Räägi mulle, mis see tähendab. Hakkame peale, nendel on prioriteet, oli see kõige esimene t Hakoneegaheksa riid, mis sa ütlesid? 11 ning kirjas on. Numbrite järgi vaata. Ei, 11, eksime, näed seal? Ka teine pool sellest poolest veel nagu ma aru sain, oli, eks ole, see see rahvuspark, hobune ja nüüd on ta rahvuspark, aga eks ta ajalooliselt juba kaunis kohtule olnud. Laulise on ikkagi rahvalaudi väga ammu sündinud, selle tekst on, nagu ma aru saan, selle on rahvaluule, näiteks on rahvaluule ja kui nii võtta, siis ta väga vana olla, sellepärast et rahvaluule on ju esimene üldse rahvuslikud, sellised luuležanrid ei kujutanud ka välja. Arenesid ja kasvasid ja raske on teda siin praegu määratleda tema vanust, aga noh konkreetne, vabandust, Dancawaiva arm ka olemas ei, seal ei ole, ei ole, on niinimetatud võiks öelda mittetäielik laul, eks ole, kui sõna-sõnalt jaapani keelest tõlkida, sest olid rahvalaulud, kuid pikad, aga auto ja katta auto, mis osariike laulu, lauluvorm, rahvalauluna ja see on just see lühike vorm, tal ei ole silpide vahel vaheldust. Sellist nagu tankades haigudestanca, muide ka vanem on kui haiku. Ja nii on ta lihtsalt ja ilma sellise kindla kindla rütmika silpide poolest. Aga võib-olla sõbravid lugeda seda, jah. Noh, mis sa kirjutasid ja võib-olla oled sina kõigepealt, oota, ütle mulle nüüd veel niisugune asi tähendab enese teada, aga viisi autor siiski keegi on olemas vä? Viisi viisistanud on selle ja siin võiks välja lugeda, jamada Kosak ja see tähendab seda, et, et see on tema originaal või on see ikkagi rahvaluule, rahva laulmist, mis tema töödelnud niimoodi soo ja mõtlesin, et olgu siis raske vastata siin ei ole. Tähendab, ma mõtlen rahvalaulu, sellist suulist vormi, sõna sõnu kui sellist, nii et ta võib viisist olla mitte rahvalaul selles mõttes, et nii nii viis kui sõnad on kindlasti helilooja poolne lähenemine, kui tegemist on rahvast lauluga, siis on siin ka sellised meloodias rahvuslikud ikkagi elemendid, laviis, rand ja rahvaviis ei ole öeldud, et oleks vahva viis, nii et ma kaldun arvama tega kirjeldamisele. Jamad, akossak vasak kasakuja loetakse Lepaseni u redutseerub pisut sära ja jaapani nimedega on üldse niimoodi, et kui kindlalt ei tea, kuidas inimene iseennast nimetab või kuidas neid hieroglüüfe. Sest hieroglüüfid, mitu lugemisvõimalust ja sellepärast on nagu spetsiaalne nimede sõnaraamat olemas kus on siis üldtuntumad ja levinumad nimed antud. Aga samal ajal on lihtne eksida, sest et võib lugeda nii ühtemoodi kui teistmoodi, see oleneb sellest, kuidas inimene konkreetselt iseennast loeb nende Irogrifide järgi. Aga laulan ise tõepoolest lühike, eks ole. Kõigest kõigest neli rida ja väga rahvusliku niisuguse väljanägemisega mitte ainult oma lühiduse poolest, vaid ka sisuliselt. Ja pealkirigi näed, Hakone kaheksa riid, harii on siis selline pikkusühik kusagil 3,928? Enam-vähem täpne, vähemalt sinnapoole peaks olema selle mõõtühiku meie keelde tõlgendamine kilomeetrites. Ja selle järgi nii väga suuri maa-ala, nagu ei olekski midagi konkreetselt siin, et see laul silmas peab jätte 30 kilomeetri ringis ette kirjutatud sinod antud hieroglüüfides nootide all juba jookseb tekst sildist Jüri Rattaga enam seal Hiraga Hiredalangaksirkeri katakana üks nendest on siis, tähendab