Tere hommikust, head raadiokuulajad, jutusaade alustab ja meil on väga hea meel, et täna hommikul tervitada siin vikerraadio jutusaate stuudios Jaak Uudmäe, tere tulemast. Tere tulemast. Tere hommikust, Jaak, sa sobid meie tänahommikusse saatesse? Noh, suurepäraselt, sest just praegu joostakse Tallinna maratoni, mis on väga prestiižikas üritus, väga populaarne. Osalejaid on kohutavalt palju ja need on valitud ka maailma 50 kõige mainekama maratoni hulka. Lisaks sellele tähistatakse tänavu vaata päeva ja sinus täidetud nii sport kui ka vanavanemaks olemine. Sa oled viiekordne isa ja kolmekordne vanaisa. Ja veel lisaks tähistasid sa nii kümmekond päeva tagasi ka oma kuuekümnendat sünnipäeva, nii et palju õnne ka veel tagantjärgitanud. Kuidas ennast 60 aastasena tunned, tunned sa pigemini nagu 20 aastane mees, kellel lihtsalt on neljakümneaastane elukogemus? Väga raske küsimus, mehed tavaliselt tunnevad ennast alati noorena ja vaatavatel, daamid vananevad, nemad jäävad igavesti nooreks. Aga tegelikult muidugi, eks ma ikka vist kuuekümneaastasele ennast tunneme. Mille poolest on 60 aastane Jaak Uudmäe erineb kolmekümneaastasest 50 aastasest jagunest? Võib-olla selle poolest, et südames on nagu rohkem rahu ja, ja kõik nagu need teravamad nurgad on juba maha lihvitud ja suhtud asjadesse nagu kainemalt ja rahulikumalt. Tänu millele tänu pikaajalisele edu kogemusele Vahel mõtlesin, et niimoodi tagasi, et mis aegadel või, või eluperioodil sa oled ennast kõige õnnelikumana tundnud või kõige enam endaga rahul olnud. Päris rahul, võib-olla ma ei olegi kunagi endaga olnud, aga põhimõtteliselt kui õnnest rääkida, siis niisugusi õnnetuid perioode polegi nagu olnud, et on, ikka, poldud suhteliselt õnnelik inimene. Kas sa vahel mõtled, et ta võiks praegu olla 25 ehk et täpselt nii vana, kui sa olid oma olümpiamedalit võites? Ei sellist mõtet mõtet ei olevale pähe tuldud. Vahel ei mõtle nii, et praegu, kui on vabariik ja võib-olla on sportimiseks suuremad võimalused ja maailm rohkem lahti kui toona, kui kui sina oma võimete tipul olid. Jah, eks ma niisuguseid mõtteid olen natukene hoiatanud küll, aga ega sellest enam midagi kasu pole sellest mõtlemisest, et oleks võinud olla teistmoodi sellepärast et iga asja tuleb rahulikult oma aja sõtta ja siis olid teistsugused ajad ja ja tuli nagu selles aegruumis tegutseda. Jakuutia, mis sinust olümpiavõitja tegi? Äärmiselt äärmiselt visa töö ja kirg. Armastus. Sa oled ise ühes intervjuus öelnud, et tegelikult Pole suuremat töö tegemist kui treenimine. Ja see on jumalahoidjat, kui karm see treening oli? Kui ma pärast stardi lõpetasin, siis mul oli ääretult hea meele sest muidu ikka räägitakse, et raske on lõpetada, aga mul oli küll üsna kergelt selles suhtes lõpetada, et see töö oli niivõrd ränk ja niivõrd raske et seda nagu ei soovitaks oma vaenlasele ka mitte. See on väga huvitav, sellepärast et ka sinu poeg Jaanus on ühes intervjuus öelnud, et kui tema oleks treeninud. Nüüdseks on kada lõpetanud, eks ju. Juba oma kolmikhüppaja aktiivse tegevuse ütles, et kui tema oleks nii palju treeninud kui sina omal ajal, siis ta ei oleks sellele suutnud vastu pidada või et oleks olnud täiesti katki. Jah, kindlasti, aga õnneks temal nii palju vaba aega ei olnud kui minul, sellepärast et ma tegelesin ainult spordiga, ainult treenimisega, ka tema tegi seda sporti kogu aeg, kas õppimise või töö kõrvalt. Et see oli demann päris. Raske on seda isegi niimoodi konkreetselt öeldakse tulemuse kasv ise juba ja siis, kui sa oled selle asja sisse sattunud ja seda tegevust sulle meeldib ja armastad, eks siis nagu tulemuse kasvades kasvab ka isu. Oli see nagu sinu unelmate sihtkogu aeg olnud, et jõuda olümpiamedali nii. Küsida sportlastel kõikidele? Tahtsin just täpselt öeldagi, et võiks, eesmärk oli alguses kõikidel, nii et siin on väga raske öelda, et väga üksikutel see õnnestub ja enamusel muidugi mitte, mis on ka loomulik. Jüri Tarmak ehk intervjuu küsiti tema käest, et mis on kõige raskem olümpiavõitjaks olemise juures. Sa