Inemise sisu on saade sisukatest inimestest. Gotham ku pese sahvlinsais nikeldetütt, Hansata ei tollega ese. Sa oled see loll salakütt, lell loll narkodiili võru neidu Rubelgama imeoil tamili tiigri muidu tei täpselt tuud samma. Esiniuke uma Juho asema orbiidil ta kunis Elot ühe Piho kirjutase kriidiga. Tere, minu nimi on Jaan Tootsen. Tänase saate külaline on kirjanik ja Kalamees, Olavi Ruitlane. Daamid väega illos aga vääga ropp miis. Nii olla kunagi üks Võrumaa tädikene tema kohta öelnud. Aga see ei ole üldse tähtis. Peamine on see, et on väga mitmekülgne kirjamees ja et inimesed teda väga armastavad. Ja kõige tähtsam on see, et tal on süda õige koha peal. Ja rohkem midagi ei räägi. Hakkame kohe peale. Kõigepealt palusin rüütlasel rääkida oma lapsepõlvest ja meenutada neid, kes teda varajases nooruses on kõige rohkem mõjutanud. Mina olen leenindu ja teie ettetaadi kõik ära sest tuli vanaisa ja vanaema autoriteet olnud osal kodusel vanaisa Holzanemised tuba paika, kust tüütetaja, kus olema peate, kus mõtlema Imudugeve moel. Aga kirjelda oma vanaisa, mis meestele. Tall, sääne meeter 70 sentimeetrit pikk, pedant ei, kõiki asju korralikult. Noh, ta võiks seda kõike teete absoluutselt ja nõudse tõsteti ilmselt ka kõike ta eluaeg karsklane, suitsu, viina ja peaaegu ess võõraid naisi. Üts, kõrtsu juhtu tuli välja ka. Tal on inimene, noh, mida raamatust Luke, muidu ma Elone enam ei ole. Keegi kunagi rääkis, et kui vanaisa oli metsa läinud, oli metsavend, et siis olid paljud naised omavahel riieldud, kes vanaisale võivad toidupakke viia. Tolmu isapoolne, vanaisa tulema ei, oledki nännu. Tolle laskva Winlase maha. Diego toll, 50.-te paiku jälgin katessaavist toel Varstu hallan. Vaheni oja kaldal madalal oma punkri ja tall, saksa olla vallavanem vadi ja tal oli tolle laul juba kolm naist ja armukesi. Üks kõvemaid talupidamisi, tollen, ümbrus on värvikas inimene, aga maid, teatust, täpsemalt mulle üteldi aute nagu kirjutanu tollest. Aga noh, inimesele anda mulle üks võõras saanu. Aga see näitab mängumaterjal siis, kas see oli siis paljustki nagu kujutluse peal või et, et see, mis on sinu kõrva jõudnud, et kui palju seal seda nagu päris ainestele. No tegelikult on seal 90 protsenti kõik tõdeste toimunu sellet, Esa poolvenna sugulase, oma Uurnu vanaisa, Elloya saatuste kõge isegi KGB dokumente, virnu viisi, ülekuulamise protokolli ja kõik seal see asja, nii et üsna täpselt päris täpselt nagu asjad teedega kesta üles Anse. Kus ta maha lasti, mis ta tei. Hambaid. Aga siis sinu esimesed eluaastad olid sa kohe Võru linnas. Sünduma Tartul ja Kats aastat elasin siin, siis minu viidi üle Võrru toll hästi deta. Ja sest ma elasin varal 91. aastani, siis jäi kuskilt poolt kitsasse tuli Tartule tagasi. Ratsapõlv ratsaPolollas Tamula järve kaldal, mis algs niisugust tüütu ja vats olema, peabki arhelitatud põske vaid lollina, midagi koolil kulmanni nimelisel vara esimesel. Nüüd on põhikool ja ja ma ei oska lapsepõlve kohta midagi ütelda, Tom nagu ega ega ta isegi lapsepõlv. Ma mõtlen seda, et kas oli selline kraade või selline omaette nokitseja, olid seal mingisugune kambamees või kulgesid omasoodu. Maa oli pigem sääne erak oma muudu niimodi, mõtle jää, sane üsna härda sõjaväe, aga nii et ma pigem jah kuma ette. Et eriti seltsi irandustega Feltsima nakas vilgem. Olga sõjaväeaastad, maa oli juba suur poiss, siis oli mul juba palju eluaisa selgem. Aga kas ma lähen sõjaväkke vabatahtlikult? Minu küüditati ja küüditati sõlmuma, ime ta põhjend esimulle toda asja Nimudu, et Ta ei saa mu ajamite katuseajal elada, ta ei diakon poiga ööbisse, millal kodule palju joonud, midagi on ja, ja nii edasi ja siis ta arvas, et parem kui ma natukene mehessaagoskil kauem pal. Aga essaa vist, ma arvan siiamaani. Ei saanud sõjaväes, siis mees sinust. Vene sõjavägi jopet, valetama, varastama, viina jooma. Nüüd ma mõistes siiamaani häälte kõiki kunste aga et mis mehessaamisest puutud Smadiendasinomiis samm? Ma olen nii nagu olen ja ma olen endaga rahul. Ta kui huvitav teised kõik on sinu kohta