Päevatee suvekülaline päevade suvekülaline on maestro Neeme Järvi, temaga jääb juttu Ülle Karu. Neeme Järviga ajasime juttu Pärnus Pärnu kontserdimajas täpselt nädal aega tagasi, mil oli Järvi festivali eelviimane päev. Neeme Järvi räägib meelsasti eriti asjadest, mis on talle südamelähedased. Teadagi eesti kultuur ja eesti muusika. Nende üle valutab ta tõsiselt südant ja ta on üsna kriitiline mõnegi inimese suhtes, kes tema arvates peaks kultuurile ja just nimelt muusikale rohkem tähelepanu pöörama, sest tema ise annab enda poolt küll kõik, et eesti kultuur läbi Eesti muusika jõuaks maailma tänasest. Kate muusika koosneb lisapaladest nimelt just lisapalad on Neeme Järvi jaoks väga olulised. Miks sellest kuulete saates? Kuna Me Neeme Järviga oleme mõlemad pärit Pärnust, siis alustasimegi juttu sellest, kust kandist Me Pärnus pärit oleme. Neeme Järvi rääkis, kust kandist on pärit ema vanemad ja vanavanemad. Nii metsa üle ja siiamaani pole raha läbi, mina olen patustanud, jaapanlaste fotot ei ole ja siis kui te tulete sealt Riia maantee poolt praegult, nüüd siis olid need vanad Valtovi vabriku majad olid, nüüd on need suured kaubanduskeskused seal pärast seda on kohe kirjutatud üks silp praegult ka kontse, aga see on seal tänav, mis viib jõeni välja, kohe jõustab üsna lähedal, minu ema sündis ja minu vanaisa ja vanaema ja siis nad elasid siin tsaariajal 101 ema sündis ja see oli nende kodu ja tema kirjutas ilusa raamatu kirjutas kõik päris värk, kus ülesse ja nüüd tehti üks raamat, sellest pühendas Pärnu lastele seal Ells järve lapsepõlvelood, seal saab kõik lugeda, mis toimus sajandivahetusel Pärnusse. Nii ilus kirjeldus ja nii tore, et tegelikult Pärnu on, sellest saadik on tema kodu ja kuna tema kodu on pärn olnud, siis on kuidagimoodi ta meile lähedaseks saanud. Nii minule kui ka minu lastele ja terve meie Järvi perele, kuna ema oli siin ja temal olid koht siin, siis me muretsesime ühe kohase kirbu jõeääre. Aga see oli Vambola viija tegu, Vambola viaali, Audru kolhoosi direktor, mees Tallinnast tuttavad haigla ja siis tema pakkus meile niuksed võimalused, tule külla ja suvita ajad Pärnus ja nii lõppude lõpuks Pärnu niivõrd külge, et ei saanudki kõik suved veetsime siin. Kas sellest vanematekodust ei jäänud teile midagi? No meil ei ole mitte midagi järgi jäänud, maja on alles, peaks olema alles püsibki väike majake siinsamas on seal ja ma tean seda, et nad olid väiksed õde-venda, nad käisid, on seal suplemas ja kui oli pidu vaja pidada, siis sõideti väikese praamiga üle Pärnu jõeniidu metsa. Õieti kõik söögid-joogid kaasa, olid seal suured pidud ja vend August oli nende elu kindlasti oli väga huvitav, madal rong tuli ju Tallinnast ja, ja see rong tuli kah läbi kuidagi praamiga või millega toodi üle jõe, see rong oli suss, susla tuli tema akna alt läbi. No see pärl tuli välja kitsarööpmeline raudtee niukene tsaariaja lõpus ja, ja eesti aeg oli, eks ole, ja siis lõpuks tuligi Nõukogude kord 40. aastal peale, aga siis olime juba Tallinnas, nii et tegelikult Männiku teel, siis ema-isa olid juuksurid ja nad ostsid, tulid Pärnust ära Tallinnasse, aga ma arvan, et see oli ikka mingi soov matta vanaisa ja vanaema olid juba vanad ja siin Pärnus ei olnud vist tööd ja Volhovi vabrikule lõppenud Valtra või vabrikule suur tuubivabrikust käisid suured ookeaniauriku, käisid Valtovi vabriku nii välja ja see oli põnevaegselt ja minu vanaisa oli Valtofi vabriku kirjutaja nii-öelda raamatupidaja. Ja miks nad tulid ära, ma ei oskagi öelda, sellepärast et kõik minu elu hakkas peale juba nõmmel ja, ja nemad töötasid Tallinnas ja võib-olla ka mõne vanema venna elu oli kah Tallinnas rohkem. Vallo Järvi ja tema kas siis peale juba muusikat ja ksülofoni ja löökpille ja ta oli puhtast Estonia dirigent. Kus see muusika huvidel, kas vanemad panid teadlikult muusikat