Tere tänase keele kõrvakülaline on tõlkija Piret Saluri. Teie keeled on soome, inglise ja vene. Te olete ka olnud ajakirjanik, olete hoolitsenud ja harinud Soome-Eesti kultuurisuhteid, aga alates aastast 1995 oli teil selline erakordne amet nagu Eesti vabariigi presidendi protokolliülem. Ja see protokolliülema staatus või statuut nõudis teilt mida. Sissejuhatus oli väga pidulik, väga paljudes, kuna see oli veel alguse aeg, eks ole. Riiklik ametlik protokoll oli alles kujunemas, ma teen ette kaks pisikest parandused, võib loomulikult, et ma tegelesin sellega lõppude lõpuks juba diplomaadina Helsingis alates 91.-st aastast president Meri hilisem, siis oli mu esimene suusad. Ja hiljem siis 95. aasta 18.-st jaanuarist mäletan siis Kadriorus ja et see oli see üks parandus ja teine parandus, oli see minu ametlik tiitel, mis on üks protokolliline nähtus, võib või üks tõde, oli vabariigi presidendi protokollile. Niisugused, niisugused täpsuslik ja selle kõigega ma tegelesin ja, ja nimetan tänapäeval ennast paadunud protokolliülemaks, sest nii kaua sellega keegi niisugust tööd keegi tee, enamasti liigud elus edasi. Mina jäin sinna, noh, osalt ka ehk selle tõttu, et president Meri oli nii mõelnud. Ja nüüd ma olen küll ametis tükk mitmeid aastaid juba kõrvale astunud, aga kuna ma seda õpet Ta on kui soovitakse ja üsna tihedasti, siis muidugi see see teema või see maailm või see, see asi, see ei ole minu arust mitte kuhugi kadunud, ma tegelenud sellega. Kui nüüd kuulajal tekib küsimus, et mida me siin esitlema või millest rääkima hakkame, siis see on väga tihedalt seotud keeleteemadega, sest tänane teema on esinduskeel. Mis vahe on igapäevasel esinduskeelel, eks seda tajub igaüks oma kuklatagusega, aga kui tihti me sellele mõtleme ja kui tihti me selles vigu teeme, sellest pole meil võib olla õrna aimugi ja seetõttu paluksin teilt kõigepealt definitsiooni, mis on esindusskeem, mis, mida ta hõlmab. Mida peab oskama, et öelda, et ahaa, sa oskad. Sa valdad seda teemat. Sõnad vaid ma ei oska vastata väga täpselt, aga protokoll eeldab täpsust. Eks ta on seesama hea eesti keel on esinduskeel ja teda on õige palju. Ei ole võimalik öelda, et siit maalt sinnamaale on esinduskeel ja ülejäänu on muidu niisama keel ikka seesama meie emakeel, eesti keel. Aga on muidugi teatud hulk ja kogu erisõnu väljendeid, kinnisühendeid, mis on siis esinduskeeles, nii nagu on oma terminoloogia igal teisel alal, eks ole, matemaatikas, füüsikas, loomakasvatuses ja eesti filoloog, kes, eks ole. Nii et see on see esinduskeel, aga põhimõtteliselt on see sama hea, korralik, õpetatud, haritud, ilus, elegantne eesti keel, mida me oma keeles taotleme või heal juhul silmas peame. Kas esinduskeel tähendab seda, et et mu partneriks on keegi kauge ja võõras, võib olla võõrkeelne või esinduskeelt läheb vaja ka sellises olukorras, kui me oleme siin isekeskis. Ma tean, ma võin, need küsimused ei ole, te olete ikkagi tõlkija ja kirjandusinimene, nii et ei ta kõike protokolliülema kaela ajada. Kiv tähendab, ma võtan kõik omaks, ma võtan kõik omaks ja ausalt öeldes selle julguse, kui ma siia tulin, kest, kui te selle mõttega mul see oli tükk aega tagasi esinesid, te ütlesite, siis mulle tundus, et mis nüüd õpetatud ja haritud keele kõrre kõrge filoloogia nüüd niisugune protokolli esinduski, aga siis ma mõtlesin oreli ja tõepoolest minu jaoks