Äiksekulle neil samad näod. Ja kirikute tornid Toompea. Kaarli. See on tänase saate laul laulmas kaks naist, Benita tamme ja liharebane, kes stalinismi julmust õppisid tundma Tallinna Patarei vanglas ja Kaug-Ida vangilaagrites. Laul on pärit vangla-aastatest, keegi ei tea, ei mäleta, kes vanad loonud. Aga ta pärandati vangilt vangile ja on toodud nendest kaugetest aegadest. Tänapäeva. Selle sisu on koduigatsus, mille põletavat valu on tundunud kõik, kes vägivaldselt kodust eemale kistud. Mäletan, et taevas oli selge, ilus õhtu, läksin baraki ette, kuu paistis, tähed olid taevas ja siis selged ja siis ma kadestasin neid tähtidega, petsin puud. Teadsin, et seitsme tunni pärast on nad minu kodumaal ja mõtlen, et mina ei saa koduvad näha. Me katkestasin isegi lindu, mis taevas lääne poole lendas. Ongi, sõitis läänes EAS on nii tõsi, ma alati mõtlesin, et nemad sõidavad sinna, nagu oleks seal midagi läänest pühad suust olnud. Siiani ma ei kohe mõelda. Vladivostokis näiteks ma sain paki kodunt ja seal paki peal oli kuuseoks ja ma nägin seal, kuhu Saksamaal, et tsensor võtab ära ja viskad minema ja ma sain nii üle barjääri saidile panin Rutumal puhvaika sisse, teeb õue jänesed, mikspärast ma siis oma koduma. Laevama DMG sääs juure A U. Mul on Helgi neis solirega ruut kes meenutas veel vaikselt vaenula. Kuid minul hingeskreide ainult nutt. Kui kaugele. Siis tundsin, kuidas mu marsi sinusse mu väike Eesti. Praegu siiski ei ole muusikaline tund kuigi jah, saate jooksul kuulame ära kogu laulu. Meil on kavas hoopis kaks reisijutustust kahelt palju käinud mehelt. Mõistagi viivad needki meid aastakümnete taha ja rääkijad ei läinud reisima oma vabal tahtel. Kõigepealt külastame Tallinnas hiiul 85 aastast Oskar Milkovi endist Norilski vangilaagrite vangi. Ta arreteeriti 1945. aasta jaanuaris. Põhjus oli lasknud ennast mobiliseerida 1944. aasta veebruaris, kui okupeeritud Eestis oli totaalne mobilisatsioon. Oli sattunud kuuenda piirikaitse rügemendi suurtükikompaniisse majandusmeheks, kuna tal oli majandusharidus. Igatahes sõjas ta pauku ei teinud. Patarei vanglas oli kolm kuud, ülekuulamisel maikuus mõistis tribunal talle 10 aastat vabadusekaotust. Paragrahvi 58 üks A järgi. Edasi tuli Lasnamäe vangla, kust jaanipäeval 1945 paigutati rongile ja sõidutada Narva kaudu Leningradi, sealt Volotasse ja veel edasi Põhja-Jäämere suunas. Tema jutustus algabki sellest, kui oli jõutud tolleaegse nimega Molotovski linna kuulakem. No siis oli meil seal, käisime seal töödel, laadisime praami, sealt ei jääks selle telliskivid ja, ja isegi bensiini või õlivaadid mingisuguseid ja õhtu Me läksime, algul öeldi, et vaat, ühe praavitad tühjaks, siis saate tagasi noormehed, kõik töötavad ruttu-ruttu, et tagasi saada, toodi teine praam, ettevõtted selle TTK veel tühjaks ja tagasi vaidlesime küll vastu seal mõned ja näidata meile jätvat trellita ja toodi veel kolmas on ka veel ette ja selle tuli ka veel tühjaks teha. Esialgne pettus kohati ära usu korra seda, mis räägitakse. Ja nii oli mitu õhtut, vahest võeti üks kurb vaesus, teine grupp ja nii edasi. Seal me olime paar nädalat, ei mäleta täpselt. Ja siis ükskord sõit läks suurte sadamas, seal oli seal jäälõhkuja või midagi, mis taolist ta oli, plaadid, meid sinna, sealt tuli väga palju, mitte meie etapp üksinda, vaid tuli ka siis Venemaalt tuli ma ühega seal rääkida, ütles, et Oržist on tulnud. Aga see huvitav, et nende onnid olid hallid, kõik olid khati, pallitud ja niuksed ühesõnaga hall mulje, aga meie rahvas, kes oli kõik olid noh, nagu tavaliselt, kasukad, maamehed ja ja mustad rõivad torkas kuidagi silma, hoopis teine kontingent. Siis hakati meid laadima, Läksime laevad tähendab üles ja siis hakkasime laskma seal laevatrepist alla. Nõitasid polnud, see oli ka lauad ja siis peenad peale löödud ja kõikusid, aga all oli pimedas selle laeva need trummid. Nii kui