öelnud, et sa oled esimene kirjanik üle pika aja, kes kirjutab mees luulet, ütleme meeste luulet meestele, et sind ei saa kuidagi nagu nimetada selliseks poolpehmeks poeedikeseks või Sa oled nagu mees, kes kirjutab meestele, et siis sa peaksid ise teadma ka, et mis mees olla tähendab. Luurama eatu, tule ei ole selline hea värk on ja ma olen sellega lugeda, koolen ja nad saavad väga hästi Aro. Tütarlastele läka pääle Marva, niiet aga võib-olla naljameeste värk meeldis, ma ei tea. Aga pigem on õks niimodi Panva minu arust paika, kihama ole või, ma ei tea, ma Tiitu asju, mida ma mõista üritan võimalikult hastelt etem. Oma. Nii et aru, millega Veiko saena linast armudima. Walkman Helve Packard, küsite ilusti, 100 siseneda kord. Ei teegi midagi. Oota nukansais. Mulle lihtsalt meeldustima Kloogiata hais. Räägib kirjandusteadlane Taive Särg. Minu jaoks ta on üks elujõuline täisvereline võrumees kes võib-olla minule tundub suhteliselt sõltu sõltumatu selles mõttes, et noh, nagu ma olen aru saanud, ta on elu jooksul teinud seda, teist ja kolmandat. Et elu vaatamine nii siit kui sealtpoolt ripp olla on Antnud Talle mingil määral natuke kõrvalt vaateväljastvaataja vaatepunkti, et ta nagu asju näeb võib-olla paremini läbi või tunneb nende väärtusi ära. Et kui nüüd vaadata inimeste suhet maailmaga, siis mulle tundub, et luuletajaid Webastiliseks julma kirvehoobiga jagada kahte lehte, et ühtäkki on niisugused kes alustavad sõnadest ja liiguvad võib-olla heal juhul tähenduste poole ja teised inimesed, kes nagu näevad maailma asju ja nähtusi ja püüavad leida sõnu nende tähistamiseks. Et rüütlasena selles mõttes suhe maailmaga ehedam, et alguses nagu rohkem näeb seda maailma asju ja siis vastavalt sellele võtab kasutusele sõnu, et tabada seda tähendust, et tal need sõnad ei ole iialgi tühjad, ta suudab selle tõve uuesti ellu äratada, et kellel on 100 korda räägitud isamaast ja armastusest või millest tahes siis kirjanik on võib-olla see, kes suudab sellest niimoodi rääkida, sellele asjale tekib uuesti ja see kadunud väärtus ärkab ellu, see tähendab, et tal on asjaga ikkagi niivõrd isiklik suhe ja ta suudab näidata seda just meile praegu olulises valguses ma mõtlengi näiteks Koidula ütles Eesti muld ja Eesti süda siis tal oli ainult sellepärast see õigus, nagu ta tundis, et tal on väga isiklik suhe seal eesti mullaga ja temal on just õige eesti süda, et see nagu teatud usk ja kui Ruitlane nüüd räägib nendest samadest asjadest võib-olla natuke roppude sõnadega või teistmoodi, nagu tookord räägiti, siis see on lihtsalt selleks, et Meie ajas inimesed neid mõisteid uuesti märkaksid. Kui ta räägib Eesti lipu puhul liputamisest, siis selles on tihti võib-olla Meie aja jook, sest no niukene kurb tõde, mida oleks hea teistelgi märgata. Need suured sõnad ei oleks ainult loosungit või niisugused märgid, millega püütakse ennast eelistada, vaid et selle taga tõepoolest midagi ole, kas, et Ruitlane kui kirjanik minu meelest äratab palju asju ja mõisteid seeläbi ellu, et nagu paneb neid luuletuses üksteise kõrvale näiteks kui tal on luuletuses ÜRO sõdur, niisugused olulised asjad nagu ÜRO ja Tartu rahuleping ja humanist taar, abi naisliikumine kõik ühes luuletuses koos siis kõrvuti satuvad ÜRO ja Tartu rahuleping ja petting. Minu meelest annavad asjadele teistsuguseid tähendusi, just nagu selle kaudu, et nad üksteisest peegelduvad. Jälle õhus vihisevad tinased, shoknellid valgustusrakettidega loodud tehiskôik. Kõht on tühi. Mõtlen, kas on hommikuks sardellid ehk makaronid või ehk hoopis mulla toit. Meenub ema viinapood, veniv balti kett. Eltsin Alibaba Molotovi-Ribbentropp. Kodus pehme voodi kallim tets, mis laseb det. Rooman. Maa on roojane ja üleliia ropp. Samas kõrval kapral püüab Riina sisse kooli, käändub liigendnoa kokku nagu nuut. Kärvab nagu vaja, presidendi nimi huulil. Kuigi kodus ootamas on armastatud pruut. Lõbus vihisevad Tiinased, Shapnellid. Valgustusrakettidega loodud tehiskôik. Kõht on tühi. Mõtlen, kas on hommikuks sardellid või makaronid või ehk hoopis mulla toit. Ta