ja ma usun, et väga mitmete paljude inimeste jaoks ja tõde on muidugi selles, et mis tähendab me siin omavahel ja et nüüd ei ole seda esinduskeelt vaja. Maris Johannes ei ole ju ometigi nii, eks ole. See ei ole ju nii, et ma võitsin lohakalt inetust vigaselt. Vabandage, palun labaselt rääkida Hiiumaal oma naabri surmaga, sest mis asja meil ei ole, seda ju vaja, meil siin omavahel muidugi ma õpetan, siis ma kohtun ka tihti niisuguse hoiaku. Aga ma küll ei usu, et see õige on, ma arvan, et see keel annab meile endile ikkagi ju väga palju juurde. Kuule meie enesetundele, meie eneseteadvusele, enesehinnangule see on ikkagi kõik üks ja see sama. Ma ei tahaks siin keele kõrva kuulajatele rääkida kommetest ja etiketid. Aga eks see tõde on see, nagu õpetas mulle vanaema, minu vanaema käis meil palju kasvates ja karmilki muide et ega siis külaliste tulekul ei saa, niiet pühib prahi matti alla ja, ja näite, et kõik oleks justkui puhas. Vaat keelega minu meelest samamoodi. Ta võikski olla alati esinduskeel, mis ei tähenda, et see on mingi jäik ja pulkas ja kange ja ebaloomulik. Meie keel ei ole neis. Kas esinduskeeles on ka selline asi nagu keelevaist? Oi, ilmtingimata ainult protokoll. Aitäh. Narrib mind. Inglise keeles on väga oluline keelevaist ja see on meil kõigil olemas. Mina tahangi öelda eestlaste kohta, nii et meil on üleüldse üks väga hea vaist. Meid on ajalugu üsna hoolikalt kujundanud ja karmilki. Ja ma olen üsna palju ringi liikunud inimeste hulgas ja, ja ma näen, et neil on, neil on stiilivaist ja keelevaist ja käitumisei paista niisugune ma ei oska öelda, niisugune elegantsi paist täiesti olemas, see vahetevahel vajab lihtsalt pisikest tõuget, ülesäratamist ja ka keelt. Ma tõlkisin hiljuti Saarikoski Saarikoski, ütleb nii, et ta käib maal keelt kuulamas. See ei tähenda seda, et ta käib kuulamas ainult keele hääldust. Kirjanik ütleb pisut teisiti. Keele hääldust või keele kõla või kuidas häälikud reastatakse vaid ta kuulab just nimelt keelt ennast, mida ja kuidas inimesed räägivad, kuidas meie keelt tarvitatakse. Võib-olla ütlen, mina teen sedasama sest tõlkija tõlke on ja ma olen tõlkijana just sama paadunud protokolli üleval. Sest noh, neid lehekülgi on korjunud pika aja jooksul ja tõlkija on niisugune, ta elab selle keelega pidevalt, mitte ainult siis, kui ta ühest keelest teise tõlgib vaid ta katsub keele piire. Ta ta katsub stiilitasandeid erinevaid võimalusi sobimist pidevalt, kogu aeg tärkab sellega, ta jääb sellega magama, see on kuskil seal kukla ajus tagumis kuskilt vaistlikult ja sest on ju väga suur vahe, kas kas sa telgid Walther Sinuhet või Saarikoski. Aga õige ilus, voolav peab see keel olema nii või teisiti. Vaat selle esinduskeelega on samamoodi. Ja, ja ma kardan. Ma ei taha küll kellelegi liiga teha veel mu vabanduseks, olgu see patriootlik ja paadunud protokolliülem, aga mul aeg-ajalt tundub, et selline eestlaste terve keeletaju meie iseseisvuse taaskehtestamise või taastamise öeldakse tänapäeval, eks ole. Alguaegadel meile tundus kuidagi, et, et noh, meil on see puudu ja me asusime tõlkima toorelt teistest keeltest. Mina tahan muide president Meri, kes oli väga keeletundlik inimene, tänu kellele on ka minust saanud paadunud protokolli keele taotleja. Tema tõlkis. Me tegime Eesti suursaadiku volikirjade teksti. Neid kõiki tuli uuesti teha muid. Ja prantsuse keele