Millal te viimati kuulasite orelit, millel lõõgastasite ja lubasite end kanda õrna ja võimsesse helide maailma? Vaideid haaras mõttelend millestki kaunist jälle vast. Aga selle on inimene välja mõelnud inimese jaoks juba kaugel keskajal. Praegu liigume mõtetes viimases sajandis tänapäevani. Selleks annavad õiguse kolm Haanja maha pasteldes talupoissi. Vennad Juhan Jakobi Dannyl kriisad, kes ennast suure eneseületamise ja jonniga töötasid kuulsateks orelimeistriteks. 100 aastat tagasi sai neil valmis esimene väike kooliorel. See oli suursündmuseks ühes Haanja koolis. Algabki meie lugu eesti orelimeistrite põlvkonnast. Võru koduloomuuseum ja muuseumi juhataja Väino Kenk. Teil on siin meie tuntumate orelimeistrite nurk. Vendade kriisade nurk. Sündinud on nad kõike Haanjasse kokeima külas, kauni Pihtla järve kaldal asub nende algkodu. Meie ekspositsioonist on ka nende algkodust siin siis foto välja pandud ja see koht saigi siis kõige suuremaks orelite valmistamise keskuseks. Haanjamaal. Millega seletada, et Haanjas suhteliselt tagasihoidlikus Eestimaa nurgas suhteliselt vaeses paigas sündisid niisugused mehed, kes on kuulsust toonud tervele eestimaale? Kui ajaloost rääkida atlejate kriisat ei ole põlised Haanjalased. Isade-vanaisa Mikk on tulnud Haanja kanti, kuskilt Kesk-Eestist arvatakse Paide kandist. Aga nüüd kriisat ise on juba kõik siin kokimäel sündinud. Mis kriisade juurest tuleks rõhutada. Päris imelapsed, võib-olla nad ei ole, et kriisasitud meistriteks teinud taga püsiv järjekindel töö, et mina olen Freisades kõigepealt tõsiseid tõsiseid töömehi ja muidugi olnud väga palju omandanud iseõppimise teel, et nende kooliharidust, nende ülikool piirdus ju kolme klassiga Koke vallakoolis, kõik said nad kolm klassi haridust ja sellega nende haridus piikluski, et kõik tuli väga palju ise õppida. Kolmandaks muidugi. Ma arvan, et tegemist on ka äärmiselt andekate inimestega, kellel oli juba nii sünnipärast ütelda tehnilist taipu ja mis orelite valmistamise juures eriti tähtis muusikalist kuulmist. Plaat on ikka kõik väga musikaalsed. Neid oli siis kolm venda. Tanel, Jacob, Johann. Jah, kõige vanem on neist luhan Kriisa isade elu mahukaid 90 aasta sisse. Vanim vend on sündinud 1859. aastal. Kõige kauem elas keskmine vend, et tema suri 1949. aastal, niimoodi need nende elutee mahub siis kõik 90 aasta sisse. Miks hakkasid nemad huvi tundma orelite vastu, ehtsad maapoisid? Haanja poisid karjusid. Et muusikalised huvid olid ilmselt juba olemas, nende isal, Peetril. Ma mäletan, et mulle on räägitud, et Peeter oli valmistanud pajupill ja näiteks ja mitu pilli korraga suhu ja siis puhus neid korraga ja see oli ilmselt esimene siis orelit, mida kriisade poisid kuulsid oma isa käest. Pudinad kuulsid kõrvalt kusagilt ka midagi kõrvalt nii palju, nii et lihtsalt ei olnud kahtlemata esimesed, kes oreleid valmistama hakkasid. Ka Haanja kandis valmistati naaberkülas. Kahru külas elas Peeter tumm isade juures tuli sinna umbes kilomeeter maad. Kriisale poisid said teada, et Peeter tumm tegeleb väikeste koduorelite valmistamisega ja tihtipeale jõudsid Oksa poisid sinna jaole. Pandi tähele, iga orelimeistriliigutust jälgiti seda muidugi läheduses oli ka Rõuge nelja-viie kilomeetri kaugusele nende kodukohast. Rõuge kirikus oli orel olemas ja need eriti Dannyl kriisale meeldis alati minna kirikusse kuulama. Kui teised võib-olla kuulasid jutlust, et siis Dannyl katsus ikke poetada ennast sinna, kus köster tallasurvele. See oli siis Daniel Kriisa, kes siin, mis oma lapsepõlvest räägib. No meil on siin nüüd kirja pandud mälestused, et ma püüan siis oma võru keelt meelde tuletada, ma ise ka Võrumaa mees lugeda. Jutt käib sellest, et kuidas Dannyl kliisa saadetakse