Tere, siin toimetaja maris Johannes. Tänases saates räägime keelefoorumist, mis toimus selle nädala teisipäeval kumu auditooriumis ja kus oli jutuks Eesti keele arendamise strateegia aastatel 2004 kuni 2010. Nimelt tehti vahekokkuvõtet, et kui tõhusaks tööriistaks keelestrateegia on osutunud möödunud kahe aasta jooksul. Keelestrateegia on dokument, mis kiideti heaks Eesti vabariigi valitsuse poolt 2004. aasta augustis ja nüüd on siis viimane aeg avalikkusele aru anda, mis selle strateegia järgi tehtud, mis tegemata töörühm, kes strateegiaga tegeleb, on Eesti keelenõukogu ja selle keelenõukogu esinaine. Birute Klaas tutvustas keelefoorumil avalikkusele sele seire tulemusi ja täna anda Meie saates mikrofoni ees. Keelenõukogu on ekspertkogu ja keelenõukogu ülesanne on haridus- ja teadusministri nõustamine keelevaldkonna küsimustes eesti keelestrateegiaga hakkas keelenõukogu tegelema juba päris ammu. Aasta 2001 oli Euroopa keelteaasta ja selle aasta läbiviimiseks moodustati selline komisjon, mis kõigepealt pidi korraldama Eestis mitmesuguseid üritusi keelte aastaga seonduvalt, aga samas alustas juba tööd eesti keelestrateegia väljatöötamiseks ja see töö siis tipnes aastal 2004, kui Eesti vabariigi valitsuses võeti vastu Eesti keele arendamise kava, mille nimi ongi siis eesti keele arendamiseks strateegia aastateks 2004 2010, milleks seda vaja? Me räägime teiega ilma strateegiat, nii et ja me räägime teiega ilma strateegiat eesti keelt, aga ikka on vaja mõelda selle peale, kuidas siis eesti keelel Eestimaal oleks hea elada ja kuidas, et tagada selline olukord, et linn oleks võimalik tõrgeteta kasutada eesti keelt kõikides valdkondades ja igal pool. Et oleks võimalik eesti keelt kasutada tööl, kodus, kõrghariduses, teaduses, et eesti keelel oleks Eestis hea olla? Olgu siinkohal üles öeldud ka need eesti keele tippspetsialistid, kes keelenõukogus seiret tegid. Need on Peeter Päll, Ilmar Tomusk, Martin Ehala, Jüri Valge, Katri Raik, Helle Metslang, Matti Erelt, Karl Pajusalu, Haldur Õim, Urmas Sutrop ja Tõnu Tender. Need nimed ei vaja kommentaari nende jaoks, kes keeleeluga kursis aga meke vaherepliik professor Martin Ehala Alt, tema nägemus keelestrateegia eesmärgist. Märk tuleb välja sellest, millist ülesannet keel täidab, kellel on kaks ülesannet, ehk siis keel on sinu kollektiivse identiteedi tunnus, teine asi on see keel on tööriist, ehk siis informatsiooni vahetamise tööriist. Need keelestrateegia tegeleb suuremas osas just nimelt keelega kui tööriistaga, ehk siis eesti keel peab olema selline tööriist, millega on võimalik kõiki tänapäeval vajalikke toiminguid teha, ta peab olema infotehnoloogias olemas, kõik kuus meest tuleb, peab olema eesti keeles esindatud, see tööriist peab olema selline, et sellega on mugav sama mugav töötada kui ükspuha millise teise tööriistaga inglise keelega, saksa keelega, vene keelega või soome keelega. Keelestrateegia tegeleb sellega, et eesti keel kui tööriist oleks perfektses korras, alati terav, alati lõikab hästi, töötab iga kord, kui käima paned, läheb käima. See on siis selle keelestrateegia eesmärk. Et me, et see ja see teine pool on seal ka esindatud, seesama nii-öelda keele mainekujundus see puudutab seda keelt kui tunnust. See ei ole seal nii oluline seal nagu üks väike pea tükikene ainult aga tõesti selleks, et eesti keel püsiks, on tõesti mõlemat poolt vaja. Miks