alla jõudis. Minul oli üks väike komsfel käes olevad mõned pesutükid sees, segisti mul käest ära, müts peast ära. Ma pidasin neid kinni, aga siit sain hoopis üks igavene segadus, oli seal karjumine ja hoopide jagamine, nii et meie inimesed sinna läksid, rööviti palle, minul läks ka muidugi minema, kõik, mis mul veel oli ja läksin pimedas, siis vaba koha, leidsin ühe eestlase kõrvale, siis oli Narva maksuinspektor ja tema oli niisugune väga arglik ja kuidagi oli nii kohmetunud ja arvasime algul, et see sõit kestab, võib-olla siis 30 kolm-neli päeva väga kaua ei kesta. Aga ei midagi, see sõitis kestis üksteistkümmend päeva aga röövimine käis kogu aeg vene kriminaalkurjategijad, igasugused tüübid olid seal ja kuna neid oli palju, siis ja meie inimesi oli ikkagi võrdlemisi vähe nendega võrreldes. Noh, need olid sõjaväelased, osalt seal ja hiljem ma kohtasin ühte seal, see ütles, et tema oli olnud Kuressaares isegi olnud ja ja siis tuli välja tema jutus, ta ei ütelda, tuli välja, ta oli röövinud seal midagi selle, et sai siis Sain kokku ja sain teada, mis, mis nad kõik ka need kriminaalkurjategijaid oli. Aga meie omad olid ju väänamist. No nii ei saa öelda, et nad poliitilised ka olid. Tavaliselt oma kaitseliit ja kaitseliidu mehed, mis seal olid, tal ei olnud midagi tarvis, ta oli olnud kaitseliidus, see oli juba põhjus, et ta sai 15 või 20. Ja need tavaliselt jäid ka sinna neid. Esimene aasta juba kadusid ära, umbes üks 800 meest oli meie trimmis, aga seal laevas on viis trümmi ja nii, et umbkaudu seal kogus võis olla üks, 4000 meest. Ma ei tea, kuidas siis teistest oli, meil siis oli, aga meil oli siin-seal, karjuti siin ja seal olid hoobid. Igatahes söögist ei olnud jutt kaks-kolm päeva, ma ei saanud mitte midagi. Ja siis tuli organiseerida kuidagi seda toitlustamise asja kõigi ees trümmi all oli üks suure kasvuga. Madrus oli ja siis näida vaid see oli nagu nende bandiitidega Realis seal. No siis meil oli seestlanax, velsker Kärmas oli, tema valdas hästi vene keelt ja siis sai temal räägitud, kuuled, et mine, räägi sa sellele, tuleb kuidagi toitlustamist organiseerida. Et mehed on ju nälgas, kaks-kolm päeva pole midagi saanud kuigi toitu anti meile sisse kutsutud suured, et nõu anti mingisuguse pudruga alla leiva ka eestlastele üldse mitte midagi ei saanud see velsker kärmas, see läks siis ja siis teised venelased ka veel, kes olid nii mõistlikumad, läksid selle bandiitide pealegi juure ja siis see siis ütles, et organiseerida siis ise. No ja siis meie moodustasime seal brigaadid mäleta kui suured need brigaadid olid, brigaadid jagunesid siis kümnendikustes seadlikusse oma viletsa vene keelega, siis pandi mind ühe kümnendiku juhiks ka, nii et kui toit anti sisse, siis need brigadirid võtsid selle toidu vastu ja jagasid nende kümnendikud juhtidele. Minule sattus siis nii, et kuus eestlast ja neli venelast. Hakkasime toituma hammakad, natukene pudru, mitte midagi, mis oli, ja siis leivad ka väiksed, ma ei mäleta, mis oli 250 grammi või mis me saime. Minu ülikond rööviti ära, nii et see peabandiit kutt lasi mind kutsuda Lazimit, kutsuda üles, tema ju ronisin temaga, tavatsesin Snimaid võtta maha, vaata ülikond maha, ma ütlesin, et kuidas ma siis ülikonna, mis ma siis ta ütles ja et kui sa nüüd anna teaga siis ma leian midagi muud ka sulle, kui sa nüüd ei võta, siis leiad endiselt alt trümmi põhjast ja mina võtan vägisi ja ma sain siis nii palju kaubelda, et ta andis mulle ühed mingisugust, kellelt need röövisid, olid mingid kalisee püksi taga ruudulist, riidest ja muidugi sokke mulle enam ei olnud, need olid mul ära juba röövitud, kõik järel jäi mul kasuka vest, seda ma sain hoida ja oma palitu palitama, ikka kiskusin kõik lõhki, nii et sedagi ei tahtnud enam. Mõni aeg läks mööda, kõhud läksid lahti, olid sisse pandud, siis sealt tünnid ajasid oma tünnides omad asjad ära. Aga need