karjuda. Imelaudast karja välja, on see mulle, vitt, saadi kätte tõste kätte Anse korvikas, Maaskide korjamises. Esi ütel Hoyastaja, ela, Elaid hüvasti, sööda lehmil kõdukesed täis. Ja siis Tugorviga marju kah kodumaa lehma, Märdi mäele, Võsu Kosol pikk Hain. Ja su kasvõi suure Mariaga esile C saanud selle paika, kus kas või lepi puhma viisi kats lepa painudi tase jala alla, kolmandast hoidsin käega kinni. Veid jalatsit, lepi sõge, vaheldumisi ökova nagu kellamis Rõuge kiriku hõrila lõõtsa esiai suuga jorro. Nagu hõrylagi tegeleda. Imele Maaskaiai korjamalda atuurist sai mehe muudu pillimäng. Siin teie muuseumis võime nüüd näha vendade kriisade Eli valmistamise, areneb parandamise tööriistu. Neil on küll suhteliselt vähe. Siin on näha ka suured pildid, kus Vennad oreleid meisterdavad. Siin on väga palju oskusi tarvis. Nii väikese haridusega, päris mõistatus, kuidas orel osati kokku panna nii täpselt, sest ega nendel suurt võimsat töökoda kõrged töökoda ei olnud. Kuhu orel siis valmis ehitati? Koduloomuuseumi fondis lisade kohta esemeid on meil 118 esid ja 69 dokumenti, sadakond fotot ka säilitatakse meie fondides. Ja nüüd kõige rohkem esemeid saime meie Jakob Kriisa kodust kus neid hoidis alles Jakob Kriisa pojapoeg Helmut Kriisa. Nüüd pärast Helmut Kriisa surma, siis esemed andis meile üle tema pojatütar Helju Vaab. Eksponeeritud on meil muidugi väikene osa nendest, mis meil fondides olemas on ja mida me siis siin näeme, näeme kõigepealt tavalisi puutööriistu, eks kriisad. Nüüd Juhan Jaakob, vanemad vennad, et juba tegelesid enne pillide valmistamist, nii nagu kõik Haanja mehed tisleritööga. Küll tehti siis laudu, kummuteid, kappe, toole ja nii edasi, mida teisedki Haanja mehed valmistasid. Eks orelite valmistamisel lähebki kõige rohkem vaja just neid tavalisi puutööriistu. Aga mis siin omapärane on, nüüd oli oma tööjaotus, et vanem vend Juhan tema kodus oma kodus valmistas, siis suuri lõõtsu, aga siin Jakobi juures valmistati tina, kilesid ka metallviled. Ja nüüd siin esemetest ongi huvitav tinasulatamise nõu, siis on siin alustinavalamiseks alati valmis selline tinaplaat ja see plaadist siis pressiti siin kõrval olevat valdste abil valmis siplet, millest oreliviled valmistati. Samas näen ka veel seal dinutus kolbi, et mis oli siis nende kokku Tihutamisel vajalik. Kuidas nad siis kokku panid, kui nad igaüks eraldi oreli detaile tegid? On teada, et kriisadele juhtunud kunagi, et nende orelite ei sobinud kui kuigi need valmistatud osad viidis kodudest väga suurtele Augustena, no võtame näiteks Raplas Sid Haanjast liia asjad, töö pidi olema tehtud niimoodi, et kõik absoluutselt hästi kokku sobib. Et ei saanud enam Haanjasse tulla ümber tegema midagi, kui orel oli vaja kokku panna ja on teada, et nendel nii tore oli, ta alati sobisid hästi kokku. Aga see ongi omamoodi mõistatus, et kuidas nii vähese haridusega mehed, kelle joonistused olid kaunis primitiivsed. Et nad suutsid töö teha selliselt, et kõik sobisse orel on ikka väga keeruline mehhanism. Et saavutada nüüd selline ja sobivus, oli suur meisterlikkus, on säilinud, üks selline huvitav lookeane kre isade kohta, kuidas nemad käisid Vastseliinas nimelt Vastseliina kirikuõpetaja hõikas korra kantslist kogudusele maha, et orel vajab korrastamist ja häälestamist. Ja otsiti siis inimestele, kes seda oleks suuteline ära tegema. Päeva-paari pärast ilmus siis Vastseliina kirikuõpetaja juurde. Lihtne talumees, pastlad jalas, lihtne maavillane, ülikond seljas, sall kaelas. Ja tahab siis saada kirikuhärra jutule, saigim kiriku härrasvaatab meest umbusaldama pilguga, et mis selline talumees siis ära teha võiksin, kirikuõpetaja siis natuke aega, mõtleb ja vaatab lei sellest mehest küll nahka maad