on see hoolitseda, et et see kollektiivne identiteet, mille tunnuskeel on, et see oleks hea ja see põhineb just sellele, et kuuluvus, armastus, vajadus oleks selles ühiskonnas rahuldatud, siis on see geel väärtustatud kui selle identiteedi tunnus ja teine asi on hoida, et see keel on sama hea tööriist kui ka teine tööriist, et sa ei peaks häda sunnil võtma mõnda teist keelt, näiteks et me ei peaks inglise keelt kasutama, sellepärast et meil pole eesti keeles terminid ei ole eesti keeles võimalik seda väljendada. Nii et need kaks asja peavad tehtud. Et keelel peavad mõlemad ülesanded, kelm peab saama täita, peab saama olla see hea tööriist ja sama hea tööriist kui mis tahes teine häda peab olema kuuluse jaoks sama oluline kui mis tahes teine tähendab olulisem oluliselt olulisem kui mis tahes teine selleks, et inimesed hoiaks seda keelt niisiis tunnusena, kuuluse tunnusena kui ka tööriistana, millega omavahel suhelda. Need kaks asja. Oleme juba rääkinud keelenõukogust ja keelestrateegiast. Asume siis lõpuks asja kallale ja räägime seirest. Arutame seire üle, seirame seiret, jää käänamist jätkab juba professor Birute Klaas. Seireseiret, ma ei oska isegi öelda, seire seireseiret on valmistanud seiretaimedele käänamiseks kahe peale hakkama, aga kui rahule te põhimõtteliselt nii üldjoontes jäite selle selle keele seisu ja seisundiga ajaperiood 2004 2010 on ju päris pikk ja seetõttu otsustasime, et iga kahe aasta tagant me teeme kokkuvõte, vaatame, kuidas siis eri valdkondade ülesannetega lood on, mis on täidetud, mis on täitmisel, millega pole veel tegelema hakatudki. Ja samuti ka seda, et kui on mingid takistused on meie teel, siis me peame suutma näidata ka neid teid nende takistuste kõrvaldamiseks. See nõukogu, kes analüüsis eesti keelestrateegiast lähtuvalt neid ülesandeid, see on muide väga austust või need on eesti keele tippinimesed, kuidas te seda seiret tegite, rääkige köögipoolt, kõigepealt selle strateegia kokkupanek oli ju ka aastatepikkune töö ja see, mis lõpuks valmis sai, see toetus ja väga mitmesugustele uuringutele uuriti eesti keele olukorda nii keelena eesti keele olukorda, teaduses, uurimises, eesti keele olukorda virtuaalses maailmas. Vaadake, kuidas eesti keelega on hariduses. Ja enne kui kokku ateegia valmisid väga paljud erinevad uuringud ja käsitlused. Peeti hulgaliselt seminare ja konverentse, selleteemalisi anti välja raamatuid, mis kõik aitasid meil lõpuks koostada seda strateegia teksti sellisena, et me rahule jäime. Nüüd seirega seal siis elluviimise ülevaade teiste sõnadega, sellega me tegime niimoodi, et iga strateegia alapeatükk oli tegelikult isikustatud. Me katame oma keelenõukogu koosseisuga kõik need alapeatükid, nii eesti keel, kirjakeelena, eesti keel, hariduses erinevatel tasemetel eesti keele erikujud, ütleme siis eesti keel ja teised keeled ja seetõttu oli siis keelenõukogu liikmete vahel need alale kud ära jaotatud. Ja umbes noh, ütleme kolme-nelja kuu jooksul iga keelenõukogu liige siis tegi seisundi kirjeldus ja vaatas, kuidas tema valdkonnas lood on ja selle ülevaate puhul on palju rõhutatud selle äärmiselt sellist selget, loogilist ja sisutihedat ülesehitust. Me andsime kõigepealt väikese kirjelduse sellest, kuhu me oleme tahtnud jõuda selles valdkonnas ja tõepoolest punktide kaupa näidata, mis siis on selles seires puudub nii-öelda vaht, seal on äärmiselt konkreetselt