see, mida antud juhul kasutatakse. On hüdrakanalis siis käändelõppude puhul ja, ja millega võib, võib üldiselt kirjutada kogu teksti, ainuke viga ja häda selle juures on see, et kui ta niimoodi on kirjutatud ja hieroglüüfi ei näe, siis on muidugi raske iga kord aru saada, millest jutt käib, sellepärast siin taga on, on laulusõnad antud eraldi hieroglüüfi näol ka tähendab sellel erakonnal on mitu tähendust, et hieroglüüfid veidi juurde nägena kiraga väänab, hääldamises oleks sama, kirjutame meie tähestik mõtet, mitte, aga mõte, mõte selgub ja tihtipeale hieroglüüfides, muidu ei olekski nad vajalikud ja oleks Jaapanil märksa lihtsam, aga, ja ja siin selle pea kuidagigi fakone Fadžigri, vaat see viimane, see tähendab siis viimane siin on antud nüüd sild kirjas ehk firmaga. Tegelikult see on selline käändenäitaja ütleksime just nimelt grammatilist seisukohast on õige käändenäitajaks seda nimetada käändeid, kui selliseid meie mõistes jaapani keeles ei ole. Ja ta näitab lühidalt öeldes seda, millest jutt käib, eks ole. Nii et antud juhul seda ei ole tarvis tõlkide lihtsalt laulu laulu pealkiri on hakane kaheksa Ri kõlakse siis nõnda Hakone Patši riivanevad e läheb, siiamaani elab vaat silpides on Eehaakko ja siin tuleb keerutus, eks ole. Ja siit algab juba järgmine järgmine takt, aga tegelikult viib ta selle järgmised Akkermanni, eks ole, on see, on see pause märg mina vot selle pausini selle pausini välja läheb ikka ikkagi see e-eks ole. Ja jube asi ja võib-olla suhtes ongi oluline, noh, võib-olla kui vene keele abil selgitada, siis chi simplex nagu teemiakkis nakk ja e-või, siis juba translitereerime, nõnda kirjutame CHI patsi assi riiva, Adeldada leian jälle nii, pikeks riivenitab siin jällegi jah, kuni siiani välja tähendab, see on juba, see on nüüd jah. Käe. Siit siit ta näitab ikkagi seda keerutust, nagu ta ongi vaja. Ta algab siis nüüd ma uue jääldame jaapanlane nõnda nagu nagu meie huuled välja venitatud või lihtsalt kuidagi niimoodi, huuled jäävad normaalsesse asendisse, ilm meie uue, eks ole huulte liikumisega juba, aga seaduse huuled peaaegu et ei liigu, aga uus tuleb ikkagi välja, huuled jäävad samasse asendisse, nagu nad oleks. Ja ma tema oma tema sõnu siiski puu- ja luu, see on nüüd üks häälik meie järgi, edasi tuleb silp juba. Ma tee omade, vot ja nüüd näib, et ta jällegi Nende märkidega seda venitab muu. Kossum demoonide on muu ja siis edasi enesevereta teenindada, täpsemalt jää tema kosmonga. Kasv on ka jah, edasi. Siin lähevad järjest jookseb kõik mingist Obinitsa või ei ole, eks ole. Kossonigossaaennoo ahe. Üks kaks, kolm ei ole, ei vastasilpidele. Suu nii koja. Ja. Ja, ja seal on vist tõeline venitus, vahel are luu järjestada nende kordasin ja, ja seda, oi juba tuleb järgnev ja nüüd mitte, oi, see ei ole mitte vaimustus hüüatus, vaid on vaid, on siis jõe nimi. Oi oi, siin on ta jah, võiks anda nii-öelda pikendusmärgiga, aga siin on kaks ööd järjest voi kava seeni ja see on nüüd nii, OI, siit läheb edasi, eks ole, oi see on nii, siis see hooaeg sellega takti kenaks nooti vastavalt selle loole, jah, oo jaa, nüüd tuleb jälle mingi venitama. Näha on Tügava ja jää ka, lõpp on Silverdaksena. Ah, see selge, see jääb siia teise, vaatame siis. Nüüd räägi mulle, palun. See mõte on budistlik tekst. No