õppima või oli teil mingid muud huvid ka? Mul on väga tark inimene ja ta teadis, et on vaja ikka midagi ilusat teha siin maailmas. Ja emad on tavaliselt niimoodi siis vanem vend oli ikka see, kes tegi muusikat. Tema tahtis ise või pandi ka lapsena. Ma arvan, et temal olid, ta oli järsku niukses eas, kus hakkasid igasugused asjad külge noorele inimesele nagu täna päevarantiideigherid, eks ole, niuksed neile sisse kaheksateistaastased inimesed, kellel siis hakkavad igasugused huvid tulema, ükskõik mis tol ajal oli eesti aeg ja siis olid see Ameerika, džäss oli ja tema oli väga hea kitarrimängija ka siis mäng digitaalet, nüüd on ju kõik kangesti kitarre hullud siis oli ta niisugune klassikalise kitarriga õppis seda kõike telliti Ameerikast välja kitarrimänguõpikud, need on niuksed, suured lehed, kollased ja sinised ja ma mäletan neid lehti ja tema hoopis kuue keelega, mitte seitsme keelega nagu vanasti, kuue keelega Tartu mängu ära, nii et ta mängis täiesti Ameerika džässi ja siis, kui see Erich Kõlar ja kes praegu elab Tartus, nad olid kaks head sõpra ja nad tegid kuldne seitse. Ja see kuldne seitse oli see niivõrd populaarne oli valla, oli seal kitarrimängija trumme ja siis oli seal Ojakääru ja kes seal kõik olid kõik need, kes oma 90. aasta veel elavad ja kes mõned on ammu läinud. See oli kuldne seitse nõukogude ajal kujunes sellest välja rütmikul, siis nad mängisid rütmikutes, seal võiks tantsuks igal pool ja olid kuulsad. Kardad tegelased, kes tegelesid ikka noorel akvarelli džässi, kerge muusikaga peale. Kas ta õppis ka kellegi juures või täitsa ise õppis kitarri selgeks? Minu meelest Vallo ei õppinudki kellelegi juures, tema õppis ise kitarr, selge seepärast tänu sellele Nende nende lehtedele ja õpikutele, mida ta välja tellis, need olid täpselt sinna kirjutatud täpselt, kuidas need tuurid on ja mullid on ja ja, ja kuskilt ikka sai mingisuguste trenni ka. Aga eks ta pärast juba hakkas siis natuke tõsisemaks muutuma. Ja siis ta oleks konservatooriumis muusikakooli arvatavasti võtta. Eestis oli ju see muusikakooli ja üldse meie Tallinna konservatoorium oli niukene, kehvas seisus. Teda ei olnud ju nõukogude ajal ei olnudki üldse veel olemas, tegelikult ei tea, kus see on, üks oli seal Müürivahe vahel, üks oli seal suures mis tänaval seal Vabaduse väljaku ääres oli üks seal, nii et meil ei olnudki õiget konservatooriumi, aga meil olid professorid ja tähed, olid kõik Lembad ja Artur, kapid olid ja tähtsad tegelased olid. Nüüd lollo ikka õppis nende juures arvatavasti ka, aga siis tema õppimise aeg oli juba siis, kui oli vene nõukogude aeg oli siis tuli, Roman Matrossov oli siin ja Sergei Prohhorovi ja tema hakkas löökpilli, õppis Christian vestre, oli siis dementor nagu minulgi. Tema oli 13 aastat vanem minust, minu vend, eeskuju teile, eeskuju oli kogu aeg ja see oligi minu ema, suur. Sina pead täpselt kõik järgi tegemist, tahtikas Vallo, no kus ma aega lapse käest ei küsita, minu ema ütles, et pead tegema kõik. Käsk on vanem kui meie, kõik see oli tema ema ütlemine ja mingisugust lapse käest küsitud ja sa tahad teha või soovid teha kõik suur viga, kui me hakkame laste käest küsimused tahavad teha või ei taha teha, siis ei tule midagi sellest elust välja. Vanemad peavad suunama oma lapsi õigele teele. Aga kui ka üldse ei meeldi, kuidas siis on? Mis tähendab, le meeldi asi tuleb teha nii, et ta meeldiks talle võitlemisel. Eeskuju peab ju olema, eks ole? Ka puhul on ka väga oluline, Anne kui ka annet ei ole, on muusikute lapsi küll, kes ei ole väga andekad. Üks lohakus, teine asi on anud, kui sa ikka ei suunalast õieti, kui sai selgeks, et, et see on üks ilus asi. Jalgpall oli ka mulle väga tähtis asi. Poisid olid ümbermajalised läbi jalgpalli, mis haridusest, klaverit ja ema ütles, et kaks tundi ärritud klaverit ja kuskile ja mina