Päevatee suvekülaline kaaridame saadet, mis on salvestatud 2011. aastal, kui Helgi Sallo tähistas oma seitsmekümnendat juubelisünnipäeva. Päevade suvekülaline on Helgi Sallo, tere päevast. Tere. Te olete rääkinud, et lapsepõlves väga palju teatris ei käinud, aga laulda armastasid ikka, kas teil on mõni lapsepõlvelaul ka siis, mis ema laulis või ise olite kuulnud kuskilt või? Me ei saa ka siis, kui me lasteaeda hommikul läksime, siis teadagi, et laps on hommikul unine ja ta ta ei, meelsasti ei tõuse ja ei lähe kuskile. Aga siis meil oli isaga. Me läksime mööda lillekülatänavaid ja kõva häälega, kella poole kaheksa ajal kuskil laulsime Rikkad, meronzadrey sooselli Me ümber ulgu ja ta ei karda linnapreili. Neil riided, räbalad, meil mammad, saatsid raha, papad, liha või praalise imeema, mis pakikandjad tõid ja nii edasi ja nii ma kujutan ette, et nii mõnigi lilleküla tädikene pesale päris ehmatanud, mida sellele lapsele õpetatakse. Ütleme, kui sünnipäevad olid ja koosviibimised, siis alati oli keegi pillimees ja alati lauljad ja noh, seal oli omal ajal lauldi palli kohutavalt. No ikka ikka tõesti mitte ühtegi koosviibimiste möödunud ilmalaulmised kohe laulukladed olid ja hõigati ette ja kõik teadsid sõnu ja koit hakkas nurgas liikuma Roadi alla ja kõik need laule, ma kõike oskasin. Et ma pean väga väike veel, olin ja raadiost, kui ütleme siis mulle eriti meeldis, kui oopereid üle kanti. Ja siis ma uilgasin kaasa ikka nii, et lilleküla värises, et ja siis isa alati imestas, et kuidas meie laps nii palju viise teab. Kas teilgi seda mõtet ei olnud, et läheks laulmist kohe õppima, tahtsid tingimata näitlejaks saada? Ei, ma tahtsin lauljaks saada, ma läksin muusikakooli katsetele pärast keskkooli lõpetamist, aga ei võetud vastu, öeldi materjali pole, et viisi peab, aga materjali pole. Ja siis ma läksin seal sirgelt kohe. Ma mäletan seda valli tänavat pidi ja seal olid need müüri peal olid kuulutused ja seal oli, et kaubandusministeerium, õppekombinaat võtab koka erialale vastu keskkooli lõpetanud, ilma eksamiteta ja siis ma põrutasin kohe tempel, andsin paberid sisse, Toldaja eksami teha. Aga silm ja kõrv jäi ikka laulu ja teatri peal. Ei ta jäänud midagi, aga et see on üks imelik asi, et ega ma eriti noh, nagu ei taha uskuda juhuseid ja selliseid asju ja aga tuleb välja, et siiski see sinu tee. Tõesti, see on nagu ette ettemääratud, et sinu asjana ainult õigesti seda, kuidas seda kaarti õigesti lugeda. Et ma olen ju vints, klient küll siia-sinna, aga lõpuks olen ikkagi teatrisse jõudnud, et ju see oli nagu nagunii ette nähtud. Sest et läksin ma Eesti NSV teatriühingu lavakunstistuudiosse jälle kooliõe ärgitusel, tema tahtis sinna katsetele minna, ütles tule, lähme ja siis ma läksin temaga kaasa ja saime mõlemad sisse. Seal oli Draamateatris stuudio, töötas jah, põhiliselt Draamateatris. Õppejõududest kõige rohkem avaldas teile muljet Ants Lauter. No ikka väga soliidne näitleja. Jah, mina teadnud temast Ants Lauter, ta lihtsalt avaldas mulle muljet sellega oma tohutu täpsusega. Ja see oli, see oli vahel kohe piinlikkust tekitav, et tema hallipäine maestro vabandab, helistab, et Draamateatri valvelauda, et vabandage ma õpilaste ees, et ma jään üks, kolm minutit hiljaks. Sealsamas, kui nii mõnigi meie õpilastest tuli veerand tundi hiljem või 10 minutit või 20 minutit ja ei teinud sellest nagu numbrit või et umbes nii, et, aga mis sellest siis on, et ma ju tulin ikkagi kohale see täpsus ja siis selline, kuidas ma ütlen omamoodi. Me olime täiskasvanud inimesed, kes me seal õppisime, millel kõigil oma põhitööl ja siis me käisime õhtuti õppimas. See niisugune nagu isalik, hoolitsus või talinõudlik, aga ta ei olnud. Noh, kuidas ma ütlen, et ta ei olnud karm või vali, selline ta ei teinud ühtegi märkust mis oleksid solvanud või, või haiget sulle teinud. Kuidas teatrikoolitöö oli siis, kas see oli selline töö, et inimesed teevad põhitöö kõrval lihtsalt meelelahutuseks natuke, teevad näitemängu või oli see ikka sellise suunaga, et teist saavad näitlejad? Meelelahutust ei olnud seal küll programm oli ikka, ma arvan, täiesti tasemel ja meil oli teatriajalugu kunstiajalugu. No muidugi need kohustuslikuks partei ja ma ei tea, mis asjad seal olid, aga no need Me lükkasime kõik kuidagi nii käigu pealt, hääle harimine, raskus oli just selles, et kui sa oled päev läbi tööd teinud ja mina töötasin kokana siis ja ma tõusin väga vara hommikul kooli sööklas, toidud oleks valmis teiseks vahetunniks. Ja siis sa tuled sealt palava pliidi äärest. Nüüd õhtul kell kuus, mil algasid õpingud ja need kestsid ikka 11 poole 12 12-ni. Vaat sellest väsimusest füüsilisest väsimusest üle saada. Et su vaim ei oleks väsinud, et see oli nagu kõige raskem, aga kuna see seltskond oli seal koos, me kõik teadsime meile, öeldi kohe tööga kindlustada. Et meil ei olnud seda asja, et me lõpetame ära ja me kõik saame näitlejatena tööle. Et selles mõttes ta oli, nagu ta oli jah, nagu üldhariduslik selline eks seal lõpupoole hakkas juba selguma, et kes võivad ka siis teatris tööd saada. Kas selles, et