oli viimne naissoost, ÜRO sõdur peas, kiiver pihus, hädaabipakk. Tulemusse. Karjus tuleb põdur. Ma kuulsin, kuidas üsas pooldus. Kui lumevälju lõikas koerterakend tuul mind tõugu, kes üha äärmustesse hing rebitud, kui hädaabipakend. Hüüdsin, kes oled, ütle kese. Peas, mõtted jooksid kinni, vastu lage. Kui vastas malbelt. Näolen seersant, Iirimaa ja aadress netis. Üüro, Humet lage. Ma taipasin. Raisk, militaarne lirva, kel raudsed, käed kikkis teras, tissid ja üsas 1000 kordne kire loom. See ongi lits, kes surnuks keppis sissid, kui viimati käis Liibüas missioon? Neil tundsin nagu kuskil miski vahel on lõhkist, nagu Tartu rahuleping. Ma tahtsin, ei jätkunud enam tahet. Ta tähistas neist stopeding. Vaata, inimesed tahavad kuidagi lahterdada või paika panna, et see mees on see, kes kirjutab sellises stiilis, see mees kirjutab eesti keeles, mees kirjutab võru keeles. Sina suudad kirjutada väga hästi nii võru keeles kui eesti keeles ja samuti sa kirjutad luulet, jutt näidendeid. Sa oled lasteraamatu kirjutanud, et sa üllatad kogu aeg neid inimesi, kes su ümber on. Ei ole üldse vahet, mida kirjutada, lihtsalt tule ütleme paari väikest nõksu teedega, mis sinna asja sisse panna. Tule sihtgrupp selgesti, kellele sa kirjutad. Ja siis tule sinna sisse teatud asjad. Kaili Kiroti, siis ma Kiroti hind alasse, ma mõtle hinnast latses samal hetkel ja uskse häbelikult kogu teksti algusest lõpuni. Noorte peale muinasjutt. Nii, ja kui ta valmis sai, siis sai ta nii nagu on. Aga ma arvan niimoodi, et ükskõik, mis sa tiit tule, Henning sisse panda ja tule, mängi emotsioon, aga kui näitluses mingi koht või kodust pead olema kurb siis olka ta nii kurbed vesine hakkas tilkuma. Ja kui hom naljakas midagi, siis pead olema niimoodi, et oles väega naljakas sellelt raamatul natuke taanduse tulenenud punkti erineva kõrguse naljal paika panna. Ta lasi väljaga, ei ole ras, tule lihtsalt hinnast teema sisse mõelda ja too oli niimoodi, et nagu ta pool raamatut valmis, tage paina mul paar Jõgeva linna mööda ringi ja äkki tuli mõte pähe jälgitu kail ütel mulle midagi pähe immutatud tullingu painaja pääle mullas olev variant piirde lõpuni kirjutama, lihtsalt ma mõtlesin mitte kuidagi välja tulla praktiliselt mäeski vaiba, kus arvestades ma ei mõtle üldse mul tuleva mõtte peale, siis ma Kirota May raiskama mõtlemise peale suurest. Ja kui mul on Koton vaba, haigub ma võtta paremini ridva kätte kalale või ütleme, kirjutan midagi ei saa. Ma lähen pügaja särg jahulit. Aga see aeg, kui sa seda õngekorki vaatad, siis sa mõtled millelegi või sa oled ennast nagu hästi välja lülitanud. Aga vot või võta. Mis mõtled sa äkki võtla, ma mõtlen parajasti luuletuse peale. Lase Säre käest, tar. Ei, ma olen seal inimesed, ma ei näe, Vaila, mulle ei meeldi vaiba, need mulle ei meeldinud kirjutada niimoodi, et ma pressinud sõnu välja või tee endale pääsegi päevakavad olgu pääle nüüd 45 minutit ega pärtli Rothi kiratama kuu. Kirjuta, mida kats kuude kiirata ja siis, kui kiratas, kirjutab Kaczüpeva järjest. Ja kõik plaan täidetuna oma niimoodi ei saeta sundi hinnastki, milles mulle ei meeldi üldse midagi deta peale kala püüdmisel. Alam-Pedja peal säästaksootikateni tõmbeinimestele õnnest sil, tundmata paik, konstant olla, ütleme nätal haigu niimodi. Ühtegi inimest, mul on siin hea, mul on hääl, loodusen hävitises tähendab, et Võrumaal siin, Tartumaal samamoodi. Et kui ma saan omaette kusagile minna, siis jätkus. Tegelikult on asi niimoodi, et ma ei muretsegi vast kõige rohkem tulevõru kultuuri pärast, mina. Või nii ka ei saa ütelda, võro kirjanduse pärast, sellelt tuu praegu toimis. Võro Instituut tüütas häste säram teadurid hakkan Andres raha võro asju peale inimese tahtvat, et on kirjanike kunstnike Võrumaalt tuasiniku toimis, aga teiselt poolt on mul sane nagu, mis vähe nagu hallo Miltega, et du keskkond ütles ümberringi ära kontrovoro, inimene võis heinast hästi tunda. Nimetatud mozzaravdas maha. Järve püütas kaladest võrk puhtas, mõtlesun võetas elaja maha masinaid. Varstun. Kui kaitseliidu mundrimehe