tead, mis taastas, töö on küll. Kuula ehk et pärast seda juba teised ja kolmandad kohad peetakse heaks tulemuseks. Jah, täpselt nii, et need on nagu läbikukkumised kõigi nende sportlasele endale võib-olla päris suured õnnestumised. Kas see on ka põhjus, mispärast sa neli aastat peale oma medalivõite tegelikult see tippspordi lõpetasid? Ei, minul konkreetselt seda probleemi ei olnud, sellepärast et tegelikult NSV Liidu koondises oli selline olukordadega, kus sa said ka hõbemedali pronksmedali kusagilt ja ütleme sinna oma võistkonnakaaslane võitis näiteks selle kulla või siis nokka ei võitnud kuulda, et ega tegelikult keegi kunagi sulle mingit halba sõna ei öelnud. Ja südamega ei ütlekski, Address nendesse lõbedadesse pronksidesse halvasti suhtus, aga mina lihtsalt lõpetasin selle tõttu, et siis olid teistsugused ajad, et et ma olin juba suhteliselt vana, praeguses mõistes on 30 riigi jah, täpselt nii, aga see oli jube hästi vana. Siis sellel ajal kergejõustiku üheksast siis nagu taheti nagu kunstnikud seda noorenduskuuri teha. Et jälle tuleksid uued ja uued inimesed ja ma sain ka küllaltki tõsise vigastuse. Ma tahtsin korra veel selle treeningute juurde ikkagi tagasi tulla, ava pikkus on kunagi ühes intervjuus rääkinud sellest, kui nad rahutuuri minu meelest sõitsid, tal oli nii ränk kukkumine, et tal sisuliselt puusakont väljas ja ta sellest ei hoolinud, ta sõitis nagu ikkagi nagu oma tuuri ühel hetkel lõpuni. Et sa võimeline natukene aimu anda, mida see, mida see tähendab või nagu missugune pinges on, kui sa pead sellisel tasemel võistlema, kui sa oled liidu koondises ja sa tead, et ma ei tea, kõik hingavad kuklasse või et noh, et seal ei ole ju kerge püsida. Jah, ma usun, et see pinge võis tõesti, ütleme, liidu koondises olla kahtlemata suurem kui siin, ütleme eesti koondisest võisteldes kõigiga iga sportlane, kes tegelikult esindab meie vabariiki. Endal oli see pinge nagu niisamamoodi sees, olenemata sellest, eks ole, et et see tema toetajaskond on kordi ja kordi väiksem. Aga eks see küsimus oligi, et paljud nagu tule sellises ekstreemolukorras oma närvidega toime ja tegelikult see farm võib-olla mõnikord päris hea, aga sa ei suuda lihtsalt ennast ära realiseerida. Ja on ka vastupidiseid olukordi. Vorm on suhteliselt keskpärane, aga niisuguse enda maksimaalse kokkuvõtluse korral saad päris korralikud olema. See oli toona ka tiim, mainin sinu ümber selline trikk, psühholoogid, kes aitasid sul nii-öelda seda õppida, kuidas kontsentreerida keskenduda sellele hetkele. Meil oli liidu koondise juures põhimõtteliselt need tähendab oli psühholoog olemas küll aeg-ajalt, aga mina tema abi ei vajanud, küll aga olid seal massöörid, füsioterapeudid, arstid, mitmed treenerid, need, selles mõttes tiim oli väga hea. Sa võitsid olümpiamedali tulemusega 17 35. Eesti rekord. Ja tegelikult, kas sa panid ka tähele näiteks tüüri siis kui olid kergejõustiku võistlused, neid Euroopa meistrivõistlused siseks mis vedalis oleks saanud, kui sa selle tulemus oleks hüpanud? 17 46 oli võitja tulemus, seda ma mäletan, aga. Järgmine oli 17, null kuus hea hõbemedali, et oleks hõbemedalil olnud ka veel seal, nendel Euroopa meistrivõistlustel. Kui ma oleksin seal suutnud nii kaugele hüpata, aga ma ei tea, milline rada, seal olija tuul seal igatahes hea ei olnud, seda ma tean, et ega tegelikult neid võistluse omavahel niimoodi võrreldan, alati üpris raske. Miks Eestist pule kolmik hüppajaid kui sinu poeg välja arvata, kes ka seitsmeteistkümne meetri piiri ületas, pole tulnud. Nagu kõiki nõuab väga head kiirust, omab väga head jõudu väga head põrget, et neid mehi on ise üpris vähe, kes ütleme noh, nagu oma kujult vastaksid nendele tingimustele ja ja siis, ja siis ma usun seda, et nad õiged mehed, kes võiksid hüpata, need ei olegi seda ala enda enda jaoks leidnud, lihtsalt kuidas sina sellisena leidsid? Ma proovisin ikka algul kõik kergejõustikualad läbi ja ja vaatasin, et see sobib sulle nagu kõige paremini, sest seal juba sellel ajal oli selline olukord, et ega seal suurt ei olnudki tarvitses lihtsalt sektorisse minna juba mingisugune diplomikene oli tärskus. Jah, aga sinu puhul muidugi sellest rääkida ei saa, sest tulemus räägib nagu ise enda eest. 34 aastat hiljem me veel imestame, 17 35 pole olnud meest, kes seal elataks. Ongi raske üllatada. Kuigi kahtlemata on raske ühendada ja praegu on maailmarekord on üle 18, eks ole, 29 Jonathan Edwardsi sealt 95.