Täna palusin Uudisplussi külla kirjastaja ja heategevusega tegeleva Marie Idala, kes mittetulundusühingu avatud ja eestvedajana on juba väga pikki aastaid vaeva näinud sellega, et Ida-Virumaale, Mäetaguse valda, kiitla tühjalt seisnud mõisahoonetesse rajada täiesti uut tüüpi kodu vanemliku hoolitsuseta lastele. Ja täna on niisugune pidulik päev, kus esimesed peremajad, need on siis täiesti uued peremajad uuesti ehitatud, avatakse selles lastekodus, marja, aga Marjenela, palun meenutame, kuidas see asi kõik algas ja kui palju sellest tegelikult aega. Aga see on, no tänaseks on juba aega tagasi kuus aastat, kui me ostsime selle mõisa heas usus, et me saame mõisad ja selle lastekodu tegime oma suuri talgutöid ja lammutasime ja siis tuli välja, et projekteerija oli valesti prioriteerinud ja muinsuskaitse kogemata oli läbi lasknud ja oh üllatust, ei saanud teise korruse põrandat alla lasta, meetri jagu ja lapsi muidugi sinna ei oleks saanud panna. Aga nagu elus ikka ei ole halba ilma heata. Ta, ja, ja inimene mõtleb, nagu öeldakse jumala otsust. Ja tegelikult nüüd on see projekt palju parem, sest need peremajades lastel on parem olla kui tõepoolest mõisamajas ja mõisamajast. Me oleme nagu planeerinud teha üle kogu Virumaa kasutatava kursuste keskuse, kus saaks õpetada, kuidas elus hakkama saada kuidas käsitööd teha, kuidas keskkonnasäästlikult elada. Et tihtipeale ei ole probleemiks isegi mitte raha, vaid on probleemiks see, kuidas teda kasutada, kuidas kasutada ära neid asju, mis meil täna juba on, mitte visata neid ära ja meil on tore ja hea meel, et selline ühing nagu Tarmo, Malle Eenmaaga eesotsas unisseffelle kuliga, kes tegeleb suurte peredega, on huvitatud meiega koostööd tegemast ja seal kursusi korraldamast. Projekti teeb täiesti eriliseks see, et kogu see lastekodu, Maria on üles ehitatud suuremalt jaolt annetustele ja heategevusega saadud rahadele. Jah, meil on selles mõttes küll õnnelikult käinud, et esiteks sattusime me sellisesse toredasse valda nagu Mäetaguse. Kuna ise olen Tallinna inimene, siis ei olnud eriti palju Ida-Virumaal üldse käinud ja Mäetaguse vald vaatamata sellele, et neid peetakse Eesti kõige rikkamaks vallaks ja, ja võiks ju sinna ärikeskusi ja kes teab, mida ehitada. Mäetaguse vald oskab mõelda, näha südamega. Ta oskab mõelda sellele, et tulevikus maale tuleksid noored. Ta oskab mõelda, et võib-olla needsamad lastekodu lapsed jääksid sinna elama, tooksid oma peret sinna. Ja, ja ma arvan, et, et selles mõttes meil on tõeliselt hästi läinud. Pealegi oleme leidnud sellise toreda partneri nagu Belastaga lapsed kes on ülemaailmse organisatsiooni CW children üks osa. Ja nende kaheksakümneaastane kogemus on see, millele võib küll julgelt toetada. Küsimus ei ole mitte ainult selles, et nad on andnud ühe maja raha. Ja küsimus ei ole ainult selles, et kogu selle organisatsiooni liikmed on väga, paljuski meie ristiemadeks, see tähendab seda, et iga teatud perioodi tagant nad annetavad mingi väikese summa. Aga küsimus on selles teadmises selles oskuses, et me ei pea jalgratast ise leiutama, tama ja nimi Belastaga lapsed Soomes tähendab seda, et kui teid on selline organisatsioon võtnud sõbraks, siis te olete usaldusväärne. Et teid võib usaldada. Soomes on see tõepoolest väga tugev, tugev garantii teile. Raha on annetatud ka Ameerikast ja Austraaliast. Jah, kuna selle avatud värava koostööpartnereid on ka sorr, optimistlik klubid Eestis kolm korruptimisti klubi ja 60000 klubi üle maailma, siis kaks aastat tagasi, kui toimus ülemaailmne kongress, täiesti üllatuslikult anti mulle sõna tutvustada meie projekti ja uskuge või mitte, et kogu see seltskond, suurriigid. Et nad olid hämmingus, et nii väike riik ja nii väikesed organisatsioonid suudavad ellu viia nii suurt projekti. Selle tõestuseks oli, sel suvel tuli Eestisse ülemaailmse organisatsiooni president. Ta ei jõua oma presidendiajal käia läbi kõiki riike ja me olime ühed esimesed, ta käis, kiitles ja ma arvan, et see on tõepoolest väga-väga suur tunnustus meile. Ka nüüd täna on meile üle andmas Saroptimistid Lübecki klubi raha, Lübecki klubi, raha, mida nad kindlasti tahavad panna. Naised teatavasti hoolitsevad kõige rohkem sellest, et lapsed oleks tõesti söönud-joonud