optiliste püssidega Otsaletiga Zaitsmakestina, mis oleks noh, tegeva mõtsa puhtasse, siis too Varoinemine summas keskkonnast ilma ja siis ma kardatu Tõselt poolt tuutu kirjandus ja kunst ja muu nakas kaotama. Et toda võro inimesse tainale, kive pääle ei viia oma asju õiendama. Et on küll, mis nagu muretatage. Eile lõppes euroliidu esmasissepurse. Ülejäänud rõõmustasid Kulbok, karjus. Kraana tõstis kalda peale alla silme turse, roostes plekkkonteineriga 40 tutsi, 40 pruuni kolpa. Rahvas hüüdis. Taustaks jagas emotsioone kaitseväe orkester. Kantsler kuulikõnet läbis loide handehow. See siinjuures Anne on Estland Irgaaenn keste. Põhjamaa me sünnimaa, me sünnimaa juhhei, laulsid, kodutütred, valged lehmapiima rõõmsad. Pärast kõige pisem, karjus Busson naa. Pihu pärast taamal juba kahisesid põõsad. Samal ajal loengut peeti Intsikurmus Põlvas. Neeger eesti muinasloos, Tehumardi lahing. Lektor rääkis kahtlusi on juba suures tõllas. Külarahvas plaksutas, kui istet võttis, Vahing. Kulbok kahtles valjuhäälselt. Sõbrad, 30 ikka kassa mehi kasutada. Rünnak rühmas, Erno Gerdil oli öelda kasuks saab. Ja kahet sitta neil on valged silmamunad, ajud on ja sperma. Eile seisis kraana laeva parrastega loodis roostes plekkkonteineriga 40 tutsi. Huttusid ei olnud. Öeldi kahetsevas noodis. Kulbok vaikis kahjurõõmsalt. Kodutütred nutsid. Oh, kuis tahas lesbiliitu NATOsse ja KAPOsse. Aga enne euroliitu astus maa kestaapusse, teenis füürerit Nivaklu arendasi Howe teises õnnetähe Naklu küüdsi alla kruve hinenud Ilusuma molli vastavusse piita. Kui ma seda hinda Ello Ärelases liita. Et kas on mingisuguseid asju, mida on sul võru keeles palju parem, lihtsam täpsem kirjeldada või väljendada kui näiteks eesti keeles sest noh, neid teemasid, mida sa oled kasutanud nii eesti kui võru keeles kirjutades on ju noh, väga erinevaid, et ei saa öelda, et sa kirjutaksid puudestele hammastest nüüd võru keeles ja linnast ja ma ei tea, millest eesti keeles. Ei no kui passi tule võro keeleliselt raevukalt võro tulebki räägi satele Kyra keelel, aga ma olen tähele pandud, Macodost kirjutan midagi luuletuste, mingit asja, siis toob nagu võro keelele loomulikum kui niimoodi. Et siis tuleb nagu automaatselt võru asi välja. Kera keelend. Selline tunne jääb nagu keegi saadaks sulle kusagilt luuletusi ja jutte nagu emailiga. Bell katuse peal kortule võro poolte kortele kuskil levima, halvem siit üleselt Tallinna poolt. Tee et ongi niimoodi, et ütleme, et luuletuse puhul tulebki terve luuletus välja õtvalt korraga praktiliselt võib-olla paar rida kohendad seal. Aga ma istu maha jamateegi tõkvalt viie või 10 minutiga valmis, seal ei ole mõnestki mõtlemist ja kui ma mõtlema hakkan, siis ei tule mingit asjana tulegi terviklik. Ja ma olen tähele pannud seda asja, et kunagi kirati laulutekste ansamblile sai väheke raha tulle rahal hääl krooni alguses seal. Ja siis anti mulle muusika kätte ja moti sõna peale ajanud silpe, tagan Päi kats, no ei saa, ei saa tunni Krist sõna pandmine, nad on jälle töö või kindrali soovitab. Ütle korraga klõps, antelleks püstu, terve laul praktiliselt ära niimoodi, et manu mõne silbi kuskil niimoodi Iiemmuusikaga paika nii model kolm, neli salm, refrään. Kõik paigal, ei chi, kus nisa Asa Lihtsalt arvuti taha ja mõte tuleb lähemate pika panet teksti minema, siis tulen ane usa põledased. Olavi ole, tuleb ajas aina siis, siis uriseb salast toasussi, siis naine Lätioosuga minema on ju ka, et mõttelõng läks pooleli, on ju siis aeg pool tuli tagasi, kohe ma nüüd jäigi. Hakkas jälle minema, lätt Lätiova jälle kirjutate, kirjutati Kerdadest tule anna ja ütles niimoodi. Kuule, kas sa leheteid, altar podcastis toanias? Tollase tahaski Kärt, Tapa on ju käes, ütle korraga, vala katte võrra ja siis oleks rohkem pragumbrat. Niikaua kui sassi. Aga noh, on niimoodi, et päris üksinda ei saa ju olla teiste inimestega ka arvestada, need ah ei saa ütelda, Olotzee arvestada, mugavam oleks piisavalt mõõdet. Mul töökeskkond on täiesti olema. Kas laste kasvatamine on ka nagu omaette looming? O? Või