-st aastast. Aga vaadates Eesti sporti veidikene laiemalt, siis peale sinu kuldmedalit 80. aastal 34 aastat tagasi on tulnud kergejõustikus meile vaid kaks kuldmedalit. Kas see räägib sinu meelest millestki? Jah, eks see on selge, et see selle kuldmedali saamiseks peavad kõik asjaolud väga hästi kokku langema, sellepärast et konkurents päris tipus on ikka tihe. Kui sa ei ole just Usain Bolt näiteks, eks ole, sa lähedal mänglevalt seal võtad selle kulla ära ja ütleme, et see kuld on sul juba enne võistlust, kus enamus aladel on ikka niimoodi, et enne võistlust päris võitjad teada ei ole ja siis peavad olema lihtsalt kõik asjaolud maksimaalselt kokku langema, et sa oled täiesti terve üliheas vormis. Et vastased ei ole oma hiilgevormis ja kõik, kõik sellised asjad, iga tants hakkab seal juba mängima. Kas port erineb ka kuidagi toona, kui sina, Jaak Uudmäe seda tegid ja see, kui praegu tehaksegi spordimehed on ka erinevad. Ekspordimehed olevast ikka samasugused tublid mehed, nagu nad minu ajal olid, aga muidugi need tingimused on absoluutselt erinevad, tollel ajal said ainult sellele asjale pühenduda ja ja see oligi nagu see sinu siis praegu on neid mehi väga vähe ja need mehed, kes on ainult sellele teele läinud on võtnud ka endale väga suure riski ja seda riski lihtsalt igaüks ei julge praegu. Ta sinu kõige tugevam külg oli. Ma ei oskagi öelda, et ma olin, mul olid suhteliselt head nagu või noh, oli suhteliselt hea võistlusnärv. Võib-olla seen. Sest tegelema hakkasite spordiga sugugi mitte nii-öelda kuigi hoovisporti ma saan aru, tegid seal väga palju, aga peale keskkooli nii-öelda oli, oli sul nagu tõsisem selline, et otsustamisel. Jah, täpselt nii, kui ma läksin EPAsse õppima, siis ma hakkasin regulaarselt treenima alles. Kui sa mõtled selle tagasi, kas sa kahetsed midagi või mõtled, et oleks midagi teistmoodi teinud, kas käivad sellised mõtted sul ka aeg-ajalt läbi, teavad? Eks oleks võinud jah, ikka rohkem nagu need selja-kõhu- ja lihaseid treenida, neid, ma olin natuke laisk ja lootsin lennutama ja pöia peale. Kui spordikarjäär aktiivne või tippsportlase karjäär lõpeb, siis kuidasmoodi naasmine pärisellu käib, kui valuline või mitte Voluline protsessi sinul olnud on. Mul läks selles mõttes asi nagu sujuvalt, et nagu ma spordiga lõpetasin, siis ma läksin Tartu rajooni Viktor Kingissepa nimelise kolhoosi spordimetoodikaks seisneski siis nagu nende kolhoosnikute võistkondade komplekteerimises, kohalike laste treenimises ja siis kohalike kohalikele meestele veel pallimängutrennide organiseerimises, nii et selles mõttes, et see oli nagu selline loogiline Sportlased ei jätka pakkusse, akuutne sulle sellist pinget nagu nagu eelnev eluperiood, kui oli üks võistlus teise otsa. Pakkus küll see töö, mulle meeldis eriti just lastega töö. Kas selline võit, võitlusvaim või selline võite, tahtmine jääb ühel tippsportlasel kogu eluks sisse? Võib-olla küll jah, kui, kui mingi eesmärgi endale leiab, mille, mille nimel võidelda. Aga lihtsalt niisama, et ma ei tea, et sa teed peas endaga võistlused, et ma pean enne teda jõudma koju või ma suudan seda kiiremini teha või või ma pean esimene olema, kas mingi selline nagu selline asi jääb sisse või, või tegelikult üldse mitte. Ei, seda ma enda juures küll ei ole seda kiiksu ärganud. Võib-olla tuledel vanemast peast. On üldteada selline fakt, et räägitakse ikkagi tippsportlased, lõpetavad siis reeglina nad on kõigiga haiged inimesed. Jah, ega väga paljud on opereeritud ja vigastuste küüsis pärast, kuidas sinuga siiamaani on nagu enam-vähem hästi läinud. Tänu millele see nii hästi läinud on, kas