ja ütleb talle siis ära, et kaup ei sobi. Nii paari päeva pärast siis mõtlevad asja üle järele. Vanem vend Juhan siis panid korraliku linna ülikonna selga, saapad jalga, kellakett rippumas rinnal ja moodne. Ja kuldraamidega prillid nina peal, ilmus siis uuesti Vastseliina õpetaja juurde, nüüd läks jutt palju ladusamalt. Nii töö anti teha, kriisat said siis isegi head tasu selle eest. Oreli korrastamise ja häälestamise eest maksti nendele 50 rubla, see oli ja lehma hind tookord. Ja muidugi õpetaja rooli natukene imestanud, et kui remontija kohale saabusid, ütles ju ikkagi kolm talumeestele, kõik pasteldes ja nende hulgas ka kopteri isa, kes käis tema juures esimesena. Töö tehti ära, sai korralik neutreie kogudes on ka dokumente, et me võime selle sündmusega dateerida. Et see lugu juhtus 1902. aasta alguses kuhu kriisadan oreleid teinud Eestimaal, meie ekspositsioonis on siin huvitav kaart välja pandud. Et mida vaadates näeme, et Riisade orelitega on kaetud terve Eestimaa. Vanameistrit ise on otseselt saa võtnud 15 oreli valmistamisel, mis siia kaardile märgitud kaardile märgitud 1030 orelit, aga teised on siis vanameistrit siis koos poegadega teinud Eduard Kriisa tehtud orelit on siia märgitud. Siit võime välja lugeda, kui Eestimaa eripunkte vaadata siis Saaremaa Kaarma ja Hiiumaal, Emmaste Narva, Petseri, Vastseliina, Tallinn-Keila. No esimene kiriku orel sai kriisade poolt valmistatud valmis aastal 1900 Rõuge kiriku abi kirikule, roosa kirikule, Kriisa kõige suurem. Veel oli Narva Peetri kiriku orel, mis suure isamaasõja ajal äris. Riisade valmistatud torelitest on hävinud ka Põltsamaal valmistatud Suurorel aga väljaspool Eestit, nemad tolle valmistanud Peterburi kubermangu eesti asundustesse kolm orelit, Molossovitsa Maasnikovows ja saduris. Ja nüüd kõige kaugem Kreisade orel on Esto agintskaja küla koolile valmistatud seen juba Astrahani polgants. Aga siis on veel orelil, mis on ehitatud, see hästi kaugele on ehitatud Kreisade juba järgmise põlve mehe poolt poja poolt. Suure isamaasõja järel annil Kriisa poeg Harri sattus Ameerika ühendriikidesse ja tema elas seal dekatuuri linnas Illinoisi osariigis. See osariiki aps Michigani järve ja Mississippi vahelisse piirkonda. Sellesse dekatturi linnas. Harri töötas orelite kallal umbes 27 aastat 49. aastal ta alustas seal tööd, tema on seal valmistanud oma töökojas 18 orelit ja üks suurem orel oli seal 40 kuueregistriga kiriku orel, dekatturi luteri kogudusele. Ja väga suurt tööd tegi ta seal ühe väga suure, 80 registriga oreli remontimisel. See oli Illinoisi osariikides ülikoolist asusse, orel, nii et Kriisa tõi kuulsust, siis ulatub ka maakera teisele poolele. Mehed ehitasid aga kas ise ka mängisid? Jaajaa kriisade kodu oli kohaksete, kus tihtipeale kogunesid laulu ja muusikahuvilised Riisade kodus sealsamas kus tehti oreleid. Sinna kogunesid ka laulu harjutajat. Koor harjutas siin ja 1936. aastal valiti Dannyl Riisa Haanja rahvaraamatukogu seltsi Koit auliikmeks kriisade kodus armastati väga muusikat, vanameistrit, mängist, tonnil ja lapsed olid väga musikaalsed ja neil olid välja kujunenud ka oma lemmikautorid. Danieli enda lemmikuks oli, ah nüüd pojalt Rudolf näiteks on teada, et tema armastas eriti Wagneri muusikat. Nüüd kuulsa orelimeistri Harry lemmikuks oli Pjotr Tšaikovski. Kõigepealt Enno piir, missugune suhe teil endal on oreliga? Nooreliga on minul nii nagu tavalisel inimesel, mul ei ole muusikalis haridust, aga minu abikaasa oli küll kõva muusikainimene ja tumm oli tema perekonnanimi ja kriisad kuidagiviisi õudselt isegi õppisid trummide käes, seda nii, et see minu abikaasa lell, tema oli vanapoiss ja, ja tema oli üks esimesi Haanja orelitegijaid, olid niisugused kodu detailid