madija käima saanud, aga väga hästi? Mõnus ega soovita latsi saati deklazzy. Et siis on, kellelt mida õppida. Kani. Kõneleb Võrumaa poetess Kauksi Ülle Kunagi, kui Olaviedimast kõrete oma luulekogu on valmis saanud olla Inemise sisu sõsse tollestes, kirutada ühtegi retsensiooni kirjaniku tütre kätte, nagu abieluna, nii mudu kirjaniku latsida ei ole, noh, ühesõnaga, et kellelegi käestas, kauplejaid kirutas ja nii edasi ja nii edasi, kui nüüd nalja veidikeseks tõsise teemaga teeta, aga millegipärast Inemise võrdseva letti Pärtime raamatu kaivas sinna sisse ja ostseva nagu kirjeldiva meile raamatupoodi müüa ja imestan, et ära müüdi, et esimene luulekogu müüdi väga ruttu läbi, niietustesse olek kirutad ütlegi ritta, nii et tõeliselt haruldane asi ja luulekogu ess oleka, mitte Ottaw. Aga ma esiolen nüüd päält toda kolavi, näitas Edimast kõrd oma luuletusi, nagu lugesin nagu Võrumaal vä? Sesse kõik saalin olnu, mehe kogunesi, äkisin Olavi ümbre, kes juttu ajama ja kes raamatut ostma ja et mõnegi sääne nagu värk, et mida, eks väga puudus seal. Tegelikult Olavi lihtsalt nagu andekas kirjanik, et ta Egate zhanri mõist nagu kirutada ja mõisniku mitmann keelen ja nagu professionaalne kirjanik. Et olen mõttendav nagu erandlik, et Eesti tükkis nagu näitlejatega olema, niiet suutva egan rollinenud esisinnast mängi jääd kui nakkas midagi kirutamases pandva nagu surmani. Ütle moodu, aga Olavim küll sääne tolawist või uuta vil ja igasuguseid asju dub pärast, et kui ta nakkas luuletusi kirjutama, Oldel neil oma käekiri, Eestigi siluma käekiri võru keel siluma, käekiri, kirut noorsooromaani, Vaises tollekailu, tuuel tarvest, nii et lugesin 20 lehekülge, mõtle Tiidekostas huntat Külolavias kiirust, toll, nii erinev time nendest luuletustest, millega hari nulli nakas näidendit, kirutamatum jälki, tagastan Nicolás kolmas sinemine tulevikku. Ta arvas, et olen mõtte nundu, saame eesti kirjandusel midagi haruldast. Ja nüüd, kui ta kirjutas, sest nagu romaani sõjaväeelust, et kus ta kunagi sõjaväes olla. Sest tuum jällegi nii muutvat tuum jällegi hoopis esi muudu, nii et tegelikult too sääne kõige tähtsam, mis kirjanikul pead tulemata suurt nagu egot asjadeta ja kui ta niiviisi Uma lehte noid päevakajalisi arvamisi, sest nuuma jälki tagaste tõst moodu. Ta suut nagu igatmuudu kirutada, et mida ka vaja. Ainus Mistime tootlikkust väega mõõttas Omni kutu kalavärk, et ühesõnaga, et kui Nika, kui järv viil, vallaum nikerdas, sinna kirjutas, lauad hakka eriti ei saa pikessaažistu ja kevaja kudu nagu jää minema nakas, sest ta kahineb seal laua taga ei püssi, et noh, et mida nagu pikem talve ja mida kauem nagu järve jäänumatuda, rohkem Olavi käest teostsid, nagu saanud. Ma ei ole seal inimene, kes kirjutas autobiograafilisi asju väga palju. Tasane inimene, ma tahan esivälja mõelda situatsiooni tegelase malearmukade ma ei taha üldiselt nagu majanduses kiinemisest kirjutada või noh, toimunu asjast ta ju sõjaväeromaan tuled häbelikult. Sääne asi, mis on. Kolm pähe tegelast ja noide pähe löönud värgid kõik kokku kirjutades. Ma Kirota tegelikult asjamisel juhtusi. No juhtus ja muidugi seal vast 300 inimese peale kokku, nii muidu oma kontsentreeritud, vahest natuke rohkem vett üts pähe tegelane, kidur, väikest kasvu tegelane, kraam väga nagu hea meelega sõjaväkke lännu, aga ei tule omadega toime, ta ei püsisüsteemil selleta. Liiga nõrk süsteemias. Tõnemis on nagu sääne, kes ei püsisüsteemi sellepärast, et ta on nii suur süsteem lihtsalt lihtsalt astus igalt poolt üle ja. Tom, kolmas tuuningu balanss, siiraid, kahte toomsaare mõtlik vendikele kahe vahepeal niimodi tuugasütele poole kaaslasele poole, umbes niimoodi, et nad ütsama tulemus üldse on ühesugune. No nagu kaks tilka vett. Lihtsalt häbelik Tõne, röövlimuudu seto sajagu balansseerida seal vahepeal. Kas need kõik need kolm tegelast on sinus endaski olemas? Aga kas ma harva kui ma mõtlesin marst rohkemgi veel, aga. Vaata, ma saan nagu aru saanud niimoodi, et nad. Ma ei oskagi öelda, mesi ei ole niimoodi, et ma ei ole mingi müra, hoolik, ma