Tere seekordse tegija, saate peakangelane on õieti selle suve aga tõenäoliselt terve aasta tähtsündmus. Laulu- ja tantsupidu, Aja puudutus, puudutuse aeg, mis kaheks kolmeks päevaks panid kõik peolised, lauljad, tantsijad ja publiku ühes rütmis hingama, Eesti Eesti Eesti hüüdma ja väga õnnestunud peole rõõmu tundma. Pidu puudutas meid kõiki taga sügavalt, nagu tuli siinkohal meenutus hetk, kui laulupeotuli oli jõudnud lauluväljakule ja ootas tuletorniviimist. Laulu ja tantsupeojuhtide soovides süüdatud tuli on jõudnud tagasi pealoojate kätelaulu ja tantsupeo peakorraldaja Aet Maatee annab tule dirigentide Silvia Melliku ja Uno areng kanda. Mul ei ole olnud veel 20 päeva. Kuldantud jalgratastel läbi seitsme maakonna 53 valla ja linna tulerattad on läbinud 1000 kilomeetrit. Rohkem kui 4000 tuleratturid on tõrvikud vihmas ja päikeses. Üle 10000 inimese on tull ja eeskätt ja. Tule kannavad torni Ave sopp Riina Roose ja Hirvo Surva. Siis kõlas iga laulupeo avalaul Mihkel Lüdigi Koit ja tuletornis lõi pika teekonna läbi käinud tuli põlema. Lauluväljaku tuletornis süttib 26. laulupeotuli Külad Mihkel Lüdigi ja Friedrich kuul Parsi koidid juhatas Kuno areng. Tere tulemast peole. Ja siin ka laulupeo lõpuhetkedest üks viiv enne laulupeo tule kustumist. Aitäh, et oled meid viivitanud oma headuse väega. Armas õpetaja kooriu kestri, dirigent, armad, laulja ja pillimängija, armad, helilooja ja luuletaja. Armas kaasamõtleja ja kaasategija. Aitäh, et olete meid puudutanud oma rahu ja rõõmuga. Head dirigendi Aarne Saluveer. Kann Anneli Traks Ann sood, Ants Üleoja aarily niido, Elo Üleoja. Põldmäe Rilland Heli Jürgenson, Indrek Viiar, Ingrid Kõrvits. Irenud Jüri-Ruut, Kangur. Larry Uno areng, audid reede tauni enim ja rahula maarjatsoone, nii üleoja meene. Mariel ole poja, meeterveeren. Peeter taan. Raul Talmar. Kiito. Ester Loitmen. Toomas Voll inko. Tõnu Kaljuste. Urmas Mägi, Vaike Uibopuu, Vello. Täname sind meie auväärne koorimuusika looja Veljo Tormi. Tänane kliiniku meie auväärne Mooryu Roman Toi Täname siin aja ja puudutuse ees. Aet Maatee. Riina Roose. Hirvo Surva. Ma kaalusin kaua, keda tänasesse saatesse laulupeost veel kord rääkima kutsuda, et kas see oleks võinud olla puudutuse ajaloo ja legendi väljamõtleja Sten Weidebaum või see oleks võinud olla väga mitmete pidude üldkorraldaja, Aet Maatee või siis nimilaulu puudutas aega autorid Tõnu Kõrvits ja Kristiina Ehin või siis pidude üldjuhid Hirvo Surva või Maido Saar või näiteks tule teekonna korraldajad. Nad kõik oleksid väärinud siia saatesse kutsumist. Sest need kõik panid sellesse peo õnnestumisse oma hinge, oma aja, oma kõige paremad soovid. Sest kuidas muidu oleks tulnud nii hea pidu, mis kõiki meid puudutas. Aga minu valik langes inimesele, kes andis seekordsele laulupeole oma hääle. Ehk kelle häälega laulupidu tänavu meiega kõneles. Tere tulemast saatesse, Tallinna linnateatri näitleja Elisabet Reinsalu. Tervist. Elizabeth Reinsalu, teie ei olnud ei laulja ega pealtvaataja. Te ei olnud, rahvatantsija, ei olnud koorilaulja, aga te olite natuke kõik OK, kui te olite natuke nagu esineja natukene nagu publik, hektarite see ühendav link publiku ja, ja kooride vahelt. Te pidite võimendama lavalt tulevaid emotsioone teisest küljest sisse juhatama järgmist laulu, et publik oma tähelepanu teravdaks sellele, kuidas pidu edasi läheb. Ühesõnaga teis sai, kui see peotunne, lauljate tunne, pealtvaatajate tunne, kuidas need tunded kõik teisse ära mahtusid. No ma arvan ikkagi, et tegelikult selle tunde, millest rääkisite, tekitasid seal laulukaare all seal publiku hulgas inimesed, Meie inimesed, eestlased ja mina nende ühendajaks ennast küll pidada ei tihka ja kuidagi see kõlabki liiga suureliselt, et ma arvan, et laulupidu on just täpselt koht, kus võõras eestlane julgeb teisele eestlasele naeratada ja ja hästi öelda oskab ka tere öelda. Natuke kahju on sellest, et see peaaegu et järgmisel päeval ära kaob. Aga see, On muidugi, oli hindamatu, mis, mis oli seal raadiotornis olles, et mul oli võimalus tõepoolest näha lauljaid ja näha ka pealtvaatajaid ja olla, ütleme, kõige paremas kohas natukene nagu nende kohal. Selles mõttes mul oli väga hea meel, et ma nägin oma tuttavaid, kes olid laulukaare all oma tütart, kes oli, tuli mulle