kas just budistlik jah, aga nii-öelda jaapanlikust filosoofiast kui me seda üldnimetuse alla kõik võtame kokku eksinud tegemist loomulikult ka budistlike arusaamistega. Aga kui me niimoodi sõna-sõnalt hakkaksime seda teksti tõlkima, siis meie inimestele vaevalt eriti nagu midagi ütlekski tunduks võib-olla kuidagi nagu nagu veidrana või arusaamatuna, nii nagu nagu paljudki asjad jaapani kunstis võivad tunduda sõnasõnaline tõlge, oleks tal lihtsalt Hakone, kaheksa riid võib läbi sõita ka hobusega. Sõidad küll, aga sõida, jabunen maa. Maa. Seal on jõgi ja sõidad küll, aga ei sõida ka selles, nagu oleks antud ära lähenemine sellele küsimusele aga minu arvates põhipunkt aru saanud naise seisukohalt on, on just nimelt see viimane fraas siin oi jõgi. See oleks nüüd terve selle rahvale aru nagu sisu avamine, see on omamoodi pilt nii nagu, nagu jaapani. Arvutada muutub jah ja, ja sellega on nagu avatud siis eelneva eelneva mõtte, et on küll võimalik ühest küljest nagu läbi sõita ja läbi käia ja näha kõike. Aga samal ajal ei ole ka, sest kõiki muudab kõik, kõik oleneb ja film, et inimese kui nii võtta, siis see on tõepoolest budistlik filosoofiat kogu meid ümbritsev kõik loodus on illusoorne ja ja tõde on suhteline, see on tõesti vaataja meeleolu vaataja silmadest ja nii edasi ja sõltu ja, ja lõpuks siis kuhuda välja, viib sellele kaunile. Muide see oi jõe nimetamine on väga levinud jaapani paljudes vanades lauludes ja rahvalauludes esineb. Ja see siis ühesõnaga nagu Võte eakad konvoola kõik on muutu. Aga mina meloodiat seda ei tea, ei ole kuulnud. Ma lihtsalt kujutan ette, et see on ilmselt parasjagu nukralt või kuidas, või peaks nagu mingisugune nukrus element kusagil sees meloodiale. Nagu filosoofias jah, ma mõtlengi, et kui ta nüüd niimoodi just nukra iluvanune haavane Ongeni, eks ole, moment nende sõnadega seoses peaks nagu meloodias kah kusagil kajastuma, nii et eriti niiskust lõbusa koheline ei saaks nagu vist olla. Jah, need on mul tekkinud praegu hoopis teine küsimus, see ei käi kokkuvõttes. Räägin praegu sellest budistlikus filosoofias, nagu sa ütled. Nonii, aga kas siin ei ole mitte mingi sind töismi sugemeid just nimelt see loodus, see tähendab, see ei puuduta. No me selles mõttes muidugi, kahtlemata budism, hilisem usund Jaapanis kui sind rahvusliku usundis nii loodusekultusest välja on kasvanud ja budismi tulekule oli eelneva pinna loomulikult rahvuslik usund Sid turismi näol ette valmistanud, kõik see loodusekultus ja looduse jumalustamine ja nii edasi on juba rahvale omapärane, tõesti rahvuslikust usundist, aga aga noh, siin mõneti inimesekesksem, eks ole, ja sulades kokku rahvusliku usundiga, ta lihtsalt täiendas seda olemasolevat, hakkas eksisteerima rööbiti siin turismiga, samal ajal ka teda täiendades ja kui rääkida üldse nii sellest mõjust, siis mõlemad tunde loomulikud ja siis on veel need alged, on halb tehnika, rahvuslikud jalgade täitmist kogu kogu. Saamiseks sellest hiljem nagu süntalismi varal jah, on, on täienenud ja elan sellel alal, intervjueerin teda natukene ise ja siis ma olen sulle räägin mõni päev hiljem sellest eksinud ja ma tahaks hullu seal siis ma räägin sulle sellestki, räägi mulle nüüd see teine lugu kaerasid tänaseks aitab 26. Kiruma jume suureks siis tõlkis. Päevane