Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head vikerraadio, kuulajad on 14. jaanuar ja vanarahva kalendri järgi on talvehari juba käes. Aga mis talv see selline on, kui just samas 10. jaanuaril oli 10 kraadi sooja inimesele mokkamööda? Ei tea, kas loomale ka, kes teab, Aleksei Turovski teab. Tere hommikust. Tere hommikust, no kas ma tõepoolest kohe tean, seda ei julgeks väita, aga üht-teist siiski ma kujutan endale ette ja ma loodan, et pädevalt adekvaatselt, mis praegu loomariigis toimub? No väga raske elu on vihma ussidel. No väga-väga raske. Et nad ei tea, kas külmuda või, või? Vaat selles asi ongi, et nendel ei ole valikud või on nii soe, et muld on pehme ja sajab peamiselt vihma. Muld saab iga natukese tagant vett täis, siis tulevad vihmaussid maapinnale väga lihtsal põhjusel nad ei taha ära uppuda. Vaadake vihmauss ei armasta vihma, sellepärast tuleb ta mullast. Ta tahab hingata. Ja loomulikult see on ju jaanuarikuu öösel temperatuur langeb ja mitte ainult seal, me nägime isegi päevad. Nüüd juba mõnel päeval temperatuur läheb alla nulli. Ussid. Ma loodan, et nad ei sure kõik ära. Sest vihmausse on mulla elu, Mulla tervis, mullahingamine ja jumala eest ilma vihmaussid, et me oleme, kel vaatajaid kadunud. Ei noh, kõik need päris kindlasti ei sure. Ma ei taha nüüd Dostroofismiga sind tegeleda, loomulikult mitte. Lihtsalt Tõin näidet, kellele tuleb tõesti kaasa tunda. Muidugi, mul on mure lutsukala pärast. Kahepaiksed peamiselt konnad, vesinikud talvituvad maa peal, kivi all ja okei, nad saavad kenasti läbi talve. Kivi või kännu all kuskil. Kuid veekogudes mudas talvituvad konnad, kärnkonnad saavad ka hakkama, nad on tugevad peamiselt maismaa loomad, noh välja arvatud see lapsepõlv, mida nad veedavad vees, eks ole. Aga kui nad ärkavad ülesse ainevahetus, mingil määral hakkab kiirenema ja varud kaovad, kevadeks ei jää midagi järele. Ja kohe seoses sellega tulevad siilid meelde ka. Ja siin on vähestest imetajatest, kes tõesti föderneerub, tema talveuni on nii sügav, et ta ei kuluta oma sügise lõpuks üles ehitatud pekki, varud. Seda pekki on vaja kevadeks, kõige näljase aeg on kevadel. Mida talv? Talvel ta siis ei raiska seda oma pekki, kui ta magab läbi, talvesiilid on ärganud praktiliselt kõikjal, nüüd sel talvel, aga selline lumeta talv, kas näiteks karul on siis ka uneta talv? Teate, karu mure kuidagi mind väga vähe puudutab. Karu on pärl, super oober, võimas, suur ja praktiliselt kõigesööja, et jääb ellu igal juhul loomulikult muidugi. Muidugi karuvajaduseta peab magama mitu kuud järjest ja ta läheb pahuraks. Kui ta välja magamata, on selles. Tal on nii-öelda jutumärkides talveuinak, ta võib üles ärgata ja viie sekundi jooksul välja tulla, kui keegi hakkab suusaki pea abil uurima, et miks seal suure suures lumeväes natukene auru tuleb. Karu seal aga muidugi ta põõnav momentaalselt ja väga halvas tujus välja tulla ja öelda, mida ta teiste arvab. Sest pulss aeglasem hingamissagedus madalam veidi kehatemperatuuri poolest poolteist niivisi kraadi, null kuni võib-olla kuskil kaks, kaks pool kraadi madalam, aga see on ka kõik. Ja karu tegelikult seal paratamatu, suur, võimas loom, püsi, soojene loom loomulikult. Kulutab oma peki varuta, peab ikka mitukümmend parem 100 kilo pekki pardale võtma, enne kui ta läheb talveuinakule. Emastel sünnivad, reeglina on detsembris karupojad, gaasial koobas. Kui talv on aus miinuskraadid siis poolenisti tõesti unes väga madala aine vahet tusse režiimi najal nii-öelda saab kenasti karu läbi talve. Kui talv on selline mäda. Paratamatult tal seal märg ja paha ja soe läheb märjaks. Ta kulutab seda oma teki ja muidugi ta hakkab otsima võimalusi, nii et kevade poole. Olgem ettevaatlikud, meie prügikastide prügi, prügi pane kohtadega herme taluhoonele liiga lähedale, neid panesest karul on metsik, metsik nälg ja kevadel ja, ja sellise talvetallaga järjel võiks olla hullem veel. Aga muidugi, kes on õnnelikud, ma kujutan ette, loomulikult ma pole iial seda olnud, aga ma kujutan ette, elan endale kaasa. Et metssead on väga õnnelikud, loomulikult kolhoosipõllud on kadunud. Te olete