olen väga tänulik emale, et täpselt kaks tundi tema ise ei olnud muusid. Aga ta sai aru sellest, et, et kuidas harjutamine peab olema, kas ma siis tegin õiget tööd, aga ma harjutasin, ma olin kogu aeg sellega nagu seoses vallu vägist ksülofoni virtuoos ja minust sai Kaczulofoni virtuoos kõike, mida Vallo tegi ees, seda seal, tema olid trummilöök, mängisin orkestris löökpillirühmas, sümfooniaorkestris, minust sai löökpillimängija ja nii me õppisime kogu aeg koos kuni dirigeerimise meni välja. Kui ta juba Estonia dirigent oli, siis mina mängisin löökpille Estonia orkestris ja vaatasin, kuidas dirigeerimine käib tänu sellele, et vallu oli seal dirigent. Ma sain niukseid pat silliselest terrigeerimised küll, et ma läksin Leningradi õppima. Ja nüüd on aeg muusikat mängida, nagu ma saate alguses ütlesin, mängime tänases saates lisapalasid. Esimene lisapala on Johann Strauss juuniori talupojapolka mängib loomulikult Eesti riiklik sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel. Heliülesvõte on avalikult kontserdilt ja kaastegev on ka Eestile. Rahvusmeeskoor ja helisalvestis on aastast 2011. Täna on päevade suvekülaline Neeme Järvi, jätkame juttu. Tänu sellele, et vallu oli dirigent mahtsaid niukseid, bot silliselest terrigeerimised küll, et ma läksin Leningradi õppima ja siis ma Leningradi konservatooriumisse kus sai päris ära õppinud dirigent, mis tähendab seda ära õppinud dirigent, sa pead, viis aastat korralikult tööttega väljevusest, saad natuke ligilähedal see misse maestro või dirigent üldendast kujutab. Kahjuks inimesed ei tea, mis eriala see on. Me siin õpetame praegu dirigeerimise kursustel. Bravo Rimski Corsa, kujuta sotsioonilt tšjom teo, see on üks ebaselge eriala, mis asi see on. Tegelikult see ei ole. Seda on vaja õppida nagu igat instrumenti arvaapil New dirigeerimist, kaeva õppide dohc, lööme üles-alla ja lähetajat läheb küll, aga see ei ole see, mis tegelikult peab olemasolevat tehnikat õppiv terrigeerimis tehnikat. Sul on tohutult palju teadmisi vaja, tuleb palju vaja partituuri õppida. Sul on vaja plaate kuulata igasuguseid teoseid. Lidia Richard Straussi alustasime, siin haruldane kontsert, oli see festival siin Pärnus, Riia orkester mängis, mina juhatasin ühe prooviga teemia, Richard Straussi kõik viis tähtsat teost ja väga hästi mängisid. Aga need olid siis tol ajal uudised, need ei teadnud keegi neid lugusid. Nii et praegu on juba klassika. 150 aastat, Richard Straussi tol ajal ei olnud veel Riho Staažika keegi tutvunud. Käisid raekoja platsis, oli Aegee, mingisugune pood oli, ostsin sealt Mahleri neljanda sümfooniaplaadid, järsku vaatasin välisena plaadid, Suprafon tšehhist, ostsin seitse tüklorida, seitse plaati olid tavalised plaadid olid, nuusutasin need küll mulle meeldis see lõhn seal ei olnud mitte nõukogu sealjuures, aga oli seal välismaa lõhnal juures tegelikult rahvademokraatia maa ja kui ma rahvademokraatiamaalt tuli, võiks plaat välja. Ega mina ei teadnud ka päris seda poliitikat, aga mulle nii meeldis, kui tšehhi filharmoonia sai minul lemmikorkester tšehhi filharmoonia eest, kuna ma kuulasin seda raekoja platsist ostetud Gustav Mahleri sümfoonia, mis oli vene keeles peale kirjutatud, maaler mina siiski, mis maaler seal niuke vale, vaatasin, panin plaadi peale. Küll oli ilus muusika, mõtlesin, et vaat nüüd mul kõik plaadistatud, kõik Mahleri sümfooniad ära tänu sellele, et ma siis kuulasin seda Mahleri sümfooniad ja selle rahvademokraatia asi ja üldse igal pool olid kõik see Ida-Euroopa oli ju rahvademokraatia ja tänu millele meie nõukogude liidus saime ka näiteks Bachi ei tohtinud mängida, seepärast oli religioosne tohtis, sellepärast ta oli Saksa demokraatliku vabariigi helile, aga teine Saksamaa eksisteeris ka, aga me näitasime sihilikult, et me nägime kääbus, operrori, poor Poola rahvavabariigis, nii