Estoniasse sattusite, ongi süüdi siis Eri Klas, kes oli ka õppis seal teatristuudios mõnda aega? Ta on muda andekas inimene, et tal ei olnud aega kolm ja pool aastat seal käia, ta aastaga sai juba, sai juba mida ta tahtis. Aga tõenäoliselt jah, et millegagi, ma jäin talle meelde, sest et kui siis lavakunstikateedris oli vist teine lend hakkas lõpetama ja nad tegid muusikali, Jiri Ki stoori oli, see lavastus oli seal dirigent ja siis ta ei oma, tulin talle meelde ja ta soovitab, kuidas kutsuda mind katsetele, et Marie osa peale teist saigi põhiMaria. Paraku jah. Kõik need, ütleme lavastaja ja Helmi Tohvelmani, kes oli liikumisjuht ja Viive Ernesaks, kellega ma jäin pikkadeks aastaks, eks kokku töötama. Nad suhtusid kõik väga-väga, vähemalt nad kandsid nagu kätel mind ikka läbi selle rolli, et ma üldse suutsin lavale etendust teha. Teie esimene roll Estonias nii võib öeldes, oli ikkagi Estonia laval olin marja, mis on ju ääretult raske rull. Kas te seda siis ka kujutasid ette või tajusid, nii et see on nii raske või noh, noor inimene läheb peale? Raske oli ta muidugi, sest et Bernsteini muusikal see ei ole niisama igapäevane kolme duuri lugu. Mul ei olnud ju noh, niisugust ma laulsin nagu jumal oli noka loonud. Mäletan, Neteerid ei, oma ema, lugupeetud, anna klassi proovi. Et ma fraseerima õpiks, kõik õigesti sõna fraas, vot see oli see kummituslik sõna, mis jäi mind saatma. Miks ma üldse läksin pima hiljem laulmist, sest ta hakkas mind nii piinama, mis asi see fraas on ja et kõik mõnesajast fraasist räägivad. Aga muidugi ta oli raske hiljem kuulsin raadios oli kunagi vist oli etendust lindistatud ja kui ma siis ise kuulasin ja kuulsin, kuidas ma laulsin, siis siis no tule taevas appi ka väga ilus. No minge nüüd, ma imestan, et publik välja ei vilistanud seal nii mustalt lauldud ikka noodiserva pidi kogu aeg natuke alla või natuke ülespoole. See oli kohutav, aga pidin midagi muud olemas ja nooruslik, teha tahtmine ja see seesmine kohutav põlemine ja see uskumine see, noh, see nagu lapsed liivakastis, et me uskusime, et me olemegi need, keda me mängime. Et see oli see, mis, mis võlus ja, ja publik nagu noh, andestas ütleme, need mustad noodid seal teie kõrval oli ju Estonia täht Harri vasar jah, temalise toni armastatu. Muidugi, ma olin juukseotsteni armunud ka isiklikult temasse, et see oli, see oli nii kummaline ja üldse see on jäänudki mind saatma, oma partnerites armun ma alati kõrvuni, et see on nii naljakas, et et ma sellest pole saanud, ta laval on siis hea olla, et ei hakkaks segama juba mingil hetkel. Tähendab, kui partner ei tea, et seda sa armunud oled, siis on väga hea. Aga kui on, ütleme tõsiselt vastastikku, oleme armunud ja siis peame teiste ees mängima seda, mida sulle tundub siis, et kõik võtavad seda isiklikult, et näe, niimoodi nad armastavadki siis tõenäoliselt on, on ebamugav. Aga kui partneri teha seda, siis on väga huvitav. Siinkohal teen ma nüüd natuke patu ja kuulame ikkagi seda, Helgi Sallo esimest osa Estonia laval, marjad veis said storis poledani mustega kole ühtegi ja Helgi Sallo hääl kõlas juba siis imekaunilt. Helgi Sallo koos laulab Harri vasar. Jätkame juttu Helgi Sallo ka. Estonias hakkasite mängima kohe operettides. Ja 65 oli liini pidi ametlikult siis esimene Estonia teatri solistina lauldud rolli, sest et vest saidi ajal ma ei olnud veel solistina kirjas, et seal ma olin vist koori nimekirjas kuidagi, et mõne töötasu sai maksta, siis tuli kiri nõudmiseni juba ja siis tuli vahepeal jälle muusikali, suudle mind käitja ja siis tuli opereti jälle maalsel nitusse, seal tuli noh, muinaslugu muusikas oli väga huvitav ja kui te nüüd nendele rollidele mõtlete, kas need olid enam-vähem ühesugused metrolli teie jaoks või läksite iga rolli suure huviga, kenad särtsakad, rõõmsad tüdrukud nagu ikka ooperit üldiselt tähendab või oli operett siis ma olin nagu Subreti rollis alati. Esimene, kes mind välja Teisubjeti rollist oli, ma arvan, siiski Hendrik Kerge, kes Savoy pallis andis primadonna osa jutumärkides minu jaoks primadonna aga ütleme, eesti algupärandit seal ja seal ma olin ikka siis nagu peategelane, aga muusikalidest ka nagu ütleme, suudle mind, köitis ma ei olnud mitte Katariina siis veel, vaid olin alles Bianca kui niimoodi tüüpide järgi panna, siis ma olin jah, see niisugune lõbus särtsakas tüdruk. No minu õnnetus oligi see, et kui ma mängisin ka neid Subreti rolli, et ega mina ei osanud niimoodi, et ma, et ma pesen raamides, et subjekt peab olema selline, et ma mäletan, et kui me tegime teist korda piiniveret, mida lavastas Monika Viisler, siis kes on juba seda peategelast, mida 65. aastal mängis jumalikult Liidia Panova, ma olin kogu aeg lavaga kõrval, kui meid laval ei olnud, sest ma lihtsalt ma, ma ei oska öelda, temas oli midagi nii tõeliselt primadonna liku, heas mõttes talini, särav, talini, soe, talini, naiselik, ta oli, ta oli nii ilus, et see oli lihtsalt valus. Ja kui ma siis ise seda rolli mängisin, siis Monica Viisler pani mulle pahaks või no mitte ei pannud pahaks, heitis ette, et ta ei saa