võtmine on nüüd problemaatiline, kuid sellise talvega muidugi igasuguseid juurikaid on väga hea mullast võtta. Ja muidugi Eesti on ju mereliigvaest, kuidagi unustatakse seda. Kuid seda ei tohi teha, meil on 3742 kilomeetrit ranniku joonud järelikult Nende tormidega, sellise talvega tekivad aina uued ja uued adruvallid ja asi on palju huvitavad ja maitsvad sigadele. Nii et nemad tunnevad ennast hästi, ma loodan. No need jahimehed jälle kurdavad, eks ju, et et hundid jäävad laskmata, sest hunt ise kätte, sest lumeta metsastamise hundi jälge üles võtta ja. Aga ma olen hoopis mõelnud seda, et, et kas see jänesekasukas, mis läheb valgeks talvel, kas jänes mõtleb selle valgeks või see läheb iseenesest seoses sellega, et kalendrist selline kuupäev Ega mulle selliste absoluutselt kindlad mõni mees armastab, kohe on ta väga resoluutselt ühemõttelisi vastuseid, õigeid vastuseid, no näiteks, et kass nurrub siis, kui ta on õnnelik, et see ei ole päris nii, kassid nurruvad väga paljudes olukordades ka siis, kui nad ei ole kaugeltki mitte õnnelikult jänese kohta, mis ma võin teile öelda? Jänesemõtlemine, nokk, kõrvade nina ja silmade kaudu, kui me seda mõtlemiseks nimetame tuleneb informatsiooni, vool arvatavasti mõjutab tema ainevahetust ja ei hakka neid protsesse, mis kiirendavad tal kasuka vahetust. Kahtlemata, kuid päris päris päris suvekarva siiski ei ole, ega selleks ei jää. No näiteks mis rebastesse puutuv loomaaias? Meil on ilusad punarebased ja nad on talvise kasukaga kena, talvise kasukaga kõik. Nii et jah, karvavahetus väga paljudel liikidel imetajate liikidel tõepoolest sõltub temperatuurist ja suurel määral. Kuid see ei ole probleemiks, sest karvavahetus imetajatel uus kasukas selga uue kasuka selgapanek nii-öelda võib toimuda tõepoolest paari päevaga, seda on näha näiteks personal sky hobuste peal Tallinna loomaaias. Esiti, kui no tõepoolest sügis areneb, talv on tulemas siis öösiti temperatuuride langused on aina madalamat, aina suuremat langused, eks ole. Ja see on palju selgem, need vahed, temperatuuride vahed, öised temperatuuride vahed on palju selgemad kui päevas. Ja kui tuleb nüüd külma periood, reeglina päeval inimesed ei pruugi sellest endale aru andma, sest no eile oli pluss kolm, täna on pluss viis ja vaata, et üleeile oli ka pluss neli ja homme on pluss kaks. Mis vahe seal ei ole mingit vahet, eks ole, kuid öösiti tavaliselt temperatuurid on kindla suunaga, eks ole, languse suunaga ja loomad, kes elavad väljas, kes on väljas kogu aeg persuvelski hobused reageerivad sellele. Nii et õhtul ütlesin endale hüvasti, nendel on ilusad sihvakad, sirged siledad jalad. Hommikul tuled, ütled tere ja vaata, et nendel on karupüksid. Jalas karvased jalad, Aleksei sellel soojal talvel ei kipu, vähemalt hiiri majja, eks ju, sest hiired saavad igal pool seda toitu kätte, aga kas need, kas need linnamajas need prussakad kuulevad ära ka sellisel soojal talvel? Ei kuule ju? Oi, see on jällegi keeruline küsimus. Soe tähendab, et inimestel majades küte on küllaltki madalal tasandil. Iga ühistu tahab raha kokkuhoida. Ja see on väga hea, Allar Jõks on, küttekulud on väga-väga madalad. Aga prussakad talle, see ei ole hea. Sest nad on soojalembesed loomad, nii et nendel sooja talvega tõesti majades on elamine suhteliselt raske. Ja kui on niisugune tõepoolest kõva karske talv, kus on miinus 10 garanteeritud keskmine päevatemperatuur ja majades on väga soe. Vaat see on prosakatele. Just sellepärast, et nad kardavad külma, aga on psühhotroopseid, loomad elavad meie tingimustes. Näete nüüd. Aleksei, kas prussakad ja tarakanid ongi teie kirg või prussakad ja ma olen näinud peo peale umbes ma ei tea, mis seal vähemalt 10 senti kaheksa sentimeetri suuruselt paras. Ja nad elavad mul kodus ja nad on mul sõbrannad on aristokraadid kanide seas ja ja elu jooksul nad nad produtseerivat. No kuskil 40 50 lapsukest, mis iga baas palju aastas iga-aastane, ei mune ka mitte, Nad on aristokraadid endale suhteliselt väikelaste arv mis aastas võib-olla kuskil 10 12 ja võib-olla nii ja ja nad on troopilised, nad on väga armsad loomad, nad harjuvad sinu kätega