sa oled pidevalt sportinud või või lihtsalt sai, oled kuidagi väga targalt osanud elada? Siis, kui ma sporti tegin, siis mul oli muidugi haruldaselt väike ja kerge keha käele. Ja tänu sellele võib-olla ma suutsin nagu nendest suurematest vigastustest liituda ja pääseda. Aga hiljem nüüd ma enam nagu jah, nii ütleme viimased 10 aastat, aktiivselt ei ole tõesti midagi teinud, lihtsalt käin jalutamas ja ja korjan metsast seeni ja see ongi sport ja kasvatan kõhtu. Mis muidugi Maiele ei meeldi. Miks sa täna näiteks ei osale Tallinna jooksumaraton? Ma kindlasti seal tegelikult pealtvaatajana osaleksin aga seenemets ahvad Leon ära ja see on üks minu suurtest armastustest ja see ahvatleb mind rohkem. Ma vihkan seda, kui sa oled tippsportlane, eks ole, jää nagu tahtmist sisse, et hommikul väike jooksuring teha mõned kätekõverdused või, või jalga viibutada kuskil. Üks paarkümmend aastat tagasi ma isegi proovisin, käisin, eks nädal aega hommikuti jooksmas, aga siis oli, kui ära jooksin ja duši all ära käisime, kohvi ära jäin, siis tuli selline rähmestus peale, ei tahtnud tööle minna. Ja siis ma jätsin selle asja pooleli. Mis missugused minu eluviisides praeguseks hetkeks on? Praegu nagu niisugust ranget režiimi ei olegi, et võtan asja niimoodi hästi rahulikult. Ei karda seda, et ühel hetkel võib tervisele selline arst ütleb, et Jaak Uudmäe soovitaksime teil hommikul kepikõnniringile minna. Miks ei karda, kardan küll, ma olen juba kepid endale isegi ära muretsenud. Aga pole veel jõudnud kätte võtta ühe korra käisime üks kolm aastat tagasi. Nii et praegu aktiivne sport tegelikult sinu ellu kuidagi ei kuulu. Jälgi, olete tugitoolisportlane, äkki. Jah, ja muidugi, mis minu ellu kuulub, on nagu nagu noorte treenimine, Maitan Maiel, treenida noori ja siis hästi palju aega kulub ka võistlustel käimisele, seal noortele nõu anda, kuidas kasvatada olümpiaid? Ega seal retsepti ei olegi, seal peab ikka nagu endal see suur tahtmine olema ja nagu Rasmus Mägi just andis hiljuti intervjuud telekas väga ilus saadav, seal tuli ka ikka välja, et tal on endale see kogu aeg tahtmine olnud. Tundsid ära kuidagi iseennast ka, kui sa ärasmus näiteks vaatasid või? Võib-olla küll natuke. Kas praegustel sa näed enda ümber neid noori, neid lapsi, kellel on selline tahtmine või kellest sa vaatad, et sellest võiks midagi saada, on külla Need on ikka päris mitmeid. Ma ootasin sellist vastust, et oh, et ei ole, tänapäeva lapsed ei saa üldse sporti teha, tahavad ongi nii. Mina siis kõige enam teha tahetakse, et on see selline jalgpalli tagumine või tõesti, nad viitsivad päevast päeva käia trennis ja, ja ja ennast pingutada ka siis, kui võib-olla kõige kergem see ei ole. Eks jalgpall muidugi jah, vaat võtab praegu nagu selle koore riisub ära, sest nemad hakkavad juba lasteaias seal nelja, nelja viie aastased poisid võtavad oma trenni, aga ka teistel aladel tegelikult rahvast jagub, sest noh, kõik ei taha sellist otsest kehalist kontakti ja lapsed on erinevad. Ja need lapsed, keda on kergejõustiku trennis, näen nende hulgas on küll sellist tahtmist märgata. Mis vormis nad on? Kas lapsed üldiselt on heas vormis või sa vaatad, et on enamasti ülekaalulised ja sellised? Ei ole viga, ma 13 aastat töötasin pedagoogina, siis need lapsed, kes minu koolis olid Rocca al Mare koolis nende hulgas ei olnud mitte ühtegi, kes oleks olnud kehalisest kasvatusest vabastatud, et kõik jõudumööda tegid ja kellel oli mingi haigus diagnoositud. See tegi nagu rahulikumalt ja aga üldiselt ei ole väga viga, aga see lõpupoole Gümnaasiumi osas juba seal kisub sasi natuke käest ära, eriti tüdrukute hulgas. Me tegime sellise väikese uuringu seal oma koolis ja poisid olid näiteks päris motiveeritud, et oma kooli eest võistelda või siis oma klubi eest, aga tüdrukutel nagu selline neidudest motivatsioon puudus. Ei tea, millest see võiks olla siin tingitud? Erki Nool on kunagi öelnud seda, et tal on ka oma spordikool ja tegeleb väga palju laste treenimisega, et et on üllatunud sellest, kui nõrgad