kõik sõnastatud, seal on, mis on tehtud, mis on tegemata, mis tuleb veel teha just täpselt, ja see oligi mõeldud, et, et oleks meil väga täpne konkreetne käsitlus. No ütleme, lausa konspektiivne käsitlus kõigest sellest, mida me oleme teinud ja mis on veel vaja teha sellele lisaks siis on veel materjalid, mis seire tegemise käigus valmisid ja mida me kutsume ise omavahel seeria pikaks versiooniks, mis on siis mahult mitu-mitu korda suurem kui, kui seire ise ja mis on kättesaadav Eesti keelenõukogu koduleheküljel läbi keelevärava lingi. Keelevärav kõlab ju kaunilt. Minu jaoks on siiamaani toimivaks keeleväravaks olnud Eesti keele Instituudi kodulehk, kus leidub mitmeid linke vajalike andmekogude sõnaraamatute ja keelenõu juurde. Kahjuks on aga ametkondlikesse vaidlustesse sumbunud idee keele seire üles riputada. Nii saagi ma teile täna, kallid kuulajad öelda, et kus seda seiret lugeda saab, ehk mõni teine kord. Teisipäevasel keelefoorumil käidi välja ka mõte asutada eesti elektrooniline teadus- ja kultuuriveeb eestika. Mis oleks ühtne, korrastatud veebikeskkond, kus tehakse kättesaadavaks Eesti kultuuri ja teaduse tekstid. Ideel on muidugi jumet ja selle projekti eestkõnelejad on Sirje Kiin ja Maarja Lõhmus. Aga mind teeb ikkagi skeptiliseks eestlase eestlaste lõhestatus. Kui juba üks keeleseire suutis tekitada sellise segaduse, et ministeerium ja Eesti keele instituut ei suuda kokku leppida kes selle materjali üles riputab, siis ma arvan, et meist jääb veel väga kaugele see võimalus külastada. Ühtset teaduse ja kultuuri veebikeelefoorumil kõneles ka Linnar Viik ja tema arvates on eesti keele suurim vaenlane just inimeste killustatus ja suutmatus koostööd teha. Tegelikult keelenõukogu tõestab vastupidist. Siin on inimesi nii Tartu kui Tallinna ülikoolist kui riigiametist ja seirematerjal on tõesti ülevaatlik ilma liigse vahu emotsionaalse vaatuseta dokument. Aga internetisegadus vilgutab jälle tõrvatilga meepotti tagasi keelefoorumi juurde. Üllatavalt sisuka keelealase sõnavõtuga tuli välja peaminister Andrus Ansip. Ta rõhutas omakeelse terminoloogia, eestikeelset tarkvara. Hääletuvastussüsteemide ja sõnastiku olulisust aga ei unustanud ka õpetajakoolitust, keele õpetust koolis, keeleõpetust, muukeelsele, rahvale ja üllatuslikult puudutas isegi avalik-õigusliku meedia rolli ning pidas vajalikuks, et siin keele- ja kirjandussaateid tehakse. Ühesõnaga kõiki keelestrateegias üles loetud ülesandeid, mille peamiseks eesmärgiks on kodanikele tagasi anda eesti keel. Jätkame ka juba keelenõukogu esinaise Birute Klaasiga. Tahan teada, kas lugupeetud professori näol on tegemist tähtsa ametiisikuga või võime teda usaldada. Kui keeleeksperti. Oma erialalt olen ma eesti filoloog, ma olen lõpetanud Tartu Ülikooli aastal 1981 ja minul kipronbere, kirjutati eesti filoloog, punkt, eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Pärast seda maa, olin aspirantuuris ja kaitsesin väitekirjakeeleteaduse valdkonnas ja töötan ülikoolis eesti keele võõrkeelena professorina oma väitekirjas. Ma vaatasin Eesti ja Leedu keelevaheliselt struktuurilisi sarnasusi ja see töö kuulub siis keeletüpoloogia valdkonda. Suhtumine keelde on väga tihedalt seotud sellega, millised on meie oma väärtushinnangud Tartu Ülikooli õppejõuna. Te olete ju kursis ka sellega, eks ole, mida kõrgemalt me oleme haritud, mida rohkem õppimisest, mida