või, ja aga siis Kriisa noorem kriisaseid, Dannyl Kriisal see oli iga päev lõuna ajal suvel ikka käis vaatamas, mis moodi Jakopitum nüüd teeb, sealise. Rääkisite trummidest elasite vist päris kõrvuti. Jaajaa. Need olid naaberkülas. See oli Kahro küla, aga kriisad olid kogemai külas, nende vahed on umbes pool kilomeetrit. Need nad naaberkülas ja millest see võis tingitud olla. Eks see oli ikka oletallil kriisale oli see nagu käsk antud looduse poolt või Kriisa Dannyl oligi õieti selle orelimeistrite juuretis, olgugi et tema oli vendadest kõige noorem, aga tema oli mõõdu kandvam, sest need tema oli ikka see, kes häälestas üldse tema idee ja mõte oli see, et üldse hakati seal oreleid tegema, sest Kriisa Dannyl enne kroonu peale minekut juba tegin, siis, kui ta oli alles poisike, juba tegi esimesed viled eesis nüüd tekkisidki need esimesed koduorelit kriisade perest läksid koolimajadesse need kõige esimesed ja kui ma saastase võis olla umbes nii 1886. või seitsmendal aastal Niisiis 100 aastat tagasi Gvere mansardkorrusega maakivist hoone endine mõisa magasiaitsiin asub Eesti ainuke orelitöökoda juhataja Hardo Kriisa. Inimene tahab ikka alati midagi jälle natuke teistmoodi, kui parajasti on sama orelitega orelite kõla, siis ka muutu politsei vahepeal nagu meil Eestis on väga palju nii-öelda romantilisi oreleid. Romantilise kõlaga, sellised tuhmid, pehmed. Nüüd on jälle suur natuke teistsuguseid saada. Teie, olete maa, kuulsa suguvõsa ainus pillimeister praegu Eestis? Momendil on jah nüüd niimoodi jäänud, et ma olen praegu ainukesena veel järele, mis peale mind nüüd hakkavad nooremat tegema, ei tea veel täpselt Teie Hardo Kriisa aitama ameti, siis vanaisalt ja vana. Olen isa käest õppinud vanaisa töid ja neid on valmis tööde pealt olen õppust saanud sel aastal, kui mina sündisin, siis vanaisa just suri. Nii et me teineteist nagu näinud ei ole. Mis arene tegemises, on see võluk? Vastus Kasi töölisus? Et on võimalik kõik käsitsi teha, mitte ta ei ole mitte nagu tööstuslik tootmine ja just see, et iga pill on täiesti erinev. Kui ta on hästi tehtud, siis võib teda nagu kunstiteoseks lugeda just need võimalused siis vastavalt ruumile igat pilli erinevalt teha. Loominguline moment selle asja juures. Teie saite ameti isalt, kui palju isa need orelit tegi? Isa praktiliselt teinud, päris uusi pille, ainult kaks, sellepärast et siin vahepeal need võimalused olid ikka väga nigelad. Aga no ole sõda, sõjas said väga paljud pillid ju siin meil kannatada olid hooldamata, need põhiline oli just nende pillide korrastamine ja hooldamine ja ja see on isegi õpetlikum kui päris uue tegemine. Aga te ise? Missugune oli esimene orel, kuhu teie ise oma käe külge panete? Esimene orel oli, mis, nagu suurem töö oli, see oli, kui Viljandis endine saksa kirik pandi kinni, sealt sai orel toodud üle Põltsamaale, sest Põldsam orel oli sõjas hävinud. See oli kusagil 53. aastal, sest varem muidugi seal rohkem nagu klahvi vajutena saab abiks olla häälestuste juures ja aga siis see asi nagu vitanud, need, see oli juba isa ja pajade. No eks isa põhiliselt ikka tegi maalin ikka abiks seal, aga aga see oli, kus juba mingi huvi tekkis asja vastu. Kui vahel oli ka tahtmine niisama õues ringi joosta. Ega seda suurt ei lastud, sest abi oli vaja ja niimoodi see huvi tuleb ka. Kust kõik need joonised pärit ja kus need mõtted tulevad, kuidas orelit ehitada? Siin on nagu kaks eri asja päris uue orelitegemine on nüüd teine asi, kui seal kapremonte ja suuremaid remonte teha, kui on tegu remontidega, siis peab ikka sellega arvestama, mis seal juba olemas on, aga muidugi ta on väga paljude erinevate tööalade operatsioonidega seotud metallitööd, puidutööd, puidutöömaht on üpris suur. Siis peab