Tere eetris on portaal Kommentaare esitab Kristjan Port. Keegi tarkadest mõtlejatest on kunagi tõdenud, et inimese ajutugevus on määratud selle kõige nõrgema mõtte poolt. Selline konstanteering seab meid kõiki natukene teatud kimbatusse, sest ajule mõtlemise kapi ju keegi tulla ei saa. Muretsemiseks pole aga siiski enam vist põhjust või järsku on need muretsemiseks rohkem põhjust kui kunagi varem. Inimese kustumatu huvi omaenda aju toimimise vastu sünnitab omapärasem positiivse tagasiside ringi mille tulemusel õpib inimene oma ajutegevust mõjutama, et selle kaudu siis ajutegevuse osas veelgi targemaks saada ja nii edasi. Nii läheneme omapärase vääramatu jõu poolt määratuna olukorrani, milles õpime aju külge ühendama väliseid signaali allikaid vastuvõtjaid. Tänaseks on edukalt juba loetud sõna otseses mõttes aju pealt, mida see silmade kaudu näeb. Esialgu on õnnestunud küll lugeda tähti, mida silmad ette seati. Teise kandi pealt aga ei tasuks üllatuda, kui keegi proovib haju. Siirdada seda on katsetatud juba pikemat aega nii ajuosade kui ka tervete peadega. Viimasel juhul on siis tegemist olnud katseloomadega, jättes tehniliselt ellu ühe looma, kelle aju istutatakse võõrasse kehasse. Ajuomaniku keha jääb aga taga ma alles jäetud vereringe kaudu selle aine ja energiavahetust. Ning samuti on proovitud liidestada. Ajuga näiteks uut silma ja mõnd muud andurit ja nii edasi. Töötavateks neid lahendusi kindlasti hetkel veel pidada ei saa. Aga seda enam peab oma mõtetega nüüd tööd jätkama, sest osa mõtteid peavad enne valmis olema, kui on võimalik ühendada kellegi aju näiteks iseenda omaga. Ajude ühteliitmise perspektiivile mõeldes avaldasid äsja kolm USA EMORi ülikooli teadlast arvamusartikli mille pealkirjas küsitaksegi. Mis juhtub, kui mina muutub meieks? Teadlased võtavad kokku paari viimase aja olulisema ajult ajule infosiirdamise uuringute tulemused ning osutavad ees ootavatele eetilistele probleemidele. Esimene tähelepanu väärne katsem koosnes kahe roti aju invasiivsetest ühendamisest nii et ühe närilise tajutud signaal jõudis teise ehk vastuvõtva liigikaaslase ajju ning teadlaseid huvitas, kas sellest infost oli talle ka kasu. Nimelt nägi esimene rott enda ees kahte pedaali, millest ühe vajutamine andis talle meeldiva preemia. Teise roti ees olid samad pedaalid, aga temal ei näidatud, kumma vajutamine toob preemia. Selgus, et see teine sõnumit vastu võttev rutt valis juhuslikkusest järjekindlamalt õige otsuse. Ehk piltlikult öeldes andis siis ühe roti aju teisele juhtme kaudu nõu. Kaasajale kohaselt teostati analoogset katset ka üle interneti, nii et üks katseloom asus Ühendriikides ja teine Brasiilias. Aga tuleviku peale paneb veelgi intensiivsemalt mõtlema. Teine fundamentaalne katse, milles info pandi liikuma inimese ja roti aju vahel. Kasutades juba mitteinvasiivsed peanahale kindatud elektroodide lahendust inimesest partner pidi lihtsalt mõtlema nägemisväljas olevale asjale, mille põhjal formeerus pea pinnal eri regioonides asuvate elektroodide abil eriomane signaal ja seisis, kanti rotini, samuti tema peanahale asetatud elektroodidesse. Viimane oli küll narkoosi all ja uudiseid. Nali jõudmist tema ajju fikseeriti saba liikumise järgi. Põhimõtteliselt suutis inimene panna oma mõttega roti saba liikuma ning selleks piisas nahale kinnitatud. Roodidest millised on siis võimalikud eetilised otsustamiskohad, näiteks neutraalne, privaatsus? Ehk kas inimesest tohib peilida tema ajutalitlust kuni mõteteni välja ja nähtusele teinegi. Pool nimelt vastuvõttev pool, kes võib-olla ei saa teise peast tulevaid mõtteid tõrjuda ja need tungivad siis teadvusesse või juhivad tajumatult tema valikuid. Pole välistatud ka vägivaldne mõtete lugemine ja. Nimetatud pähe istutamine. Omaette probleemiks on inimese aju võimekuse suurendamine. Näiteks õppimisel töösooritusele. Ja nii edasi, mis paistab kõik olema hea, aga hiilivaks probleemiks saab olema ebavõrdsuse süvenemine. Ning sugugi väikeseks seisab pidada inimeseks olemise küsimuse tõstatamist sealhulgas ka seda, mis juhtub võimendusega harjunud inimesega, kui tehnoloogia üles ütleb kas ta suudab saada hakkama tavalise inimesena. Ning lõpuks kerkib küsimus identiteedist. Ehk kellele kuuluvad mõtted ja ideed, sealhulgas intellektuaalne omand? Kahe rotikatset meelde tuletades peabki need küsima, et kumma rotiga sa siis ikkagi lõpuks suhtled. Ning kui esimene Näed midagi jubedat siis miks peab teine sellepärast une kaotama? Küsimusi on kindlasti veel, kui vaid mõtelda. Ja sina tee seda ikka ise.