et tegelikult me saime siis tänu sellele ka. Muidu ma ostsin meloodia plaati kogu aeg mul olidki fanaatiline plaadi osta, olin ja muidugi õppides Leningradis, ma nägin palju suuri vägevaid dirigente ja orkestreid ja siis ma õppisin seal palju. Räägime Pärnust, mina tahtsin meelde tuletada, millal mina teiega esimest korda kohtusin, see oli Pärnus kas 62. või 63. aastal, kuursaalis oli üks kontsert, ma ei tea, mis ta tollal kuursaalis oli, mina olin siis kaheksa või üheksaaastane. Nii-öelda, kas see oli teie esimene juhatamine Pärnus? Igal juhul, mina viisin teile lilli. Me käisime kogu aeg kontsertidel, ema tõi lilli ja ise tahtnud minna, mina tõin lilli ja siis mul on meeles, et iste sakutasite mind patsist, vaat see on mul meeles. Vaevalt et teile niipalju siis lilli toodi tollal, kui te veel noor olid, millal te esimest korda Pärnus dirigeerisid, on teil see meeles üldse? Teate, Pärnu palju kogu aeg, ma olen siin, suvemuusika oli kõlakojas, et siin oli, minul olid head sõbrad ja head inimesed olid, kes tol ajal oli turitamed ja, ja, ja kõik niuksed mehed olid ja Tõnisson oli üks akti meeskonna taanriga kontserdil tuleb ja ta on haruldane erudeeritud mees ja oli väga hea klarnetimängija, dirigeeris ja vedas seda Pärnu muusikaelu ja kutsus siia Tallinnas muusikuid ja mängisite Straussi asja ja igasuguseid asju kõlakojas. Igal õhtul oli kõlakojas kontsert tasuta. Ja vene külalisi oli ju terve see Pärnut täis ja käisid kontserdid ja venelased armastati muusikat Errektoriaga, Tšaikovskit mängitakse võimegist valssi kuskilt. See oli midagi erakordne sündmus ja nad istusid kõik seal pingi peal, ma praegu ei näe, et seal, et seal midagi toimub, niisugust, mis siis ja seal haruldane asi, muusika on ikka niisugune asi, mis tõmbab. Ja kui ta on vaba Huuse suvele niukses looduses, ilusat pärnu pärnu tõmbas ja Pärnu tõmbas suuri kunstnikke siia sellest ajast peale Taavi toest rahakas käima siin ja siis igasugused kirjanikud ja kunstnikud käisid pidevalt Taavi tööstust tõi terve Moskva konservatooriumi siia ja niimoodi esinesid ka suvel tasud laine massi lähestikku ja no Eesti on harjunud tasuta tegema. Ei ole midagi teha, et me ei ole veel, ei ole raha. Praegu on ka meie natukene ikka saame, aga, aga vähe. Ja entusiasm on see esimene asi, mis me teeme, me, eestlased, oleme niuksed, kes anname palju tasuta asju seepärast, et muidu me seda Eestit ei jõuakski teha. Kui me peaksime iga Kontserdipilet ka väga kallis ei oleks. Üks asi, aga mõtle, kui palju maksab näiteks niukestest spetsialistide siia toomine on nagu meie festivalil praegu viis orkestrit siin ja niisugune asi on midagi erakordset, kuidas seda kõik on organiseeritud ja kuidas need viisorkeetsete ära mahutatud on hotellidesse ja kas te arvate, et see kõik maksab hotelli number maksab nii palju raha ja igas orkestris on umbes 70 80 inimest ja tulevad üheks ööks siia, mis seal, mitte raharöövel, aga seal iga inimene peab saama normaalsetes tingimustes teha muusikat. Ja me pakume seda meie rahvale Pärnu rahvale, Pärnus ja, ja ma arvan, et külalistele ja Eestile, mis Eesti piim, maailma terved, need inimesed, kes sind orkestrile Paavo sõbrad ja tuttavad tulevad üle maailma kokku, nad teevad seda heast tahtest, aga seda ilma rahata ka ravi päris ei tee. Ja, ja see on üks niisugune asi, et kõik on hästi rikas, rahapuudus segab. See on tegelikult meie kurbloosus, et me me ei suuda üle saada sellest punktist aru saada, et me teeme küll kunsti ja muusikat ka keegi suunalisest aruriigini välja, et meil on selleks vaja mingisuguseid summasid, et me saame teha seda ilusat, mida me teeme hea meelega ja head, meil tekib mitte raha, aga siiski igasuguste asjadest ülesaamine. Igatahes kividest ja lendudest üle saamine segavat seda suurepärast ettevõtmist. Pärnus on toimunud nüüd niisugused