ikkagi tänapäeva lapsed füüsiliselt nagu on. Et sellepärast on ka järelkasv ordile nigel ja, ja ei ole nagu võiks olla rohkem tegijaid. Jah, kindlasti selles suhtes on tal õigus, sellepärast et selline klassikaline hoovisport. Ta ei ole enam sugugi igal pool võimalik. Ja, ja siis seesama trennikene, kus sa käid, eks ole, tõid seal poolteist tundi. Ega see tegelikult ei ole muidugi noorele piisav, see on selge, et sinna peaks veel juurde kuulama mingisugune muu sportlik tegevus, liikumine kas siis perekonna või sõprade ringis. Kui sporditeemale hetkeks paus sisse teha, siis statistilised aasta numbrid näitavad aastal 80 980, kui sa võitsid oma olümpiamedali siis oli sinu peres ka üks teine väga oluline sündmus, nimelt Ta sündis sinu esimene poeg Jaanus. Tänaseks päevaks on sulle viis last. Medali võitmine ja lapse sündi üldse võrreldavad sündmused. Kindlasti, et mõlemad pakuvad ääretult suurt rõõmu. Kumb olulisem on? Nii, on väga raske, need on täiesti võrreldamatud asjad. Mõlemad on täiesti noh, väga, väga tähtsad iga inimese elus ses mõttes, et see lapse sünd võib-olla iga inimese elus olümpiavõit, mitte. Väärtuseid sina oled tahtnud oma laste sisse kasvatada. Eelkõige töökust ja sihikindlust, et kui mingi asi ette võetakse, siis viiakse see lõpuni ja ja nagu selline noh, nagu õppimine on meie peres olnud ka väga tähtsal kohal. Et kõik lapsed saaksid korraliku hariduse ja siis endale ka mõistliku töökoha ja et nad ei peaks virelema. Jaak Uudmäe, kuidas sinu viiel lapsel hetkel läheb? Ei ole viga, kõik on kolm tükki, käivad tööl juba kaks tükki on ülikoolis mitte Eestis. Tähendab jah, kaks Ameerikas jah. Ja kui palju neist siis aktiivselt spordiga tegeleb, kas senine spordi tegemine on käinud nagu asjaga kogu aeg kaasas? Küll, aga tegelikult kõik minu lapsed tegelevad ka praegu veel spordiga, mitte võistlusspordiga. Võistlusspordiga tegelevad momendil ainult kaks nooremat, aga ikka kõik ülejäänud tegelevad käivad trennides ja kas on juba nagu oma tervise heaks? Nii et isa eeskuju Cinema seal on, neil ei ole seal enda tahtmine neil absoluutselt. Sinugagi noorem poeg Jaak Joonas on see, kellest sa rääkisid, kes siis aktiivselt tegeleda. Kas ma saan aru, et ka Jaak Joonas üritab rünnata sinu kolmikhüppe rekordit? Rääkida kõik oleneb sellest, kuidas tal põlved vastu peavad. Seal oli kogu aeg põlvedega probleemid ja, ja paistab, et temal ka Merilin põlvedega probleeme ja Evelinil ja on need selle pärinud isalt. Imelik on laiali, on hea, et põlved ja minul olid päris hobuse põlved, aga mul kõik treeningkaaslased ütlesid lastele nüüd jumal millegipärast saatnud selle karistuse. Lisaks sellele, et sa oled viiekordne isa, oled sa ka kolmekordne vanaisa. Kas vanavanemaks olemine on kuidagi teistmoodi kui isaks olemine? Kindlasti sellepärast, et et kui lapsed on lapsed, on seal kogu aeg seal kodus ja see on nagu loomulik asi, aga lapselaste puhul on juba alati väga-väga suur rõõm, kui nad tulevad külla, neid hoida mõnikatuvakse ja. Kolm last, lapselast ja nad on ikka päris tillukesed kõikeks. Tema kolmeaastane ja teised väiksed Jacob Melvin on siin aasta ringi Kallasele. Kas vanaisana tõepoolest üksinda saad neid hoidmisega hakkama ja, ja sul midagi osta, et nende lapsehoidja olla? Ei, mina ei saa sellega hakkama, pole kunagi saanud käega. Maie sajab. Nii on kuidagi välja kujunenud ja kõik on selle olukorraga rahul. Jaak Uudmäe, kui palju sa isana jõudsid lastega tegeleda, kui oma oma tippspordi kõrvalt? Ega me algul nii väga muidugi ei jõudnud, see on selge, aga hiljem küll. Missugune isa olid või oled? Te olete oma abikaasa Maiega olnud aktiivselt spordis kogu aja ja ma lugesin kuskilt teie ükski viiest lapsest pole lasteaias käinud. Tõsi, miks see nii on läinud? Kas poleks olnud lihtsam, kui nad oleksid olnud lasteaias? Ei oska öelda, et võib-olla jälle tervise pärast oli parem, et nad ei olnud. Sest see lasteaedades on kogu aeg igasugused haigused ja kui nad kodus olid kodus, olid neil head tingimused kõik ja ja, ja Maiel oli selline