näite pealt ja prantslased prantsuse keel alustab sõnadega, ma armas sõber, mis ei tähenda enam sõpra neil. See on niisugune. Kuulge, kui me eesti keeles ütleme, tervist. Ma ütlesin teile tere. Ega te ei mõelnud sellele, et ma küsin teie tervise järel enesetunde järel selleni, see on meil juba iseenesest mõistetav, niisugune pöördunud. President Meri tõlkis selle otse, mu armas sõber ja ta võttis enese selle õiguse ja olgu nii, seal tänini see jäigi nii. Aga kui me nüüd edasi tõlgime kõikvõimalike protokollilist tekste, kas või kutsete tekste ja tunnustes kirjade tekst, siis me peaksime juba olema ettevaatlikumad. Ja olemegi, Ma loodan ja arvan, sest ma mäletan esimeste kutsete tekstidega, mis seal on vait, inglisekeelne prantsuse keelne, soomekeelne saksakeelne, et need keeled on teistsugused. Ja kasumägel makronende grammatika ja nende nende tarvidus on teistsugune. Ja siis kujuneski välja niimoodi, et suursaadik Holzingeri või keegi, eks ole, on au paluda teid, see nüüd protokolliline, niisugune ta naljakas ehk igapäevasest tarvituses, aga ikkagi on au, paluded, külmurti selle kallal, et kas au või hea meel ja nii see kõik kujunes välja. Ja siis on koma eesti keeles inglise keeles. Siis tulevad kriipsud punktiirjoon, sinna kirjutatakse käsitsi. Ja siis tuleb jälle komadest käsitseda. Nüüd probleem oli selles, miks nii? On au paluda teilt? Me kutsume, võiks ju ka nii, oleme, kutsume proua Salurit sinna ja tänna. Asjadel on seletus, et see on sellepärast, et see nimi oleks nimetavas käändes. Et me ei peaks hakkama mõtlema, palun, minu neiupõlve nimi on Rõuk. Mis te selle rõhu kiida Rõu kuuga teete ja kas te panete ülakoma või mis moodi see asi käib? Täpselt samuti. Lennart Meri nime imi, mis on tekitanud väga suurt segadust Eesti kultuurile Kuidas sa ise nii et need neid asju tuleks ja tuli siis juba tähele panna. Nüüd veel, kui me nüüd oleme selle juures. Oleme selle asja ütlen veel ja oleme. Oleme selle kutse üles seal edasi tuleb nüüd, kes kutsuti, ja nimi tingimata ütlen komade vahel, siis edasi on inglise keeles tihti often, kes pakub või kes mingi õhtusöök lõuna, meie protokollis kirjatargad tollal kirjutasin ka suursaadiku poolt pakutavale õhtusse. See kõlab küll. Teen Lehtad krigisevad. Ja siis tundus, ütleme ausele keele tarvitajale eesti inimesele, kellel on terve keelevaistu, et sinna ma liigun jälle, eks ole, tundub, et võib-olla käibki nii. Võib-olla et see meie igapäevane keel ongi kuidagi natuke liiga noh, ütleme, et äkki on liiga lihtne, ei ole, küllaltki eile ei ole sulgi küljes, see oli tükk tegemist, kuni me saime selle väga lihtsasse vormi sel puhul vastuvõtul aastapäeva puhul valla juubeli puhul, eks ole. Sünnipäeva auks. Me tegime kutse tekstidele eile Ühele kooli, ma ikka teen kui küsimuseks samad hädad, mõtter, sest kuskilt me oleme oma rahva keelevaistu ka esinduskeele kaotanud. Traagiline ei ole, ei, ei, me oleme seda vaistu seganud, nad, ma ütleksin nii. Edasi, oleme veel kutse, oleksid seejuures see on eralile kõik, et millal see, mis puhul on, eks ole, kuskohas on tingimata tuleb kirjutada mitte tänava aadressi, vaid noh, seal botaanikaaia palmiaed, eks ole, meie kooliat pidusaal ja nõnda ja siis paremal all nurgas peab olema siis ikkagi ikkagi palve meie kutsu ja vallavanema palve, et saaks teada ka, kas külaline ikka tuule ja seal on tänini tihtilugu