lehvitama sinna raadiotorni alla, et mingis mõttes isegi oli kahju, kuna tõesti oli tegemist hästi ilusa peoga minu meelest väga hinge minema peoga. Et ma ei saanud seda emotsiooni sealt publiku hulgast, aga see oli teistmoodi, see oli loomulikult hästi raske on seda sõnadesse isegi panna. Et need, need kaks laeva on teatava sellise hägu sees minu jaoks isegi, et see oli selline ülev, meeliülendav, tõeline rahvuslikkuse tunne kõige paremas mõttes. See laulupeo teadustaja töö on ühest küljest lihtne, teksti ei pea ju pähe õppima, aga teisest küljest ta on raske, sest seda ei ole võimalik proovisaalis ära proovida, sest pole seda kümmet tuhandet lauljat kaare all ja, ja pole sadat tuhandet, et inimest väljakule, et kuidas te leidsite selle õige tooni, et ei ole liiga külm ja ametlik ja ei ole ka nii emotsionaalne, et hakkab koomiliselt mõjuma. Eks ta ikkagi nagu võib-olla kohe alguses ei olnud ka nii nagu oleks pidanud olema, et eks ikka katsetuse meetodil või kuidagi sisetunde meetodil, et jah, et selles osas on teil õigus, et et laulupeoproov, soov kui selline on mingis mõttes mõttetu. Loomulikult sa saad proovida oma häält, et kuidas ta läbi selle mikri kajab või, või kuidas, kuidas ta kõlab või kuidas sa ise ennast tunned seal. Aga, aga jah, seda ütleme oma rolli harjutada oli proovis küllaltki raske. Sest tõesti puudus nii-öelda tagasiside ja puudus ka see peegeldus nii-öelda. Et selles mõttes. Eks ta, eks ta kuidagi pead ära tundma lihtsalt, et need on õige, et ei läheks liiga paatuslikuks, et ei oleks, ei oleks tõesti nagu te ütlete, liiga niisugune teadustaja Ostankina teletornist. AK. Teadnud ju, missuguse dirigendi nime peale puhkeb tohutu emotsioon ja ovatsioon, mis ka omamoodi natuke nagu pikendab kogu seda kontserdiaega. Ühesõnaga, tee seda reede õhtust esimest peaproovi publikuga, kontserti seal, kas te juba olite seal teadvustamas? Kas oli publikuga proovi reedel või? Ei, ma olin loomulikult jah, neljapäevast saadik ma olid juba soovid ju nii-öelda seal lauluväljakul, et et ma ei olnud päris terves mahus kohal seal. Aga aga eks siin sellele küsimusele tuleks vastata nagu Hamleti sõnadega, et valmisolek on kõik, et sa pead seal olema kõik need kaheksa tundi täielikus sellises nii-öelda avatud olekus, et sa pead jälgima kõike, mis ümberringi toimub. Seda, mis info tuleb dirigendipuldist või sealt dirigendipuldi alt, et siis seda infot, mis tuleb korraldajate käest, kes koore lükkavad lavale ja ühtlasi tajuma veel ära seda, mida publik ootab. Et eks see on selline kontsentratsiooni harjutus mingis mõttes ja ja tõepoolest, et ega seda proovida ei saa, seda tuleb ainult teha seal nii-öelda nagu teatris öeldakse. Praegu kui palju oli ruumi improvisatsiooniline natuke ikkagi improvi embarašersime seal, et et õnneks mul ma päris üksi ei olnud, jääte. Et mu kõrval oli Riina Roose, minu õpetaja, keda ma väga hindan ja tema tema abiga me siis ikkagi noh, et me leidsime seal, et nüüd võiks öelda nendele mudilastele midagi või neid võiks öelda lastele midagi head. Et ikkagi selle, selle seal kohapeal ikkagi tekitasime kõiki neid nii-öelda vahe vahelauseid sinna, et et oli ikkagi ruumiga improviseerida sele, mille kõigega pidi arvestama, kas midagi võis untsu ka minna? Aga õnneks ei läinud. Õnneks ei läinud ja aga et isegi kui oleks läinud untsu See oli pingeline selles mõttes, et loomulikult pidi arvestama muutustega, mis võisid juhtuda nii-öelda käigu pealt, et keegi ütleb, et ta tahab hoopis anda üle enne seda lugu oma õpetaja dirigendikepikese Hirvo Surval, sellega me ei olnud arvestanud, see tuli täiesti nii-öelda keset kava. Et ja noh, seal oli näiteid veel, et lisaks veel see nii-öelda teleülekanne, millega ikkagi meie pidime ka arvestama, et teleoma aja sisse ära mahuks ja millal teleteadvustab, millel meie teadvustama, et see kõik nagu läheks sünkrooni. Et üks inimene istus veel minu kõrval, kes oli ühenduses siis selle teleülekandebussiga ja tema siis andis märku, millal meie võime edasi minna, et see kõik oli selline jah ütleme, neli palli oli korraga songleerimiseks õhus. Kuidas teid mõjutas kõik see energia ja vägi, mis tuli lavalt, ja see, mis tuli publiku hulgast? No absoluutselt mõjutas, et nagu ma enne ütlesin, et see see kõik sütitas mind ja andis