ja kaetud. Nii et ma arvan, et kõik need, kes löövad kaasa, ma ei saagi öelda, et avatud värav, see nüüd see seltskond inimesi, kes on selle liikmeskonna kirjas sama hästi sorruptimistid Sontad kõik teised, kes löövad kaasa Corelli muusikest, tuleb täna meile mängima ansambel kukulind, kes tuleb mängima täpselt samuti noortekoor. Nii et, et ma arvan, et, et saan tõepoolest selline kodanikualgatus ja ma tean, et see aeg-ajalt võib-olla kõlab banaalselt, kui küsitakse, miks te seda teete. Teate, me oleme Eesti vabariigi kodanikud, see on kodanikualgatus. Võib-olla tuleks täna hea sõnaga meeles pidada ka kõiki neid Eesti inimesi, kes käisid vaatamas muusikali Oliveri, annetasid seal Kittle lastekodu rajamise heaks. Aga ma arvan, et see oli meie jaoks väga tore kogemus, ma mäletan, kui meile öeldi, et kuidas te saate need poisid nagu sinna korjama seda raha ja see oli neile ka väga pingeline, sellepärast et nagu te teate, see saal on suhteliselt raske, Nad jooksid üles oma karpida. Me leppisime poistega, kui nad igaüks neist mõtleb, et kui nemad oleks neid kui nemad oleks need Oliveri, kes on tänaval. Ja pärast, kui me korjasime selle raha kokku, kusjuures nendes karpides, uskuge, oli vist paar 500-st kõikusid viie, 10 25 krooniseid, see tähendab, et iga Eesti inimene tuli ja andis oma panuse. Ja ma arvan, et see natukene kummutab ka selle väite, et Eesti inimene ei löö kaasa ja on kinnine. See ei ole nii. Ma arvan, et väga palju on Eesti inimesi, kes löövad kaasa ka praegu helistatakse ja küsitakse, kas me saame aidata, kas me saame tulla. Nii et minu sügav lugupidamine kogu Eesti rahvale, kes on selle projektiga kaasa löönud mitte ainult Oliveri ajal, vaid ka Ekspress Hotline helistamist hääl. Ja nüüd hansapangas, kui algas miljonisadu, siis ka meie projekt on üks, õigemini meie käsitöö, maja on nii, et ma arvan, nii nagu praegu parteid kutsuvad hääletama, kutsume ka meie hääletama oma projekti poolt. Missugused majad sinna kiitlasse nüüd valmis saavad, missugused on need majad, mida täna avatakse? Need on kaks kohutavalt ilusat maja, just nimelt kohutavalt ilusat, sellepärast et selline äärmuslik ülivõrre nähtavasti annab selle tunde, mis nad on. Ma arvan, et Pipil oleks seal väga tore elada. Ja härra Fredi Tombs on suutnud õunaaia ja mõisapargi vahele teha kaks täiesti unistuste maja, eriti kui ta õhtul vaatate neid neljas kaares on rõdud ja soe elektrivalgus vaatab aknast välja. Kui saabub kevad, siis lapsed saavad vaadata ühest kaarest mõisaparki, teises kaares õitsvat 200 õunapuud. Need on nii fantastiliselt ilusad majad, need on nii kodused majad. Rääkimata sellest, et ma arvan, et nendes majades on kõigi meie oota ootus ja lootus on see meie positiivne energia, on see armastus, mida me oleme tundnud nende laste vastu, keda me veel ei tea. Tunne. Kes nendes imekaunites majades elama hakkavad, kes need lapsed on? Me täna veel ei tea, kes on need lapsed, kes seal elama hakkavad, sellepärast et veebruaris me kohtume maavalitsusega veel kord pärast pidulikke sündmusi, sest meie päris algselt olime otsustanud, et avamispidu me ei tee siis, kui lapsed on sees. Sest see on lastekodu, see ei ole näitusesaal, kus neid tullakse vaatama. Pärast seda, kui see tore pidu möödas, alustame me niisuguse praktilise tegevusega juba praegu siis otsime sponsoreid, otsime raha ja otsime mööblit, mida me sinna paneme, mõtlesime, kodumasin nii nagu ikka, odavam seal. Ja ma pean ütlema, et hästi tore on see mitmed-mitmed, ettevõtted on kaasa löönud ja, ja, ja aidanud meid selles osas, et meie lastel, kes sinna tulevad, oleks tore tulla sellesse kodusse, neid on oodatud. Nii et kuueaastane töö, Marie edela, mida te olete päevast päeva teinud ja seda projekti vedanud, et see on jõudnud niisuguse esimese etapi valmimiseni? Vot, see on küll päris õige samm. Esimene pisike, sammun astutud, terve pikk tee on ees. Ja ette jõudvalt tahan ma öelda, täna kuulutame välja ka oma patrooni, ehk siis ristiema, mis meie jaoks tähendab seda. Et kui midagi juhtub meiega kellegagi, nii nagu kristlik moraal ütleb, ristiema kasvatab lapse üles. Ja ma arvan, et see ristiema on tõepoolest selline. Aitäh seni tehtu eest, Maria, Edela ja palju jõudu edaspidiseks, aitäh teile.