumil praegu palju raha, nad vaevul, et püsivad hinges ja seal nende kivihoonete kõrval, seal oli veel üks eriti vana niisugune puust noh, peaaegu et osmik, seal elasid muuseumi giidid praegusel ajal ja, ja vot see maja. See nägi välja nagu teadlaste välitööde laagri barakk ja tegelikult seda ta oligi olnud veel kuskil 1900 kuuekümnendatel aastatel töötasid siin siis väga-väga hoogsalt antropoloogid teha, tegid tohutu palju tähtsaid leida, praegu ka tehakse siin uurimusi, aga nii nii tormilist uuringut, nagu sel ajal oli, enne seda aastakümneid praegu enam ei ole. Ja vot seal nüüd seal muuseumis ringi käies siis me vaatasime neid vanu pilte ja lugesime neid tekste ja siis ma tuletasin oma peas ka loetu põhjal, kui meelde veel kord selle kuulsa perekonnaloo selle perekonnanimi on perekond, liigid ja nende lugu on sama skandaalne, võiks öelda ja värvikas, nagu on Olduvai kuristiku lugu. Ja see, selle perekonna lugu hakkas niimoodi pihta, et kusagil 1931. aastal tuli siia üks mees, tema nimi oli Louis liiki ja ta oli 28 aastane. Ta oli hästi energiline. Hästi noh, võiks öelda, auahne ja lootusrikas. Ja ta oli ka juba tunnustatud antropoloog ja, ja ta tuli siia ja esimesel päeval kohe leidis ta ühe selle muistse kivist tööriista mille vanus ei mahtunud mitte ühegi teadusliku teooria piiridesse. Ja siis ta hakkas neid sensatsioonilist leida, sealt järjest leidma. Ja, ja kui tal siin paar aastat töötanud, siis ta tutvus endast 10 aastat noorema tütarlapsega kuskil 20 ringis. Meri, Nikolai ka, ja see meri, Nikol oli kõrvuni armunud Olduvai kuristiku sealsetes muistsetest luudesse ja k atropoloogist Louisi. Ja samamoodi armus sama Louis. Louis oli olnud ontlik pereisa ja nüüd täiesti ootamatult ülepeakaela hülgas ta oma pere ja naise ja hakkas elama koos Meriga. Ja siis nad jätkasid koos hästi energiliselt neid uurimistöid, avaldasid järjest neid sensatsioonilisi artikleid. Aga kuna leiud olid nii väga skandaalsed ja nende kooselamine kooseluviis oli tekitanud nii suure skandaali, siis juhtus niimoodi, et viisakas seltskond lihtsalt heitis Louisi ameeri endi hulgast välja. Ja peaaegu 10 aastat neid nagu ei tunnistatud Nendega ei tahetud suhelda. Nende artikleid ei avaldatud tuntud teaduslikes väljaannetes. Aga nad tegutsesid visalt ja järjekindlalt ja läks umbes 10 aastat ja siis hakati nende töid ikkagi tunnustama. Ja selle 10 aasta jooksul oli neil sündinud kolm poega. Pojad kasvasid täiesti väiksest peale kogu aeg vanemate kõrval, kes vahetpidamata kühveldasid, kaevasid, olid ekspeditsioonidel välitöödel ja kui nad natukenegi kaela hakkasid kandma, siis endastmõistetavat hakkasid nad isa ema aitama seal väljakaevamistel ja, ja mõni ime siis, et, et kahest pojast saigi edaspidi antropoloogid. Nii et, et see Olduvai kuristik sai kuulsaks tõesti väga suurelt jaolt perekond liikide väga visa ja päise uurimistöö tulemusel. Ja võiks nii öelda, et nii Olduvai kuristik, liikide perekond Nad on legendaarsed ja lahutama Aga läheme siis selle Tansaania pantud rituaali laulujupi järel jälle edasi selle Tansaania ajalooga. Ja sealt Tolduvai orust on siis leitud rohkem kui pooleteise miljoni aasta taguseid inimeste eellaste jäänuseid kohe päris mitmed teenuste omi. Jaa, üks nendest oli näiteks niisugune, keda ladina keeles nimetatakse homo Haabilis ehk osav inimene. Ta kuulus juba sellesse samasse perekonda, hominiidide perekonda nagu meiegi. Aga tema liiginimi oli siis oma Haabilist, meie oleme homo sapiens, nii et väga lähedased liigid tõest ja ka oma habilis on siis palju vanem inimese eellane, kuid meie oleme aga igal juhul see esimene inimene ilmus ka siiakanti kusagil 200000 aasta eest ja väga tõenäoliselt