minule just seda jõudu ja, ja inspiratsiooni ja seda, seda meeleolu ja kõike edasi, et et seetõttu ma ütlengi, et selle peo õnnestumise taga oleme meie, kõik eestlased. Just see, näiteks kui rongkäigult lauljad tulid laulukaare alla ja see kõik ajaliselt pisut nagu venis ja kui siis need lauljad hakkasid tegema nagu see käte tõstmise langetamisega neid laineid, mis läks kõrgelt laulukaare alt alla esimeste ridade ja sealt jälle uuesti üles Lasnamäe veerul, et see oli ju fantastiline, keegi ei olnud meil õpetanud seda. Jah, et need on niisugused imelised hetked tegelikult, kus ilma ühegi eestlaulja või eestkõnelejad ta tekib inimestes selline tung olla koos ja selle tunnistajaks olla on ikkagi väga võimas tunne, et see on võrdub minu jaoks võrdus tõepoolest kunagi laulva revolutsiooni aja sellise eufooriaga mingis mõttes, et lihtsalt aeg on nüüd teine ja, ja ütleme, sellist pidupäeva meeleolu on vähem meie elus. Aga jah, et jah, kõik need inimesed, kes hakkasid nii-öelda oma südametunded järgi tegema seda, mida ma veel tahan öelda, et mina tulin, liitusin nii-öelda selle laulupeo korraldusmeeskonnaga ikkagi nädal aega enne pidu. Ja minu osa selles, ütleme on üks väike kreemikene, ainult et ikkagi, kui arvestada seda, millise töö on ära teinud need inimesed, kes on seda pidu korraldanud kaasa arvatud need koorijuhid, kes on neid, seda kogu, seda laulupeo repertuaari õpetanud kõikidele nendele lauljatele ütleme, vot nendest inimestest peaks rääkima. Ja neid peaks tunnustama ja toetama, et see töö on ikkagi olnud määratu. Esimene laulupeo kontsert siis laupäeval kestis kella kaheksast õhtul vist kuni südaööni ja teise päeva kontsert tuli kella kahest peaaegu kella üheksani. Tohutult pikk aeg, millal te ei saanud te võisite mikrofoni tagant korraks püsti tõusta või või lonksu vett võtta, aga ega palju muud ei saanud endale lubada. Ja, aga, ega see ei ole ka mingi probleem, et selles mõttes, et et sellel hetkel sellises situatsioonis olles sai mõtle söögile joogile ja kui sa mõtled, noh, ma ei tea, kas sportlane omandi hüpet tehes või tippjooksu joostes saab lubada endale sellist luksust, ta mõtleb selle peale, et ma tahaksin juua või tundub kuidagi väga absurdne, et et lihtsalt, kus on nii palju mujal, et et see pole üldse mingisugune teema. Kas teil oli lauluväljakul ka mõni sõber, kes teile laulu ajal sai helistada ja öelda, et nii hästi läheb? Lehka sammas? Jah, et oli inimesi, kes käisid mulle lehvitamas seal torni all ja esimese proovi. See oli siis reede, jah, reede õhtul või reede pärastlõunal kirjutas rannad nii nagu sellise tunnustava sõnumi mulle mul oli väga hea meel selle üle, sest et ega ega ju selles tohutus saginas ja ettevalmistuses keegi sellel hetkel ütleme, sulle tagasisidet ja rääkimata veel nagu positiivsest tagasisidest. Ei hakka andma, sest kõigil on omad asjad ajada, et see oli mulle väga meeldib. Et mu oma sõbranna just nii ütles, et see oli väga-väga armas, tema oli laulja, siis ta oli lauljana seal laulukaare all, proovised. Mõni lugulaulupeopäevilt veel, kus inimesed on tulnud teile ligi ja öelnud, et, et hästi läks või inimesed ei tulnud üldse ära, et just teie, kelle hääl loeb neid üldjuhtide nimesid ja, ja heliloojaid ette. Ta oli väga vahva selline juhtum, kuidas üks minu lapse lasteaiakaaslase perekond siis kohtus minu abikaasaga seal platsi peal pärast said kokku veel ühtede tuttavatega, ühiste tuttavatega ja ütlesid, et et oi kui tore, et me kohtusime Noora aga, aga et, et kus Noora ema siis on selle peale siis need meie ühised tuttavad ütlesid, aga Raymond seal tornis üleval, et et nemad ja ei saanud aru, et see olen mina ja, ja üks üks mu tuttav ütles ka, et tükk aega kuulis, et, et kes on need, kust nad küll sellise on leidnud. Et jah, et ei tundnud paljud, aga no ütleme nii, et pärast pidu ikkagi paljud inimesed on astunud ligi öelnud, et et eesti rahvas on ikkagi väga selline. Ei maksa, ei maksa nagu alahinnata seda või vähemalt ütleme siis nii, et mina pean olema tänulik selle eest väga, et mind on toetatud ja tunnustatud ja ma olen tundnud seda soojust, mis inimestest tuleb. Hästi tehtud töö puhul ei ole see ju mingi ime, et lähed ja ütled inimesele, et, et ta on oma töö hästi teinud. Nii et Meile kõigile läks hinge see, kuidas teie