ei ole koleerik. Ja ma arvan niimoodi, et selles, et kirjutada mõnestki hästi naljakat asja või luuletust selleks ei pea olema hirmus Naljameest säranud pulmavanad väheke ketta, nii sa too asi, tule nagu hästi vaikselt ja vaguralt kokkupandav kott on ja hästi läbi mõelda, siis fassaat hääl juhul naljakat asja kirjutada. Tõsine tee sellesse nalja, müüd olla. Sa ütlesid, et sa lapsenalit rohkem endassetõmbunum ja võib-olla ka arglik, et praegu sa oled ju noh, kui Ruitlane tuleb, siis on Ruitlane saabus ikkagi. No ei tea, seal asi öelda, minu kasvati vanaema ja vanaisa sai saan selle, noh, kui muidugi sai nagu tsaariaegse kasvatuse nõukogude aja lõpul, siis ma läksin kooli, ma olin nagu seitsme aastane vana inimene, mass haaku nagu ülejäänu üled kollektiiviga või? Ma olen niimoodi vast oskustelt oli tükk maad taga ma vastutust, lasteaed on käinud maali Kossar, aga midagi sain seda asja. Ühelt poolt mõtlemisel maali vast tükk, ma teen sellega ma kuulasse vanaisaga ameerika häältega oodaku ja nii edasi, et kuskilt poolt Mariin kuskilt poolt maana haaku väga palju haiglat, et üldse nagu Ma sulandi nagu teiste inimestega ette. Aga noh, nüüd ma ei tea, ma ei tunne nagu probleeme inimestega sulandumisel avas, sellepärast et mu ümber. Nüüd saan Seinemisena. Kuidas Noorte Autorite koondis sind leidis või sina leidsid? Jõudsin asi oli vahe kohe ka välja minna. Mitu kamaldad nii geniaalseid värsselt, et kohe kile nagu näitamas sõkord püüne peale sinna. Siis sai teiste inimestega kokku ja Kaiet kõmumehi on veel vägeva mehi, et mul vast paar-kolm tükki on häid luuletusi ja siis tuligi selline asi, et naki keskel inimeste hulgal nats arenema teisipäevalt kajamistused tegeleda. Ja noh, Sa oled Lätis kuigi muidu Mologipelt üles prodosi tamm nagu sõpruskond, nii või naa tamm nagu perekond juba tulemusi kokku. Meie oma seotu Me käime, esineb, on kuskil ükskõik kas Viljandi folk või suvelaagri või me oleme igal pool üten kuulnud. Ja siis tahes-tahtmata tõde pealt. Ja nii edasi. Aga mis siis ikkagi enne kirjutamist oli, et sa oled hästi palju erinevaid ameteid pidanud? Eetriajast jääb puudu, kui ma nüüd nakas nimetame, on jah ehitus maalri, Smale olnu treial kats aastat, sõjaväel oli palju keevitaja, kats kõrda, sai keevitada aku mulje, atroshik oli, autoakusid valasin hapet sisse, sinna. Sõjaväe olge sääne lugu, et ükskord lätsi noor sõdurolli rätsi tüll paranditega peaaegu pessa siis seersant halast mulle ütleme niimoodi, et läheb peldikule ja võtate Telliskivi Tüga nüüd kõik hida potikkujat puhtas oleksid kaema miile kurvas, seal ei mõisteta, just siit tõi näeme see moodus ajal kõik ääred täis pasandalujaga haisel Su mingid katskümmend auku ja mõtle hinnangule pessa saanu asjast oli väike mõtelnud akumulaator signa Pätsi suma, sinna akuruumi, väävelhapet suure purgile, valasin peldiku tabele kõik 20 minutit faasi vett pääle. Laevus õnne, Illaskutse seersandi kaema. Toodud fatas võis kõva töö alt välja öelnud, aga mis see haigus on ju, kes jagas järgneva rohkemast tülita kainet. Et aja oma käpa sinna potti linna maal. Noh siis pääle sõjaväega sõjaväkke maa oli siis käe pealt üks äpp, siis oli häälektre jal. A siis minu ülendati modi, mille ist mas taha, aga ülejäänud tema sai töökoja meister s meestes ja lolle bütsaidze katesse alluvat, kõik sääse 45 50 metsavinnaaegse mehe, noh sihukese vana grade ega oodaku poolekul muidugi putel olen paskonna, siis ma pidin naljaga cancel dama seal. Oi, kõrini sai Tom sääste meestega on hullem kui laste, vaid noh, sisse ütle, et ma ei taha aine. Siis pandi mind, varustas tulga viljelev töölaset autoga mööda linna ringi, otsid päästil mutrivõtit või vindi käändet või mingi manski muud täiesti mõttetud asjad hakkanna. Ja õhtul naistele viita siis ekslik jaks Vaita heitud palka Imastan sess tulles kõrini, siis ma ütled lõõtsa kõge parem kui kodus, ma tahan valvurist saiaga. Ja siis minul pandi Tartu teenindus maanvalvurist, tolm aastaigulduga vähem manakasi kirjutama juba 92.