kusagile siiasamasse Olduvai ja Tansaania suure alangu vöötme aladele. Nii et võiks öelda, et Tansaania inimajalugu on siis 200000 aastat vana, see on täiesti võrreldamatu teiste mandrite enim ajalooga ja, ja milline see inimene välja võis näha, ma olen tihti püüdnud enda mõttes nagu seda ette kujutada. Ja ma arvan, et ta nägi välja, nagu praegusel ajal annavad Buschmanideksanid nende juures ma olen käinud paaril korral. Nad on niisugused hästi väikesekasvulised hästi haprad ja need, kelle juures ma olen käinud, need täiesti mäletavad neid iidseid Gide korilaste eluviise nagu nendel rahvastel, siin oli sadu tuhandeid aastaid ja antropoloogid ütlevad, et saanid on tõenäoliselt kõige vanem Aafrika inimrass üldse. Nii et võib-olla see 200000 aasta tagune inimene oli õli õige sarnane endale sanidele, Buschmanitele. Aga igal juhul kusagil 10000 aastat tagasi elasid siin ka niisugused nende sarnased kütid korilase, nende kohta on palju arheoloogilisi tõendeid. Ja pärast seda kuskil algasid siis niisugused suured rahvaste voogamised sealt põhja poolt Aafrikast, need olid teistsugused aafriklased, Nad olid samuti mustanahalised, aga nad olid tugevama kasvuga, neil olid teistsugused kombed. Ja ühena viimastena Nendest lainetest olid siis need pantu rahvad, kes tulid siia paar 1000 aastat tagasi ja vot need pantud tõid siis siia aladele juba karja pidamisoskuse ja, ja rauatööoskuse ja nii edasi. Nii et siin algas siis niisugune teistmoodi ajastu 2000 aastat tagasi kindlasti. Ja samal ajal, kui me mõtleme kogu praeguse Tansaania peale siis tääl kulges nagu kahest Tansaania osas, nagu rööbiti, erinev ajalugu, see on iseloomulik tegelikult kogu Tansaania ajaloole. Üks niisugune ajaloorada kulges siin Tansaania Sisemaal ja teine seal kusagil India ookeani kallastel ja seal sansybari saarestiku ümbruses. Ja no siin sisemaal oli niimoodi, et singi arenes elu näiteks 15. sajandil kujutame 1000 neljasajandad aastad olid siin olemas juba esimesed põllud, esimesed niisutussüsteemid ja näiteks 19. sajandil oli Victoria järve ümber juba niisugused kuningriigid näiteks garaakre, kuningriik ja kõik need sisema rahvad, neil polnud õrna aimugi valged nendest inimestest, kes tegelikult olid juba liikumas igal pool maailmas siia sisemaale, nad jõudsid üllatavalt hilja. Näiteks valge inimene sai esimesi teid Kilimotsiaarost Aafrika kõrgemast tipust alles aastal 1848, siis teatas sellest üks saksa misjonär nimega Reedman. Ja aga nii ka järv, see aafrika järvede uh, kus sinna jõudsid esimesed Euroopa maadeuurijad alles 1858 Need olid inglased, nende nimed olid Richard töötnen ja Johnspik. Ja niimoodi siis said need Tansaanias Isamaa rahvad päris pikalt nautida seda omaette olemist ja mitteallumist valged tele ja muudele teiste mandrite tulnukatele. Aga vot see teine ajalugu rööbiti ajalugu nüüd seal ookeani kallastel. Sealsed rahvad said väga väga-väga palju varem tunda teisi rahvaid. Ja põhjus on muidugi lihtne, sellepärast et Nokia on olnud ju ikka niisugune ühenduste rahvaste ühendaja ja siia jõudsid siis juba ikka ilmatu ammu teiste mandrite meresõitjad kõige varem tõenäoliselt India meresõit. Sest mingi paar 1000 aastat tagasi oli juba niimoodi, et Euroopa, ütleme Lähis-Itta ja India vahel käis päris hoogne kaubavahetus mööda mereteid. Ja, ja samamoodi näiteks antiikkreeklased teadsid täiesti sellest siinsest rannikust tantsipari saartest. Näiteks sama väga kuulus kreeka õpetlase Ptolemaiose teos, geograafia, see on kirjutatud tuhatkond aastat tagasi, seal on nimetatud neid teised poolekvaatorit asuvad hiigelkaugeid paiku Tansaania rannikul kusagil siin India ookeani ääres ja ja tõenäoliselt ulatusid ka