festivali, aga see sai alguse just siis kuuekümnendatel aastatel, siis ta sai alguse, kus oli see suvemuusika käis ju isegi eesti ajal siin kõik ja, ja ma arvan, et siin olid laiad ja ja siin oli palju toredaid muusikuid, kes olid Pärnu heliloojad ja muusikud ja, ja uuritam, oli üks tuntud. Tema koiduvalgel oleks väga ilus, sümfooniline poeem, mida ma olen palju mänginud, oli meil väga hea sõber ja, ja intelligentne inimene ja ta leidis ka Eesti muusika suureks. Ventor oli nii, et see kammis mind tõmbas alati Pärnusse. Me arvame, et see on võib-olla kujunenud praegu maailma üks, nagu mul siin õpilased ütlevad, need tulevad üle maailma. Igal pool. Brasiiliast tuli eile Brasiilia üks õppe üliõpilased. Niisugust festivali ja niisugust meistrikursuseid ei ole kuskil maailmas ligilähedalegi panna ja on ka nii. Nii et ühesõnaga, vot nõnda uhke tolleaegne, niisugune asi on olemas, aga meil on vaja lihtsalt materiaalselt tuge kogu aeg, et me jääks pooleli, et see läheks ikka järjest edasi, mida me oleme siin, taotlesid see maja, kus me istume praegult, Einar Kelder tegi seda, et me saime selle maja kätte, tema oli linnapea sees ja ta ütles, et sa pead tegema, sul on vaja, ta ei seganud nagu paljud poliitikud teha, mis maksab, palju siis tuli, Aivar Mäe ehitas selle asja valmis, Pärnus on nüüd olla kuskil ilus kontsertsaal, kui meil ei oleks seda praegu, no kuidas me saaksime, kui meil Estonia teater Tallinnas olemas, mida 100 aastat tagasi rahvas ise kokku korjas, raha, kus me siis mängiks tänapäeva Eesti poliitikud, Savisaar ei taha sugugi endale ausammast üles ehitada, ta lihtsalt ei taha või tea või ta ei soovi või armastada muusikat, milles asi, miks ei peaks tema ehitama meeli ühe korraliku kontsertsaali ja ooperiteatri peab olema varsti ehitatud korralik kontsertsaali, ERSO-le ja ooperiteater, igasugust toob, ei taha ehitada Estonia teatrit. Tuut Me tahame ehitada ühe korraliku kogus, me saame maailma siia Eestisse tuua, et nad kuulaks minu jutu, seepärast ma olen seda nii palju rääkinud ja keeglimaani, saarlaste valitsus vahetub ja riigikogu valiti või nad ei saa aru, mis su kultuur, meie kõige suurem eksport, et asi on muusika ja meie kõige suurem helilooja maailmas on eesti helilooja Arvo Pärt, kes on praegu, et me ei räägi muidugi vanadest meestest Eduard Tubin ja kõiku Toby ja selline haruldased, aga meil on praegu Arvo Pärt, kes on kõige rohkem mängitud eesti helilooja maailmas, elab praegu meie keskel ja veidi väljamuusikast ja muusikategemisest ja kohtadest, kus meil on fantastiline sümfooniaorkester. Meil on väga hea ooper, kui me saaksime ooperid, jaga see ooper, teater, kus Estonia on, see on ajalooline koht, mis oli Draamateater draamateatriks ehitatud. Kas te tõesti kuule seda draamateatri nägime ooperit, kus pole mingit akustikat ega midagi kellelegi ei meeldi ja teevad näo, et nojah, mis me teeme, väikeriik ei ole väike riik, me oleme Euroopa liit ja me peame olema võrdses tasemes. Saksamaal pandi praegult juurde järgmise aasta. Pütschet on 1,9 miljardit eurot kultuuri peale miljonisse räägia miljard ja eurod Saksamaal ma saan aru, et tahaks surra ja seal on palju ooperit ja seal on kõige just äsja sellele pannakse tähelepanu, selle jaoks on vaja raha leida ja selles ei ole mitte raha. Küsimus mõtlemise küsimus. Inimesed armastavad väga ooperite tõsist muusikat. Saalid on täiskogu Ma räägin seda, me saame hästi teha, nii välismaale viia kui enda rahvale teha ja noori õpetatud, et tegelikult see on üks hariduse moment, et kui me ei anna head haridust oma noortele, veid ei ole tuleviku. Tallinnas on vaja samasugust kontsertsaali ja samasugust ooperiteatrit uut ja meil on haruldane koht, linnahall, linnahall missugune laevad tulevad välismaalt sisse, kujuta ette, kui meil on niisugune Sydney moodi Sydney ooperi krimiooperiteatri