tünnid olid, said väga ruttu täis, loksus kõik see asi põrandalt, laevapõrand oli puuristidega kaetud ja siis mitte, et mis seal ületünnid ja siis tulid need loksusid seal all kõik vastavalt laeva kõikumisele aval tuli jälle välja viia, viidi ka seal üles ja üks mingisugune isehakanud hävituspataljoni raudtee, politsei hakkab mul käes kinnet võtangi tündjevi üles. Mul oli õigus küll korraldusi teha oma kümnemehele, kes nii-öelda minule allusid, aga venelased need niikuinii pealismind kuulevad ja eestlased olid niivõrd vilets seda saamatut, et mina otsustasin, et ma kannan need ise üles kellegi teisega ka siis hakkasin tünni häälte ääres kinni, läksime seda kõikuvad laeva treppi üles üles laevalaele. Ja mul oli küll niisugune tunne, et ma vajun kokku, aga ma olin ju niikuinii juba poolnälginud ja, ja kõik need vintsutused ja väsimusest ja aga siiski mul imestan ise, mul jätkus nii palju jõudu seda tünni ja ja siis üles laevalaele sele tassida, seda hoidku jumal, kui ma oleks sealt alla kukkunud, oleks läbi pekstud, et siis ikkagi läksime laevaäärega, valasime laeva ääresele tünni ja saime tagastage, heitsin korra pilgu välja ka, vaatasin, et mõlemal pool laeva olid juba kaldad, et et me ei olnud suurel merel, et olime nähtavasti kusagil jõeliv. Tuli välja, et oligi Jenissei, kus meieni keerasime sisse peale üheteistkümnendat päeva sõitu 800 mees trümmis oli siis oli küllaltki tihe ja eks õhku tuli ohuga oli tõesti niisugune. Me liikusime seal enamuses kõik, ainult aluspüksid olid jalas ülal keha oli paljas, niivõrd soe oli selle suure inimmassi arvestades siis üksvahe isegi ülevalt veel päikese soendus seda laeva lage ja muidugi trummid läksid nii soojaks, et meil ei olnud enam hingata. Siis hakkasime karjuma kõik koos, et no siis tihti veel mõned luugid lahti ja siis oleks kuidagi lahedamaks, sai juba hingata. Aga muidugi veeküsimus oli veel väga suurvett anti veel sisse, aga meie inimeste Leis ei saanudki, ma nägin, kuidas üleval testija siis silmapesuviisid tilkus siis naride vahelt allapoole, siis meil on meie inimesed seal, need olid niivõrd enamus, keeled olid juba niuksed valged ja püüdsid seda pesuvett ja siis katsusid seda ikka võtta, oma janu leevendada. Noh, ma pean ütlema, et mina sain toitu ka kuidagi isemoodi, sellepärast et kui olime Lasnamäe hoovi peale, siis käisid seal kriminaalkurjategijaid, need meie inimesi röövimas ja huvitav nüüd valvur, sõdurid, need lubasid neid meie röövi teha igatahes. Ja oli ka nii, et mina sain paki kodund ja hakkasin siis seda röömisest päästa. Väikselt see naise, vaatasin ringi ka, et hüppavad minu kallale ka ja juba hakkasin seda võtma. Anss pakkusin oma naabrile ka üks miitin oli üks ukrainlane sunnitööline ja vaatan tagasi, üks mingisugune bandiit kõrval vaatab. No ma kutsusin teda siis. Noh, ta tuli ja istus ka ja, või minul leivakuivikud ja siis võid ka ja ja oli, kõik läks minema. Vaata siis seal laevas raha oli määratud toidu jagajaks ja siis tema andis mulle putru rohkem. Ütles, kas sa tead, misjaoks ma sulle annan, ma ütlesin, et ei tea. Ta ütles, et sa mäletad, et Lasnamäe hoovil sa andsid mulle seal toitu jagasid, aga nüüd ma annan sulle 10 korda kena meest paistis olevat muidugi bandiit, aga nendel on ka nii, omas voodi, aupoistega on olemas, mitu korda oli, siis oli nii, et kui mulle need väiksed röövlid spanaat tulid jälle röövima, siis hüüdsin Nikolai, tead, Nikolai tuli ja peletas need minema. Ja nii et mina käisin seal, suhtlesin kuidagi nendega ja püüdsin nendega hulgas olla ja ja kuidagi kuulsin isegi ükskord, kui nad omavahel rääkisid, et kuulge, mehed, mis te arvate, et, et me teeme nüüd nii palju siin külma, et mis nad võivad meist mõelda. Nii et igatahes nad teadsid, et nad väga halva mulje jätsid. Joomisega oli niisugune asi, et kusagil taga trümmis seal mingisugust torud käisid, seal läbimehed olid miskitmoodi