kreeklaste ja roomlaste kaubaretked tihti siiakanti ja selle tõttu need rannaäärsed, suahiilikeelsed rahvad. Nad olid tihedas kaubavahetusest tihedas suhtlemises teiste maadega ja, ja ka nende kultuur hakkas nende mõjul nagu teiseks muutuma. Ja see rannaäärset rahvast ajalugu pööras täiesti uue lehekülje kusagil 10. sajandil, see on siis ka praegu võtta 1000 aastat tagasi, kui tuli täiesti uus aeg, siis hakkasid maailma kaubateid valitsema araablased araablased ja, ja näiteks pärslased. Ja jällegi rajasid nad siia ja Sandsi pari saarele sadamaid lausa linnu. Näiteks seesama sansybari Linzansansi päri saarestikus ansi, pari autonoomse osariigi pealinn praegugi see rajakas ilmselt tol ajal kuskil 1000 aastaid tagasi. Ja kes praegu näiteks läheb sansi, paarinsansibar on ju osa Tansaanias, ta on hästi kuulus turismipaik, imekaunid, valged hinnad ja hästi kirev kultuur. Seal on praegu sama pilt, mis oli juba tuhatkond aastat tagasi. Erinevad rahvad, erinevad kultuurid, külg külje kõrval läbisegamini üks suur suur rahvastekatel. Selles valguses on täitsa huvitav teha üks niisugune kõrvalpõige hoopiski rokki. Tähtede maailma on selline mees nagu Fredi, Mercury legendaarne rokklaulja, kui nii särav eeslaulja ja teatmeteostes öeldakse tihti muusik. Tegelikult on Fredi Mercury sündinud just sealsamas Tansaanias, sansybari linnas ja tema ja vanemad ei olnud üldse eurooplased. Nad olid hoopis Parsid. Sõna kõlab võib-olla arusaamatult, aga väga lühidalt. See on ka väga põnev. Parsid olid muistsete iraanlaste järeltulijad. Nad lahkusid praegusest Iraanist juba kusagil 1000 aastat tagasi ja nad põgenesid, noh, haihtusid maailma laiali sellepärast, et et siis 1000 aastat tagasi oli seal Pärsias pääsenud võimule muhameedlased, aga Parsid olid IZ tulekummardajad ja muhameedlased ei sallinud ja tulekummardajate usule truuks jäänud, siis pudenesid laia maailma laiali. Ja vot sellised tulekummardajad, usu järgijad olid ka tegelikult Fredi, Mercury vanemad ja kui poiss seal sündis salt sansibori linnas 1946 siis pandi talle nimeks sobilik nimi, tule kummardajale, nimelt barokk Balzara. Aga poisi elu läks teisiti, et vanemad said ise ka aru, et juba hästi varakult lõi välja niisugune kirgas muusikaanne sellel poisil ja teda koolitati muusikuks ja siis peale selle perekond Ta lahkus Sandsi baarist, sest seal läks elu väga rahutuks. Kolisid Inglismaale, vot siit saigi sisse rokklauljakarjäär alguse. Ja iseasi on küll tõesti see, et praeguses Sunsi paaris see on ikkagi noh, suurelt teatama kultuurilt Muhamed Lippmaa. Seal ei taheta eriti midagi teada maailmakuulsast Freddie Mercuryst tema skandaalirohkest elust. Ja samamoodi ega Fredi Mercury ka meeleldi ei rääkinud varasest lapsepõlvest selles imelikus rahvaste katlas sansi paaris. Aga seal sealsansi Paris ikkagi läks siis nüüd niimoodi, et ka valgete tsid siia palju varem kui sisemaale. Esimesed meresõitjad eurooplastest meresõit Ta on maailma meredel olid ju portugallased. Siinsamas Tansaania rannikul maabus siis ka see esimene väga kuulus Portugali meresõitja Vascodagama legendaarne mees, kes sõitis paljusid meresid esimest korda kõike eurooplast seas üle ookeani ühelt mandrilt teisele ja tema peatus just siinsamas. Ta oli laevakapten ja heitis laeva ankrusse tervelt kuuks ajaks rannikule ja ja siis sai ta selgeks, läks kohe, et see on üks väga tähtis võtmepaik kaubavahetusteedeks. Viis oma teate sõnumi edasi Portugali ja juba mõne aasta pärast kuskil 1500.