lõhnaga suu. Tere. Kas teie käsi tunnevad ära? Vähemalt nad on rahulikud minu käe peal ja paned võõra inimese käe peale, samas minu meelest näitan. Aga tarakan on kuidagi noh, kahe vahel on kergelt nõutu, et kas ta on ikka ohutult kindlas kohas. Kõige kõige ilmekam oli see tarakani nii-öelda kindumus. Ta kasvatas, ta oli siis viieaastane, kui ma neid majja tõin. No loomulikult nad olevat mul mitte vabalt vabalt kodus, ainult kas no ja siis muidugi lapsed. Aga tarakanid on ikka teraariumiselises, jah. Ja minu Mati nendega veetis tunde. Jalutas mõnusasti ringi peopesal, eks ole. Tuli minu käe peale, tardus paika, hakkas asja uurima ja jäi üsnagi vaikseks, kauaks ajaks aga ikkagi plehku ei üritanud ja. Ei, ei. Minu. Miks teil sellised loomad on, kas seal on kerge pidada või või nad peavad olema nagu erilised? Teile igasugune ei sobi. Asi ei ole siiski selles, vaadake nokkisse, lemmikloom on nagu proua Riina on psühholoog. Väga tark inimene ja, ja suure hingega inimene. Tema defineeri sära minu jaoks ideaalselt, mis asi on lemmikloom? See on loom, kellega ma jagan oma vaba aega, vabad toitu ja vabalt eluruumi. Mul selliseid loomi üldiselt peale kassi ei ole. Kas see on pereliige, kogu lugu? Need tarakanid ei ole minul lemmikloomad. Töötan nendega, nagu ma töötan, väga paljude teiste loomadega loomaaias millegipärast just selle liigi Plaveros trapetsi hõidu. Paljunemine. Kuidagimoodi hakkas nagu pidur pidurdama ja ma võtsin nüüd koju lihtsalt, et natukene eksperimenteerida, panna neid paremini paljunema ja tõepoolest vähemalt elavad nad mul kodus küll kolm korda kauem kui looma ja meie vastavas sektoris seal sektoris kasvanud takse tuhandete kaupa putukaid sööb putukaid peamiselt. Ja näete, see on üks niisugune aspekt tegelikult. Lemmikloomi mul ei ole. Aleksei Turovskiga seal prussakat või ütleme tarakanid ma ei teagi täpselt, mis vahe neil on, on ka süüdi selles, et üldse looduse juurde sattusite või meil on aru saanud, et lapsena tee üks esimesi uurimisobjekt ikkagi oligi kodukasvatatud köögist leitud. Kas sa tead? Ja no mitte ainult loomulikult, aga putukad päris kindlasti. Kui me võtame seda natukene natukene rohkem kokku. Jajaa, putukad, putukad olid minu esimesed, teised kuuendad, aga mitte viimased siiski huviobjektid. Ja ma ju tegelikult lõpetasin Tartu Ülikoolibioloog sooloogina, kuid minu kursusetööd praegu neid nimetatakse proseminaritöödeks. Ja siis minu diplom, mis meie ajal vastab siis magistritööle olid pühendatud putukatele mesilas vastele peamiselt seda küll lapsepõlves. Joya esimesed esimesed, kõige kõige kõige hämmastavam kohtumised mul olid just nimelt putukatega jäänud, jäid mulle kõige paremini meelde ka? Panite aladesse ja paaniline, panin ja, ja suurematesse topsidesse ja püüdsin, et vabalt kodus pidada, on minu vanaema suureks nördimus, eks ju. Ja mida ma kõiki nendega ei teinud, praegu on jube meelde tuletada. Noh, vähemalt eelhomsest sedasi ei tee sutsukatega tarakanid, kusjuures mitte prussakat, vaid ida tarakanid, need suured mustad tiivutult Aragoni, tõesti rasvased loomad. Hästi ilusad, Kidin kestaga. Need tekitasid pöörast huvi minust ja vaimustus ka. Kui ma elasin Moskvas minu isa ema ja isa juures minu Moskva vanavanemate juures, ma käisin esimeses klassis Moskvas, see oli siis õppeaasta 52 53 ja seal, kus elasime, oli 13 petrooleumi pliiditeadusi, kera, silga, jaanikolmeteistkümne perenaise omad olid ühes köögis ühisköögi ja muidugi seal oli prussakaid, vabandust ära ka, on ju ka hästi-hästi palju sellised võimalused ja ja nad olid väga huvitavad ja ma olen eluks ajaks eluaeg olen tänulik vanaemale ja vanaisale, et nad ei keelanud mul neid igasugustes majakestes diatopsidesse. Aleksei, te olete tegelikult sündinud Moskvas ja kes seal siis päriselt olete? Kes päriselt? Ütleme nii, päritolult siis ärivanemad on jaa jaa, jaa. Mina olen siis etniliselt juut. Nüüd konfessioon reaalselt, mul oli palju huvitavaid vanemaid esivanemaid, oli Rabiysiitja ortodoks aalseid, juute olid katoliiklased. Luterlased ei ole olnud, aga ma ei ole kindel, kas mul ei olnud ka keegi vene õigeusu konfessioonist keegi vanavanaisadest või emadest, sest minu vanatädid olid seal rannad üsna lõbus. Täiesti võimalik, on täiesti võimalik, et olin, ma lihtsalt ei tea, kahjuks. Tuletage meelde, mis aeg see oli? Ma sundisin 46. kaks aastat 48. aastani oli veel kuidagimoodi enam-vähem siiski sõjajärgne, suhteliselt vaba. Vaba tähendab vaba muidugi ei ole õige sõnaga suhteliselt kordadel käest ära. Ja suhteliselt lihtsam oli see elamine ja 48.