treeneritöö on ju selline, et see on paar tundi päevas, et see võimaldas lastel nagu kodus olla. Kui palju või mis, mis aastal sina esimest korda panid oma lapse sportima? Päris sportima ja Dianuse Jaanus tegigi oma esimese võistluse minu arust nelja aastaselt. Aga siis ta muidugi trenni vaid hüppas kolmikut. Nelja-aastaselt juba. Millal sa igaüks tähendab, kui sa näed, et neljaaastane laps üritab täpselt sinu järgi seda kõike teha? Ei no ma ise õpetasin ega ta muidu poleks õppinud ja ta oli trennides kaasas, ta nägi ka muidugi jaa. Sest ega mul, kui ma koolis õpetaja oli, nagu ma õpetasin kõik lapsed kolmikut hüppama. 20 minuti jooksul hüppasid kõik igast klassist, võib-olla üks, kaks, kes algul ei saanud asjale pihta. Ma olen isegi mõelnud kolmikhüpe oli üks väga veider ala. Muidugi oleme, see on üldse, et ma olen imestanud, et miks selline ala on välja mõeldud ja et nagu ei ole seal mingisugust pointi asjale. Et ja tehakse, õpetatakse ja vaadata veel päris äge. Mõtleksin kolmikut, on isegi huvitavam ja nagu põnevam vaadata kui kaugust. Mida sa koos lastega oled teinud? Kõige rohkem? On teil oma kindlad metsad, kus te käite ja on ka sel aastal, oled sa lapsed võtnud? Rida pidi kätte ja läinud metsa? Ei ole tööd, ei taha tulla, miks sealt tulla ei taha, ma ei tea, miks. Oled sina juba jõudnud, siis Senile märjal käia, aga sel aastal sel suvel päris korralikult marjad siis juba keldris purkide sees ootavad talle. Metsamarjadega on olukord halb. Moosi tegime ainult õuntest ja punastest sõstardest aga seest on ülipalju, seeni, kivipuravikke, kuuseriisikaid, kukeseeni, kui hea seenetundja sa oled? Mul on ikka oma kindlad seened ja ma ikka tunnen neid päris hästi, aga ma kõiki seene lihtsalt sellise seenerikkal aastal ei korja. Mis see nüüd siis mõtlesin? Eks enamus seen üldse jääda tegelikult metsa, need, mis sealt välja tuuakse, neid on väga väike arv, aga, aga minu sellel aastal on tegelikult kõik seened peale kukeseente puravike ja kuuseriisikad tunnust metsa jäänud. Pilvikutajal kitsemamplite selliste superseentega olema ei vaatagi. Lihtsalt ei, need ei ole sinu maitse. Kui seeni, palju õnne saab valida, siis ma võtan kõige paremad. Kus sinul suur seenearmastus pärit on see nii, et sa käisid oma ema või ma ei tea, vanaemaga metsas. Jaa, emaga käisime metsas seenel ja siis, kui Maiega veel tuttavaks saime, siis kui veel abieluski olnud, siis me juba sõitsime rongiga lihtsalt välja kuskile Tartust läksime suvalises kohas jaamas vahe, hakkasime korjama. Sattusite kohe heasse seenemetsa. Jah, aga see metsast on tegelikult näha, kas juba mis puud seal kasvavad ja milline see metsaalune on kõik, et sellest saab aru, et kus need seened võivad olla. Kuidas tänapäeval on, need on sul Jaak Uudmäe nagu kindlad metsad, kuhu, kuhu sa lähed või see on samamoodi, et teete väikse välja sõita ja vaadata, kuidas kujuneb, kuhu kanti satud. Kes mind metsa kaasa võtavad. Nii et teil on ikka suurem seltskond, kes metsa läheb. Ei, mitte väga suur, mitte väga suur, ikka ühe autoga, tavaliselt läheme. Kui palju sa tunned metsa ja oled võimeline nii-öelda metsas hakkama saama, kui, kui peaks ära eksima, kui peaks midagi juhtuma. No ma käin sellistes kohtades, kus on pea, et võimatu ära eksida, muidugi ükskord lai, ehk siis ära siis helistab mulle, ütleb, et ma ei tea, kus, kus me oleme, seda ka vaatab. Vaatame, mis seal ümber on ja ja mõtlesin, et ahah, ma tean, kus sa oled. Ja ja said proua välja tuua. Nii et selles mõttes tulete tagasi. Oleks hea, kui me pigem nii nagu seente korjaja ja pärast proua majja seemned sisse tegema või, või siiski Mina ise majja tegeleb pesemisega peseb seeni, tükeldab neid ja siis peseb neid nõusid kogu aeg, sest nõusid oli terve köök täis. Aga mina, mina keedan, maitsesta, panen purki, keeran purgid kinni ja seal on selline oma retsepti järgi ei ole seal tavaline retsept, ikka nelk. Must pipar, vürts natuke kaneelikoort, paar loorberilehte suhkrut kaks korda rohkem kui soola ja siis. On see teie pere lemmik süüa