-te algul tulid portugallased juba oma sõjaväega, vallutasid sansi, Paris saare, kehtestasid jõuga oma ülemvõimu. Aga noh, see oli alles 1000 viiesajandat aastat, siis läks veel palju sajandeid ajalugu muutus kogu aeg ja, ja mingitel sajanditel tulid siin uuesti võimule araablased ja nende järglased ja Muhamedi kultuur pääses jälle muule. Ja kuskil 19. sajandil tulid siis jällegi eurooplased, siis oli juba maailma võimsamaks mereriigiks hoopis saanud Suurbritannia ja vot tema siis allutas uuesti sansi pari valge inimese ülemvõimule. Aga üldse võib öelda, et see Tansaania alade ajaloo 19. sajand saali täiesti pöördeline ja teistsugune ajajärk mitte ainult seal ranniku põlisrahvastele, vaid ka sisema põlisrahvastele seal kui Euroopa kolonistid igal pool õieti, aga siin tugevdasid oma võimu ja järk-järgult allutasid endale kõiki rahvaid. Ja, ja kogu aafrika tükeldada kiusel ajal kusagil 19. sajandi lõpp 20. sajandi algul Euroopa mõjuvõimsate riikide vahel. See oli nagu mingi tordi jagamine, et, et ega ju aafriklaste, et keegi ei küsinud, lihtsalt iga Euroopa endast lugupidav riik võttis tordist niukses suure ja magusa tüki ja vot see tordi lõikse praegused Tansaania alad selle võttis siis Saksamaa ja neist põhja poole, need praegused Keenia alad seal kuulutas enda isandaks jällegi inglane. Ja, ja sellele Saksamaa kolooniale suurelt jaolt seesama, mis praegu Tansaania sellele pandi siis nimeks Saksa Ida-Aafrika. Ja noh, siis läks koloniaalelu lahti saksa liikuda täpsuse, tõhususe ja korralikkusega allutati siis kohalikud rahvad hakati nende kultuuri välja juurima, asendati Euroopa kristliku kultuuriga. Inimesed pandi istandustes tõhusalt tööle, kaevandustest tööle ja no ei, nendele suurtele rahvastele sugugi muidugi ei meeldinud ja, ja mitmeid kordi puhkesid aastaid kestvad mässud. Seal osalesid tohutul hulgal mustanahalisi sadu tuhandeid ja muidugi iga kord saksa kolonistid halastamatult uputasid need üles, tõused verre. Ja siis algas esimene maailmasõda ja, ja siis oli ju see, et Euroopa riigid läksid omavahel karvupidi kokku ja see ei juhtunud mitte ainult Euroopas, vaid ka siin, kaugel Aafrikas. Ja nüüd 1914, üsna sõja algul tungis praegusesse Tansaanias päris võimas Prikide armeeüksus 40000 meest ja saksa kohalik armee astus neile vastu, toimus tango nimelises paigas ikka väga-väga suur lahing. Ja just selles mõttes imelik, et mõlemal poolel olid ju õieti eurooplased. Sakslased ja inglased nutisid 11 väga veriselt ja mõlemal poolel oli tuhandeid hukkunuid. Võitjateks tulid selles lahingus sakslased ja kõrvalt vaadates ütleme Aafrikasse pilguga võiks ju mõelda, et ta on väga vahva, et kolonistid, armuke Sult notivad siin 11 maha. Tegelikult oli see tõelus palju kurvem. Need armeed mõlemal pool koosnesid suuremalt jaolt kohapealt värvatud meestest, nii et kõige rohkem hukkus seal ikkagi hoopis aafriklasi nendes lahingutes. Aga noh, nagu me teame, lõpuks esimese maailmasõja oli see, et Saksamaa alistati ja Euroopa riigid jagasid siis ära kõik need Saksamaale kuulunud kolooniad. Ja siis läkski 1918 praegune Tansaania üle täielikult Suurbritanniale ja nüüd nimetati seesama ala ümber hoopiski tanganika territooriumiks. No koloonia ikkagi ainult isandad on teised ja see Inglismaa koloonia peaaegu pooleks sajandiks. Ja pärast teist maailmasõda läks nii nagu mujalgi maakeral nende kolooniatega, et koloniaalvõim hakkas vaikselt murenema ja mõistlikumad kolonistid siis tegidki seda, et andsid vähehaaval järele andsid vähehaaval otsustamisõigust üle kohalikele rahva juhtidele ja see oli ainult siis nagu aja küsimus, millal need rahvad päris iseseisvaks saavad. Ja nüüd, kui jälle võrrelda seda sisema ajalugu, seda viimaste aegade ajalugu selle ranniku, Tansaania ajalooga, siis siin läks koloniaalajastu kuidagi teisiti, jällegi siin oli nii, et sel ajal, 19. sajandil, 20. sajandi alguses oli siin väga võimas