oma tööd tegite ja see pidule üldiseid meid kõiki puudutas. Puudutas küll, jah, tõesti. Kas te selle peo kohta tahate nüüd veel midagi öelda, enne kui me läheme selle laulu juurde? No enne juba riivamisi kuidagi puudutasin seda puudutasin jah, see on nüüd nii üle ekspluateeritud sõnad, et, et väga soe ja positiivne on olla seal laulupeole ka. Kuidagi kahju on, kui meie ütleme selline igapäevaelu. Ja selline on siis, kui on pidupäev, on läbi saanud siis argipäev muutub ikka selliseks nagu, nagu ta ikka on, et me unustame kiirelt ära selle, et selle emotsiooni ja see, mis mind kuidagi teeb kurvaks, on see, et. Meil toimub väga palju asju sellise vastandamise teel. Et majandusinimesed vastandavad ennast kunstiinimestele, kunstiinimesed vastandavad majandusinimestele, ma ei tea, maainimesed vastandatud linnainimestele ja nii edasi poliitikud vastandavad ennast oma erakonna erakonnad vastandavad teistele erakondadele. Et kuidagi ja siis, kui leidub mõni inimene, kes ütleb, et kuulge et kas te annate endale aru, kui hästi meil asjad on, siis automaatselt mõeldakse, et see inimene on kuidagi ajupestud või et ta on selline peavoolu poliitilise suuna esindaja või tahab ta mingeid, on tal mingeid ambitsioone minna poliitikasse. Et sa ei ole nagu õige eestlane, kui sul ei ole rusikas taskus teise eestlase suunas. Noh, ja kui see vaikselt ei sarja või veel hullem, kui sa nagu kõvasti nagu halvasti, ütlete, et seda on ka viimasel ajal minu meelest nagu väga-väga palju. Et jah, kummaline on see, et kui keegi inimene, kes siis ütleb, et et vaadakem nagu laiemat pilti, vaadakem suuremat pilti, et kust me tuleme, milline oli elu 20 aastat tagasi selles riigis, kuhu me oleme praegu jõudnud siis seda inimest tituleeritakse naiivseks ja sellest mul on kuidagi kahju, et miks ma ei või öelda teisele eestlasele, et et sa Sa teed hästi, sa meeldid mulle, mulle meeldib olla eestlane. Ma olen rahul, et ma elan siin riigis ja sageli me kohtume seda, et aga mida see riik mulle teeb, et siis mul tekib küsimus alati, et aga mida sina sellele riigile teed? Et hästi lihtne on kritiseerida ja ma ütlen, et peabki olema kriitiline ja ja noh, on kohti, kus tulebki öelda oma arvamus välja ja ma leian, et Eesti vabariigis on praktiliselt kõikidel inimestel võimalik oma arvamus välja öelda, on võimalik kirjutada presidendi kantseleisse kiri, kui sa ei ole millegagi rahul ja sellele vastatakse, ma olen selles täiesti kindel, et, et see küsimus üldse, et kas sellist Eestit me tahtsimegi? See on minu jaoks nii vildakas küsimused. Et jah, sellist Eestit me tahtsimegi ja ma ütlen, et me võiksime. Nagu ütles Vello Salo, et me võiksime alustada iga päeva sellega, et olla ise paremad. Iseendast tuleks alustada ja seetõttu mulle meeldis ka väga presidendi kõne siin 20. augustil, et minu meelest oli see üks tema parimaid kõnesid ja ka ka vabariigi aastapäeva kõne, oli tal väga hea kõne. Et igaüks võiks ise vaadata üksikisikuna, mida ta saab teha, et asjad oleksid paremad kas või oma pereringis. Kunagi Voldemar Panso ütles ühes raadiosaates, et igaüks võiks nii-öelda koolipoisilikult mõelda, et kas mu koolitükid on tehtud hästi ja mõelda, et kas ma saan midagi veel paremini teha. Et minu meelest. Et loomulikult kõik inimesed ei, ei peagi ega saagi ühiskonnas kaasa rääkida. Ja igal inimesel on oma tee käia. Aga kui me võiksime, kui saaks alustada kasvõi sellest, et see tee, mida ma käin, et ma teen seda kõige paremini? Üritan vähemalt, et võib-olla siis unustada ära see, et vaata, miks mu naabril paremini läheb. Keegi ütles, et aga miks ma pean rahul olema asjadega lihtsalt sellepärast et mujal on veel hullem. Et see oli minu jaoks väga kummaline küsimus, et tõepoolest sai aga keegi ei käsi sul ka oma arvamust avaldada, kui sa arvamus paati negatiivne. Et see on tegelikult otsus. Me oleme otsustanud, et me oleme eestlased ja me tahame siin riigis koos elada. See on meie otsus, meie tahe perekonnas, kas sa tahad elada selles perekonnas selle inimesega koos või sa ei taha, et see on tegelikult väga lihtne, aga millegipärast meil on. Kuidagi tundub, et mõned inimesed on nagu õigemad kui teised inimesed ja nendel on õigus avaldada arvamust kohtades, kus võib-olla ei peaks avaldama arvamust, kus on näiteks pidupäev tuleks