see väga peen ja elegantne. Ja nüüd ma olen irooniline, Errezzbeebee. Alati, kui lähen, ma vaatan võõrsõnade leksikonist. Ma tahan täpselt teada, mida see ikkagi tähendab. Ja ma unustan selle jälle ära, kuna ma ei valda keelt. Minuga nüüd ostsin, ma pean. Olen pidanud teadmedi andeni ja see tähendab väga lihtsalt prantsuse keelest palume vastust ja miks siis me peaksime, peaksime ausale valla kodanikule saatma niisuguse niisuguse pepsi? Ma ütleks, et kuulge, see on ju sõbrad, see on Knix Marichen son kadakikus, eks ole. Tähtede kombinatsioonid seal paremal nurgas, kui me võime kirjutada meie kaunis eesti keeles, palume. Vot niisugused asjad on ja need on mulle südame peale jäänud, see on lahustunud juba see, see ei ole enam ütleme nii päevakorral ja nii igapäevane leib mulle trikist. Aga seda ikka veel on ja mul selles mõttes on heameel oli tulla siia, et ma võin neid asju rääkida, mitte nii väga õpetlikud, ma ei taha olla mentor. Aga et me võiksime uskuda iseennast, rohkem oma ka esindus keelata. Kutsest juba juttu oli lugege ette üks kutse, mis teile tundub, et, et nii võiks olla, et siin on kõik selge, et siin kogu see nii-öelda kutse tekst, mis on muidugi parem oleks seda vaadata nii-öelda silmade paberi peal, aga, aga noh, et mis, mis vormis see on ja eks siis jääb see kõlama ka kui, kui pidulik see tekst on või vastupidi, noh, kui informatiivne. No ma loen, kui palju sellest nüüd abi on? Asutuse või kooliasutuse direktori nimi on Juhan Saar. Ja kutse on siis direktor Johan saarel, vot see direktor on tiitel, eks ole, see vabariigi presidendi protokollile, nii direktorile on saarel ja ta kutsub, Tal on abikaasa ka ja nemad kutsuvad mõlemad sise ja proua Helle saarel. On au, on heameel, on rõõm. Kuidas nüüd me tahame, kui ametlikud. On hea meel paluda teid, see teid on suure tähega ja siis on ka. Ja siis on kriipsud, kuhu me kirjutame käsitsi, vaadake, mis muidugi kirjaliku protokolli siis ka tänapäeva protokoll hindab iga käsitsi tõmmatud PSU printerid on kõigil ilus käekiri on, ainult mõnel. Ütlen ütlen ma natuke nii, eks ole. Ja siis on nimi, palun, palun, palun teid. Võib-olla kutsuti mind, eks ole. Ja võib-olla kutsuti mind selle tõttu, et ma olen midagi tõlkinud, siis võib sinna kirjutada tõlkija Piret Saluri ei ole käändesse pannud. Ja siis vastuvõtule. Meil on vastuvõtt, lõunaõhtuse, hommikusöök, teelaud, kohvilaud, kõike seda võib ka kirja panna, see tuleb kirja panna. Sest ma tean, mis mind ootab, siis, kui mind kutsutakse lõunale, siis ma võib-olla teen nii, et ma suudan selle lõuna ära süüa. Eks, ja lõunale meie asutuse juubeli auks või puhul. Ja siis on nii, et botaanikaaia palmimajas on see vastuvõtt, eks ole, sinna kirjutatakse ruumi või hoone või, või maja või, või nimi, sinna ei panda, tänava aadress. Nüüd tingimata nädala pääl kuma. 22. oktoobril 2005. punkt A-punkt. Näitasin prügimis mati all ei käiks, eks ole. Ja kell 18 null ja siis vasakul on rõivakood, selle jätame täna kõrval tume ülikond. Ja siis on aadress tänava aadress tuleb siia kloostrimetsa teemia põletamised ja paremal, mitte seerias reedee, eks ole, vaid vastust talume või palume vastust telefonil. No vanamoodsa inimesena ja protokoll on ikka natukene vanamoodne. Ma ütlen, et ega meiliaadressi siiani väga ei. No vabatahtlikud, teise ma kunagi ei kirjuta. Aga ega ma nüüd riiklega kirjutatakse, et