-st aastast esimesest aastast pääl. Ja iga kord, kui ma midagi Kiroti mulle tundub. Ta, tulge asi välja, no ei ole sellest asja teinud, lugege noh. Kuskil kõrtsu luges ette põrandaga. Saamisson aku habras kaid või jummal ei kõlba kohe minema jälle minema, ma viis aastat vaid niimoodi minema. Kuni ma nüüd juba jätan mõned paberi alles ka. Aga ikkagi, kuidas see kõige esimene luuletus või tekst on sündinud ja tõsiasi, et Voronalimine plika Ell kuigi võta jutule 15 14 plikas võtta, kuigi Moody Darrastega, kellel kuul sõitma niimoodi sõitsime mõist Darja Skaheki mu poole ja otsi julguse kokku ülikonna selga, punase lipsu ette, võtsin lillaka lakatailt lätsi, tolle kuradi tütreke kodu, eks ole, ja luuletusega papredal käen maruhalle armastuslugu, hall, maroilastame, mäed on ahvatinat. Siis lille löödi usse vahele, luuletustes lokk jääbki läbi viima lätsi läbi kuuma suve vrakkusesto ülikonnaga tagasi. Odavam too kardaks saega koheste. Tilles andud Mallet, kindral Heeren Kaia kindlast nakas hal jummal, kus saia seeria õnne Juuskabiinid, Gunte bitten. Ise olen puust, ma, mul on tuuga Kippe Mallet hinde poole taas üles lakka kõrra kutsnole kõrra saanu tappa. Ise olen Puustma, küsi Dimelt lupa, säält kosseere Juusqva, teete talle koppa, teete talle Mannu hommikuni välja. Ime ole sõnu. Kisk rinnust välja. Neljas sandud Mallet. Pärast sõjaväge kunagi vot sai kokku. Cute luuletajaga hüüdnimi, tal on Murka. Ta on sääne soome rahvusest siin elav tütarlats käel mitu korda vanginistma. Avad kunagi oma luuletusi, noorusin Remmeli man kah. Ja väga hästi krat, väga palju viina jõi, väga palju uljusid, ei silot häste, nii eesti kui vinna keelen. Ja nii kaua ei lähe, totrat müüdi viina, meil hakkasime viina jooma, ütlen tall nurka, mõtlesin vot Ruitlane, ja siis saime tuttavast tervjoodsa Laxemil ja Hummukus, me olime üksteise luuletusi miljon tükk ette lugenud. Pärand ma mõtled, kurat. Kurivaim tähendab kleenuke tütar, latt saaja Ma ei saa pead saama ja mõtlen, et ma hakkasin regulaarselt kirjutama. Aga noh, Tiia nurgast kaheksast midagi enam kuulnuga molevil alale. Kas hilisemas elus on see, et sa oled luuletaja, on see sind aidanud ka paremini tütarlastele läheneda? Lon konkreetseid juhuseid, Konon akvalt otseselt abistulnu. Aga ma perekonnainimesena ei taha nüüd väga palju väljasin kõnelda, sest et tuvi kalliks maksma minna. Aga eks ta kahju EDI Marva mis põleb inimese kirjutama, kui ma mõistas hästi keevitada, kui ma oleks kõige parem keevita, kumas superkeevitajad kõigi häälduda, keevitust kajastama, keevitas, kumas kõvem keevita, aga ülejäänud keevitaja või kumas sanessepp, kes pess parempidi raudselt paremini kui mõned tõsised. Massepp, aga ma arvan, et ma ei mõistagi äkki mu olla luuletaja või kirjanik males teiste ametite peal. Käki keskmine inimene ja ma ei taha olla. Laula natuke rohkem. Kuidas su päev välja näeb, so hommikul teki maha viskad, mis edasi sünnib? Viimasel ajal oma halva päeva räpane massina sooja ei naase tööle. Tule kodo igatse lasteaeda, siis lähe kodo uuesti. Lähen magama uuesti arvatavasti lõuna paiku, ärka üles, saad kirata midagi natuke. Surfa internetis loed läbi oodaku pooles, kui esid tööle, ei pea minema sarnasele laaduri Niirlakvildemul koda ta bussiga hinnata ei saa, meie laevan, buss ei käi paraku poole, siis ma olen nagu trammijuht, na adu madija tollele ka mingi lahenduse varsti lega, sest no ma siia maailma tulnuna, kui autoga sõitma Kas sellest sinu jutust jäi õhku nagu igatsust selle endise elu järgi, et kui sa nagu rännumees olid ja kitarr kaelas ringi jooksid ja noh, nagu sellist Nipernaadi elu rohkem elasid? Ma ei saa öelda, et sa nüüd väga tõstmude Elo elasest mul on väga palju käimist igal pool mööda Eestit pianos harrastamiseks Nipernaadi olegi, sest noh, siin on pikki päevi, teinekord tuleb ratastel olla. Eks seal poole ka muret, mis, mis niis tegena. Igal pool on minema seal, tütreke võib-olla on. Aga noh, ega ütletuma leiba. Hinn, ma olen kindel, et tööandja ja ma annan täpselt nii palju hindule tüüdkuma, Ärwittidetele oma parajasti tahad tüütides Mati vedeleb lihtsalt