öelda hästi inimestele ja isegi kui see on veidi naiivne, veidi paatuslik. Aga, et jah, ma ei, nagu ei saa täpselt sellest aru, miks peab nii vihane olema, et miks me peame nii halvasti üksteisele ütlema? Kirumine kipub moes olema, sinna ei ole midagi teha. Jah, et ja see, kas meil on nagu õigust selleks selles mõttes, et kas praeguses maailmas situatsioonis üldse, kui me elame sellise naabri kõrval et kas meil on esiteks õigust ja kas me saame endale, nagu president ütles, sellist luksust lubada et me vihkame. Et kas me tõepoolest siis sülitan kolm korda üle õla ja koputan vastu puud, et et kas me tõepoolest see inimeksistentsi kõige suurem paradokse, et me, me saame oma õnnest aru alles siis, kui see on meilt ära võetud. Keegi meist ei taha ju seda, et see õnn elada vabas riigis vähem kui 1,3 miljoni ses rahva hulgas. Et kui see õnn meilt ära võetud, et kas alles siis me saame aru, kui me selle sinimustvalge lipu peame peitma sinna põrandalaudade alla või või vaikselt kuskile koolipingi alla kirjutame Eesti vabariik. Et noh, et kas me siis seda tahamegi või? Sellest ei saa kunagi enne aru, kui see hea elu on käest ära võetud ja, ja väga mitmed intervjueeritavad, kes oma igapäevaleiba brüsseli ametnikuna teenivad, on Eestisse tulles intervjuudes öelnud, et et eestlased ise ka ei saa aru, kui palju paremini siin mõned asjad on korraldatud, kui, kui näiteks Belgias Absoluutselt, et, et me, meil, meil on väga levinud see suhtumine, et kusagil mujal on parem, kus meid parajasti ei ole ja noh, ma ütlen, et ei ole. Et minge, proovige elada kasvõi Soomes, mida me endale nii suureks eeskujuks peame, et et kui sa turistina käid, siis ütleme Sa ei näegi kõiki asju ja sageli ütlevad seda ka inimesed, kes võib-olla pole ka käinud, eriti neile tundub just seal, kui seda metsa ainult ees ei oleks, siis oleks nagu parem, aga et et jah, kuidagi ma ise oma ütleme tavaelus sellises igapäevaelus olen ka kimpus nende asjadega, et kuidas nagu olla õnnelik praegu just siin, kuidas nautida seda, mis mul on kätte antud ikka me kogu aeg mõtleme, et võib-olla see ongi see, mis viib eestlust edasi. Et et äkki saaks kuidagi nagu paremaks, eks ole. Aga see toimub meil kõik sellise negatiivse programmi teel, et kuidagi sellise vingumise teel, eks ju. Aga noh, võib-olla see jonnima, kus ongi siis kangekaelsus on see, mis mis eestlast iseloomustab? Lihtsalt võib-olla võib-olla võiks vähem negatiivsust olla jah. Elisabet Reinsalu siia selle laulupeo jutu lõpetuseks ma pakun, et me kuulame, mida muudkui kui seda Tõnu Kõrvitsa, Kristiina Ehini laulu puudutus ma tean, et kui Liisi Koikson seda tantsupeo ajal ja juba ka proovide ajal laulis nendel etendustel ja, ja proovidel siis selleks ikka tantsijatele sedavõrd hinge pisar tuli põsele isegi siis, kui, kui oli vaja parajasti tantsida, nii et selleks kõikidele väga hinge ja, ja mul on ettepanek, et seekord läheks laul kõikidele laulu- ja tantsupeo korraldajatele laulupeotuld teekonnal saatjatele, siis peopaikades, ööbimiskohtadest, toidu, jagajatelejakeetjatele ja ja kõikidele inimestele, kes peoliste turvalisuse ja tervise eest hoolitsesid ja helimeestele ja, ja no muidugi ka lauljatele ja tantsijatele endile ja kõikidele üldjuhtidele ja koorijuhtidele ja treeneritele, publikule. Ja kõige viimaks ka nendele inimestele, kes koju jäid ja, ja hoolitsesid peole sõitnute selle koju jäänud elu pärast, et kellel oli vaja kas lastel silma peal hoida või vanadel või või aidata koduloomi talitada või, või 10 pisiasja ju, mille pärast peole sõitnud inimesed muidu oleksid ehk südant valutanud, et kas kodus on kõik korras. Nii et tänud kõikidele teile, oli meil sel suvel nii ilus pidu. Aitäh, et olete neid puudutanud, nii et on ilus ja palun. Tiina Eli ja Tõnu, Tarvi. Aga me jätkame saadet, kus on külas Tallinna linnateatri näitleja Elisabet Reinsalu. See märksõna veel kord Aja puudutus. Te siin eelmise vastuse juures juba rääkisite, kuidas aeg teid puudutab ja mulle tuli meelde see lugu, kuidas Elmo Nüganen rääkis, kui ta käis 2012. aastal Läti rahvusteatris lavastamastam saare Karini ja Indreku lugusid ütlesid. Kui rahvusteatri näitlejad tulid hommikul proovi, siis nad kõigepealt rääkisid sellest, mis neid ümberringi Riia linna elus kas rõõmustab, võib, vihastab, et