Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Filosoofid sõnastanud läbi erinevate metafooride tähelepanekut, kuidas elu siin ilmas kulgeb lainetena mis väljendub siis kellegi või millegi võidus ja mõne aja pärast siis sellesama nähtuse kaotuses. Eksamaale märganud ka enamus, mitte filosoof alates umbes paarikümnest eluaastast, mis on tõenäoliselt minimaalseks ajaliseks eelduseks. Taoliste lainete märkamiseks. Olgu näiteks kas või muudkui midagi muud pähe ei tule. Omaette huvitava mänguna võiks proovida ennustada mõnda järgmist lainet. Tõenäoliselt on lihtsam aga ennustada millegi seni võiduka allakäiku kui millegi uue esilekerkimist, sest viimasega tegelevad ju lugematud tootearendajad ja investorid. Aga edu kipub kiuslikult sündima ikka sealt, kus seda ei osatud oodata. Seega jätkan need katsed teistele ja proovigem välja nuputada, kas mõnele tänasele iseenesestmõistetavalt nähtusele on oodata. Reaktsioonilist jätkub. Näiteks kas on olemas märke, et tänasele pidevale üha enam Läbi mitme paralleelse kanali ühenduses olemisele võiks ennustada maharahunemise, et mitte öelda katkemise perioodi. Omamoodi testiks võiks olla kasvõi just äsja välja kuulutatud õunalogoga telefonisaatva meediamüra suurus Nendeks kas see on varasemaga võrreldes tajutavalt vaoshoitum? Juhul kui jah, siis võib ju rääkida teatud. Väsimuse, märkidest ja väsimus, võib-olla ka võtmesõna, millele rajada suuremat side katkestamise soovi argumenti. Hiilivale probleemile pööras tähelepanu ka ajakiri poed küsides, kas tehnoloogia aitab või kahjustab inimestevahelisi suhteid. Artikli taga on vägagi tuntud tehnoloogia arengute ennustaja T4 purus kes alustab arutelu sellega, kuidas vanasti elasid inimesed hoopiski erinevates reaalsustes Guidena. Daniel puruse. Huvi on seega rohkem suhetel, mitte puhkusel, aga hoidkem meie meeled avaramalt. Ena. Kõige tüüpilisemad võis omal ajal vahet ja töö ja kodu reaalsustel. Sest kui töö sai otsa, algas kodureaalsus. Töö kadus meelest. Sama juhtus kodust tööle jõudes, kui kodused asjad andsid järgi ja lasid reaalsusel juhtimise üle võtta. Lisaks olid veel harrastuse, laste ja puhkuse ja muu taolise reaalsused ning need reaalsused pakkusid ümberlülitamise võimaluse kooselu rikastamise ja loomulikult puhkamise võimalusega. Tänaseks on olukord muutunud, kui puhkus ei ole puhkus, vaid kaugelt töö tegemine ja vaba aeg kipub olema aed, mis jääb e-kirjade lugemise vahele. Kusjuures pea jääb seetõttu pahatihti endiselt öisesse rezhiimi. Efektiivsem töötaja, võimaldades siis lühikese ajaga rohkemaga hakkama saada. Aga paradoksaalselt ei sünni seal del juurde rohkem vaba aega. Sest selle asemel võetakse ette veelgi suuremaid väljakutseid. Ja viimastest ei saa hoiduda lihtsal põhjusel, sest kui sa ise ei tee, siis teeb seda keegi teine. Pealegi harjuvad inimesed teineteist pidevalt üles leidma ning kui sa küsid, miks keegi teist inimest otsib eriti veel töövälisel ajal siis selleks on tihtilugu mingi tema ellu tunginud häda. Sedagi tehti seetõttu, et keegi saatis talle e-kirja või siis helistas. Nii siis töö hõivakkiside kanalite kaudu ämblikuvõrku punudes inimesteni. Vaba aja, mis, nagu sai öeldud, on vajalik taastumiseks töisest koormusest. Daniel purusse jõuab järelduseni, et süüdi ei ole tehnoloogia. Vaid seda kasutav inimene, kuna tema peaks olema volikute tegijaks. Ja siin võib-olla Danieliga eriarvamusel, sest keeruliseks muutunud võrgustikus On üksiku indiviidi mõju tervikule pea olematu. Tema kõige tõhusamaks sammuks jääb enda lahtiühendamine. Ja just selle nõuandeni jõuab ka Daniel purus, kes õpetab sidevahendeid teatud aegadel välja lülitama. Artikli pealkirja meeleolu meenutades siis on autori sooviks päästa inimestevahelisi suhteid, mis kannatavad, kui hakkad näiteks sõprade või pere keskel ootamatult mõnda meili lugema. Just nendeks aegadeks soovitab Daniel luua sidevahendite väljalülitamise kodukorra. Aga miks siis mitte mõtelda nii et tulevikus kujuneb välja hoopiski komme sidevahendeid ainult teatud ajal sisse lülitada?