uni on asi selles, et siin õige on ta kontsentreeritum, nõnda nagu jaapanlased seda ise teevad. Assaaku transaktsiooni kasutades ja tähendab see s-i silp-s ei ole mitte susiseb niisugune paks ja ei ole ka sees, mis, mis meie eesti-s on, noh ja siis on kõige õigem võib-olla tõesti ees aina edasi anda sääski. No see on juba pisut nii, ilmselt ilmselt lõbusama meloodiaga. Ja ta on selline ka oma oma sisult ja võib-olla pisut niukene õhulisem või, või kergem, tundub mulle kui eelmine nüüd annete vanarahva lauljas, sisulises mõttes on selle mõte, esiteks ta on, ta on nüüd juba pikk, kui ta rahvalaulu on, noh, siin on ta töötlus, kus on autor siiski ära toodud. Siis ta kuuluks pikkade laulude hulka ja meeldiv sisu, mis kirjeldab päevas tund, kus asjad muutuvad varjudeks ja vaadata niimoodi öelda padjad siis laul otsekui tõuseb, tõuseb padjast välja või ja, ja muutub, see oleks nagu üleskutse soov, et panna see laulu, seda lille ja naerda, mille tulemusena siis muutubki. Siin ongi sellised sellised toredad muutused antud esimeses salmis siis lillest saab laul neljades aias laulf, puude lehed muutuvad millekski, muutuvad naerdes naerdes. Cafe's naerdes, lauluks muutuvad, laulan, laulan Uta ana nutta. Nonii, edasises ja juba on nii-öelda järgmine salm üleskutse tantsule, kus siis lilled otsekui muutuvad tütarlapse tantsuks selles unes ja viimases salmis. Tants omakorda muutub taas jällegi armastuseks ja uuesti lilledeks tagasi, väga poeetiline jaapanlastele üldse. Omapärane on ühest küljest sümboolika või siis väga tugev lüüriline külg, suured Nedemorfaasid, suured metafoorid ja oleks ikka täiesti huvitav kuulata, kuidas ta. Kombel nii mõningaid läksid nendega minema. No viisi järgi, ma ei tea, kuidas sinul, sinul kui selle ala spetsialist, aga nad on niisugune tavaline on selline õhuline ja aga, aga samuti tublisti liiga kaasaegsel võib-olla midagi siin loomade helistama. Sellised elemendid on aga muidu. Ta oli euroopalik, kui nii võib öelda, kui siin ei ole jah, niisugust jaapani koloriit otsaga nii tajub. Just jah, siin siin on ikkagi seal on ilmselt mingisugune täiesti kaasaegne kõlab ju sisuliselt ka mõtteliselt üsna üsna kaasaegset kõik, aga, aga sellist tugevat, sellist rahvuslikku sümboolikat. Ja see kõik on siin mingi konks? Ei ütle, tähendab, kas seda näiteks mängiks, ma kujutan ette, et meloodia käib nagu vokaali käest nagu mingisuguse instrumendi kätte. Üsna pikk eelmäng, eks ole, noh, ei, ta ei ole niisugune siiski ja ja ta läheb kogu aeg niiviisi, vaheldub eriti. Vaat siin näed, ta läheb nagu ühe käest üle, see lõpetab oma asja ära, siis tuleb no mingi pilli kätte nagu läheb jälle täpselt samamoodi näete nagu noh. Noh, mingisugune jaapani rahvas ei ole. Seda siin ei ole öeldud kusagil, niisugune tunne on, et see ei ole mitte klaveripartii, vaid nagu mingisugune tausta saab klaveriga mängida, aga ma räägi selle vastu, aga kusjuures näed, miks ma räägin sellepärast, et siin on, nad alati on klaveri käes, segaks rida, eks ole, aga siin on kolmas rida juurde antud siin nagu peaks olema mingisugune pill, mis ka sellest sedasi aru saad, siis ma arvan, et täiesti ennast õigustab. Ma arvan, et see nii on, sest otseselt öeldud midagi ei ole ja me käisime spetsialisti ikkagi olla võiks siis jaapani raagus