kuidas Riia venelased on taas oma meelsust avaldanud ja kus on ajalooline õiglus ja ebaõiglus ja kõigepealt pidi lavastaja siis ära kuulama näitlejate, selle emotsiooni juuni ja siis pikkamööda tulema selle aja juurde, mis oli eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel ja leidma paralleele ja kuidas linnateatris on, kuidas proovid algavad, kas arutatakse seda, mis iga päev ümberringi toimub või, või saab ikka kohe rahulikult. Mind natuke juurde ei, ikka arutatakse, et üldiselt näitlejad on sellised küllaltki tundlikud inimesed ja ma ei tea, meil linnateatris on ikkagi vedanud, et meil on selline pere peretunne nii-öelda ikkagi seal kollektiivis säilinud ja minu jaoks on see väga-väga oluline, et et ma tunnetan seda oma kolleegide tuge ja kaitset. Ja loomulikult arutatakse ja väga paljud ühiskondlikud teemad lähevad näitlejatele korda sellepärast et et mingis mõttes on ka teater või mäng, mis toimub ühiskonnas teatud kokkulepped, millest peetakse kinni, ei peeta kinni ja siis ütleme, et meie näitlejatena pakume ja siis lavastaja eesotsas pakub nii-öelda teist mängu sinna kõrvale, et selles mõttes näitlejad üldi. Ta on küllaltki sellised ühiskonnatundlikud, et neid ikkagi puudutab see, mis toimub. Ikka arutad, et mis on pildil valesti ja, ja arutame ikka. Kas teil on mõnikord natukene kahju ka selle pärast, et noh, kõrval on, no 99, kes väga kiirelt reageerib kas mõne erakonna juhatuse koosolekule või, või toob lavale lugemistüki hüsteeriast kultuuriministri lahkumise puhul ja, ja tema võimetusest pidada kultuuriinimestega dialoogi, et kas teil on kahju, et linnapead teil on niisugune klassikaline repertuaariteater ja kõrvalhüppeid ei, ei. Ei ole, ei, minul ei ole kahju, sellepärast et minule sobib selline tee. Ja mulle sobib just selline teater, kus ma töötan. Ja ma olen väga-väga tänulik selle eest, mulle meeldib klassikaline teater, mulle meeldib seda vaadata, mulle meeldib seda teha. Ja, ja ma olen ka selles mõttes, ma annan endale aru, et kui teatripilti teatripilt rikastub, et selles mõttes no teatril on kindlasti oma publik välja kujunenud ja ja inimesed, kes kes naudivad südameis, no teatris tehakse ja see on ainult tore kiirreageerimine. Jah, ja mina olen küllaltki pikaldane ja konservatiivne inimene, et ma mulle sobib, jah, see niisugune teistsugune tegemine, mis ei tähenda et see konservatiivne teater või noh, ütleme siis selline klassikaline teater, psühholoogiline teater ei oleks ühiskonnakriitiline näiteks või, või seda ei saaks nimetada kaasaegseks teatriks, et noh ma arvan, et kõik see, mis teatrimaastikul toimub just praegu, sellel ajahetkel ongi kaasaegne teater selles mõttes, et teda tehakse ju selles ajas, kus me elame ja keegi ei tee ju teatrit, ütleme pilguga, et vot vaatame eilsesse, toome selle eilse maailmavaate nii-öelda teatri või kui tehakse, siis tehakse seda ka teadlikult. Aga ikkagi, see on ju näitekunst on ju kaduv kunst selles mõttes, et ta ju sünnib ainult sellel õhtul uuesti. Ja ma arvan, et kui aprillirahutuste ajal mängiti sedasama Karinite Indrekut meie teatri põrgulaval siis see oli täiesti teistmoodi etendus kui, kui mõnel teisel õhtul, kui helikoptereid ei sõitnud linna kohal ja et teatri ikkagi suhestub selle ajaga, mis, mis ta ümber on Tema moodi see Tom Stoppard, kogu see utoopia aastast 1800 kopikatega see, see, kuidas inimene on oma ideaalide võrgus ja, ja mis temast edasi saab, et, et see ei olene ju sajandist, kus ta elab absoluutselt. Ja kui me räägime Venemaast, siis minu meelest need mõtted, mida need tolle aegsed Venemaa, ütleme siis teisitimõtlejad keda seal näitemängus, keda seal kehastatakse, eks ole, et need mõtted on praktiliselt Venemaa suhtes tõstanet aastasse 2014, et need kehtivad, tänab päevalgi. Et Venemaa puhul on küll see seal suurt midagi muuta, et et seetõttu see Stoppardi tekst on ikkagi võrratu. On niisugune käibefraas, et aeg annab ja aeg võtab. Kuidas aeg teiega on käitunud, Elizabeth Reinsalu, kas rohkem andnud või rohkem võtnud? No ma pean ütlema küll, et minule on Kuidas seda nüüd öelda nii et see ei oleks liiga ennast tähtsustab või, või liiga mesimagusat? Ma arvan küll, et aeg on minuga käitunud, kuidas, seda, kas seda saab üldse niimoodi öelda, aga et? On see lause, et