aru, kas ma olen primadonna või subject, et et kumba siis nüüd olen, et ma tantsin liiga hästi ja nii edasi ja nii edasi. Aga see ongi jah mäda olnud, et ma ei suuda nagu püsida selles selles piiritluses, vaid ma võtan seda rolli kui, kui inimest. Ja ma otsin temas igasuguseid omadusi ja sellepärast ma rollid ei püsi, ei püsiraamides, sellepärast te oletegi nii eriline, sellist teist ei ole nagu Helgi Sallo. Millal te, Sulev Nõmmikuga koostööd alustasite? Sulevi kanne, alustasime kohe kiri, nõudmiseni oli esimene. Ja siis kõikides tema tükkides olen ma osalenud. Kuidas teil kulges temaga koostöö? Väga hästi, väga hästi, Sulev, ta oli väga taktitundeline lavastaja ja ta oli, mis mulle hästi meeldis. Ta leidis alati oma tükkidesse inimesi, keda võib-olla teised nagu ei näinud või, või ei kujutanud ette mingis rollis, aga tema alati otsis trali silma kõrvavaistu, leida inimesi, tuua neid kooristki sealt välja ja panna oma lavastust lastesse, vastutusrikastes osadesse, mille nad ka välja kandsid. Mis tal oli veel üks tore omadus oli, et ega tema ei lasknud liugu näitleja. Nende omaduste pean vist niikuinii olid olemas näiteks Pipid tegemist, ma mäletan, et ma kohe, ma lausa noh, jutu märkasime lausa vihkasin teda, mis asja ta kuradi ajab. Ta tahab mu rolli tuksi keerata praegult, et ajad taga mingid lüürikad. Mis lüürikad siin Pippis ja mis hingehellust ja mis, mis asja ta räägib, et see on üks toimekas krapsakas tegus inimene aga alles ütleme seal prooviperioodi lõpupoole hakkasin ma nagu tajuma, et mida ta tahab üldse ja ja olin talle pööraselt tänulik selle eest, et ta ei lasknud mul ainult möllata, vaid et ma nagu hakkasin ka endas otsima neid Hellemaid pool ja, ja siis see roll läks sellevõrra rikkamaks. Kas Pipi oli teie jaoks ka selline hoopis teistmoodi oli nagu üllatus, et seda mängitav. Eks ta üllatus oli sellepärast, et ma olen ju hästi suure kondiga, niuke, suur tugev naine ja, ja Pipid, ma kujutasin ette, et seda mängib keegi sihukene väikeklibune, kui meil hiljem liidi roos oli või Liina Saari või kes on niuksed, pisikesed armsad? Jah, ta üllatus oli küll, et mulle pakuti üldse seda rolli teha, aga kui me juba tööle hakkasime, siis oli küll huvitav. Mul sõbranna oli lasteaia juhataja ja siis ma istusin ana ilma tema juures ja vaatasin lasteaia õue peale ja siis kuulasin, mida lapsed räägivad. Ja mind üllatas see, et tul lastel käib ühest teemast teise minek, et vana inimene ilmes ei jõua nii ruttu järele, et ja siis laval julgelt tegin seda, et Pipil käis ka nii ruttu, et poole lause pealt ta juba järgmisest teemast sügavalt sees, et lastel käibki ruttu tegelikult esimene Pipi mängujärjekorras ja kroone välja tulime koos Anuga ju. Aga ma ei mäleta, miks see nii juhtus, et ma tegin esimese, mitu etendust epiga tegite, ma ei ole neid lugenud. Katrin kunagi ütles, et kui palju ta oli mänginud ja palju siis üldse mängitud, siis mulle tundus. 100 ligidale ma jõudsin küll. Ja iga kord oli natuke midagi isemoodi või vajutasite automaatpiloodi sisse ja oli Pipi nagu Pipi. See on minu meelest jälle näitleja puhul mõeldamatu mingit Keloati vajutada. Sa tead, kust sa alustad ja kohuselõpetama peadega, kuidas see teekond läheb? See proovide käigus sa saad aru, kui palju sa tohid improviseerida ja kus piirid lähevad, vaat et mingil moel on see mänguruum sul piiritletud, aga selle sees võivad olla igasugused väikesed, natuke siia, natuke sinnapoole. Aga ei mingit autopilooti, seda ma ei usu, et keegi hea näitleja seda suudab. Näitlejatel on ka, mõnikord on halvemad päevad, mõnikord paremad päevad. Seda kindlasti, seda kindlasti, sa oled ju inimene ja inimene, ta mõistatus tegelikult sa ärkad hommikul üles oma teadlasele, maganud 12 tundi, väga kobedat, toeka tund ja tõused üles, sa oled nii väsinud, et seal läks jalgu voodist väljagi tõsta kõik need õhurõhud ja ma ei tea, mis asjad kõik ja kaks pisikest hääle paelakest taevane arm ja isikliku eluigasugused. Noh, sa võid endale kinnitada, et see mind ei mõjuta, ma lähen Trisse õhtul astun uksest sisse ja mul algab ainult see elu, mis nüüd laval toimub, aga alateadvus ja kõik need, mis sulle salvestunud päeva jooksul, eks nad ikka mõjuvad. Ja pealegi ma ei välista seda. Inimkooslus, kes saali satub, etendustele on alati erinev ja ma olen vahel oma utoopiat mõelnud, et mõtle, kui tore oleks, kui piletid müüdaks mingi anduri järgi, et iga kord saali satuks niukene optimaalselt hea kooslus, kes on valmis võtma tema lavalt pakutavat ja siis jälle oma energiat vastu saatma ja tekib niisugune tore vahetus. Ma ei ütle, et publik on süüdi, vaid lihtsalt mõtlen, et, et see on koosmäng ja kunagi sa ei tea, mis kooslus saali satub. Te tunnetate seda laval, milline on publik kohe oma parematel päevadel, ütleksin. On olnud etendusi, kus ma oleksin tahtnud päris esimese viie minuti jooksul juba astuda lava serva ja öelda publikule, andke andeks. Tänasest etendusest ei tule meil midagi välja. Lähme Nahkudele, mõni teinekord kokku. Nišis on olnud, ma ei oska seda sõnadesse panna, aga ma tunnen seda, et, et see, see