torudele teinud grammil sisse, sealt vett tuli ja no mina sattusin ka kuidagi seda nende meestega ta seal ja meie omad juba ja siis tuli vett, mina sain selts. Nii palju kui ma just janu kustutamiseks said, isegi ühele oma naabrile, seal muretsesin ka veel joogivett sealt ja miskitmoodi tuli jälle kombineerida seal ja et see siis said oma elu seal edasi viia. Loksutas kõvasti peab, ütleme, ei loksunud, meri oli väga-väga hea ja väga ilusad, päiksepaistelised päevad olid ja jäätükid ujusid küll meres oli just peale jaanipäeva, aga veid ei loksunud ainult koguaegsel masinate, toolide suvin ja mürinud kostis kõrvu. Ma tahtsin veel rääkida, kuidas meil seal pasteeti, noh, trümmis oli väga palju haigeid oli seal need ükskord oli käsk, et kõik haiged küljes tuugal laevalaele, no kes siis ise roni isegi siis aidata laevalaele, need pandi siis riklasena lamama. Silm oli küll väga ilus, päike paistis, kis lasti neid voolikuga üle vett tihti vesi ravinale tihti märjaks ja siis nad õhtus kuivasid jälle ära selle ja siis tood jälle alla, no siis oli jälle raviarstiabi ikka oli ka niimoodi, et mõni tütar, laps või oli, see Arssegis oli igatahes see lasi siis ennast luugist alla, aga kaugemale ta ei läinud tualettruumist kaugemale läinud, see siis andis seal mõne tableti kellegile ja, ja siis määris venelastel paisid seal ja, ja see oli see arstid, kõik seal 11 päeva jooksul ma rääkisin 100 kõhuhaigused ja anti siis kuivikuid. Kuivikud ei saanud jälle süüa sellepärast et juua ei saanud, märgiaid midagi ei olnud ja suud olid kuivad ja suudleksid veriseks ja ajanud jälle sugugi seda asja ära, aga siiski meie trimmis ei olnud, kes oleks ära surnud, aga oli kuul tratistes trühmides olevas ka sena surnud järele kisse ära suriti, te ütlesite, kui te läksite sinna laeva trümmi, et see oli nii pime ja kas see jäigi pimedaks, see jäi pimedaks ja valgus tuli ainult essluukidest sisse luugi all seal oli valgemaga tagapool oli kõik pime ja kord tihti kontrolli ka üleval, siis üks mingisugune asjamees püüdis seal ette nime siia, siis pidid all ütlema igaüks A. Watts rokia stats, jaam missugune sul olemas. No meil olid need maa mehine, täis saanud vene keelest aru, ei osanudki rääkida ja selle tõttu oli segadus ja kelle üle 10 aasta need siis said hoopi joobunud fašistid. Aga nüüd kümneaastased nendele ei antud siis nad ise olid ju ka kõik gümnaats tänava 15 20 ja need said siis hoopis teiega, oli ka siis palju püssimehed. Konvoi, mis Tallinnas läks, see seal Molotovskis juba vahetus ära, siis anti meid teise konvoi üle ikka tihti kõikjale läbiotsimised, nii kui yks konvoi annad teisele jälle läbiotsimist, mul olid kodunt saadud back herned olid kotis, oli taskus jah, konvoi, siit läbiotsijad leidsid mind, võistkond mitte kohe võtsid ja ma ütlesin, anna kätte või ära võta ära, viskas maha, laiali, kätte ei andnud. Aga kuidas see marsruut siis kulges, läks sealt Molotovski sadamast seal Arhangelski kõrval üks väike linnakene sealt läks siis kaardi järele või vaadata seal mööda täpselt kuni Jenissei suudmeni ja siis Jenissei suudmes keeras siis seal sõitsid. Ei olnudki seal keset Jenissei jäime seisma ja siis tulid niuksed, suured pargasid, sõitsid meile ligidale, siis aeti mehed kõik sealt vaevalt nende pargaste peale nato Tinka juures kuumeid riisituudinka oli seal see väike linnakene jännis, siis suudmest veidi ülespoole Nende pargastega viidi meid siis natud inka sadamasse. Seal siis saeti maha ja jäime jälle rivisse sena ootama ja jämedat Vihma tuli, mul oli hea meel, mul olid kasuka Vestsele tihu jäi kuivaks vähemalt ja siis viiekaupa reas viidi meid läbi porilompide, seal olid poritiigid, isegi kust me läbi tulin minema, ei olnud seal midagi ümber minemist, vaid vaid tuli otse minna, nii kuidas oli hoiatus muidugi, et samm kõrvale saate kuuli nägin, üks sõdur aitas veel ühte haiget püssipäraga