on sündinud hõbelusikas suus, eks ju, et. Ma pean ikka ennast pidevalt näpistama põsest, et kui ma mõtlen, et kui tänulik ma olen nende inimeste eest, nende kogemuste eest, nende võimaluste eest selle usalduse eest mis mulle on antud just praegu, tegeleda nende asjadega, millega ma saan tegeleda, see on tõeline nauding. Ja noh, võib ju küsida, et et miks see nii on, miks mõnele on antud ja teisel ei ole antud ja noh, see on juba eraldi teema, aga praeguses eluetapis ma saan küll öelda, et see karikas niimoodi nagu niisugune kuldkarikas, mismoodi ajab üle ääre kogu aeg, et ma loodan, et ma oskan sellest kunagi ammutada, kui aeg ei ole enam nii soosiv. Ma arvan, et kuni 50. eluaastani aeg annab, pärast seda hakkab võtma. Ja, aga äkki ta annab siis mingisuguseid muid asju, mille eest tänulik olla. Et lapselapsi rõõmu sellest, et su järglastele on hästi läinud võimalust istuda heidan nalja ja tugitoolis ja kamina ees ja juua kohvi või teed ja heietada, ütleme mälestusi, eks ole, et selleks selleks tulebki elada. Tulebki elada täie rinnaga ja kui on võimalus, siis ma arvan, et mina vaatan sellele ajale, milles ma praegu elan, tagasi. Ja ma mõtlen, et vaat siis ma tõepoolest, ma elasin. Et see oligi see hetk, kus olid nagu kus oli nagu kõige uhkem No 60-lt enam ofiiliat ja, ja Romeo ja Julia Juliat ei mängi, et siis tuleb juba ema ooseitseni beer sündis või siiski me vanaema Kitzbergi libahundist? Ja tulevad need vahvad koomilised bakter, rollid, et ma heitsin siin nalja, et ma tahtsin hirmsasti hiljuti koera võtta, aga noh, abikaasa suutis mind ikkagi veenda, et meie töögraafiku juures meie laevade juures ei ole see pehmelt öeldes võimalik ja ja siis ma mõtlesin seda küll, et ma olen siis pensionär, seitsmekümnene, et siis ma olen selle koeraga siis keegi heitis nalja, et no jah, et siis sa oled terve suvi kuskil filmivõtetel või seriaali võtetel ja siis lapsed kiruvad, et issand, ema, koer on jälle meie hoida jälle jälle ta peab tööl olema kuskil terve suve, et me peame algselt Haanja. Et jah, ei, ma kõik ei ole loomulikult Ita Everi, selle ma annan endale aru, eks ju, et. No on ju veel Velda otsuse Salme Reek ja on tugevaid karakter naisnäitlejaid Mil teatriloos küll. Nojah, on loomulikult, on aga et ega seda ju ei tea, mis, kuidas aeg annab, nagu te ütlesite, et et loomulikult peab selleks ka ise midagi ära tegema, aga ütleme siis, näitleja elukutse puhul on keerulisem, võib olla see, et sa ei saa endale väga ise tööd valida. Noh, ütleme, et sa saad valida, kui läheb, kui tuleb, üleliia. Aga aga kui on olukord, kus on vähe, siis kuigi ma mõtlen üldiselt teatriringkondades suhtutakse sellesse küllaltki. Ma ei tea, kuidas tänapäeval aga oli mingi aeg, kus suhtuda kii sellesse küllaltki taunivalt, kui kui inimene läks endale tööd küsima. Aga ütleme, mina pole pidanud viimastel aastatel küsimuses tööd on olnud päris palju, aga aga ma mõtlen, et kui mina oleks mõne asutuse juht ja mõni inimene, minu alluv avaldaks soovi ja ütleks, et vaat nüüd ma olen valmis. Et ma tunnen, et ma olen valmis tegema tööd, mida ma armastan. Et mis saab siis selles olla taunimisväärset või, või kuidas see saab olla selline noh, üldiselt näitlejad ei, käin lavastajate uste taga kraakimased, võta mind, võta mind. Ja seda ei peeta heaks tooniks, aga et et kui keegi avaldaks, ütleme sellist valmisolekut teha tööd, siis minu meelest on see ainult positiivne. On teil sihikul mõned rollid, mida te väga tahaksite mängida või te siiski võtate vastu kõik, mida elu toob ja aega annab? Ma arvan, et ma võtan vastu ikkagi kõik, mis elu toob ja aeg annab. Sest see on ju minu töö ja ma armastan oma tööd ja kõik minu, ütleme sellised ütleme siis nii, et kogu minu motivatsioon tööd teha tuleb minu seest, et mul ei ole mingisuguseid väliseid tegureid, mille pärast ma oma tööd teen. Noh, ma tean, ma saan aru, et tuntus käib sellega kaasas, eks ole, aga kunagi ei olnud, ei ole olnud tuntus või siis kuulsus minu jaoks mingi eesmärk omaette või raha. Et ma mõtle, loomulikult tuleb ennast väärtustada ja tuleb tuleb teada oma hinda nii-öelda, sest lihtsalt kogemustega tekib sul mingisugune väärtus, mingisugune hind, sinna ei ole mitte midagi parata, et see lihtsalt nii on. Aga. Ma olen ka veendunud, et inimene, kes