ja, ja on suur, mingisugune arhitektuuriline kah vahva, ilus kompositsioon, mida rahvas ütleb. Mis asi see on seal meie ooper, see on meie jaoks kontsertsaal, mitte mingisugune elumaja, olge lahked, kuulake, kuulake, kuulake ja tehke kiiresti. Me ei saa raadile minna Eesti Rahva muuseumisse. Te raiskate praegult raha selle asja peale ja meil ei ole raha, et tähtsaid asju. Et me saaksime ooperi asja, terve Eesti muuseum, terve Eesti on ainult nuuseuks, ilus maa. Muuseum peab niikuinii käima minema ja midagi tehakse. Võtke aega, tehke üks asi, mis me praktiliselt saaks kasutada. Vot see on see minuga kogu aeg, seda, kui me saaks kuidagi raadi vohada kuskilt teatud ja palju kordi rääkida, sest nad ei kuula teid. Huvitatud nendest mõtetest. Jah, meil on rasked ajad, on praegu poliitiliselt, seda ma saan aru ja see on ka üks tähtis samm, aga sellega terve maailm tegeleb praegult Eesti üksinda ei päästa seda. Ja nüüd kõlab meie saate teine lisapala kõlab Dmitri Šostakovitši romanss filmist kiin ja mängib Eesti riiklik sümfooniaorkester Neeme Järvi juhatusel. Heliülesvõte on avalikult kontserdilt aastal 2012. Jätkame juttu Neeme Järviga. Me teeme Pärnus ja meil on uhked selle üle, et me saame Pärnus teha niukseid toredaid asju, nagu me praegu teeme siin terve see nädal on midagi erakordset rahvusvaheliselt erakordsete asja seal nagu Salzburg, see on nagu viin või Berliin või ükskõik, kas seal niukseid toredaid asju ei toimu seal väga ofitsiaalsed, suured rahad on taga, me teeme seda entusiasmist ja armastame teha seda näidet oma väikest riiki ja väikest linna maailmale, et siin toimuvad toredad asjad, terve maailm tuleb siia kokku, kõik need, kes siia tulevad, lähevad siit ära positiivsete tunnetega. Kõik meie küllaldased. Kui te läksite ära Eestist, te ju ei teadnud päris täpselt, mis ees ootab, kui ta 80. aastal ära läksite. Teil oli ju Eestis tööd kenasti ja esialgu oli kindlasti raske. See on raske. Mul oli teatav nimi juba maailmas olemas, ollakse vahe liiga, tead, ja ma hakkasin Metropolitan Opera peale. Ma juhatasin kõik Ameerika orkestrid ära kohe ja mul oli töökohad ja need ei olnud võib-olla niuksed, kõige tähtsamad töökohad, aga raha teenida, enda igapäevast leiba teenida. Aga ma käisin palju maailmas ringi. See äraminek oli ikka niisuguse eesmärgiga, et ikka seda Eestit maailma või mul oli võimalus Tubinat mängida näiteks plaadi eriplaadis. Tubina helistasin päritud Pärdi, Tubina Sossaeti, korraldasime, kuidas see on niuksed. Et muretseda raha nende eesti heliloojate teoste plaadistamiseks ja, ja see oli algusest peale töö 180-st peale, ma tegelesin selle asjaga kogu aeg, Pärt ei olnud siis veel tuntud. Väärt on, nüüd võib rahulikult elada maailmas olles rikas mees, aga ka hea helilooja, aga tol ajal ei olnud, mina olen esimene, kes seal Pärdi teoseid ja kõik noored mehed olime, tegime raadios sümfooniaorkestris, 60.-st aastast dirigent Tallinnas, nii et tegelikult polnud kõik eesti heliloojatega tegemist olnud pidevalt 20 aastat samuti ooperiga. Aga Sümfooniaorkestriga ma olen kogu aeg tegelenud, nii et tegelikult see vahe oli vajalik edasi sammuda, et Eestit tutvustada maailma ja seal ei tee. Ja ma olen seda teinud kogu aeg. Nüüd ma tulen tagasi ja tahan Eestiga Eestit maailmas tutvustada. Käisime Ameerikas praegult riikliku sümfooniaorkestriga. Suur edu oli küsinud, kust me oleme, et ei tea neist midagi? Ei tea, millest me ei ole midagi selle jaoks teinud. Ega meil laulupidusid, kabeli põlev propageeris seekord nii, nagu peaks. See peaks olema igal pool praegult. Eile ma kuulsin, toredad asjad, polstri kriminaal on kõige suuremaks sündmuseks lugenud Eesti laulupeo. Kust nad sellest teada said? Jumal tänatud, tseni teine sündmus või nii-öelda jutumärkides on Ukraina lennuki alla. Et need on niisugused tähtsad asjad, mis maailmas