niisugune on tekst ja kõik on väga lihtne, eks ole, ja kõigest saab aruga. Jah, seda saab isegi aru kuulates teksti. Ja nägemata lihtsuses ongi ju sellega mitte sellepärast selles, et me kirjutame Ressepi. Ma tahangi öelda seda, et veel rõhutada, et meil on meil, eestlastel on väga hea keelevad menukamaid meelitanud. Ja ma tahan öelda veel seda, et meil kuskilt on meil see alaväärsus, kompleks, talupojad ja talupoed. Me kõik oleme kuskilt taluperest pärit, ka kolmanda põlve haritlased on ikkagi. Aga me ei tohiks ära unustada seda, et me oleme olnud väga haritud, talub meil oli üldine lugemisoskusi 1800, mitte meil on omakeelne ülikool. No täna on nüüd ülikooli 375, aga see kohe meie keeles. Aga omakeelne ülikool varsti 100 aastat. Ja seetõttu oleme pisut õnnetu, kui me otsime oma identiteeti ainult rehetarest, me oleme sealt ammu välja astunud. Ja, ja toime nüüd niimoodi öelda. Et meie identiteet ei ole ainult kamajahu ja kaerakile vaid meie identiteet on ka kaasaütlev kääne, mida teistes keeltes õieti ei ole, me teame seda filoloogid hästi. Ja võib-olla see julgustaks natukene oma seda eesti keelt pidama ikkagi tõsiselt haritud, intelligentseks ja elegantseks keeleks, taandas. Väga elegantselt kõneleda, aga mina viin jälle siis jutu sellisele praktilisele teemale edasi. Mäletan, ammusest ajast oli üks n saari saade, kui ta oli hulluks minemas. Anti aukirju ja Augeri ise oli niimoodi üles ehitatud, et ta eeldas käänet ja inimese nime seal, kus eeldati käänet Enkenetud. Kuidas vormistada siis seda aukirja, kui ma tahan ikkagi inimest tänada ja kellelgi ei ole piinlik? Ei kuulajal vaatajal, saajal. Ei, see kõik on võimalik ja samas grammatikas või kuidas ma ütlen, salagrammatikaga kaasa on kirjutatud muide ka näiteks meie ordenit patendid, Eesti teenetemärk, keda ma mäletan. Ja kuulake, palun, see kõik on võimalik, aga tuleb kasutada jälle seda kütet. Meil on väga tore süüte. See on nüüd nali, ma kujutan ette, lihtsalt. Tähendab päris tõsiselt ülepeaminister Juhan Parts, niisugust, mul on küll üks tema niisugune tunnustuskirjaga, ma mõtlesin, et ma teen natuke teist tunnuste tehteedeeneid Eesti riigikantselei kultuuri edendamisel. Noh, aga me võime edendada ja palju teisi asju, eks. Nii on Eesti vabariigi peaminister, siin on muide Eesti vabariik suurte tähtedega, ma tahaksin natuke hiljem nende tähtede juurde tagasi tulla. Ja peaminister muidugi Väiksega. Nii Juhan Parts, nimi peab ikka olema, inimestel peab olema nimi otsustanud austada teid, vaat siin on see nimetava käändevõti jaguma. Ja nüüd on siis kantseleiametnik pere Piret Saluri või või kedagi teist, kellel on jälle, kelle nime lõpus on ka jälle kumavad, süüte tahab katkuma saata. Eesti vabariigi valitsuse tunnustuskirjaga. Saab ju küll, eks ju. Ja on väga lihtne ja saab ette lugeda ka. Ja selle pea juuksed peas püsti ei hakka jätud kargama. Võtan selle omaks, et nende tekstide väljatöötamine see on võtnud aega. Tähendab, siin käib ju ka kogu informatsioon olema, sa ei saa ju midagi ära jätta. Aga nüüd oskab nõu anda. Eks see olukord, kuhu teie sattusite, meenutame siiski 80.-te lõpp, 90 tegi, see oli aeg, kui me rääkisime ka meie esinduskeel oli ka teistsugune, meid puudus ju selline järjepidev. Soo, ja, ja 30.