ka nahkadega ümberkäimist teadma ja mispärast oreliga juba puht akustiline küll häälestamine, intoneerimine uue pilli juures on muidugi esimene asi, peab leidma selle ruumi omadused. Kui see ruum hakkab huvitama ja saab kätte nagu need akustilised omadused ruumil, mida sealt esile saab tuua, siis on seda pilli huvitav ehitada. Üldiselt kuidagi niimoodi teinud, kui ruum ei ole huvitav, siis nagu ei hakkagi sinna üldse orelit ehitama. Senini on võimalus nagu valida olnud. Töid on nii palju, et ei jõua ära teha lastele, anda vanaisabelli, olete ained hooldanud või remontinud? Jah, ma olen nad ikka enamus kõik ära näinud, aga võib-olla käime teie väikeses töökojas pisut ringi, et näha, mismoodi siis taastub vana orel või, või sünnib uus, milles te hakkate peale, hakkab Pealt sellest ruumist peale, kus, kuhu see orel läheb, seal peab päris mitu korda kohe käima ja vaatama ja tekivad mõtted, kuhu selle oreli seal võiks panna ja kui suur ta võiks olla ja. Milline ta kõla umbes võiks olla, seda peab siis lihtsalt need esialgu nagu ette kujutama ja siis tavaliselt oleme koostööd organistidega teinud. Sest määrata ära, milline see oreliregistrite koosseis on. Sest meil orelitöökojas on abiks organist Rolf Uusväli spetsialiseerunud oma huvi, tal on selle vastu olnud oreli, millede väljaarvestamine, nii-öelda suuride määramine küllaltki töömahukas protsess. Ja siis ühtlasi oreli dispositsioone ära määrata ja siis eeltöö kõik ära teha. Arvutuslik külg akustiline. Ja sealt edasi siis juba läheb praktiliseks tööks. Muidugi häda vajalik oleks meil siin omal montaaziruum, kus saab selle oreli kohe kokku panna. Saaks ta siin ära proovida, ühtlasi juba tegemisega, kus oleks nagu lõbusam detaili valmis, paned külge, kohe näha, näed, kuidas pill kerkib. Praegu meil töökojas on niimoodi, et asjad on mööda maja laiali, vahel ei leiagi üles kusse. Videol oma montaažiruum oleks orel valmis ehitada, siinses võiks isegi selle pilli peal kontserdi ära anda, enne kui ta saab koost lahti võtta ja ära viia omale õigele kohale teise mängite. On küll, jah, olete kõik preiliga ära proovinud? Ei, seda küll, mille juurde satun, ikka ikka proovin ära. See on siin siis nüüd puutöökoda või aris tavaline puidutöökoda kõigi oma puidutöötlemisseadmetega ja kitsavõitu, aga noh, niimoodi läbi tuleb ajada, kõigepealt saab nii-öelda jämedalt materjal lahti lõigatud ja jämedalt töödeldud. Ja edasi siis juba läheb ta teistesse ruumidesse, kus läheb viimistlemiseks mitut sorti haage presse jah, ikka põhiline, höövelmasin, paksusmasin kreissaag liimipress, aga minu jaoks kõnevam tuba paistab olevat see esimene ruum, kus on juba siis puust oreliviled. Siin on jah, need teises eelmises ruumis said nagu tükid välja lõigatud ja siin läheb juba käsitsi töötlemiseks, sest iga igaregister on eri mõõdus iga Vileon eri mõõdus igal villal seinapaksused pidevalt muutuvad, nii et selles mõttes nagu tööstuslikult toota, ei tasu see asi ennast ära. Puuviljadest, missugune on kõige väiksem mõõtudelt? Kõige väiksem on viis, kuus sentimeetrit pikk kõige suuremad viled on seal kusagil oma viis-kuus meetrit pikad siia tuppa, meeli, mahugi ära. Kus see näitlejaid, kes momendil vaja olnud, teha lihtsalt, aga kui on vaja, eks, siis peame mingid muud võimalused leidma. Kõige tähtsam osa on Villel siis nüüd see keelekoht siin temal, José suukoht, laabiumi koht on kõige olulisem. Peaks hakkama vist häält kõvarstid Ma juba vaatame, mis ta on, ta võimeline vä? See peab olema väga täpselt kohale pandud ja väga täpses mõõdus. Mõõdudel ette antud tisler peab sellest kinni pidama. Aga muidugi pärast juba installeerimise ja siis ta läheb jälle, on täpsustamisel. Mõõdud seal juba siis otse õhu peal ja hääle järgi