Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kas on võimalik, et head ideed hakkavad otsa saama? Teoorias ei tohiks, sest maailm muutub ja pakub jätkuvalt uusi väljakutseid uutele ideedele või siis muuta mõni seni kuivale jäänud kavatsus erakordseks. Teisalt viitab aga praktikat väljamõtlemise tempod on viimase paari dekaadiga kruvitud nii kõrgeks, et samas tempos jätkamine peaks sattuma löögi alla. Ja võib-olla ka samal moel jätkamine hakkab end ammendama. Pidertiil on olnud tehnoloogia vallas silmapaistvalt edukas investor ja ettevõtja pakkudes 2004. aastal ühele tundmatule ja töökogemuseta üliõpilasele pool miljonit dollarit, et too saaks tegeleda projektiga nimega Facebook. Diil sai toona siis firmast kümneprotsendilise osaluse. Lisaks Mark Zuckerbergi aitamisele jagu stiililt raha ja tähelepanu Peippelile Youtube'i lehel link teenile Teslale, triautode tootjale ja nii edasi. Ning seesama Petertiilon ohanud, et ootasime lendavaid autosid, aga saame kõigest 140 tähte. Mitte et Twitter poleks see asi, aga suur osa ootuseid millestki veelgi suuremast pole ikka veel täide läinud. Aga enne kui diili ohke juurde tagasi tulla, meenutaks Harvardi ülikooli lõpetanud noort matemaatikageeniust kes asus 2006. aastal tööle selles samas Facebookis ning kuulus siis ka firma esimese 100 töötaja hulka. Kõik oli tore, kuni paar aastat hiljem muutuste rahutud tuks Nääs räniorus ringi vaadates, kuidas teised temasugused noored andekad kulutavad lugematutes moodsates ettevõtetes oma vaimset armukust, reklaami bännerid kõikide lugemisele. Ja mees tõdes, et olukord imeb täiega ning lahkus kuulse leivaisa juurest tegelema millegi tõsisemaga. Nüüd ongi hakanud levima jutud räniorus hiilivast stagnatsioonist. Olgu näiteks kas või pealkiri ajakirjas leit, et räniorg on ametlikult ideedest tühjaks jooksnud. Põhjuse taolisele pealkirjale andis artikli kirjutajale uute ideede laata pidavat ekransi aastase innovatsioonivõistlused tulemus. Ei teagi, kas esimest kohta peaksin nimetama võitjaks, aga olgu vähemalt lühidalt mainitud, et maailma tehnoloogia innovatsiooni kõige kuumema tegevuse eaka, tihedama konkurentsiga keskkonnas valiti parimana välja teenus, mille kasutaja saab endale siis virtuaalse abilise nimega Alfred. Mis siis aitab oma kliendil korraldada argielulisi pisi kohustusi nagu poes või keemilises puhastuses käimine. Alfredi taustal on majapidamisteenuseid pakkuvate inimeste võrgustik, kes siis vajalikud argitööd ära teevad. Kui selline ongi ränioru tänane parim idee taas küsida. Aga kus on vähiravim, uued mobiilsed toit, allikad või midagi muud, mis kerkiks ära käiatud sotsiaalse jagamise idee, eks pluateerimisest kõrgemale. Nendele mõtlemise muutumise vajadusel viitaka nüüd Pieter Tšiili uus raamat pealkirjaga nullist üheni ja alapealkirjaga märkmeid startup idest ja sellest, kuidas ehitada tulevikku. Bitterdil jagab ideed sellisteks, mis muudavad maailma ja need on vertikaalsed ning liiguvad siis nullist üheni. Ja siis on ideed, mis liiguvad ühest ennini ning on horisontaalsed. Ehk kui teed 10 uut sotsiaalvõrgustikku, oled liikunud ühest 10-ni, kuid 100 uut trükimasinat jõuad 100-ni ja nii edasi. Paistab, et seda oskavad tahavadki teha väga paljud, tootes ühtlasi kuuma meediamüra ning täita krantsi kohtunike pead banaalsustega. Aga keegi peab liikuma ka nullist üheni. Ning see on omakorda seotud diili nägemusega kapitalismi ja konkurentsi vastuseisust. Kui kapitalismi sisuks on toota kapitaliga võimalikult palju kasu siis konkurents kipub selle kasuk kõigi proovijaid Te võistlejate vahel ära jagama. Teel nõuab, et on vaja monopuliste selline tõdemus või punast, mõne riikliku ametniku, kelle kohustuseks on vältida lõppkasutajate huve kahjustavate monopolide teket. Aga diil peab monopolide puhul silmas neid nullist üheni minejaid neid, kes lahendavad mingit unikaalset probleemi ja saavad seetõttu endale sellesama probleemi lahendamise monopoli. Til parafraseerida Tolstoi Anna Karenina algust, milles kuulus kirjanik märgib, kuidas kõik õnnelikud pered on õnnelikud ühtemoodi, aga õnnetud ollakse igaüks omal moel. Diili versioonis on kõik õnnelikud firmad õnnelikud erinevalt kuna lahendavad unikaalseid probleeme. Aga kõik õnnetud firmad on jällegi sarnased, sest ei osanud põgeneda konkurentsiratast. Lootkem meie nüüd, et head ideed ei ole otsa saanud ja nende märkamiseks tuleks vältida konkurentsi ja otsida parimat Anapulistliku ideede.