natukene. Et ei liikunud ühte haiget, võtsid teised tervemad oma vahele, siis talutasid neid mingisugune suur koli, seal aeti sisse, seal uks ei olnud, ukseaugud olid ainult sees. Seal olid narid. Et ja siis olime seal siis niikaua kui, kui see asi jälle selgus. Mis seal selguda tudinka oli eelpost Norrilski vangilaagrite hiigelkompleksile. Sinna surmakombinaati sattus ka Oskar Milkov esimesest päevast peale ränkraske töö, mis näljapajukil mehi kohe murdma hakkas. Kuid tal vedas tänu noorpõlve tšellomängu harrastusele. Nüüdse tuli meelde ja ta pakkus ennast laagriorkestrisse. Lõpuks saigi. See päästis tema elu. Paljud vangipõlvekaaslased aga jäid kauge põhjamaamulda. Ohtule, eks surm jää, päästaks meid. Evas enda age koju, teeb meid tugevaks. Surm ei saa seeski täis, rõõmu ei too. Me kohtusime Homme jälle kojusõitu. Ma olen üksi, kui kloor südas. Seal koduga. Koju tulles või kes? Jäi jutustas laps, kui isa suureks Oli ka teistpidi reise kojutulekuid, ehkki mitte muretuid ja rõõmsaid. Kümmekond päeva tagasi olin ma Vändra mail alustes pärnjõe sovhoosikeskuses külas Roland Rüütlil. 1941. aastal oli ta koos vanematega Misso kandis ta ära küüditatud. Isa muidugi arreteeriti kohe. Ema võeti poja kõrvalt ära Petseri jaamas. Nad jäidki kadunuks. Roland Rüütel alustas kauges Siberis 16 aastasena üksinda, eluvõitlust. Läks kohe tööle täis kolhoosipõllul töötas metsapunktis. Kõige kauem oli Obi jõel kala püüdmas. Aga kui tuli kala, oli ka kõht täis, mis siis viga? Sellest kalastaja ametist algabki tema reisijuht. Seda oli lõppenud 46. aastal oli kindel mõte, et tahaks edasi õppida. Ja et kalastamise juures kopi jõe ääres oli võimalus sõita Tomski. Siis käisin augustikuus ära Tomski linnas, energiaid, tehnikumi juures sain elektriga nii palju jutule, et ta laskis välja kirjutada tõendi, mille ka võidi töökohast ära lasta. Kooli. Kui tagasi tulin, kaloniskreek riiva kommendatuuri. Komandant oli, tuli vihale küll mingisugust õppimist ei tule. Võttis kalalt mind maha ja käskis üle kolida kolmendatuuri külla elama ja pani tööle kolhoos roodina elektrikuks. Komandandi oli ikkagi täielik voli üle lubada või mitte lubada võtta ja panna. Komantandil oli kõik võim, sellepärast et komandant kontrollis meie kohalolekut. Alul, kui 41. aastal toodi, siis iga nädal korral, aga pärast sõda siis kord kuus vähemalt. Kass käis ise kohapeal või kutsus välja ja pandi kirja, et inimene on kaal. Aga 46. aastal mina olin nii otsusekindel, et tegin komandörile selgas, et kui Tomski õppima ei lubata, sõidan Eestisse. Komandant lubas kinni võtta, et sarnast asja ei saa olla, et niimoodi omavalitsus saab ära sõita. Aga et minul oli opi jõe ääres kalastades tutvusi, hakkasin siis seda asja sättima. Et seda kinnivõtmist mitte mingil juhul ei juhtuks. Võib-olla nüüd räägimegi sellest, millal te siis nii päris kindlad reisiplaanid maha panid ja mis te selleks ettevalmistusi tegite? Ettevalmistusi muud ei saanudki olla, et riided mis on vaja kaasa võtta, ülejäänud sai tasapisi ära realiseeritud. Aga komandant oli pannud kohaliku traktoripõllundusbrigaadi brigadiri järelvalvele ja nii oli minul käimine hästi piiratud. Öösiti käisin jõe ääres, panin selle ka luu ühte väikse oja äärde. Peitsin ära põõsaste alla. Minuga tahtis kangesti kaasa tulla. Türi lähedal Anna rulli nimeline. Ütles, et tal on küllalt raha, et minu Tagidus ja tema raha küll me jõuame. 