energia ei hakka käima täna. Te rääkisite juba Sulev Nõmmikust. Rääkige oma partneritest, partner on ju väga oluline? Jaa, on küll, on küll, sest ma olen ise väga saamatu ja, ja näiteks, ega ma ei kujuta ette, et ma ilma lavastajat üldse midagi teha võiksin. Kerge on väga ilusti öelnud, et ma olen nagu üks pajatäis vett, kes hakkab nagu soojenema soojenema ja siis läheb keema ja siis hakkad kohe hästi mulinal keema. Siis ei ole lavastajad, kes suudab seda seda kraadioida, et siis ma võin kaane pealt lüüa ja portsatab kõik vastu taevast. Et see on talle väga-väga ilus. Kujundlikult öeldud ja niidab, tegelikult ongi, et ilma lavastajate ma ei tee mitte midagi. Ja partnerite puhul ka, et ega mul ei ole Õnneks mitte kunagi olnud mitte ühtegi partnerit, kellega ma ei oleks leidnud ühist keelt või et me ei oleks saanud oma erimeelsused proovisaalis ära lahendada, nii et me lavale lähme siiski tegema ühte lavastust, mitte kumbki veab oma vankrit. Muidugi mul on. Mul on kehv iseloom ja mõne kapriisne. Ma ma olen kole nõudlik, võib-olla võib-olla isegi liiga nõudlik, aga ma ei ole mitte nõudlik ainult teiste suhtes, et minu meelest ma olen nõudlik enda suhtes. Ja kui ma olen enda suhtes nõudlik, siis minu meelest mul on ka õigus olla nõudlik teiste suhtes, sest et me teeme ühist asja. Ja kui ma näen, et keegi tahab nagu kergemat teed, pidi minna, et noh, tegelikult saab ka. Niisiis ma siiski tahaksin need kõik otsiksid lõpuni antud hetkel, milleks nad võimelised on, et me ei jääks poolele teele, läheks lõpuni. Kas te seletate palju proovides lavastaja ja partneritega ja nagu öeldakse, õiendate palju? Jah, paraku olen ma küll selline tüüp nagu oliga Els Vaarman, keda kutsuti preili, miks, et mul peab olema kõik hästi-hästi läbi räägitud, hästi-hästi kõik igasugused võimalused ja, ja võimatused kõik läbi arutatud, et see aluspõhi, mille peale ma hakkan seda ehitama, seda, seda maja, noh, seda etendust mul läheb see kõik nii paganama selge olema ja kui see mul on hästi tugev ja selge, siis mul hakkab nagu sees midagi, mingi mootor läheb käima, mingi mäng hakkab peale ja ma mul on hea ja julge mängida siis kui ma tean. Ja ma võin muidugi inimesi ära tüüdata sellega, et ma hirmus palju pärin ja aga see on proovide ajal etenduse ajal ma ei küsinud midagi. Kas te laval olite nagu draamanäitleja, kes kõlab väga kenasti, või olite laval muusikalide ja operettide hiljem kaupperites juba laulja, kes mängib väga hästi, kuna oli draamat õppinud? Ma siiski tahaks loota, et ma olen muusik ja mulle meeldivad ka draamaetendused, kui ma istun näiteks, vaatan sõnalavastusi, mulle ei meeldi, kui seal kasvatatakse muusikat ja mulle meeldib, kui need on puhtalt sõnalavastused. Sest head lavastused, need on nagu partituurid. Mulle meeldib istuda saalis ja siis kuulata selle keele kõla ja siis, kui see on, dialoogid on noh, läbi arutad, nad on õigesti paika pandud ja siis seal tekib täiesti mu kõrvadel, mul tekib muusika. Et ma kuulen, nagu pausid on siis kus on kiirendused, kus on aeglustused, et mulle meeldib kõike seda nagu tajuda ja tunnetada saalis sõnalavastusega, kui muusika juurde pannakse, siis mulle juba tundub, et nagu ei usaldata sõna ja ei usaldata näitlejad ja hakatakse nagu muusikaga aitama. Kui palju te käite vaatamas sõnalavastusi, kui aega on? Viimasel ajal, kui nüüd aega on ju väga palju tähendab rohkem kui siis, kui sa ise näitleja, lauljanna tegutsesin, et millegipärast nüüd ma olen vähem käinud, ma ei oskagi seletada, miks ja kui ma olen läinud, siis ma olen nii vaimustuses. Ja, ja siis ma jälle luban endale, et nüüd ma hakkan iga nädal üks kord vähemalt käin. Aga, aga ma ei tea, mis on kas mugavus või, või on see lugemata raamatut Te portsu mul nii suureks kasvanud, et et mulle meeldib kodus istuda ja raamatuid lugeda. No räägime nüüd natuke horoskoobis, kuidas horoskoop teie ellu tuli, kes tell sabast kinni võttis, Kustas kikerpuu ikka Kustas Kikerbuses, temaga olin ma kohtunud jälle ju, kunagi, kui ma kokaks õppisin, siis ta juhatas normas ansamblit ja ma olin seal laulja ja ma olin talle sealt vist meelde jäänud ja siis korras ka pakasest, ta kutsus mind ka laulma. Samal ajal te olite Estonia laulja, kuidas teil selleks aega jätkus? See oli ju väga lihtne tekstid, sa said kätte ja viisijuppi hommikul või eelmisel päeval ja siis öösel lindistasime. Sarap pidi pähe õppima salvestuse jaoks, kui sa lindistad lindistad 10 12 korda, siis paratamatult nad jäävad sulle pähe juba. Ja kui oli jälle videosalvestus, selle ma õppisin ruttu ära. Kuidas suud liigutada, et mina ei laulnud, kaasama, liigutasin suud, et kas sonaaweeoo või et selle õppis ruttu ära, et mul päriselt äkki läksid need liigutused. Kas teile meeldisid need laulud, vaat kui sa vene ajal töötasid, siis seda, et sina, mida te ise otsustada, et ma ei olnud nii julge inimene, et ma oleks mõnest rollist ära öelnud või mõnest laulust ära öelnud, siis ma kartsin, et mulle rohkem ei anta, siis enam, nii et võtsin vastu kõik, aga minu meelest ükski nendest lauludest ei olnud selline, mida ma ka praegu