-st aastast kas. Juba nii nagu läks. Nüüd ema järgi ma olen põline Eesti kodanik ja tallinlane viiendast põlvkonnast. Sündisin küll Moskvas, kolme kuu pärast olin juba Tallinnas, ema parajasti lõpetas ülikooli Moskva Ülikooli muidugi. Jaa. Jah, isa on pärit huvitaval kombel nii Poolast kui ka Lätist, siis ema elu rääkis peamiselt saksa keeles, kusjuures ta imekaunis. Aga laulis läti keeles, teate seda kurtu täitsa kurt tu tetsu. Kas ja kuidas veel nii, nii, nii segamini see sega midagi, tule sellega, huvitav see sealt Alton. Ei, mul lihtsalt asjad, mis pakuvad huvi ja, ja mida ma armastan näiteks lapsepõlve mälestused. Lihtsalt meeles. Kas teie vanemad on ka loodusteadlased? Ei ole tähendab isa eluaeg oli väga loodusehuviline professionaalne filosoof. Tema ala olid elliptiline loogika ehk filosoofia ajalugu või seda võib nimetada isegi esteetika filosoofilise esteetika valdkonnaks. Tulemuseks oli see, et muidugi aastaid töötas lihtkorrektorina kirjastustest, kui ta õpetas ülikoolidest ka, noh, see on juba muidugi hilisem lugu. Ema on psühholoog. Ema on töötanud poole sajandi Tallinna pedagoogikaülikoolis, mis praegu on siis Tallinna ülikooli ja nõnda aastast. Ja ta on psühholoogia. Teda huvitas eluaeg üle üliväga ja üle kõige just nimelt meditsiiniline psühholoogia. Mul ei ole ühtegi Sugulast ja tõepoolest ei ole, kes oleks kuidagimoodi just nimelt sooloogiale või bioloogiale, kui selline ennast pühendanud seda. Neid nimetatakse soosimiootikuks ju, mis see tähendab, see on siis see, see soolo, kes tegelikult mitte ei, ei siis seleta inimesi nagu teie ema näiteks vaid seletab siis loomi. Asi on palju lihtsam zoosemiootika noh see on teadus innustatunast sendi tekkimise seisundis näha, eks ole, biosemiootika ka loomulikult meil on olnud kongresse ja iga kongress oli muidugi ülemaailmne kokku ma ei tea, paarsada või nii. Ja mida see tähendab zoosemiootika vähemalt, mida see minu jaoks tähendab see tähendab loomade. Kommunikatiivne ja märgiline aspekt semioosis minu jaoks ja minu soosimiootiliste seikluste nii-öelda jaoks semioosis on maailma elusate asjade, loomsete elusate asjade tähelepanu juhtimise süsteem, protsesside süsteem, juhtimisprotsesside süsteem, tähelepanu endalt eemale viimine enda peale, suunamine ja tähelepanu kõikide teiste koosluse koosluse loomade isendite ja liikide ja gruppide vastu. Miks te siis seletate seda, miks loom teeb just seda, mida ta praegu teeb, ajab seal tiibu laiali uhkelt või või isegi märke? Milliseid märke ta väljastab ja siis konkreetses käitumus ökoloogilisest kontekstis, mida see tähendab, milleks tal seda vaja on, kuidas ta seda teeb, kas ta tõepoolest teeb seda sellepärast et ta ei saa seda mitte teha, võita? Valib? Eks ole, neid märke ja oluga otsustab, kas ta otsustab nii, et see on ja oma käitumise vormide. Ma ütleks niiviisi, et süntees mida loomad teevad, jah, see on muidugi huvitav ja muidugi seep, bioloogiline tarve, millele on rajatud kõik need sümbioosis, protsessid on muljetvajadus, muljetetarve, mõrgus teiega momendil näiteks töötame siis just nimelt praegu sellest valdkonnast me ju loome muljeid, eks ju. Jah, no aga me teeme tegelikult seda iga hetk oma elus igal hetkel ka habet ajades peegli ees. Aleksei, vaat kui, kui sellesse, kui räägitakse sellest teisest tuntud loodusemehest, kes meil Eestis on, Fred Jüssi, eks ju siis siis tekib seesama mulje et tema võtab seljakoti selga ja läheb nädalateks metsa, tuleb edasi, on end täis, laadinud uusi mõtteid, uusi tähelepanekuid ta teab, kuidas asjad on. Kuidas teie teada saada, kuidas teie targaks saate? Vaatajate loomaaias loomi või panete seljakoti selga? Ma ei ole kuulnud, et te käite mööda maailma