-test, ütleme, oli siis Eesti esinduskeel ikkagi ka juba 10 iseseisvusaastaga välja kujunenud. See oli jälle pisut vananenud, seda ei saanud kustutada. Ma olen neid näinud ikkagi kutseid ka siis, et kuskile peab toetama. Loomulikult, ja siis olin ma küll tänulik. Mul juba siis ikkagi tõlkija kogemus, nii suur oli, et ma sain sealt kuidagi abi. Minul on nüüd küsimus, kas saatekülaline võib ka küsimusi esitada, no saatejuhile? Selline ootamatu ettepanek, olgu, meil on kõik lubatud. Noh, nii, nii ta mulle alguses ütlesite rihmaga vastatav, vaatan, proovime, mida ütleb teile. Kui te loete ajalehes või netis vastuvõtukeskus vastuvõtu kesk üks sõna oli ka veel riiklik vastuvõtukeskus. Riiklik vastuvõtukeskus. Vaat ma ei tea. See tekitab nüüd küll segadust, vastuvõtukeskus. Toimuvad mingisugused vastuvõtud, nii toimuvad vastuvõtud, aga miks nad toimuvad keskuses? Teine võtab vastu, ei tea. Mulle oli hoopis teine tähendus, otsustatakse luua riiklik vastuvõtukeskus rüütelkonna hoones. Mina loen ja mõtlen täiesti süütult. Miks nad need põgenikud sinna rüütelkonna hoonesse viivad ja siis saan alles aru, protokolliline esinduskeel peab olema väga täpne, nii nagu hilinemine või täpsus on kuningate viisakus. Selle niisuguseid mitmetähenduslikku siin ei tohiks olla. Mõeldud on tegelikult esindushoonet, kus võib korraldada vastuvõtte. Eks ole, aga mitte vastuvõtmist pakkuda lõunaid õhtusööke. Ja seal oli pärast kirjas ka seminare ja niisuguseid asju. Võib-olla et külamees Kaarel loeb nüüd seda ja arvab, et tema keelevaist on jälle vale. Et need asjad peavad õppis nii olema ka ei ole, et me peaksime olema täpp. Seda ma tahan. Aga kuidas nüüd siis nimetame, ma ütlen, esindushoone, sest seal ei ajaid vastuvõtud ja pagulasi seal kõvasti. Kuulaste teemale. Minul tuli, see ei mõelnud ja tuli mul veel igaks juhuks. Et mängukeskused, milleks nimetatakse mänguasjade pood, muide täna vaibaparadiis ikka. Aga ma veel ütlen, et mul on. Tuleb tähele panna midagi rikutuse aste on täiesti märgatav. Aga kui juba teadmistega naine mul siin kõrval istub, siis üks kirjavorm on veel see ametlik kiri. Üks asi on see, kui meie omavahel vahetame meile, teeme plaane, mida küsida ja mida vastata võiks ja aga, aga kui ma kirjutan mingit ametlikku kirja jällegi, saades ingliskeelseid kirju, siis ma näen neid lõputuid viisakus, pöördumisi, see kõik tundub mulle kuidagi selline veidi nagu üle pakutud, aga ma saan aru, et see kuulub sellesse kirjavahetuse, maali. Ma ei tea, mis teile just ülepakutud tundub, võib-olla tundub diplomaatiline noot, mis algab nii, et kasutab võimalust, et avaldada oma suurimat lugupidamist teni las ta olla, sellega me puutume ise harva kokku, see on välisministeerium ja saatkond edasi. Ja ka see on eesti keelde tehtud tõlked. Päris hulka tegemist oli, aga me oleme selle tõlkinud. Aga need teised ametlikud kirjad, no nendega nüüd vodka jälle ei tohi üle pingutada, aga viisakas peab olema. Tähendab, pöörduda tuleb ametlikes kirjutes ikkagi tiitliga ja pead teadma, kelle poole pöörduda. Initiitide ongi nüüd nii, nii nagu ma ütlesin, et minu tiitel võiks olla tõlkija praegu. Kunagi oli vabariigi presidendi protokolliülem, neid tiitleid peab teadma, need on olemas, eriti kui me pöördume kõrgemate isikute poole ja need on maailmas siiski üsna kinnistunud, tähendab, me oleme väga ebaviisakad, kui me neid ei kasuta. Midagi ei ole parata, Eestis on neid vähem, sellega meil kuningaid ei ole. Aga kui meil kuninganna nagu nüüd on