saab täpselt viimistletud suukoht kuuse orele. Need viled lähevad Samburisse Ukrainasse povi lähedal päris kaugele. No loodame, et see on nüüd viimane, mis me kaugemale teeme. Kui kaua võtab aega? Oleneb oreli suurusest. Meie oludes sime, oleme suuremat orelit ikka üks, kaks aastat vähemalt teinud. Siin on veel mõningaid viled dishääldada. Madala tooniga. Kui see kork ära võtta, siis tuleb oktav. Päris laevapedaali vile teadnud on hästi trummid ja sellise kandva tooniga. Aga nüüd teised viletsa orel koosneb puuviljadest ja tall imedes. Valmis viljad juba reas, põhiliselt seal metallitööd, ütleme see ruum siin tinasulatusahjus, sulatamine, tina, plekiks esialgselt valatud plekk läheb sinna spetsiaalpingi peale, suur trummel peksab sinna peale pingutatud ja treiteraga, siis saab ta õigesse paksusesse töödeldud. Sest need paksus ja on väga palju. Iga kümnendiku millimeetri pealt plekipaksused muutuvad, sellest tuleneb tämbri põhiliselt ja muidugi metalli koosseisust oleneb väga palju. Registrikõla, kas on ta madalaprotsendiline kõrge protsendini, see tähendab palju inglistina sealhulgas on? Ja siis veel muidugi üldse materjalist oleneb. Sest metallviled võivad ka veel näiteks vasest olla, kasutati varasematel aegadel singist, siin tsink oli odav, vot siin ei tule hea. Natukene nii, vihmaveetoru hakkab meenutama juba kui väljavilesid saarell. See oleneb nüüd täiesti korreli suurusest, aga väiksemad orelit siin ikka üle 1000 kipub minema, 1000 1600 kuni paari 1000-ni. Ühes manuaalis klaviatuuri, see on 56 tooni, pedaali 30 tuuni, aga no registreid on juba rohkem need selle arvesse, millede arv kohe kasvab, siis suured oreli tal siin kusagil viis, 6000. Vile on muidugi veel veel suuremaid, aga. Ma mõtlen nagu kontsertsaalis ja Tallinna filharmoonias kusagil 6000 paiku. Meie ees on siis rida nüüd metallvilesid. Kõik need teevad juba häält, pooleteist kahemeetrine. Ja muidugi, mis veel siis viledele erineva tämbri annab, on tema kuju. Kui need momendil koonilised viled moonda silindriline või on, siis ta kinnine vile Villem tehammel kork vastava torukesega otsas. Mis teised? Ma proovin ka ühtesid puhudes? Piuksud küll, kui ka kõik registrid lahti on ja kõik vile Tüürgavad seda õhku läheb ikka päris palju. Seda läheb jah, küllaltki, muidugi on ka juhtumeid, kus valesti arvestatud täispilli õhku ei jätku enam. Kõik registrid lahti jah, ühel momendil on nagu hing kinni. Ega need kõige väiksemad seal, need teevad väga kõrget häält üle pikusse Alt osase jalg seal nagu õhu juhtimiseks seda vilepikkuseks üldse ei loeta, mille pikkus on see ülemine osa. Siin kusagil kuus sentimeetrit pikk aga päris väikesed metall, vilekesed, kusagil sentimeetri pikkused, ainult. Nüüd ühest me ei ole veel kõnelenud orelijuhtimisest, juhtimispuldist, kust õieti orelit mängitakse. Sest see on ju ka väga täpne, peen mehhanism, aju, võib-olla mõnes mõttes, need juhtimissüsteemid võivad väga erinevad mad olla, see võib kassis olla puht mehhaaniline, vajutame klahvile, sealt läheb mehaanilisel teel kuni klapini, mis on vile alla sellega siis annab millele õhurõhu rõhu all ja siis võib ta olla puhtpragmaatiline, kus klahvi vajutame alla, sealt mööda tinatorusid saab õhuimpulsi siis pragmaatiline klapp avaneb. Või siis elektriline süsteem, kus juba klahvi küljes kontakt ja läheb siis sinna klappi kassis, klapp avatakse pragmaatiliselt või tõmbab magnetiga lahti. Seal on mitmeid võimalusi. Muidugi kõige täpsem on puht mehhaaniline orel, on ikka mehaanini noorele täpselt töötab, siis on see tunnetus kõik täpselt olemas. Saame igat tooni tüürida, Ühed, viled jäid täiesti silmapaari vahele, Mess tegelikult hoopis nurgas püsti seisavad ja mis on pikemad kui meie. Need on siis hästi