laulaks. Kas teid üllatas horoskoobi? Ütleme siis? Populaarsus ei üllatanud, nad olid head laulud, kõik olid väga head lauljad ja seal oli ka omamoodi pisikene publikule antud võimalus mingit võistlust korraldada. Et valiti, mis laul edasi läks, kes lauljatest edasi läks? Minu meelest oli see täiesti ootuspärane, aga see, et horoskoop tuli just sellel ajal minu elus, et see oli muidugi suurepärane võimalus ju, kõikides kodudes sain ma tuttavaks tuntuks ja kui me läksime kuhugi mängima, siis oli alati teada, et väga palju publikust tuli vaatama, et aa, see on see horoskoobi salluvad, vaata, mis ta siis laval teeb. Te olite oma aja kohta ikka tõeline staar, tollal teised horoskoobi lauljad samamoodi. Kuidas te selle meeletu populaarsusega hakkama saite? Saite tohutul hulgal kirju kindlasti ja no kirju muidugi ja neid sai siit telemajas kohe ikka suure võrguga tassitud garderoobi ja siis vahel mul elukaaslane aitas need läbi lugeda, ma ei nagu ei suutnud, sest nad enam-vähem kordusid muidugi, niisugust, eriti haigeid inimesi oli ka. Ei, ma ei tea, võib-olla sellepärast, et ma olin omamoodi nagu ette valmistatud selleks, et ega see ei ole ainult laval käimine, vaid et sa hakkad huvitama inimesi, inimesed hakkavad sinust lugusid välja mõtlema. Ilmar Tammur oli see, kes meile niisugust asja ka nagu seletas, et ma olin nagu selleks ette valmistatud ja ei ma ei mäleta küll, et mul oleks sellega hirmsaid probleem olnud, vahel muidugi käib närvidele, kui igaüks toksib sind. Kui näeb sind, siis toksib teiste inimeste ja midagi, aga siis meil oli väga ilus juhus oli, et olime vanalinnas seal ja minu meelest oli see Paul Keres, kes tuli. Me läksime ühte poodi ja tema tuli meile seal kaupluse ukse peale vastu ja ma läksin täiesti endast välja ja hakkasin oma eluga, Taksotelk. Ilus kirik. Ja siis ta hakkas naerma, ütles niimoodi, et nii saad nüüd aru, miks teised inimesed teevad, kui nad sind näevad täpselt samamoodi. Ja siis nagu loksus see asi mul ka paika tõepoolest, et see käib selle elukutse juurde ja ole õnnelik, et sind tuntakse ja ära võta seda kui mingit niisugust rasket koormat ja ma sain minu meelest ruttu sellest üle. Te ütlete, staar või niimoodi tolle niisugust mõistet nagu staar ei olnud ja ma ei saanud ise küll sellest aru, et ma mingi staar olin, ma lihtsalt olin tuntud inimene. Aga see on elukutse puhul väga, on minu meelest oluline. Kas te kuulsite enda kohta ka mingeid ebameeldivaid asju küll ja küll ei häirinud, väga inimene on kord selline seda olema juba jälle, ma ei tea, kas see on tulnud kas siis perekonnast või et ma olen nagu selles mõttes terve mõtlemisega. Et inimestele meeldib teisest inimesest, et rääkida halba ja kuulda temast midagi halba rohkem kui see, et ta on eeskujulik inimene, et inimestel kõigil on mingisuguseid varjatud pooli ja mingisuguseid negatiivseid omadusi. Ja siis tal on hea meel, kui ta, kui ta mõnest tuntud inimesest näeb, et on ka, ma ei ole üksi selline, vaid temal on ka selliseid jooni või omadusi. Et minu meelest on see nii inimlik ja rohkem, suhtuti ka väga hästi. Kuidas Estonias suhtuti sellesse teie horoskoobi edusse ei kuulnud küll midagi halba räägitavat ja ei keelatud mul ära ka midagi teha, ma isegi mäletan kuu aega laulsin ka isegi Tallinna varietees ja ka keegi midagi pahasti öelnud horoskoobiajalgi laulsite populaarseid välismaa heliloojate laule ja aga juba hakkasid ka eesti heliloojad teile laule kirjutama. Jah, Valter Ojakäärojakäär on esimene Ta kirjutas selle jumaliku olematu laul võrratu laul ja mida võib praegu kuulata ja siiamaani ja niisugune noh, niukene paitava tunnustus kõrval oli just see, et Valter ise jäi, mäletame, lindistasime seda ikka mitu korda mitu korda ja siis lõpuks ta jäi, ta jäi väga-väga rahule, ma olen selle laulu sinna inimesse saanud või et olen tabanud täpselt seda, mida ta tahtis, et see mulje oli suur tunnustus ja pärast seda ta kirjutas veel veel laule, aga ta siis olin ka. Oih. Ta kirjutas seal ja Tamberg muidugi. Kas seda mõtet ei tekkinud, et jätaks selle Estonia ja jääkski sellise kergema laulu peale? Teil oli väga palju esinemisi, väga palju kontserte sel ajal. Vaat ei tekkinud sellepärast, et oli Heli Lääts ja me olime minu meelest päris sarnased ja kui üks väga tugev tegija on ees, siis nii palju mul hoida oli, et ei ole mõtet sama rada käia, aga Estonias ma tajusin, et sellist ei olnud veel peale tulnud, nagu mina olin. Ja et seal on mul nagu pikem tee on minna lihtsalt, et estraadist oleks võinud väga ruttu kustuda. Valter Ojakäärsõnad Leelo Tungal olematu laul. Jätkame juttu Helgi Sallo ka. Te olite Estonia solist, laulsite horoskoobis esinesid igal pool mingil hetkel te hakkasite jälle draamarolle tegema, mis teil esimene draamarull oli? Ma võin eksida, aga mu meelest oli Vene Draamateatris teles oli olnud, seal oli Toplitsi järve saladus ja ja siis oli provintslanna ja seda lavastas vene teatrilavastaja ja siis ta kutsus mind Vene draamateatrisse mängima. Ma ei mäleta selle näidendi nimi enam, aga ma mängisin Eesti luurajat. Siis oli Viljandi