47. aasta juuni lõpus, pühapäevase päeva õhtupoolikul otsiti mind külas igalt poolt. Kuskilt mind üles ei leitud, tähendab, poiss on juba opi ääres. Sadamas tulin külas alles kella poole 12 ajal. Ja komandant sõitis kahe miilits aga mulle vastu oskasin õigel ajal hakata ühte jalga lonkama. Tõmbasin sonimütsi natuke silmadele ja suundusin rulli Anna poole, et hakata koos minema. Et komandant sõitis ees ja meie tasapisipõllu teepeenrad mööda, teises suunas Väikse jõe äärde. Et komandant siis läks teise kanti. Komandant ei oskand ju teisiti mõeldagi, kui minna jõe Sadamasse kalominasse. Aga läksime süstaga, sõitsime väikest jõge mööda oppi neid Stariitsasid, need on vanad jõeharujõgesid mööda kuni hantide kalastajateni. Seal kanuuga. Väikeste jõgede peal seiklesid nakas vahel hirmutunnet ka oli, et võidaks ikka kätte. Saadaja samad hirmud on, et ei saanud sellepärast olla. Et need kohad olid mulle väga tuttavad. Neli-viis aastat iga päev läbi sõidetud sinna kõrvale, siis inimesed ei pääsenud minul selle, anna rulliga, kui me istusime süsta, siis kõige suurem mure oli, et tema vastu peaks selle sõidule ja kui ta istus ette istmele, siis palusin tal võtta jalad endale lähemal põlved üles ja kahe käega hoida ümber põlvede kinni, et mitte mingil juhul käega hoida selle kannu servast, et ka luud on võrdlemisi ümber minevad, kes on harjunud sõitma, need kunagi ümber ei lähe ja aga oht on see, et sarnases metsikus jões on puud kallastelt koos juurtega sisse vajunud. Kevadised näed oksad ära rokkinud küljest ja siis need puud on nagu kännuga põhjas ankrus ja aeg-ajalt minuti või kolme, nelja, kuidas amplituud on siis lade tõuseb veepinnale nagu mõni väike valaskala tuleks vee seest välja, aga see mass on nii suur ja kui juhtub, siis süsta ühe alla, siis keerab ümber. Muidugi peab selleks valmis olema, kui mõlal ikka momente vees tasa. Tal on hea, siis libiseb selle otsa pealt üle ja ei juhtu midagi, aga kes ei ole sellega harjunud. Hirmuga haarab süstla häälest kinni, tasakaal läinud ja ongi ümberminek. Koju ta kaldasse ka kalda ääres põhiliselt sõitmine, aga asjad ju lähevad Venemaa, kes need kätte saab. Enda peale olin ma väga kindel ja ainult siis niimoodi, siis saime kohale, see oli meil sõita alul pärivet viis kilomeetrit, siis 10 kilomeetrit vastu vett ja hiljem veel üks paarkümmend kilomeetrit pärivett alla sõita, kus looduslikult nii dzungli moodi küll on see rägastik, et sealeid talvel võib-olla Marialised käivad mustasõstraid korjamas. Nad ei, talvel ei kuku maha ja, ja suvel on nii palju sääski, et sinna dzhunglisse küll keegi vaevalt suvel tuleb ja sellepärast mul mingeid hirmu ei allunud. Sääsed ei teinud liiga sääskede, Vaskonna võrgud võrguga. Tal on peas ja mustad tüllist algaadee läbi näha, et see päästab. Ega, ega muidu ei saa muidu kui baleviga suvel ka soe ilmaga vatikuue selge ja talimütsi pähe muidu ei pea vastu. Sääskede hammustustele olid siis kõrgvõrgud ja tuli mütsi. Mütsi ajada ei olnud. Kui võrk on olemas, siis ei ole midagi tarvis. Antid mõtlesin, kinni püütud, põgenik ei olnud meil seda kohustust way, Antid elavad täiesti isemoodi elu, me ei suudagi nende mõttesse sisse elada. Paljud isegi võib-olla elavad niimoodi, et ei ole külanõukogudes kirjas. Ja kui nõukogude võimuesindajad tahab teda kuidagi siduda elu ja töökohaga, siis ta paneb omad asjad kokku, sõidab teise kohta ja lend, aga kui võidad usalduse, siis oled väga hea sõber ja jagab kõike asja sinuga ja ja need antidega väga tore suhelda. Vandid olid mul tuttavad mehed ja nemad panid meid järgmisel päeval kaubalaeva peale. Kohev jõe keskel käigu pealt siukseid kahe nelja mehe paadiga sõideti keset jõge, kui puksiirlaev mööda sõitis. Lainetuses sai kuidagi üle ja praami peal visati väike köisredel alla. Ja siis käis seal sallale naturaal kaubavahetus. Aga need praamihooldajad olid astjak, tuttavad mehed, siis nad palusid meid Tomski nii ära viia, et vahe leia kuskile. Ja kui enne Tomskit umbes 100 kilomeetrit ühe laeva pealt reisilaeva pealt küsiti selle plaami Nummert et see oli ainukene, milline Tomski välja sõitis siis oli praamimeestel asi selge, et meid juba otsitakse ja võidakse kätte saada. Ja enne Tomski viis kilomeetrit jõekäänus nad oskasid selle praami tüürida niivalt jõekalda, see tagumise ots kohe põkkas vastu kallast, hüppasin maha, pakid visati järgi ja nime