ringi džunglites. Peaaegu täpselt 60 aastane, praegu elu jooksul sai käidud küll. Loomulikult nooruses sai käidud päris palju peamiselt Eestimaal, aga loomulikult ka mujal Nõukogude Liidust Nõukogude Liidu raja tahan, ma ei saanud kunagi 90. aasta nii. Esimene reis oli mul Iisraeli kolmeks kuuks sain seal erialaselt natukene tööd teha ja loomulikult käia absoluutselt igal pool, kuid Nõukogude Liidu territoorium oli äärmiselt mitmekesine, üüratult suur ja Soogilised järgmiselt põnev. Mul käidud mägedes, mitte kõrgel alpinismiga pole kunagi tegelnud täpselt nii, nagu ma pole kunagi tegelenud turismiga. Ma ei ole mitte kuskil mitte kunagi turistina käinud. Väga lihtsal põhjusel, kui ma tõepoolest võtan ennast nii palju kätte ja kokku, et hakkan kuskile kaugele minema, siis ma tean täpselt teadma, milleks masinale. Ja selleks peab olema midagi sooloogilist, siis mul on hea olla. Arusaadav. Siis ma saan endast mobiliseerida nii-öelda. Kuid jah, käimised käimiseks. Loomulikult uurimisaspekte meetodeid on hästi palju seinast seina, igasuguseid, minu peamine professionaalne, spekamparas, ideoloogiline, see on äärmiselt huvitav vaatevinkel, kui soovite, eks ole. Ja parasiite on kõikjal, kus on loomi. Ja ühesõnaga inimesi loomulikult muidugi Aleksei, tegelikult ma tahtsingi küsida, et kui te lähete magama, eks ju, et kas. Kas te soovite nendele siis magama minnes nendele miljonitele lestadele, eks ju, kes meil kõigil linade vahel on hea tööd või head isu. Ei, ei, ma soovitan endale loomulikult head rahulikut. Ööd ja, ja tolmulestade jaoks loomulikult tähendab head isu, mul ei ole midagi selle vastu, et nad seal natukene söövad, nad ei söö ju mind. Nad ei ole parasiidid. Nad söövad, söövad meie neid nahaosakesi väikseid mõti, kohuta teid, et kui palju neid parasiite me ümber on ja, ja teie teie lauset teate, et nad on olemas v ümber. Aga see on suurepärane. Andke andeks, milleks mul võivat vaja minna, need väikesed nahasoomused, minu epidermise tükikesed, mis minust nagunii maha on pudenenud. Las nad söövad ja teevad sellest. No ma ei tea, kas lausa valgust jääb ja päikesepaistet ja puhast õhku vähemalt Udiliseerivad ära? Ei, muidugi ei ole muid neid eriti vaja. Ja muidugi ma püüan minimiseerida nende arvu, kuid nende bioloogia, nende eluviis Teil lähevad silmad põlema. Lestad, Olybadiidsed, lestad ja, ja teised. Nii tolmune, äärmiselt huvitav seltskond, väga salapärane seal hästi palju põnevaid asju, mida meil on uurida, juurida. Aga miks meil parasiite siis vaja on, kas, kas nemad on nii-öelda jäänuste puhastajad või jäänustest? Peremeesorganismide üldiselt rõhutajad minu diskijadki. Ja nad on absoluutselt vältimatult tähtsalt ökoloogiliselt ökosüsteemi. Kui räägime loomadest, loomade koosluste kontrolörid. Laskma hakata on äärmiselt vajalikud loomad ökosüsteemis loomulikult neid ei tohi võtta kuskilt, ma ei tea Ida-Siberist ja kohe pauguga põhja Aafrikasse introdutseerida muidugi mitte. Kuid evolutsiooniliselt välja kujunenud, see tähendab, terviklikkus oma aialoos eksisteerivad. Ega süsteemis kiskjad on äärmiselt tähtsad, kusjuures nende rollid suurte kiskjate, suurte üksildast, kiskjate, siis keskmiste ja väiksemate üksildast ja siis näiteks keskmiste ja väikeste kiskjate Seltsinguliste kiskjate rollid ei ole, ei ole tegelikult asendatavad, nad on väga-väga vajalikud, kuid nad on siiski suured, kõrgemad loomad surevad ära. Mis saab siis kõikidest teistest Lepisk loomadest, kes kontrollib nende tihedust, nende arvukuse kasvu, kes hoiab seda, kes piidleb seda kas tõesti ainult nende toitumisvõi hingamis? Aga kui palju ta nüüd kui Eesti on vaba ja, ja juut saab ka vabalt ringi käia. Olete maailmas ringi saanud rännata? Seal oli selline noh, see on olnud selline looduse, looduse ekskursioon, selline kümnepäevane, kus ma olin ekskursioonijuhiks looduse giidiks, see oli väga mõnus ja, ja väga tore, väga huvitav. Muidugi, see on väga väärt kogemus looduses noh minu jaoks äärmiselt huvitav asi ja Eesti looduses tõesti tublisti erinevas looduses ma sain käia Iisraelis. Seda küll loomulikult seal paljudes kohtades ei lastud, seal