teatris, sain mängida ja tehti pakkumine ja te võtsite rõõmuga vastu, otse loomulikult otse loomulikult endiselt ma küsin, et kuidas te jõudsite tulla? No aga kui ma olen õppinud seda ametit ja muud tööd ma teha ei oska, siis sa pead ju maksimumi võtma, sest see aeg on tegelikult lühikene, ütleme itta Evereid või seal Salme Reek ja need on ainult üksikud erandid, enamus ikka lõpetab ju varem laval ja see aeg on ju siiski lühikene ja siis tuleb seda maksimumi kasutada. Draamarollidest ma muidugi väga-väga meeldis mulle Mallory Viljandis tehtud kaardiväeohvitser. Ta oli komöödia küll, aga ta oli paganas nii mitmekihiline ja, ja seda oli väga-väga põnev mängida. Partneriteks olid Rein Malmsten ja Väino Uibo ja mängida Viljandis, kus millegipärast öeldakse, et publik on väga kiivalt hoiab oma näitlejaid ja ega mujalt tulnud eriti nagu ei taha vastu võtta, siis nagu nende südamesse pugeda, see oli muidugi hästi hästi sümpaatne. Aga muidugi kõige suurem rahuldus on mul sellest nüüd juba mitte viimases, vaid eelviimases tööst. Christian Smetsika, Von Krahli Teatris kajaka ainetel tehtud see seltskond, kes kõik me kokku saime ja kuidas mul oli kõhklusi, kõhklusi ja peale selle, et seal pidid mängima vanemad ja lapsed. Aga minu laps jäi titeootele ja loobus sellest projektist. Ja ma pidin sinna üksi minema ja ma tahtsin nagu ära öelda, aga vaat see uudishimu ja pöörane tahtmine teada saada, kuidas teater seestpoolt töötab. Et ma siiski sain oma hirmudest üle ja läksin ja ma ei kujuta ette, kui kui hirmus pauk selleks meil olnud, kui ma oleksin ära öelnud, et ma läksin jäänud tööst Smetsiga, ilma et see, see oli täiesti uus kogemus ja, ja selline lähenemine näitlejatele ja selline ainese käsitlemine nagu, nagu sellest metsi puhul on, see on täiesti midagi müstilist. No jõuame ka tädi Almani, aga mis teil teletööst üldse meeles on teletööst, kui neid välismõtted, siis nägugi filmiski, lõputu ootamine, äikese passimine või mitte, passimine aga, aga ei, mina ei tea. Mul on vahel piinlik, et ma istun õhtul kodus ja et tahaks nagu teada, mida ma tegin, või üldse, et mis mu elu on olnud. Teekond, mis ma nüüd olen käinud, niuksed, väiksed peatusi teha ja mõelda, et, et olen ma ka midagi teinud. Mispeale lapsed teonid, et mis, mis nagu oleks mingit väärtust omav ja mul ei tule mitte midagi meelde, ma ei tea, et ma olen siis täiesti nagu segane töötanud, et ma ei suuda salvestada ja seda, mida ma teinud olen, et see on ikka pöörane andumine listis olnud tollel hetkel, et mulle. Ma mäletan lihtsalt seda, et kui sa kaamera jah, et kui ta sulle peale sõidab, et siis ma kartsin seda kaamerat või et ma kartsin, et ma vahetan midagi või, või et äkki äkki see, mida ma mõtlen ja tunnen, et see ei tule mu miimikas nagu välja või et need hirmud mul olid alguses aga hiljem nagu need kadusid teletöö eest, mis mulle praegu tuleb meelde, et tegelikult kõige armsam on mulle Kunksmoor jo Kunksmoor oli võrra, see on mulle kõige armsam jaa, jaa, pärast mulle veel meeldis, eriti veel, kui autor tuli läbivaatusele telemajja ja tali tõesti päris siiralt üllatunud ja imestunud nägu oli tal ja ta ütles, et ta ei oleks elus uskunud, ta ei oleks selle peale tulnud, et teie konksmoorid jah, et Sallo, kes on ooperit T noh, nagu näitlejana lauljana on äkki Kunksmoor tale käik sobisse, mis me tegime ja ta võttis selle konksmoori omaks. Vot see Kunksmoor oli jah, niisugune ja siis meil Janskiga kõik need duetid seal merekaldal istudes ja no tõesti nautisime kogu seda protsessi, mis me tegime selle ja pärast, kui ma seda lavastust vaatasin, kohe vaatad nagu võõrast, mitte võõrast, vaatad oma lemmiknäitlejad ja vaatab ka, et jube kihvt kohe naersin ja ma olen isegi praegu teda vaheliselt arhiivist välja võtnud, kui paha tuju on. Ja seal on mul mõned oma lemmikkohad, mida ma siis vaatan ja tõesti praegugi naerma ja ja läheb kohe südamesse. Meiega jõuame siis tädi Alma juurde, sinine, natukese ehkendaja ja natukene segab teisi asju või nagu öeldakse, pole, pole minu asi, aga hullem kui selline tunne, et et kas teis on endas väga palju seda või olete te ennast sellesse rolli väga palju pannud? Seal jälle üllatus, et kui Tõnis tuli ja pakkus seda, seda rolli, kui ma olin selle esimese nii-öelda läbi lugenud, siis mulle tundus küll, et huvitav, et miks mina, ma küsisin Tõnise käest ka, et ta ütles, et ta vaatas Urmas otiga tehtud saadet mulle kartraaž ja ta vaatas selle intervjuu ära ja siis oli tal selge, et et ta pakub mulle selle. Ja siis ma võtsin selle salvestuse selle kaplan siia, vaatasin selle saate ära ja siis mul hakkas nagu midagi koitma, et miks, et ma olen väga sõnakas. Ma ei karda öelda, mida ma mõtlen. Tihtipeale jääb mulje, et ma arvan, see, mida ma räägin, see ongi nii. Ja siis ma sain aru, miks ta mulle selle rolli pakkus, ja siis. Ma sealt nagu lähtusingi muidugi Reinla kirjutatud kogu see dialoogid ja kõik need olid. Nonii, need jooksid nii suhu iseenesest, et seal minu meelest see oli, see roll oli nii kirjutatud, et sul ei olnudki vaja muud, kui ainult need sõnad omaseks teha