toimunud on. Suured problemaatilised asjad v tuleme välja laulupeoga ja see on meie tunded ja meie eesti keele säilitamise moodus, kuidas me armastame oma maad ja rahvast ja kuidas me seda maailma viime, seda on vaja pidevalt propageerida, selleks on raadiod ja lehed ja igasugune vajadus seda teha, sest niisugune kaks päeva nagu veel viimata see oli, selle laulupidu oli, aga see võtab pisara silma. Et meil niisugune vägev punkt on pandud jälle meie riigile ja et nii armastame seda maad, kus me elame. Paljud on öelnud, et laulupidude aeg hakkab läbi saama. Minu meelest iga laulupidu näitab seda, et kaugel sellest Minu meelest ma nimetaks neid inimesi lollideks kõige lollimad inimesed, kes üldse suu lahti julgevad teha ja rohkem ma teede kohta ei lahenda isegi Kivisildnik, kes räägib nii rumalasti ja nii nõmedalt, kes oskab, tead niimoodi maha teha, ma ei tea, kas ta, kas tal midagi valutab kuskilt. Häbi, kui niuksed, inimesed elavad meie keskel. Noori muusikuid, häid muusikuid tuleb Eestist peale. Eestis tulevad palju, sest nüüd on maailm vaba ja siin on praegu, ma vaatan siin üht, Triin Ruubel mängib viiulit, Tšaikovski luikede järve soolot. Ma ütlesin nagu jumal mängib. Mängib Münchenis õppinud kaheksa aastat tuleb siia Eestisse, tema läheb ikka Eestis olla, elab Eestis mängida ja, ja muidugi ta on maailmakodanik. Jumal tänatud ja ta on eestlane ka veel pealekauba. Ja ost tuleb, annab Eestile oma panuse, kõik tahavad Eestisse tulla, kui meil oleks võimalik pakkuda neid tingimusi, mis maailm nendele pakub. Maailm pakub neile palju rohkem. Aga see alghariduse muusikaõpetajad on meil tublid. On küll tublid, on küll tublid, ega ei saa öelda, meil küll välismaalase, paljud, isegi hiinlased on täis kõik kohad Eestis konservatoorium, seal Hiina üliõpilasi ja igasuguseid muid õpilasi, ükskõik kes nad on, aga meil on omad inimesed ka ja ma arvan, et kui mida Eestit rohkem välismaal õppivad, seda parem. Sellepärast et siin on ikkagi mingisugune lavi vastas, ükskõik, tahad, ei taha isegi materiaalne olukord. Inimesed mõtlevad materiaalselt üldiselt vanemad ütlevad, et kuule, mis sa õpid sellest muusikast ja ütleb, et see ei toida ära, et seal tegelikult see ei ole õige ütlemine. Vil käisin amsterdami, orkester Amsterdamist. Meil on siin Lucas Green, kes on ise hollandlane, aga on Eestis juba ära eestistunud ja tema organiseeris sealt ühe orkestri sajaliikmelise kõik mängijad jõudnud muusikud, kõik mängisid pilli. Sajaliikmeline orkester, kest, raskete Šehele saad ja rooma piinijad, niisugused rasked tükid olid kavas kõike said, muidugi ei olnud ideaalne, aga see oli lood, mängiti ära ja korralikult, need olid doktorid. Need olid arstid. Need olid igasugused Te, olete tehnoloogiad, kõik, kes võimalused on nüüd kõik mängisid orkestris, miks need haritud inimesed minu meelest eestlased peavad kõik aru saama, et me peame olema kõigepealt haritud inimesed, mitte raha peale mõtlema, niipalju kui sa tahad teist eriala, sellepärast nad on doktorid ja sellepärast saavad sealt oma tööd, õhtul lähevad, mängivad muusikat ja siis tulevad, teevad turnee orkestriga ja on õnnelikud. Vot niuke peab eestlane olema. Et kui on sümfooniakontserdid, siis kontsert on läbi. Mulle kangesti meeldivad alati lisapalad ja üks minu suurimaid elamusi on olnud. Kuidas te mängisite voosaki humoreski, see oli täiesti rabav esitlus. See oli täiesti rabav esitus. Mina saavutasin väga suure edu Detroidis, kus ma hakkasin mängima lisapalasid. Kui ma ära läksin, sinna tööle, siis seal saalid tühjad, minu eelkäija saavutas oma Brahmsi sümfooniat ega nii kaugele ja, ja mitte, lisab alandada ja vägi oli, et saalid tühjad. Ma saan aru, et praam, käik, aga seal peab mingisugune retrorosin olema ja ma hakkasin lisapalaga, need ametiühingud on Ameerikas hirmsast, tugevatest emägilise mängite