Rootsi kuninganna Silvia ma ütlen praegu meelega poolikult Tartus, siis tema tegelik tiitel on tema majesteet Rootsi kuningannaks. Aga jätame selle kõrval meil endal Eestis. Ma seda juba parandasin, eks ole. Et Eesti riigipea ametlik tiitel on vabariigi president ja kui me saadame kirja, siis me kirjutame ikkagi lugupeetud härra vabariigi pris. Aga miks me ei kasuta seal Eestis, Eesti vaba? Ei ole vaja, sest meil on põhiseaduses nii kirjas? Ei, ma ei mõtle omast peast välja need paadunud protokolliülem, vaat see on põhiseaduses kirjas. Nüüd siin on üks kariõite, selles pöördumises on kaks kari, üks kari on see niisugune, et On hakatud ja ma vaatan, praeguse õnneks taandub kirjutama lugupeetav kõnedes pöördumised, lugupeetav publik, lugupeetav peapiiskop. Et justkui oleks siis, kui lugupeetud ja justkui oleks lugupidamine ära lõppenud. Ja nii põhjendataks. No ei ole nii, eks ole, see ei ole tõsi, me teame, et see tahab natuke parandamist, me ütleme ikkagi, et lugupeetud ja me teame, mis see kesksõna on ja mister ja nii edasi, aga päris kõike ei maksa tülitada eesti keele grammatikaga, see on õppinud televäga, armas, võib-olla, aga mituteist. Ja edasi on siis härra vabariigi president, mis eesti keeles sõbrad, kirjutatakse mõlemad sõnad suure tähega, kui ta on biitlid, sellega on olnud ka tükk tegemist meie grammatika ametinimetuse kohta, ütleb, et on väike. Ja ma mäletan, et Tartu Ülikooli inimeste pea veel mitmete mitmete istega me oleme seda asja arutanud ja tegelikult võiks neid oli asjad meil keele hooldes kord läbi vaadata. Kuidas me siis nüüd otsustama, mismoodi on, sest teatud tiitrites rahvusvaheliselt see ka nendes keeltes, mis muide ei kasuta suur täht väga palju, noh näiteks saksa keel kasutab ju nagunii nad on suure tähega ja viimati kui ma tegin Postimehel üht juttu pisikest kirjutist vabariigi aasta pärast, siis Me saime keeletoimetaja aga siiski niisuguse kokkuleppe, tähendab, mina ei taha kellelegi peale käia, inimene räägib oma tõdest, on keeletoimetaja eesti keele käsiraamatu leheküljel 70, kus on juttu nendest nendest asjadest, suur tähesti ametinimetusest on kirjutatud Suur-tähe ülimuslikkusest ülimuslikkusest, erilise austuse märgina ametlikest tiitlitest. Ja vot see on argument. Nii et palun, kui me pöördume vabariigi presidendi puhul, kui me saadame talle kutse siis võiksid need mõlemad olla suurte. Nüüd, kui me räägime Eesti riigipeast võõrkeeles, siis ta muidugi on Eesti vabariigi president, sest muidu võib segi minna Soome. Kui ma näiteks kirjutan oma tekstis, et kontserdil oli ka president Ilves siis president käin mul, kus siis on väikesel ta paremal. Muidugi president Toomas Hendrik Ilves justkui viisa ja siis niisamuti on presidendi abikaasaga. Kui me tahame tiitliga mitte eksida, siis me ei ütle kunagi ainult proua Ilves või siis tagasi minnes proua Rüütel või proua Meri, vaid me ütleme, meil on nii Eestis mõlemad nimed, eesnimi, perekonnanimi, proua Ingrid Rüütel, proua Helle Meri ja praegu siis proua Evelin Ilves. Aga eesti rahvas ehk peab selle nüüd meeles, et me ei ütle mitte iial ja mitte kunagi proua president, mida ka mõned teised keeled. Aga meil on ikka Soomagi meie jutuajamine Piret Saluri ka meie oma esinduskeelest Eestis kauem kui. Üks saade seetõttu jätkame samal teemal juba nädala pärast, aga täna aitäh kuulamast, ütleb toimetaja maris Johannes.