läksime Tomski linna hoopis üle heinamaade. Teisest küljest linna peal ei osanud Rambrid keegi otsida linna peal, muidugi külas, kus ma galatasin, oli mulle keegi tuttav õpetaja seal Tomskis läksin nende poole, nad tõid meile moskvapiletid rongile ja me ei läinudki mitte Tomski raudteejaamast peale, aga läksime jala Tomskis välja ja esimesed nõudepeatus läksin rongile peale. Et komantantil võis olla käsutuses vallas või 100 meest kätte ei oleks mingil juhul saanud, aga edaspidi enam siis ei olnud sekeldusi, kui me jõudsime Novosibirski, tuli ümber istuda. Õhtul kaaslasele rulli Annale, ütlesin, et vaata, kui hommikul ärkame ta ära, sa eesti keelt ei räägi ja nagu seal Novosibirski raudteejaam on hästi võimas suur hoone suurte sammastega tühe samba ääres ööbisemi ja hommikul päikesetõusu ajal, Anna küsib minu käest kellaaega. Ma ei saanud rohkem kui vaatan ringi ja juba üks mees hiilib juurde, et kuulge, et lähme kaasa. Viisid meid miilitsasse, vaatasid, et saarlased kahtlased sõitjad, aga ülemus paistis olema tee mobiliseerunud sõjaväelane. Ausa hoiakuga küsis, millised dokumendid on ja kui ta nägi, et minul oli pask olemas ja sõidupiletid siis küsis, et no kas veel raha kajastub sõidu peal maadega on ka, ikka hoiti seda ja sõitke nii kiiresti, kui saated kuskil vahele ei jää. Siis said õnnelikult Moskvasse. Moskva saime hästi ja saime Leningradi ja temas läks tapalt maha, sõitis Türile välja, aga mina sõitsin tädi juurde Tartusse ja nii olingi õnnelikult kohal ja siin kui sügisel läksin põllundustehnikumi Väimela ja võeti vastu, aga tee peal muidugi meelitas, kutsuti mitu korda välja ja anti kolmel-neljal korral aega 24 tundi, et oleks eestist tagasi läinud. Tomski oblastisse aga Baiendasin, et minu raha ei ole ja koolis käin ja ja nii vägikaika vedamine käis terve aasta, kui kevadeks olid juba kõik dokumendid korras ja plass lõpetatud, siis juba oli asjad ühel pool. Seda ühel pool olemist ei olnud ju siiski kauaks. Seda ei olnud jah, sellepärast et Väimela põllundustehnikum muudeti üle loomakasvatustehnikumi, eks see enam väga ei huvitanud. Püüdsin astuda edasi õppima Tallinna Polütehnilise Instituudi ja seal töötas ette valmis osakond. Sain etteosakonna teisele kursusele 48 aasta sügisel. Pool aastat sain seal käia aga inglise keel on täitsa ununenud ja et nüüd kevadeks ikka anda keskkooli tasemel inglise keel ära, tundus üle jõu käima. Mina poole aasta pealt võtsin paberid välja ja andsin tihemetsa metsatehnikumi, kui inglise keel tuleb kaks ilma stipendiumite õppida ei saa edasi ja kui olid dokumendid välja võetud, siis see osakonna juhataja Masing küsis. Aga, kes teile ütles, et teile stipendiumi hakata maksma, kui kahe saate? No midagi teha, paberid olid juba välja võetud ja juba astunud teemiate metsatehnikumi ja sain seal õppida poole aastad kevadeni siia vahele võib-olla üks episood veel seoses 49. aasta küüditamisega? Jah, see oli küll omapärane juhtum, seda ka elus tagant jällegi päris ära seedida, seda sellepärast, et me olime nagu õpilased ja ja ühekorraga käsutati alla saada, nii et sõidame kultuurimajja, tulevad Pärnust ettekannetega, mehed lekkima. Saime aliku kivi, rahvamajja sinna oli kogunenud ja kohalikku rahvast enamus, kõik noored kästi oodata. Ja kui keegi ta siis välja minna, siis avastati, et uksed olid kinni pandud. Istun seina ääres, vaatasime, kuidas akendega lood aknad haakis eriti ei olnud ja kui juba hakkas ametlik ettekanne, kui hakati rääkima kokkutulemise eesmärgist siis oli meil asi selge, et see asi päris õige ei ole. Ja hoidsime aknakaardil natuke eemal, et eest puldist presiidiumis näha ei olnud ja umbes 10 poissi saime aknast välja. Nime marssisime, kooli pole tagasi, aga kui nägime, et auto järgi sõidab, hüppasime kuuseheki taha, istume heki taga, nagu auto mööda sõitis ja pärast jõudsime tehnikumi. Magasime rahulikult, hommikul äratust