seeni teete te seni niimoodi, et kõikidele viiele lapsele jaguks. Nii tuleb teha, midagi teha, pole vähegi neid on, ja siis muidugi veel panen osadele seentele veel ka sibulat ja porgandit selleks meelest ära. Kui palju oled sa mõtled nagu ka juba ette ja selle peale? Tegelikult sind üldse veel elus võiks huvitada või mis sa tahaksid teha või on sul mingeid selliseid asju, mis sul on veel tegemata? Kindlasti on meil siis tehtud on ju väga vähe enamus asju, mida võiks teha nüüd kõik tegemata, millest sa räägid näiteks? Noh, ütleme näiteks reisimise suhtes on kindlasti palju kohti, kuhu võiks minna, aga ma olen ka suhteliselt nagu selline laisk inimene, et tavaliselt kui ma kuskile lähevad, siis on see kas mingi spordivõistlusega seotud või nagu, et ma päris niimoodi spordilaagriga päris niimoodi ei lähe. Et, et ainult turismireisile veidike nagu, et noh, et oleks mul mingi väike tegevus seal ka. Siis raamatuid igasuguseid lugeda, praegu viimased aastad olen lugenud näiteks ainult krimkasid ja ühtegi päris päris raamatut peaaegu ei olegi lugenud. On sul mingi krimkaga, mida sa oskad meie jutusaate kuulajatele soovitada? No see tundub päris äge olevat see viimane, mis oli see Päevalehe krimka sari, seal tuli 40 raamatut, et seal üks on selline väike trummitüdruk, praegu autorit isegi ei oska öelda, see tundub hästi põnev olevat. Kas sul on see läbi juba loetud või veel, aga see on seal ka, ei ole niimoodi valmis seatud poolele poole peal praegu. Nii et sul on kogu aeg nagu mingi raamat ikkagi kõva Kaavel käes. Käika laagrites ma lugesin hästi, palju Sparti tegime. Kas see aitab välja lülitada või, või kuidas sa saad laagris näiteks keskenduda üldse lugemisele? Aga ega seal laagris muud ei olegi, kui teed trenni, sööd ja puhkad Tõndy teed mingi, ütleme viis tundi päevas see, mis ta läheb ka mingi tunnike kindlasti kokku, siis jääb aega üle, kellel siis on hea lugeda. Allar Levandi kunagi rääkinud, kui temast tippsporti tegi, et üldiselt elu tippsportlasena, nagu sa elad tunnelis ehk et nagu see maailm läheb järjest väiksemaks väiksemaks selles mõttes, et sa ei jälgi väga, mis toimub ümber ja sa ei pruugi teada. A la, kes on peaminister. Täitsa mõistan. Miks see nii on. See kuidagi on nii jah, et sa nagu lähed sinna, selle satud nagu orav sinna rattasse, et ainult ainult selle oma asja nimel töötad ja siis tõesti, et nad muud asjad kõigi, mingi välispoliitika, näiteks see. Ma mäletan isegi, et ega sellel ajal välispoliitika mind absoluutselt ei huvitanud. Treener ikka rääkis Iraanist ja Iraagist, eks ole, ja vaatame, mis juttu ta ajab ja nii huvitatud ja nii põnevil röövile ta peab täna lehest lugenud, mis seal toimub. Täna on kõik hoopis vastupidi, sest et Tallinna linnavolikogusse sa kuulud ka. Jah, aga noh, öeldakse ju ka, et see on selline kohalik poliitika on tegelikult rohkem kommunaalpoliitikat, see ju päris poliitika tegelikult ei ole. Tahaksid seda teha ja kui me päris suurt poliitikat ja ja olla üks otsustadest, kes ei taha tril tulevad. Mille üle sa praegu Eestis elades kõige uhkem oled? Noh, ikka selle Eesti demokraatia üle siiski, sest siiamaani on ikka olnud suhteliselt selline sõna, sõnavabadus on olnud reisimisvabadus kõik sellised inimõigused, mis demokraatlikus riigis inimesele tagatud. Meil on need siiski kõik olemas ja see on ikka väga suur asi, sest see NSV Liidu totalitaarse režiimi ajal oli tegelikult kui hakata niimoodi mõtlema, et ega tegelikult meie emade-isade ja vanaisade vanaemad elud rikuti ju sõna otseses mõttes ära. Nad olid nagu vangid, nagu peeti nagu küülikuid puuris. Tegelikult see on kõige suurem kuritegu. Et tegelikult tänapäeva noored, nii nisu, lapsed kui sinu lapselapsed, saavad ikka hoopis teistsugust. Muidugi maailmatundena mõtled sa vahel selle peale, et et kes sa tahadki, su lapselastest kasvaks? See on ikka täiesti vaba valik. Et neid suunata, ma ei tea, ma pean ikka selle juurde tagasi tulema, üritad sa neid suunata sporti tegema või või? Põhimõtteliselt kindlasti siis kui nad, kui