Aitäh eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Pole ju saladus, et inimesed on sotsiaalsed loomad ja vajavad teineteist. Nagu pole ka saladus raevukat vihast, millega meestilisi teinekord postitatakse. Siia võiks välja mõtelda nüüd midagi seaduses laadset, mille järgi näiteks armastus on võrdeline distantsi suurenemisega ja viha, vastupidi, kasvab siis koos kauguse vähenemisega. Tiha probleem tuleb seega esile kitsastes tingimustes millest ühega kaasneb palju pahandust ja kulusid. Ja see probleem on nii tõsine. Nähtusele otsustas tähelepanu pöörata USA suurim päevaleht Washington Post. Nimelt on viimase üheksa päeva jooksul katkestatud juba kolmas lend reis ajendatuna eesistujasoovist langetada oma seljatuge kes on natukene pikemad või siis kogukamad, teavad kindlasti, millest jutt käib. Oled end pärast esialgseid õhku tõusmise manöövreid ja turvavabastamist lubava signaali järel järgmisteks tundideks enam-vähem mugavalt sisse seadnud. Kui tunned, kuidas eesistuja seljatugi jõnksatama tahab poole ja alustab keskaegse piinamise. Mõned kiruvad sel hetkel julma Katust, teised suunavad ihknet lennukompaniid liigsete pingeridade pärast ja oma vaikiva kuulirahe saab kindlasti ka eesistuja. Võib-olla on ikka selline ajalugu õpetanud meid vaikivalt taluma, aga mujalt maailmast leiab keevaverelise maid inimesi. Niisiis on viimastel päevadel pidanud juba kolm pilooti tegema keset reisi raske otsuse ning otsima vahemaandumiseks sobiva lennujaama sest reisijatesalongis on seljatoe probleem võtnud ähvardava vormi. Viimati katkes reis esmaspäeval, kui 32 aastane ameeriklanna hakkas ees istunud kuduvad sookaaslast vihaselt sõimama, kuna tooli julgenud oma seljatoega tagurdada tema mõttelisse ruumi. Väidetavalt olnud tabanud naise pead, kes oli juba niigi endast väljas, kuna oli pidanud hiljuti matma kaks koera. Vähemalt nii seisvat hiljem politsei nõudel koostatud seletuskirjas. Seal tunnistanutega vähesel määral aset leidnud sõnelus. Episoodi. Kolme reisisaatja sõnul olnud aga toosama isik väga sõjakas ning lisaks ähvardustele reisisaatja tead ära sureksid hakanud nõudma ka lennuki silmapilkselt maandamist. Kuna selline otsus on piloodi haldusala, siis räägib poolel teel maandunud lennuk ise olukorra tõsidusest. Nädal varem oli üle Atlandi ookeanil toimunud reisil üks prantslasest reisija pöördunud eesistuja langetatud seljatoe põhjustatud pahameeles reisisaatja poole. Tõenäoliselt püüdis reisisaatja meest rahustada, tõdes olukorra paratamatust või tegi veel midagi, mida sellisteks puhkudeks oli õpetatud. Aga mille tulemusel paraku haaras prantslane tema käevarrest piimast, märkas taolisel reisil turvalisuse eest, hoolitseb ja reisijate sekka hoidub erariides julgeolekut. Ning vaeselt reisijalt, keda oli juba niigi nöökinud ees istunud reisikaaslane rööviti viimanegi liik. Mis vabadus kuni hädalaskumiseni esimeses võimalikus lennujaamas need kaks juhtumitega valmistavad ette tehnoloogia kommentaarile väärilise sisu. Kolmas juhtum eesistuja seljatoe langetamisest sisaldab aga innovatsiooni, mis pöörab tavapärased taktikalise olukorra pea peale. Nimelt mõtles ühe USA senaatori abi ise, siis meeter üheksakümnene aero ehitškolman välja nõndanimetatud põlve kaitseseadme mille saab paigutada ees asuvast seljatoest alla klapitava kandiku raamile, nii et see ei lase seljatuge langetada. Lahendus koosneb kahest küllaltki pisikesest plastiku tükikest mis ei kujuta turvariski ega ole põhimõtteliselt ka pagasi läbivaatamisel. Hästi märgatavad. Leiutis on vähemalt 10 aastat vana Janseni saanud endale nii eufoorilist tänu Kuiga hurjutamist. Nüüd siis sai pisike reisijad või endale suurt tähelepanu, kui sirutamis vabaduse piiramisest üle kohut kogenud eesistuja otsustas visata põlve kaitse kasutaja poole klaasitäie juurde. Seegi reis lõppes konflikti põhjustatud vahemaandumisega ja kuigi põlvekaitsete kasutamine on kõikide suuremate lennuliinide poolt keelustatud, pole selge, kas veerünnak on lubatud. Igal juhul ootab lennuki maandumisest süüdi oli, et umbes 25 tuhanded Dollari suurune rahatrahv ja loo moraal on ilmselt seotud sõbralikkusega, sest viha