ei olnud ja siis võeti poisid kokku ja saadeti kahekaupa küladesse taludesse kola valvesse. Ma siis ühe poisiga sattusingi ühte suuremasse tallu. Loomad kaljusid lüpsemata, pererahvas oli ära, kõik oli ära viidud. Käisime, vaatame sahvris, sink rippus karnevali, mune täis. Jahu oli, need toidukraami oli kõvasti maha jäänud ja käisime aidas, akus. Viljasalved olid vilja täis. Ja siis viimati tuli keegi esindaja, et peate valvama, et laiali ei viida ja andsime loomadele süüa ja see on nii hästi meeles, mis sa teed, endal kõht tühi ja leidsime siis materjali, küpsetasime hea koguse kooke enne õhtut me saime ära minna, sinna saadeti hooldaja. Esimesel juunil tulid siseministeeriumi mehed kolm mehega järgi, kolmandast tunnist kutsuti välja direktori juurde, ühel paistsid portfellist käerauad, siis lõi küll päris Elmu Lanka küll ikka, mis nüüd on juhtunud. Aga midagi viidi Pärnu ja Pärnus loeti ette, et on liiduprokuratuuri otsus arreteerida ja nii tuli olla Pärnu eeluurimisvanglas poolaasta kuni Oktoobri pühadeni pärast pühi viidi Lasnamäele ja hiljem Narva laagrisse ja seal kui komplekteeriti, siis juba Krasnojarski Akassija autonoomse oblasti tuimi laagrisse. Karistus oli siis Eestis tuleku eest kolm aastat vabadusekaotust ja siis istus Terrasele. Jah, samal päeval, kui hommikul dokument kätte saime, oli veel kaks meest, üks sõitis Moskvas, eks Odessasse. Ja kui väravad välja läksime, siis astusid Melita mehed minu juurde, et olete Rüütel, Rüütel, olete ajutiselt arreteeritud, pandi jällegi nagu on see Musta kangi ja viidi aatsenski vanglasse, sealt siis Novosibirski vanglaid mööda tapi korras, Tomski tagasi ja kevadel, kui esimese laevaga juba siis Danske rajooni, kus olin ennem need olid väga pikalt reisisid reisid reisideks, aga üks kõige masendavam kõige alandavam oli minule olla Narva laagris kaks kuud, seal oli saanule kord. Et hommikul, kui üles rivistati, siis kõige raskemad kurjategijad, päris mõrtsukad ja need kamandati brigaadidest veekaupa välja, kolonni etteotsa ja siis veel paragrahv 80 teesiga, kes olla laagrist ära põgenenud ja rohkem neid ei olnudki mina üksi. Ja siis ma pidin nende kõige suuremate kurjategijatega koos väikses grupis, kus oli automaat turvali automaatilis kinni, verekoerad olitis kaasas, nii et see oli tõesti masendav ja, ja väga alandav oli, et õige inimene peab niisuguse valve all liikuma. Seegi reisijutt lõppes ülimalt Minorselt. Aga mis parata, kui inimeste mõnitamine, alandamine ja kõlbeline laostamine kuulus stalinistlike kasvatusmeetodite arsenali. Kuid Roland Rüütli auks peab ütlema, et hakkaja mehena ei lasknud ta seegi kord pead longu. Taas Siberis olles rajas ta endale kodu ja perekonna, sidudes oma elu Viljandimaalt ära küüditatud neiu eviga. Kui kord lõplikult Eestisse tagasi tuldi, oli neil kaasas kolm tütart. Neljas sündis siin. Uus kodu kerkis pärnjõele avar ja kõigi mugavustega, nagu on kombeks öelda. Tütred on kõik kõrgharidusega, lapselapsi on kaheksa. Töökus ja hea pealehakkamine on selles perekonnas püsinud ainult üks näide. Ehkki nad peavad ainult kahte lehma, müüsid pensionärid Evi ja Roland Rüütel mullu riigile 12 tonni piima. Ikka tublide eesti talu inimeste kombel. Kui ka juueetseerur suurmaarjasõna ei jää kojusõidul Marvi voosi, jääks jää. Nüüd siis on laul lõppemas ja kohe lõpeb ka saade. Jäänud on üks kiri, millest tahaks rääkida kirjutab Timofei Kirillov Moldaaviast, kes otsib oma eesti sõpra Siberist, kuhu nad olid sattunud 1949. aastal. See sõber on Allan Pääsuke sündinud 1931. Viimati oldi koos 1954. aastal Irkutski oblastis. Kui otsitav ise kuulis või kuulis keegi, kes teda tunneb. Palun kirjutage meile, et saaksime Timofei Kirillovi aadressi teatada. Ja üldse, kui on soove ja ettepanekuid meie saadete kohta, lähetage kiri teele aadressil Tallinn 200 100, Lomonossovi 21, Eesti Raadio saatesari. Need aastad ei unune.