nad käivad koolis ja ülikoolis, siis on kindlasti hea, kui nad stardivad. No praegu nad on nii tillukesed, et neil pole midagi aru saada veel, et kas, kas need asi huvitav või mitte, muidugi on ka midagi, mida sa kindlasti tahad nendesse lisaks sellele sporditegemisele veel veel kasvatada või ma ei tea õpetada, et, et kuna eriti paljud Eesti lapsed ei saa seda nautida, nende vanaisa on olümpiavõitja. Ma usun ikka, et nende endi vanemad suunavad neid ja õpetavad neid rohkem, et mina proovin lihtsalt olla võimaluse korral toeks ja ei jäta oma tahtmisi küll peale suruma. Vanavanemate päeva tähistatakse täna Eestis. Mida sina sellel päeval tähistad, kas sa tänast päeva üldse tähistab kuidagi? Või no eks ma mõtlen ikka oma vanavanematele ja aga seda eriliselt muidugi tähista. Mis sa tegid, sina, vanavanemad? Vanaisa, ma ei mäletagi, ta suri juba varem, aga aga. NSV Liidu ajal oli silmapensionite, elas meie juures, sest siis nagu nagu need aastad, mis seal oli kodanlikul ajal töötatud, need nagu ei lugenud seal ja siis tali nagu talus, eks ole, ja niisugune ta oli nagu kodune inimene ja tema õpetas mind arvutama ja kaarte mängima ja. Ma just tahtsin küsida, et mida huvitav sinu Vanamas lõpetas arvutama ja kaarti mängima? Tomokaarte mängimas luges igasuguseid raamatuid jätta ja oskasin juba 100 piires liita, lahutada, kui ma kooli läksin. Peast. Kas vanaema oli nii õpetaja või see oli lihtsalt nii õppija? Mis sul veel vanaemast on, on meeles? Noh, siis ta ikka rääkis neid jutte, kuidas Eesti ala oli, ja siis ta ütles ka seda, mis on mulle meelde jäänud, et ega sellise tööinimese elu ei ole ühegi korra ajal kerge olnud. Need on tõsised sõnad. Paika. Jaak Uudmäe kui rääkida muusikast, siis ma olin palunud sul täna ka ühe muusikaloo kaasa võtta, aga sa oled ühes intervjuus öelnud, et kolmikhüppaja tunneb alati muusikavaliku järgi ära. Jah, sellise hea kolmikhüppaja, sest nendel on sellised väga-väga sellised rütmikat laad ja ja tavaliselt on nagu rohkem sinna kisub asi. Rahvalaule laulad regivärsse, kas siis tuleb grammistus peale ja jäädki uimaseks? Kalakeses sina ka enne võistlusi muusikat või noh, siis toona muidugi ei saanud, tõenäoliselt pead neid klappe kanda, eks olnud. Tehnika polnud veel nii kaugele ehk arenenud aga aga kasutasid seal muusikat selleks, et ennast üles kütta või ennast meeleolu viia. Jah, ikka enne võistlusele minekut, kas siis kodus või hotellis, et siis alati kuulasin head muusikat, mida näiteks no ikka kõik need vanad head ansamblid, plekksabad, tiib, Zeppelin teatud ajal Hiip, kõik, kes siis sellele valida. Kui ainult sest nüüd saad igalt lugu igalt poolt tõmmata ja kuulata ja. On õpetaja lugusid ja täitsa möllad arvutis ja on sul oma Aipod ja. Ei ole, mul lapsed, teevad seda, mina olen vana kooli mees ikka CD sisse kuulan või siis või siis võtan arvates lihtsalt sealt Youtube'ist vä? Enne veel, kui me paneme tänase saate või ma küsin, mis sa kaasa võtsid, ma tahaks ikka seda küsida, et kümmekond päeva tagasi tähistasid oma kuuekümnendat sünnipäeva. Mis see kõige parem kink sulle selliseks juubeliks võiks olla või on? Kõige parem kingitus oli see, et minu sõbrad tulid minu kutsumise peale. Ja veetsid minuga toreda toreda aja. Võime sellest välja lugeda seda, et, et sa ei saa oma sõpradega kokku nii tihti kui tahaks. Kindlasti mitte. Kõigi aegade oleks. Osadel kõrgaeg oleks kokku isa aeg tuleb ju mu peale, siis lihtsalt kulub ära käest. Kuluga. Nii ta on, igal juhul, kui me palju õnne veel kord tagantjärgi 60. sünnipäeva puhul aitäh ja me jäämegi tänast saadet lõpetama siis muusikalooga sinu valikul, mis lugu täna hommikul siis meie jutusaate lõpetab? Ma mõtlesin, et paneks sellise rahulikuma vanainimese loovad ja ma olen ka 60 siin vikerraadio sage külaline juba ja võtsin võtsin siis kaasa chow panamasse. Kuulame seda lugu siis ja Jaak Uudmäe, suur aitäh täna hommikul jutusaatekülaliseks olemast ja aitäh kõikidele kuulajatele täna hommikul saadet kuulamast, saatejuht oli Anu Välba ja ilusat pühapäeva jätku.