pillidest, mis, mis seda saata või niukse. Ei nagu ma ütlen, et aga variidi sellise jah, sisuliselt minu meelest ta ühilduks künnilaulu sisu ja mõttega, jah. Peaksite, kes, kas see on juba saab viha või kuidas sellega on lugu niimoodi siin vist on õige. Meil tegelikult jah, kas siis alla nootide alla kirjutada, eks ole, siin on siin on esimene silp on soo. Aga nüüd see on U U antud juhul pikendab eelnevat täishäälikut. Nii et kõik see silp kokku, nii nagu mõlemasse ühendus näidatud ka siis ütleme, see on pikku selge soo ja see on juba selge, see on siis pidi, eks ole. Seal juba naa. Hääldamise suhtes litsitega jaapani keeles öeldud erilist raskusi ei pakkuja seal selle keele kõige lihtsam lihtsam osan hääldus, aga siiski oma eripära on laulu laulja keel, see on veel omamoodi niisugune kombinatsioon. Muidugi kui sa hakkad läbi laulma ja harjutama, siis teatud sellistele häälikutele tähendab hääldamisele tõtt, tähelepanu siiski pööratajateni ehtsamalt jaapanlikult. Noh, see on juba Naatsaku, jah, seal oli vallasinassashenka Jevgeni Kaageni jah, vot ega vist näiteks sinugi nootidega mingit erilist raskust ei peaks kokkuviimine pakkuma, välja arvatud silp, soov ja siin uueks, aga siin on ka ühendusmärk näidatud, nii et see on pikk oosis aa, selge. Pico. No mis sa tahad siin minu meelest nagu muud. Rinnast ta ammugi müreva täna Kokorova ana niideta, Jana yrite yrite eriti. Pikali Ta ei olegi pik, siin ühepikkused, silbid. No meil on ikka niisugune arusaamine, esimesel silbil on raske, aga ta ei pruugi olla ei. No jaapani keeles rõhku ei ole, kui ei olegi meloodiline, nii nagu eesti keelestki. Miks sa seljale tõmbasid misse, naera naerujooga, tähendab, uda ta laulu, naerata, on veerg on saama, eks ole, ja roo on üleskutse tegevusele saab ühest küljest või saagu ja teda võib üsna mitmeti. Mida võiks kõik tähendab läbi vaadata. Võib-olla mõni nendest ei klapi, eks, et sisaldaks see siin ei olegi vist tegelikult meloodiliselt sulle klapib siis nagunii me anname mingisuguse sisukokkuvõte aluseks tuleb ikkagi võtta sinu esinemine, meloodiline küll, arvan mina, eks ole, seda venna tingimata seda seda kolme nelja ei mõtlenud, eks ole. See on näiteks jälle, tundub, tundub olevat väga niisugune, noh, on meil olnud ikka poolest üks väga tüüpiline, väga rahvalaul, siin paistabki niimoodi olevat, on siin, on jah põhjatuulega midagi tegemist, nagu ma siin tagurpidi praegu vaatan. Ma kirjutasin need parasiidid nüüd välja, eks ole, sa mõtled, et mõni nendest LC klappi tõmbab rahumeelega maha, sest siin on nüüd tagavara olemas, eks ole. Need on siis nüüd need, mida me sinu üleüldse siit, mis kõne alla võiksid tulla, loomulikult mitte kõik see absurd, nii palju, keegi ei tee üksubjoodi peast laulma, eks ole. Kõik 13 14 15 tükki on siin praegu, nagu ta nendest oled välja valinud, siis aitab küll. Aga mille järgi minagi minagi sina valisulisest meloodiad, millel on rohkem kaalu, meloodilise tähendab enam-vähem niuksed. Mõtlesin, et no siis ma võiksin vaadata võtta 10 tükki sellest küljest, eks ole, mis on nii puhte rahvuslikud, eks ole, Ama sisuliselt ju siis ka meloodia sellele loomulikule jaapanlikud. Ja just nimelt nii, vaata neid läbi, ma annan sulle selle kaasa, legendist tulen hästi, eks ole. Ja ma enam ei saetoite.