oli vist esimene intifaad või, või midagi niisugust. Ja, ja hoiatati, hirmutati koledasti. Ah, jumala eest, läksin Pedu nii taga kolmeks päevaks kenasti juudeeaa kõrbesse, küll oli mõnus ja mõnusat inimesed. Ole inimene ja sa saad inimestega läbi, eriti kui sul on täiesti konkreetne huvi kõrbeputukad. Ja siis kõik need vedu hakkavad sulle neid otsimast selliseks direga sellise kirega. Et tõepoolest poliitika vähemalt selleks ajaks. Aga seesama, see, teie esimene uurimisobjekt oli siis hiila. Porbulane uurimisobjekt ja ma olin kuskil nelja-viieaastane. Ma ei mäleta täpselt nõmmelt, elasime Valdeko piirkonnas kuskil. Ja vot see loom tõepoolest jäi, mul jäi mul silma silma nii, et detsisiiamaani on silmade ees suur, ilus võimas mardikas imekauni värvi on tema jalad, koobaltsinine, intensiivne koobaltsinine, mis läheb lausa ultramariin siniseks, üle ja metallsäraga, mis lapsele loomulikult lööb silma siiamaani armastan läikivaid putukaid aga mitte ainult sõid. Jää. Vanad eestlased ütlevad muidugi selle kohtadesse sitasitikas. Kõikkasidositikas muidugi hiilaporbulane on tema ametlik ilusin ja nimetus üks. Minu kolleeg. Usute sellesse, et, et mingisugune lapsepõlve mälestusi mingisugune üks päev elus võib tegelikult siis järsku suuna anda, anda kogu eluks, et tõepoolest sitasitikas hiilgava metalse läikega hiila Porbulane tegi maailma nii huvitavaks, jäitegi putukate juurde looduse juurde. No. Kuskilt peab ju alguse saama. See asi väga huvitav küsimus tõepoolest vaata kui inimene tõepoolest ausalt ja, ja kontsentreerunud niiviisi püüab mõelda oma eluloole. Ja siis leida seoseid ja tegureid mis kuidagimoodi võiks nagu aluseks pidada. Vastuseks küsimusele, kuidas ma selliseks sain või milliseks minu elu kujunes välja siis tegelikult me paratamatult tegeleme ego müütidega. Seal mütoloogiline ettekujutus, kus müüdi objektiks. Ütleme tagant meie, mina just nimelt kerge, miks me nii ägedalt oleme loonud? Tähendab mõned momendid on küll, ma ei tea, ilmselt selged, ilmselt selged, vähemalt mul on kindel veendumus, et nii see tõepoolest oli jah, seesama mardikas siis orav, Juku, aga ma mäletan teisi mardikaid ka ja väga selgelt. Siklased näiteks loomulikult sipelgad muidugi Juku, Orafolin vapustav tugevaks nii-öelda lapse huvide formeerimise protsessis võimsaks teguriks kahtlemata, kuid minu isa ja kahima, kes toetasid praktiliselt igat minu huvi toetasid ka seda huvi. Hoidsite üleval, aitasid, tõid materjali alati juurde. Pöörasid minu tähelepanu. Minu huvivaldkonnas võib olla muul viisil minu tähelepanuväljast. Välja langenud või objektide vastu, mis võiksid välja langeda, aga nad näitasid mulle, pöörasid tähelepanu nendele kolmandatele teistele asjaoludele. Jah, nad toetasid, toetasid ja, ja aktiivsel tööl ma ütleks loominguliselt minu huvi loomade vastu lihtsalt sellepärast, et mul see huvi tekkis. Lihtsalt, sellepärast nendel ei olnud plaani teha minust soology. Vaat see on nüüd päris kindel. Ema unistas eluaeg, et minust saaks suurepärane neurokirurg. Nagu doktor Toomas Asser doktor Toomas, minust tublisti noorem, aga ta on hiilgav neurokirurgia ema. Siiamaani vahest ütleb, miks hakanud neurokirurgiks nagu doktoras. Ja isa isal oli suhteliselt ükskõik kelleks ma hakkan, peaasi, et ma hakkaksin. Just teist kunstnikku siis ka ei tulnud. ERKIs ometi, käisite. Tähendab, ma käisin ettevalmistuskursustel, mul oli pikk akadeemiline puhkus. Tegelikult see oli seotud tervisliku seisundiga. Ma olen allergik ja, ja, ja mul on neid allergiaid erinevaid tsivilisatsioone päris palju. Vahepeal käisin ma keemias, teine kolmas kursus. Ja õigesti tegin. Ja need probleemid on mul eluaeg olnud ja ka praegu on ma jumaldan hobuseid, aga üle poole tunni hobustega koos olla, kui ei võta Klalikvidiini lausa niiviisi, üks tablett teise järel sisse, mis oleks loomulikult lollus, aga ilma mille ta ka ei saa. Niisiis sel ajal. Mul oli väga-väga soodne ja hea käia Erki ettevalmistuskursustel õhtuti ma töötasin Eksperimentaalbioloogia Instituudis laborandina. Õhtuti käisin joonistamas ja see on väga tore tegevus ja mulle hirmsasti meeldis. Ma joonistan