tõeliselt armastab oma tööd võib ka oma tööd teha. Probono. Selles mõttes, et kui sa teed oma tööd ainult raha pärast siis sa ei armasta seda tööd, mida sa teed ja see paistab silma mumeelest. Töö tegemise juures ikka väga sageli paistab välja see mitte ainult see, kuidas inimene oma tööd teeb, vaid ka seda, miks ta teeb ja kas ta teeb seda täie pingega või, või lihtsalt sellepärast, et ta. Eks lõpuks on ju vaja ka pension välja teenida ja, ja haigekassakaart on vaja saada ja. Ja, ja ma, aga ma, ma ütlen, et siin on veel üks, aga, et selles mõttes ma annan endale aru, et kunagi Ain Lutsepp ütles mulle, et kui ma ütlesin, et mul minu jaoks on see nii suur au, suur privileeg mängida laeva, hukkus Natali Hertzenit Draamateatri laval, noh, ma arvan, et see juhtub korra elus, olles ise linnateatrina näitleja. Ja selle peal Ain Lutsepp ütles, et kuidas, kuidas see niimoodi suhtuda, et see normaalne, see on sinu töö. Aga Ma mõtlesin seda pisut nagu teistmoodi, et ma olin nagu tänulik selle võimaluse eest ja ma annan endale aru, et ma olengi siin nende väljavalitute hulgas, kes saavad teha seda tööd, mida nad armastavad, kes teevad tööd nii-öelda hobi korras. Et, et töö võrdub nii-öelda noh, selle minu kutsuma on ilus sõna eesti keeles elukutse. Et aga neid inimesi tegelikult on vähe ja seetõttu mina võin siin heietada suuri, Juta, aga kui sul tõesti on vaja arved maksta ja lastele uued kooliriided osta koolikoti tõsta siis selliseid suuri, nii-öelda universaalseid paatuslike mõtteid, nagu mina siin mikrofoni ees praegu räägin, sul ei ole lihtsalt võimalus mõelda, seda elu paneb oma piirid. Meie saade on eetris viiendal septembril. Kooliaasta on juba viis päeva käinud ja teil on ju ka ema rolleta, kes teie peres kooli läheb? Meie peres läheb kooli praegu veel alles üks laps, tema läheb küll juba neljandasse klassi. Aga jah, noorem laps käib veel lasteaias. Nii et need kohustused ka kõigele lisaks, jah, need ka. Aga ma leian, et see on ka midagi niisugust, mida peaks ei üle- ega alatähtsustama, et. Lapsed minu meelest peavad olema kui see tunne, et nii loomulikult kui sa ei tunne noh, keegi ei saa ju ette kirjutada, ükski valitsuse programm ei saa hakata nagu sulle mingisuguseid ettekirjutusi tegema ja ma arvan, et ei olegi vaja. Aga mina ütlen küll, selles osas mul on vedanud, et mul on olemas selline võrgustik, kes toetab siis mind minu emaks olemisel ka, et sageli minu elukutse puhul see ei ole nii lihtne, sest et ma lähen ikkagi tööle sellel ajal, kui teised kõik koju tulevad juba. Aga samas. Ma vaatan ka, et inimesel, kes töötab, ütleme, kontoris, läheb kella kaheksaks hommikul tööle või, või haiglasse tööle arstina, et ja tuleb õhtul koju kell kuus peab võtma lapse, lasteaiast peab võtma teise lapse, kuskilt ringist peab käima ära. Kaupluses peab tegema õhtusöögi, peab lapsega koolitükid üle vaatama ja siis järgmisel hommikul kell seitse või pool seitse algab see kõik uuesti. Et minul on võimalus ikkagi laps kooli saata ja magama, sest minu tööpäev algab kell 11, teatris algavad proovid kell 11, et hea küll, et ma pean õhtusel ajal tööd tegema ja mõnikord, kui ütleme, on mingisugused filmivõtted või seriaali võtted, siis need nende, ütleme päeva selline koormus on päris suur, et hommikul kaheksast ütleme 12-ni õhtul 11-l õhtul, aga need on ikkagi üksikud erandid. Ma ei saa öelda, emaks olemine näitlejana on keerulisem kui mõnel teisel inimesel, et niimoodi kindlasti öelda ei saa, et kõik emad, kõik eesti naised, kes kasvatavad lapsi, käivad tööl, on tublid naised. Et ja, ja ma ütlen, et naiste õlgadel on ka päris suur koormus ja eesti naised on sellised, kes tahavad kõikidel rinnetel olla väga tublid ja kannatavadki väga palju välja. See on tõsielu, ei ole alati väga kerge. Elisabet Reinsalu palju tänu pika intervjuu eest, palju tänu selle peo eest kõige selle eest, mida te olete elus hästi teinud ja, ja mõtete tulevikus hästi teete ja, ja loodetavasti kohtute te vikerraadiokuulajaga raadioeetris ka tulevikus jäid sageli aitäh kutsumast. Selle suve suursündmuse. Usun, et iga inimest puudutanud laulu ja tantsupeo emotsioone jagas meiega saates laulupeo tervikuks sidunud hääl. Linnateatri näitleja Elisabet Reinsalu. Saate toimetasid eetrisse Anna-Maria Currelia, Kaja Kärner.