ja, ja oligi roll olemas. Aga nüüd, mida enam siin aasta edasi ja kui ma vaatan neid esimesi osi, siis ma vahel mõtlen, et ma nii kangesti olen oma ema moodi, et ma ei ole kunagi selle peale tulnud, mitte Talmal, eks, ema moodi, aga mina, kuidas ma mängin seal, ma olen oma ema moodi. See kõik on nii loomulik. Kas see jutt on ikka kirjas, vist mitte, või tuleb kohapeal ka midagi? Õnneks on autoreid kõik selliseid olnud, et nad ei ole tähenerijad. Ma olen öelnud, et andke mulle andeks, aga tihtipeale te kirjutate liiga kirjanduslikult ja ma ei saa midagi teha, mitte et ma ei tahaks niimoodi rääkida, nagu kirjutatud on, aga ma ei tea, kust see tuleb, aga ma räägin nii, nagu inimesed räägivad ja ma räägin juba nii, nagu Alma räägib. Mul tulevad sellised sõnad iseennast muigama, et et vaat, ma olen lillekülast pärit, tegelikult ma olen kasvanud seal agulis ja, ja kõik see jutt on mulle kuskile salvestunud ja kõik see sõnavara, mida nad kasutasid ja see tuleb nüüd aegade hämarusest, mul kuskil see mõni sõna tuleb ja ma kasutan neid sõnu tõesti, et ma ei mõtle, et ma kasutan seda, aga ta tuleb mul jutu sees, kui proovi teeme, kuna mulle tundub, et see on Alma kõnepruuki ja ma olen ka isegi riietajale vahel öelnud, et no andma niisugust asja nüüd küll selga ei pane. Kas alma teid igapäevases elus ka segab või jälitab või nii, palju mul mõistust on, et ma eristan eraelu ja töö, et õnneks jah, mitte mind ikkagi hämmastab see teie meeletu energia ja nooruslik ja nagu te ise olete öelnud kuradike silmas kogu aeg. Sel suvel on teil tööd väga palju? Jah, ma ei tea, mis asi see on, aga see ei ole maine asi ausalt. Kunagi Aime Unt tegi mulle kui see numeroloogia tulija. Ja siis tema, ma ütlesin, et tee mulle ka, et mis mind siis ootab või niimoodi, et kuidas kõik on. Ja mul on sellest Aime jutust meeles ainult see, et 70.-st eluaastast tuleb suur muutus. Madis, naersin, ütlesin, ega siin muud võimalust olete, et kas ma abiellun, saan lõpuks mehele või suren ära ja siis ma saan sinna taevastele jahimaadele ja siis hakkab mul tõeline paradiisi elu. Ja nüüd, kui Anne Veesaar mulle helistas, Mul oli Karmeli proovid ja siis pärast proovi ma vaatasin, et Anne Veesaar mulle seitse korda helistanud, ma võtsin, ta on hulluks läinud, et mis asi, mis hädas ja peab olema, et inimene nii palju helistab. Helistasin muidugi kohe tagasi ja selgus, et nendel on SAS, nädala pärast esietendus, aga partner teatud põhjustel ei saa mängida, et kas ma oleksin nõus seda tegema. Ja mõtlesin, et saada mulle ruttu see materjal, ma loen läbi ja siis otsustan. Ja ta saatis kohe õhtuks sele Karmeli Provel, andku mulle kolleegid, andeks, ma proovi jälgida eriti ei saanud, sest ma lugesin taskulambi valgel teksti ja nii kui ma olin esimesed viis, kuus lehekülge lugenud, oli selged. Helistasin talle tagasi, et ma võtan vastu, hakkame tööle. Vaat siis mul tuli meelde see Aime numeroloogiline test, et seitsmekümneselt ja ma saan 70, ei suuda ma endale paremat kingitust juubeliks ette kujutada, kui nüüd see, see roll selles ja töö, tema. Et see on nüüd see, mida ma olen alateadlikult terve elu oodanud. Et ma tean, et minus on midagi, mis on veel avastamata, miks ma Estoniast ütleme lavalt nagu ära tahtsin minna, oli see, et mulle tõesti tundus, et kõik on juba olnud. Ma olen kõik need rollid nagu tüpaažilt, nad korduvad, nad korduvad ja ma ei jaksa laenama, ei leia enam sealt midagi sellist, mida vis publikul oleks ahhaa-elamus või niimoodi, et näed, et niimoodi teeb ainult sallu. See kõik oli olnud juba ja ma tundsin, et ma petan publikut, ma lähen tegema tööd, aga ma ei ole eluilmest tahtnud. Ma teen laval tööd. Ma lõpetasin selle laulmise seal laval, süda oli lukus ja kõik enam midagi ei tulnud. Ja jäigi nagu mul tundmata ja teadmata ja adumata, milleks ma üldse võimeline olen, et kas see oligi nüüd mu lagi, mida ma tegin? Ma tundsin kuskil salajas südamesopis, et midagi on veel ja nüüd on siis see roll käes, kus ma saan oma korreli viled kõik lahti tõmmata täiel jõul, nii kuidas veel tuleb. Nii et kui see poolteist tundi etendus läbi on, siis on selline rahuldus. No selline töö mõnu, et kohe ma ei oska öelda, et ma ma ei ole midagi midagi taolist aastaid-aastaid enam tundnud. Nii et ei ole midagi, et kui inimene saab 70, siis viskab Külli, vaatab telekat. Kuidas kellelgi mõni viiekümneselt kustub juba ja tühjade silmadega ja kõik, aga, aga teisel, onju ma mäletan, kunagi ammu aastaid aastakümneid tagasi nägin Soome televisioonist oli nendel üks näitlejanna lumivalge kräsupeaga pisikene daam. Ta oli üle 90 aasta oli vana ja ta andis intervjuud, ma täiesti suu ammuli, vaatasin ja kuulasin seda ja ma ei uskunud, et see inimene on nii vanad, silmad särasid, jutt jooksis kõik, see oli loogiline, tal olid huvitavad mõtted, mida ta üle 90 aastasena veel teha tahtis. Ja siis ma mõtlesin, et taevane arm, et kui suudaks kolmandikkugi sellisest olekust säilitada. Ja nüüd ma saan 70 ja, ja ma peaks ütlema, et et tõesti, et jumal on mind hoidnud, jaa, jaa. Hommikul ma tõusen ja ma tunnen, ma olen