eluaeg olen joonistanud lapsepõlves joonistunud peamiselt loomi, aga mitte ainult ruumi, kuid peamiselt loomi ja joonistamine on mul töövõte. Ma ei ole kunstnik. Mul ei olnud mitte kunagi hetkeks, võib-olla oli selline moment, et ma proovisin nii-öelda selga seda kunstniku elukutsed. Hakkas kohe naljakas. Tekkis mingisugune. Joonistatud ei maali. Ma ju õlimaalid Eedeegaara vä? Mul on tõepoolest joonimine, joonistamine, maalimine töövõtteks, see on äärmiselt kasulik klassikalisele sooloogile klassikalisele selles mõttes, et ta palju rohkem vaatab silmadega kui näiteks spektrograafiga seal või seal kromatograafiga või mingisuguse teise aparaadiga. Korra joonistad oled väljas. Näed mõnda loom kindlas poosis, kindlas maastikus. Sa teed, viis, kuus joonud ja sul on see kõik meeles. Mul on hea professionaalne, võib-olla professionaalselt kritiseeritud, täiesti kindlasti kritiseeritud mälu. Ma tõepoolest ei unusta loomi ega midagi nendega seotud. Kuid ei, kui inimese mälu on piiratud ja selle laiendamise võtete seas joonistamine on hiilgavaks võimendavaks vahendiks. Nii et jah, põhist vastasin. Küsisin Aleksei, kui te rääkisite siin sellest professionaalsest kretinismist põhimõtteliselt, eks ju. Et kui te suhtlete inimestega, kas siis te näete enda ees inimest või te vaatate? Öökull, see näeb välja nagu siga. Jah, nagu hobune. Ilus, mingi värvuke. Üheksa kuid suhtlen inimestega kui inimestega ja kassidega suhtlen kui kassid, aga mitte kui inimestega. Teine asi, et ma räägin kassidega, jama, räägin kõikide loomadega, kel on kõrvakuulmine olemas. Madudega ei ole mõtet rääkida. Nendel kõrvakuulmist ei ole, eks ole. Sest kui ma või mõni teine inimene parajasti looma poole pöördub nii-öelda akustiliselt. Ta annab sellele loomale hästi palju informatsiooni märkide voolu, mille semantiline inimlikult semantiline tähenduslik, eks ole, sisuline osa. Keda see huvitab? Huvitab teenber, hääle, modulatsioonid, rütmika loomulikult sagedused muidugi, eks ole. See huvitab. Kas saab inimese sellest hääle modulatsioonidest samamoodi aru kui oma liigikaaslase mooduleid väga? Suurel määral samamoodi kahtlemata kui sa räägid koeraga heasoovlikult ja rahulikult. Kui ta ei ole, noh ma ei tea, emotsionaalselt tõepoolestpiirseisundis õudselt kohkunud või raevunud või mine tea, kohutavalt näljane näiteks, eks ole, tiiger ja teie tema eest püüad temale lugeda näiteks katkendeid kalevipojast või Koidulast ei maksa seda siiski üritada, eks ole. Kuid kui teie elu selle looma poolt ei ole ohustatud rääkige loomaga. Milles ta nüüd siis aru saab, et tegelete temaga ette oled, teevad selle inimese tähelepanuobjektiga Obi ühendada, jah, ja et, et tema, vot seesama loom on teie tähelepanu objektiks pühendati talle aega ja oma tähelepanu, tegelete temaga, eks ole ja siis ta hakkab teile saatma vastavalt oma liigile omapoolseid märke. Kas sa selliseid asju ka usute, et hiinlastel algab siin Punase see aasta vist jah. Kas, kas üks punane siga mõjutab kõikide inimeste elu järgneva aasta jooksul, mis, mismoodi sealt neid paralleele teie enda jaoks üldse toote? Nõutult vastate mulle otsa ja ei taha üldse sellel tobedalt teemadel rääkida. Ei see ei ole tobe teema. Lihtsalt sellest tuli juba mul rääkida päris palju ja tuleb veel, sest see aasta algab seitsmeteistkümnendal veebruaril, eks ole. Praegu kestab veel minu aasta. Nonii kuidagi positiivselt mõjutanud Teide. Ma ei oska öelda, täiesti võimalik, et on võib-olla et vastupidi sest oma aasta oma looma, eks ole aasta jooksul inimese õlgadel maal täitsa täitsa täitsa valmis vastu võtma seda seisukohta. Siis ja püsib suurem vastutus. Nii et lõpeb minu koera aasta ja mul on see aastal kohe kergem elada, vastutus nii palju ei ole kanda. Päriselt, väga tõsine, vandus või? Kuidas ma usun tõsiselt sellisele küsimusele vastata. Aasta tuleb tõsiselt sildine või vähemalt mas, ma soovitan kõikidele, ma soovin kõikidele ja soovitan seda võtta nii et aasta tuleb selline saasta vääriline Thulet. Mitte miski ei asenda seda tööd, mida teil on endaga ja teistega teha. See aasta või nüüd jälle roti aasta tähtsad momendid, kuid nad on