Muhameetlik riik, selle nimi oli sansibori sultana ja valged kolonistid, vaatasin, mis me neist ikka hävitame, palju mõistlikum on nad panna enda jaoks tööle ja jäetigi vormiliselt sansybari sultanad sõltumatuks, aga sisuliselt allutati Inglismaale, nii et sellest sai nagu Inglismaa protektoraat. Aga ikkagi oli nii, et, et siinsed kohalikud valitsejad said olla iseseisvamad kui sisemaal. Ja nad olid alati sõltumatumat kui sisema aafriklased. Aga noh, siis oli ükskord aeg küps ka selleks, et kohalikud rahvad saidki päriselt vabaduse endaga. Ja see oli kuskil 1960.-te alguses, nii et, et ta on ka nigga territooriumi kogu see ava kuulutati iseseisvaks aastal 1961 ja läks kolm aastat mööda ja 1164 oli šansi pari riik ametlikult täiesti iseseisev riik kaks iseseisvat riiki üksteise kõrval ja see šansi pari poolel läks alguses see muutus väga imelikuks. Ta võttis väga halva pöörde, see vabadus. Sest seal oli ju niimoodi, et, et tegelikult oli sansi, pari valitsejad alati olnud sultanid. Monarhistlik riik ja seal kogu võim oli niisuguse hästi kitsa ja õhukese araablast test ja ingelastest ülakihi käes. Aga meeletu hulk rahvast, kes seal elas, olid hoopiski aafriklased ja need olid puruvaesed. Ja muidugi vabadus käes. Aafriklased alustasid mässu nende kohaliku ülemvõimu vastu ja see relvastatud mäss läks väga kiiresti üle päris kohutavaks veresaunaks. Juba mõne esimese päevaga tapeti seal 1964. aastal ligi 10000 rahablaste Indiast. Kogusansibar langes täielikku kaosesse, olukord läks ikka väga hulluks. Nii et siis selle värske ta on ka nigga riigi president esitas palve Suurbritanniale, et tulge kuidagi appi, siin tapetakse kogu rahvas maha ja kogu rahvas hävib. Ja siis tulidki inglise mereväelased ja nad olid seal šansi paris mitu kuud ja olid seni, kuni olukord rahunes ja tasakaalustus ja siis nad läksid minema, jätsid selle riigi ikkagi iseseisvaks. Aga vaat see niisugune verine ja kohutav sündmus, see tegelikult lähendas neid kahte nüüd juba iseseisvalt naaberriikidega Nikad šansi paari ja nad otsustasid, et sellel samal 64. aastal kuulutame välja ühise riigi ja selle riigi nimeks oli alguses stanga Nika šansi pari ühinenud vabariik. Aga juba 64. aasta oktoobris mõeldud oi, et paneme talle niukse parema selgema lühema nime ja siis tuligi see nimi, mis püsib sellel riigil praeguseni Tansaania ühendvabariik ja milles Tansaania sõna õieti on kokku pandud? Väga lihtne, tuleb ju nõnganikast ja šansi Parist Tammanikast esimene silp, sansybarist esimene silp kokku tan Ta on jah Tansaania ja vot see on nüüd täiesti uus Aafrika riik ja see riik angestnudki siis praeguse ajani välja. Ja seal ma siis ka nüüd hiljaaegu käisin. Nõnda siis kõlab viimast korda Tansaania pantude laul selles saates ja ja kui nüüd järele mõelda kogu selle Tansaania ajaloo peale, siis ju ausalt öeldes Tansaania ajalugu, mis asi see on, see on ju kahtlane mõiste. Et ju oli ju selge, et kogu selle aastatuhandepikkuse ajaloo jooksul kulges siinkandis ajalugu nagu kahes erinevas rööpas üks oli rannikul, teine oli Sisemaal. Nii et võiks öelda, et see Tansaania ajalugu, see mõiste seal sama kunstlik nagu on see riigi nimi Tansaania. Et see tõeline Tansaania ajalugu algas ju siis, kui loodi see Tansaania iseseisev riik. Aga see ehe ja tõeline Tansaania ajalugu, noh, see on ju ka praeguseks kestnud juba ligikaudu pool sajandit. Ja praegune Tansaania ongi selle iseseisva uue Aafrika riigi arengu tulemus. Ja vot sellest, milline siis on see viimase aja Tansaania areng olnud ja milline ta näeb just välja praegu, kui nüüd sinna lähed, Tansaanias sõja seda oma silmaga näeb, see on juba järgmise saate teemaks. Rändame koos Hendrik Relvega.