jämedad hääled, siin on ka oma kaks, kaks ja pool meetrit. Puuviljad, metallvillat samuti veel kuhugi viia, viie-kuue meetrini välja minna. Ühest otsast kinni hoida. Nüüd puhume siis kahekesi kummalgi korvile džuus. Teie teete oma tööd nüüd, kuidas öelda põlvkondade järjepidevuse põhimõttel. Vanaisalt isale, isalt pojale. Aga teie lapsed suveti vahel harva saab kaasa võtta abiks, aga aga põhiliselt on ikka seotud igasuguste praktikatega ja muude töödega. Sest ma mäletan, kui teised lapsed kolhoosi läksid, siis isa ikka kombineerisin malevale, temale abiks sain, aga ma kardan küll, et kaunism pahandusi võib tulla. Tänapäeval, kui laps ei lähe kooli, vaid tuleb hoopis appi. Mu peale, ma mäletan, keskkoolis käisin, isa küsis mu isegi pooleks, teiseks nädalaks koolist. Tänasest käisime Leningradis filharmoonia orelit seal korrastamas. Ja juhtus hea direktor, oleme, lubas. Aga võib-olla võib tänapäeval kani välja tulla? Jah, ei oska öelda. Kardan, et raskusi on, teil on poegi? Kolm poega, teil on kolm poega, tähendab, noh, ühest võiks ikkagi orelimeister tulla. Loodame, ehk tuleb, järsku ei tea. Järglasi on tarvis, orelimeistrite sugu Eestimaalt ei kaoks. Eks need asjad on kahtepidi seotud, kui pillide vastu huvi tuntakse, küllap siis ka meistreid tekib. Mis on ainult orelimeistritele saladus ja mida kuulaja ei või üldse aimatagi. Kui ta näiteks kusagil orelikontserdil istuge kuulab ja mis seal pilli sees toimub, seda kuulame. Muidugi ei tea. Olen isegi sattunud inimestega kokku kes arvavad, et kogu see orel ongi ainult orelipult seal laval. Ei kujutagi ette, kui suur ehitus sellel taga päris on mis selle õige hääle annab. Ja mõnikord, kui mõni inimene siis on sattunud sinna oreli sisse, siis ta on ikka suur, orel on ikka täitsa maja suurune, võib täiesti öelda, mitu korrust. Tavaliselt seda ei kujutate ette, aga kui orelit mängida ja oreli sees ollakse? Üldse saab olla, kui kui forte's orel mängib kõrvalt kannatavad, välja olla saab, aga ta mugav ei ole. Kui oled sunnitud seal olema, siis saab olla küll. Olete olnud? Jah, kunagi Rumeenias töötasin ja korterit ei olnud, siis elasin oreli sees isegi Uusoveli harjutas ja, või mõni teine organist ja ega ei jää muud üle, kui seal olla. Veel on teile ka koduks olnud, on küll, jah? No selle tõttu mõistan veel rohkem armastust oreli vastu teie juures? Ei ega jah, midagi paha selle koha pealt küll orelil öelda ei ole. Võru väike rahulik maja Kreutzwaldi pargi juures peaaegu kõikide Eestis olevate kriisade orelitel on mänginud helilooja, koorijuht ja organist Paul Elken. Väga mitmesugust Orelnud peegeldab ka tema tegijat. Iga orel on isemoodi ehitatud ja orel näitab seda. Mida see meister õieti oli, mis tunded teda oli, kui tema seda orelit kavandas, projekteeris? On olemas orelit, kus on domineerivat rohkem tõsisemat nihukesed kargemat viletoonid aga on ka niiskust, kus on rohkem lüürikat, võiks teda romantikat, kui see sõnandiga ei oleks vasti oril jaoks. Kerge, mis kriisaureeritesse puutub, siis mulle tundub, et kriisan olnud lüürik tema orelites on domineerivad vähemalt suures osas on just Niiskust pehmed lüürilised viled. Ehkki asetamine oma aarilitessega printsiip A le oktav, mis loetakse karge oreli tunnusteks. Mida teie, Paul Elken tunnet siis, kui te ise orelit mängima lähete? Kokkuvõttes on väga hea. Ma palju muud ei mõistagi ütelda, lihtsalt on väga hea. Ja ma tunnen mitte ainult seda, et mulle see kuidagi see muusika rahuldab, vaid ma tunnen ka, et mina olen tervem ja tugevam, isegi kuidagi noorelt mänginud. Ma ei tunne oma hädasid sisena. Teie kokkupuude oreliga on ju väga kauane ammune, millal see alguse sai? Esimene kohtumine mulle orelil ka oli Väike-Maarjas. Tuli mu juurde säälne