tegemist tahtmist täis, et võib veel ühte ja teist korda saata ja ja olen alati pakkumistele avatud. Räägime teie tütrest, kas teile meeldis, et teie tütar valis näitlejatee või olite te seda tüüpi, kes hoidsite teda teatrist eemal? Ma isegi ei oska seda nüüd enam nii täpselt seletada, miks ma ei tahtnud, et ta oleks näitlejaks hakanud? See on nii labane, et öelda, et see on raske ja kõik muidugi kõik see asi, mis kuulub selle ameti juurde, vot need samased, need igasugused jutud ja, ja et sa oled kogu aeg nagu tähelepanu keskmes või et sa oled nagu näevad ja jälgivad ja. Ma ei tea, kas tõesti siis sellepärast või aga tema isa sai sellest kohe aru ja ta vist isegi seal raamatus ütleb ka, et tal oli kohe selge, et see on mõeldamatu. Ja kui ta lõpuks siiski läks ja lavakasse sisse sai ja kui ta alustas tööd Von Krahlis ja ma olen noh, enam-vähem nii, et kõik need asjad ära näinud, mis ta seal teinud on, siis ma näen muidugi südamepõhjani nii õnnelik, et ta on ikka tõesti, ta on väga, väga andekas ja need tööd, mis ta teinud on, need on kõik hingepõhjani puudutanud ja loksutanud. Ja ma arvan ka, et tas on palju rohkem, kui teda praegu veel kasutatud on, aga võib-olla ta on lihtsalt nagu natuke mugavam või, või natuke Kell laisk piinlik oma lapse kohta nii-öelda. Aga ta nagu eriti ei tõmble või ei, ei ei rabeled talle nagu tema pere ja tema poeg ja tütar, et need on nagu olulisemad kui see mäng, mis on tema amet. Kas te näete temas ennast ka? Näen küll ja ka minu rõõmuks on ta ise nüüd jõudnud see kesk-ja piirimaile ja ta ise juba tunnistab, et kui ta midagi teeb ja käitub mis teda varem hirmsasti minu juures ärritas, siis nüüd ta märkab, ta ise teeb täpselt samamoodi jätta, suhtub nüüd nagu tolerantsemat minusse minu tegemistesse. Helgi Sallo, te olete ju endiselt Estonia teatris tööl. Ma töötan seal poole töökoormusega näitejuhina, kuidas see näitejuhi töö on? Kavandati, kuidas peab olema laval? Oi ei, see peaks teile meeldima, teile nagu meeldib kamandada inimesi, mitte mingil juhul. Ja ma arvan, et miks kamin talutakse seal selle ameti peal on just see, et kui ma olen ise olnud näitleja või laulja, ükskõik kuidas öelda, siis ma ei ole ilmaski talunutes Boote, ma ei ole ilmaski talunud kamandajaid ja, ja seda ma olen katsunud oma näitejuhi töös, et ma ilmaski ei pressi peale oma arvamust ma kuulan alati ära ja kuulen, mida on tegijal mulle öelda. Ja sealsamas ma tean ju, mida lavastaja tahab ja vot siis selle kuldse kesktee leidmine. Mulle meeldib töötada lauljatega, kes ei ole ainult nootides kinni, vaid kes tahavad nootide taha, näiteks kellega mulle, andke mulle andeks, teised kolleegid Mulle meeldib kõigiga töötada, kes kaasa mõtlevad, aga ma jumaldan meile lauljannad, assonid ja, ja temaga koostöö, see on mulle selline. See on, ma ei tea paradiisi, väravate, avatud väravate ees kõndimine. Kuidas ta suhtub kõne, Travjaatad, tema seda Violetta partiid ette valmistasime. Kuidas ta kaasa mõtles, kuidas ta vaimustunult silmi kuulas, mida ma üks harimata inimene räägin, et mis mulle tundus, miks on kirjutatud nii ja kuidas ta kahtleb endas ja see, kuidas ta seda kõike kuulas ja kuidas ta siis, kui ta laulma hakkas, kuidas ta seda kõike kasutada sellel oli nagu mingi tugevam põhi all, see oli hästi huvitav kuulata. Nii et selles mõttes mulle see amet hullupööra meeldib ja ma olen väga tänulik nendele, kes saavad aru, et ma mulise niisama vaid et, et ma tahan, et need, nende, see kogu see laulmine oleks selleks huvitav, et see oleks lihtsalt ainult ilus laulmine, vaid sellel oleks mingi tugevam sisu, et ta oskab oma aparaati kasutada ja kõiki neid nüansse ja värve sealt otsida, see peaks olema nagu elementaarne. Olete ihu ja hinge ja kogu oma kehaga Estonias kavatsete sinna veel jääda, kui mind on siiamaani välja kannatatud, siis ma usun, et need kolm aastat, mis mul on jäänud, et tähistada oma tööjuubelit 50 aastat tööd Estonias, äkki nad võimaldavad mulle sellise õnne? Aitäh, Helgi Sallo ja palju jõudu ja tervist ja seda energiat, mida te ilmselt suudate kõigisse süstida, kes teie ümber on? Jah, ega see paraku. Ma tõesti väga loodan, et mul jätkub energiat, et praegu ma küll tunnen, et kanalid on kõik. Ühendused on olemas ja kõike armsad inimesed, kes on juba läinud teispoolsusesse, kõik kolleegid, kellega ma olen koos töötanud, kes olid oma eluajal juba legendid ja ka mu elukaaslased, kes mind mu eluteel mind saatnud on nad kõik nagu hoiavad ja toetavad mind ja, ja igal õhtul, kui ma magama lähen, siis ma tõesti, ma, ma tänan neid kõiki, et nad hoiavad mind ja, ja et mul on nagu mingid kaitseinglid või sellised olemas, et mulle tõesti siiani on jätkunud selget mõistust ja süda ikka tuksub ja on avatud kõigile. Aitäh. Palun. Päevade suvekülaline oli Helgi Sallo, temaga Ülle Karu saade on salvestatud 2011. aastal ja nüüd on ka siis see kolm aastat möödas, millest Helgi Sallo Lätis, nii et Estonia teatris on ta töötanud 50 aastat. Saate lõpul kõlab laul, millega Helgi Sallo ka ise on väga rahule jäänud. Sonia laul, Franz Lehari operetist Chareevits.