ei mängi, aga siis tuli ju nii, et uld ei öeldud, aga ma ütlesin, et mul on vaja täna õhtul lisapala. Siis nad võtsid iga kord, nad pidid siis hääletama ja kui nad said ühe hääle rohkem, et võib mängida ise peale, siis ma olin õnnelik, õnnelik, kes siis sai lisapala mängida. Siis ma vägist taastraifolotaanba papa, papa, papa mängijal järsku pärast tõsist kava, rahvas oli marus, olin nii õnnelik, varjus saalis, orkester sai aru, et, et kuule, see on ju meie edu seal meie tuisanud, sellele peame. Järgmine kord oli juba nii, et olid nõus, küsisid minu käest, küsisid orkester, küsisid ametiühingus, mis meil lisapalaks mängime. Ja rahvas oli tulivad kontserdid juba selle lisapala pärast, siis oli Õhtut iga õhtsama kavaga ja iga kord on saal täis ja tõdes ameeriklaste, nii kui saal ei ole teisse 100 maja ei saa palka kätte. Kes roonid täis rahvast karjuvat. Vanaks vul läks sellest muidugi 15-st aastast, võib-olla kolm aastat võitlusele selle lisapala pärast, aga siis oli ka nii, et, et siis oli ainult mis, mis lisapala ja tead, mul oli nii palju vahvaid väikseid lugusid mängida nendele nii õnnelikud tegelikult lisapalav seal üks, üks kompvek, mis tuleb alati teha rahvale, tal ei ole muusikuid tavalised, normaalsed inimesed ja neid on vaja, koguvad trakteerida kog, atraktsioon peab olema sul meeldimise Tšaikovski, aga seal oli mingisugune muude lugu, ei meeldi, ei meeldigi kunagi meeldima, aga seda tuleb ka teha meie noorte heliloojate tööd ja kõigil seda tuleb teha, aga seda teatavalt proportsioonides teha. Tegelikult on see lisapalade asi väga tähtis asi. Nii et aitäh selle tähelepanu eest. Kuidas selle humoreski kooli, kuidas täpselt sellise humoreski peale ta jällegi oleneb heliplaadist. Ilus, nii habras, nii õrn. Ma olen heliplaadis seal umbes 500 heliplaati oma elus 80.-st aastast peale välismaal ja ma olen kõik tursaki helile ära plaadistanud. Minu meelest kah tursak on üks imeline helilooja, kusjuures temalt slaavi tantsud ja ja tema ükskõik missugune asi, ta on kirjutatud seal ilus ja ma usun, et niisugune asi võib lisapalaks olla. Kuigi palju ei mängita, aga ta on tuntud inimeste hulgas, kuidagi hakkab, on kõrvu hakanud kuskilt, eks ole nagu jahtisid kohvikutes ja igal pool mängitakse. Ja just täpselt ja siin mängid suure orkestriga. Hea viiuldaja kaamel Leibur mängis haruldased iluviga kontserdi järgi mängida jaka meeldib. See on täiesti nii, nagu kui palju erinevaid variante on Sibeliuse kurvast valsist. Iga dirigent teeb seda ise voodi. Ja see oleme peale ja armastusest muusika vastu, üks armastab muusikat selle vastu, keset seda juhatab, aga Sibeliuse eksisteerib ma räägin selle kurvavahelisel ei olegi tagasi. Sellest kompvekke favo on meil niisugune, teeb kompveki säärast seal, nii et, et ei saa hingata. Suu lahti, kas tahad, on see muusika võlu, see on võluasi, kui me saaksime meie juhtivatele vaid taha kellegiga saada tegelastele need, kes tegelikult poliitikaga või riigi juhtimisega või ma ei tea igasuguste tähtsate asjadega siin vaheliselt kuidagi selle muusika pead selle igale sisse saada, vot siis nad, ma arvan, need oleks paljudel teeks paremad tööd, teeks paremaid asju maailmas. Tulemused on pool, elu oleks parem, elu oleks ka varem elus paremini. Liisa pole ka nii, aga aitäh Neeme järje, palju jõudu ja aitäh. Päevade suvekülaline oli täna maestro Neeme Järvi. Neeme Järviga ajasime juttu nädal tagasi Pärnus Pärnu kontserdimajas, siis kui seal toimus Järvi festival MINA OLEN Ülle Karu ja nüüd on aeglane mängida tänase kontserdi kolmas ja viimane lisapala kõlab Antonina vasaki. Humoresk mängib Eesti riiklik sümfooniaorkester dirigent, sest ta on Neeme Järvi aasta 2012. Ja veel üks lisapala, Johannes Brahmsi Ungari tants number viis salvestus aastast 2013 mängib Eesti riiklik sümfooniaorkester, dirigent on Neeme Järvi.