Köster Kotli Me tuntud arhitekt, Kotli isa. Ja kuna ta pidi vahepeal seal surnuid matma ja kõiksugu väikseid teenistusi pidama siis kutustaminda pihkuna temaatilisel sõnalise osa. See oli väga vana orel, see oli veel niisugune orel, kus valged klahvid olid mustad ja mustad klahvid, mis tänapäeval on mustad. Siis olid valgete sellorel veel, see on juba väga vana oreli tunnus. Aga ta hääled olid magusat ja mahedat. Veel hiljuti ma sattusin orelit kuulama ja ma pean ütlema, et ma olen väga liigutatud, kuuldes neid ilusaid, puhtaid helisid mis see vana vana oreli andis, tundus nii, et ta oli veel ilusamaks läinud veel meeldivamaks kui sel ajal, kui mina noor olin ja see esimest korda selle kokkupuutes. Nüüd mon jälle rõnga selle vana oreli juurde sattunud. Siiski mitte vana orja juurde, Võrus ei ole mitte vana, see on üks esimestest Crystaureldist küll, kuid Ta on juba ikkagi maatilin, ta ei ole nii mehaanil noorel päris nii nagu see oli, see esimene tutvuse orel Väike-Maarjas, sellel meistril pidi olema poeedi ja helilooja hing. Mulle tundub niisamuti. Ega oreli ei ole mitte ainult tislerite mehhanismide korraldamine ja nendele laitmatuks käitumiseks säädmine vaid see on ka midagi muud. See on ka Oryli meistri oma hingelaad, mis sealt välja tuleb, mis sealt peegeldub ja kriisade, viimane hästi tehtud Orelannu Rõuges. No see on üks meeldivamaid orelit juba selle poolest, et temal ei ole tavaliselt mingisuguseid rikkeid, teda saab alati mängida ja teda saab alati usaldada kartmata, et sealt midagi järsku mingi üllatus välja tuleb. Kui neil taluda teid Rõuge oreli klaviatuuri juurde, siis ma tean, et teil on olemas improvisatsioon Võru ja Haanja viisidest mis lõpus peaks üle minema tervele eestimaale mõeldud viisil. Ja mind inspireeris sealt see mõte, ma püüdsin edasi anda midagi südamlikku sooja, mida mina selle Võrumaa kohta ja mitte ainult Võrumaa kohta, vaid oma maa kohta mida me kõik armastame, et me, mina midagi selle kohta saaks oma poolt kah ütelda. Selle improvisatsiooniga. Me tuleme kõik sulaste Topside talupoiste põlvest. Oleme metsameeste ja seakarjuste lapselapselapselapsed. Meil kõigil on siiani mullal ehk. Igaüks meist on tahtnud oma orelit ehitada olla suur hingelt teolt ja andelt. Vähestel on suu olla kordaläinud. Oreliehitaja elab meis edasi. Oleme tuulelapsed. Must vari käib aknad, aga kes mulluga lagedal käis? Ta uitab siin alati, aga tuule lapsime tuba täis. Nad pilluvad pilvepalli nad mu sängiga puiesteelt. Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et vihm räägib ladina keelt. Las ta räägib. Ta sõnad on rängad. Juba mõistan mõndagi neist, kui ta katusel koputab kaua ja kõneleb Koljateist. Ikka kutsub ta kuhugi kaasa, kuid lukus on ruse hukkus. Mu toit on voodi ees toolil. Ma jäängi vist jalutuks. Aga teie lennake sinna, kuhu siit aknast ei näe. Kaugelt lennake tuulelapsed üle Laiuse mäe lennake riid Malija rupsil rukkimerel ja metsadel Peipsilt lennake läbi Võnnu, kus kõneles kerko Kell. Lennake Võrus, Vändras ja Karksis. Lennul vaadake üle vee, kuidas terendab sinine. Paar üle Albu valla üle Kaarli muuga ning kao. Üle aegade Assamalda. Üle käpa jää. Künnivao lennake üle mere, kannul puurijad, kahtlusi ja taud. Kuni leiate kivise rünka. Kiviremkalon kivine laud. Kivilaual on kivine raamat. Kivi raamatu nimetus kumab kaugele kumeralt kaanel. D giganti buss. Ikka peavad end raamatupärijaks Tarantel ja draakonsalamander ja skorpion. Komuncolus, korro Wyatterrar. Nende lahingunimi on leegion. Ikoveerivad raamatut vaevad ikka riivavad raamatut, verised vood. Ikka raiuvad siin kõik rahvad oma Tõllude nimed ja tõsi loonud. Seda raamatut, uurige täie mu sõbrad, kui mina ei saa. Seal olevat hiiglaste hulgas ka üks peatükk.