puhtal kujul kultuursed, kontekstinähtused, kultuursed, momendid, kultuuri momendil nad ei ole seotud astronoomiaga. Andke andeks, ma ei usu, et astroloogia astronoomiaga peale kunstivõtteid mingisuguseid seoseid oleksid, kuid astroloogia ei ole mingisugune naljaasi. Ja Soloogia peal neil ka mingit pistmist. Loomulikult mitte. Tähendab nii palju, nii palju, kui inimkond on eluaeg loomadega koos elanud kõrvuti kaugemal või lähemal loomadele loomaliikidele ja loomadega suhelnud ja suhtleb ja loodetavasti jääb suhtlema. Ja järelikult see küsimus, kuidas see või teine loom satub ühte või teise mütoloogiasse ja millist positsioonis võtab, on puhtal kujul vähemalt minu jaoks semiootiline küsimus. Miks just nimelt rebasest tuleb selline märg vaata, küsisite minu käest, kui mõni inimene on näiteks öökullinäoga kastma. Kohe mõtlen sellele niiviisi, et oi, minu ees kui see tähendab midagi. Tarkuse sümbol ja väga tark inimene saab loomulikult mitte muidugi mitte. Suhtles inimestega haisud kui inimestega ja mul ei tule meelde ükski loom. Öökull inimese jaoks on reeglina olnud peamiselt tarkuse ja siis vastavate tarkuse, jumaluste soo morfseks klassifikaatori üks nii-öelda. See on huvitav küsimus, see mind puudutab küll. Mul on mõned vastused pakkuda, miks just nimelt küll, kes on enim des kui seda võtta? Intellektuaalselt üks vilets lollimaid linde? Ei, ta on väga tark, kullilikul tark, kuid inimmõistuse inimmõtteosavuse poolest iga talu kana, kes on talus elanud lausa kolm aastat järjest ja ikka veel elab, on igavast kõige vanemast ja kõige tähtsama näoga kuldist 1000 korda targem. Öökull, tarkuse sümbol, vaadake, tema annab ja, ja kana, kana ja lammas. Targad loomad on lambad. Nad eristavad inimesed näojoonte järgi, mida ei suuda näiteks koer. Oih, mis me räägime, väga huvitav teema, aga ma vist vastasin ka sellele küsimusele vähemalt natukene midagi. Ega me väga kaua ei saagi siin enam kinni teid hoida, sest et lähete õige pea loomaaeda, teil on seal rahvas ootab. Öelge mulle Aleksei Turovski, seda? Ma küsisin seda kunagi Mati Kaalu käest ka, kas loomaaias on loomal hea olla? Ja. Kas loomaaias on loomal hea olla? Suur küsimus ja loomulikult minu esimene reaktsioon, defineerige, palun, mis tähendab siia, loom on seal kinni, vangis kinni. Ja, ja see tähendab looma jaoks, et tal on garanteeritud, aga tõesti garanteeritud nii kindlalt nagu ei kuskil vabas looduses võimalik oleks oma territoorium, see on tema ala ja selle poolest Selles aspektis selles vaatevinklis tema ala on tõesti tema oma eksole ükski hunt, ükski jänese, ükski hiirega kotkas looduses ei saa olla absoluutselt selles kindel. Loomaaia loom tõepoolest harjub sellega, et tal on tõepoolest turvaliselt erastatud. Mitte väga suur, aga oma Audru Ale. Ja kus siis Aleksei Turovski taolised mehed saavad käia neid jälgimas ja neid rahulikult. Just ja loomulikult, kui me räägime looma heaolust puht loomaaia zooloogia seisukohad nii-öelda siis Tallinna loomaaias, loomadel on hea olla, nad paljunevad, meil. Keerulised ohustatud liigid paljunevad näiteks ainult Tallinna loomaaias juba ligi 20 aastat, stabiilselt paljuneb lumeleopard, ainus looma Maiemas amuuri korral fantastiline elukas malbelt, ilusate silmadega, poolenisti kitsegi, poolenisti andi loob selline. Kaug-Idast paljuneb mitmel juba mitmendast generatsioonist tulevad ja sünnivad tüdrukud. Siis on eriti suursündmus loomaaias. Järelikult nii mõneski aspektis nendel oleks hea olla. Mis võib olla paha või halb. See on hüpoteetilist potentsiaalne muidugi vaatevinkel, kus loomal Tallinna loomaaia loomad võib tõepoolest olla väga-väga paha loomaaias sündinud ja kasvanud loomade reeglina looduses hakkama isa. Ja, ja see on muidugi suur, avatud, äärmiselt tähtis, aga tuleviku küsimus. Aitäh, Aleksei Turovski. Teie kutsute muidugi rahva loomaaeda ja küll me kohtume teiega loomaaias või uuesti raadioeetris, aga mul on hea meel, et te tulite rääkima natuke ka iseendasse, sest salapärane kes teab kõike loomadest, sai natukene inimese nägu. Mitte ainult hiilo Porvulas. Aitäh, Aleksei Turovski ja jutusaade taas eetris nädala pärast.