inimene ei ole tulnud siia maailma orjama hinnast. Särk oled, sa ei võta hindagi oma kuradi sapikut või mersut ja kolmemajja ütlen ju elada nii, et millestki puudus ei ole ja midagi väga palju. Ei ole vaja. Nii hirmsaid asju või midagi, mul on kõik olemas, mis elus vajalik tundub niimoodi, et kui sa lähed kalale, ütleme majandust, püüdsin teda niimoodi, et ma teisi inimesi hind, aga ütlen ei võta. Ja siis on niimoodi malepäev otsa praktiliselt hommikusse. Üksinda ei ole seal ühtegi inimest, ei ole ühtegi masinat, puhka. Mõtle vaikselt oma mõtted ja sõtku. Üte korraga kala võtt. Hüppas spinningu otsas raamatust minu järsult oma mõttest välja, adrenaliin tõuses koskile pähe, lakke. Modo kala konksu otsast ära pane tagasi koti muneda, Kalev unetanu, mul on juba Tõne mõtte pääl. Mõtle juba Tõsa asja peale, koskil mõte liigub omasoodu. Kuni jälki tule jälle määrake kala on ju. Siis rabas Jäkkima mõte pooleli nimetatud päiv lektorina õdakama kaed või jummal 24 haugi. Kas ta Kododeri, millest sa mõtled siis? Mõte oma säänse katkendlikku üte korraga mitme asja peale mõelda hüplev mõte, mis ei Annaki mitte midagi nagu kindlat kõrragaga tolle kägundma, puhka tolle käiguga, ma mõtlen ennast vabaks. Igasugustest sans argielu sitast, ütleme niimoodi välja. Mis on kui ebameeldivat maailmas ebameeldivat ebameeldivama, see on seal tülika kohustuse, millest ei saa üle ega ümber nagu üürikviitungi ja telefoniarve ja siis majavanem ja ronis Use ta nõutsugast mingit kolme kuu üüri. Tõsi, vidina nagu noh, häirisse natukene muidu minu hääle miski, ma seal stressivaba inimene, et ma ei tea, mis asi stress, amm. Kuidas siis poeedid ju on alati endaga hädas, on eksistentsiaalsed, kriisid on enesetapumeeleolud. Mõeldakse, et üks päev veel ja siis sina ütled, et sa oled noh, enam-vähem õnnelik. Vaata õnnelik tuleb mõista olla, õnn ei ole kuskil üles riputada õnn mega linemisele olen õnn. Tule lihtsalt nagu tunda, lihtsalt ei ole mõtet, otsid ümbrena. Tule lihtsalt. Rahul olla sellega, mis sul on. Aga sul ei ole elus kunagi olnud, ütleme isegi, et kui päris lapsepõlve mõtled või siis ülemineku iga ütleme teismelisena ei ole seal mingit sellist maailma valuperioodi olnud. Null õnne ütles tasast. Nimelt ma mõista, mida ma mõtlesin teha taha või milles ma siia üldse tulnud selle ma vahetada töökohta, mul on mõnikümmend töökohta ega pult nakati ütlema töö põlgur sai, ei hoia ühtegi töö kotust, ei, ei sobi sinna essaaslast autojuhti SA-s, vot toda toda. Mul on tõsine alaväärsus kompleksid, jummal jummal malevast manegi heidik või et mitte millegi ei sobi. Aga no ma olen seal, kui mulle miski asi ei meeldi, ma näiteks ima mitukümmend aastat oma autosid, Värn oma tervist rikna. Kuna perekond oli vaher toita, aga ma ei saa. Ma ei saa lihtsalt tegeleda asjaga, mis mulle ei meeldi. Et sul läks hästi, et sa leidsid selle asjad, millega sa tõesti tahad tegeleda. No ma ei, piisavalt vaibaga. Ma otse ütleme, et kuskil kattekümne kõvaste kolmul asi enam-vähem selge. Mis ja kuidas Maire sõnaga kaema? Inemise sisu oli külas sarja ristiisal kirjanik Olavi roitlasel. Broitlasest kõnelesid Taivo Särg ja Kauksi Ülle. Tekste luges Merca. Toetas riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Saate valmistasid ette Külli tüli, Jaan Tootsen raadioteater 2002. Aga ükskord algab aega, mil ma tulen mootorsaega läbi Kadrioru pargi. Lõikan kada tarvis hargi, roidan mööda võsa, ääri hiies, ohverdan pasknäärineri väljal leiboristide, tapan läbilingu viske. Aga ükskord algab aega. Supi hind saab tasa, praega kaelas Vanemuise kannel. Saiakäigust väljub Anvelt. Pihk, kõik pirud leeki torkab, suitseb malborot marhorkat. Küllap ükskord hing saab, päitsed. Valge kitli, pikad käised. Emajõkke suubub niger kõigest kogetust, saab siiber, kuni Kalev kolib siili saatses enne Hiina piiri ostab presidendipere Islandi ja surnumere. Aga ükskord algab aega valge Panat kõrge laega. Küll siis kalevite poega tuleb tammekepi toega oma lastel õnne tooma. Eesti põlve uueks looma. Inemise sisu on saade sisukatest inimestest.