rohkem me oleme inglisekeelset, kuidas sellises olukorras seda keele prestiiži nagu üleval hoida või, või, või siis üldse tehasest ise mõnes mõttes sööta oma saba. Te mõtlete kõrgharidusest, ma mõtlen kõrgharidusest, ma mõtlen doktoriõpet näiteks, et olukorras, kui ma tahan vestelda doktorandidega ja nad annavad mulle materjali eesti keele kohta, aga see on kirjutatud paraku inglise keeles, nende artik teadlase kohta võib tõesti öelda, et teadus on kus, vaheline ju, me ei saa ju öelda. Nii, et kõik Eesti teadlased kirjutame eesti keeles, no paraku nende nähtavus rahvusvahelises teadusruumis oleks siis nii imetilluke. Jaa, ja mis teadus see on, mida ei ole võimalik võrrelda teiste kolleegide saavutustega seetõttu kõrghariduses ja teaduses, ma arvan, me peame olema mõistlikud, selles osas me peame olema piisavalt avatud ja rahvusvahelised ja nähtavad rahvusvahelises teadusruumis aga samas meil nüüd olemas piisavalt missioonitunnet ja aru saama sellest, et Eesti keel teaduskeel on meie endi kätes, kelle ülesanne on siis teadusterminoloogia arendamine, kui mitte teadlaste endi ülesanne? Need on ilusad sõnad, tegelikult kõik me kirjutame sellele alla, aga noh, samas need käärid on ikkagi nii valusad. Just seesama näide sellest, et eesti keeles. Ma kirjutan töö, inglise keel. Kui mina kirjutasin vene ja mina kirjutasin vene keeles ja just, ja ma mäletan, kui palju me protesteerisime, sellepärast et rahvast seadustest peab kirjutama väitekirja vene keeles. Praegu ma ei ole kuulnud mingeid proteste selles osas, et peab kirjutama inglise keeles üldiselt inglisekeelseid väitekirjas peavad olema varustatud korraliku eestikeelse Annotatsiooniga. Ainult küsimus on nüüd selles, et kuna ei ole täpsustatud, kui suur see ülevaade doktoritööst peab olema, kas ta siis on nüüd kaks lehekülge või 20 lehekülge eestikeelset teksti, siis see on nii-öelda autori enda tahe, kui, kui pikalt ta seda kirjutas, aga meie teadlaste käes on tegelikult väga palju võimalusi ka teaduse populariseerimiseks ja teaduse populariseerimine tead ikkagi eesti keeles. Te võite ju kirjutada neid tekste seal inglise keeles, aga samas noh, mina, ma tunnen, et nii-öelda terminoloogiast hakkab jääma nagu vajaka, kaks kolleegi saavad omavahel inglise keeles nagu aru, mida nad mõtlevad, aga mõlemad tõlgivad Tartus ühtemoodi ja Tallinnas teistmoodi selle noh, näiteks mingi keemia terminoloogiline. Jah, aga õnneks ei ole mina ja ei ole ka Tartu ülikool ainukesed, kes selle pärast muret tunnevad. Mul on väga hea meel, et Teaduste akadeemias, mis on algatatud diskussioon sel teemal ja ja loodusteadlased ja täppisteadlased on ise ka väga aktiivselt selles osas sõna võtma. Et kui nemad ka muretsevad ja räägivad sellest, et on vaja kirjutada kõrgkooliõpikuid, on vaja arendada oma valdkonna terminoloogiat. Peeter Saari on siin väga hea näide, siis mul on küll selline optimistlik usk, et neid missioonitundega teadlasi, kes tahavad teha midagi ka eesti keeleteadus, keele heaks, neid ikkagi on. Iseküsimus on see, kuidas me seda väärtustame. Kui ülikoolis akadeemilistele kohtadele valimine toimub selliste reeglitega järele, et et õppejõul teadlasel on ainuke mure teha sellist teadusproduktsiooni, mis on kajastatud Ameerika andmebaaside, siis kahjuks eesti teaduskeel võib küll selles osas unarusse jääda. EKRE rahvalik vaherepliik professor Martin Ehalat. See on täiesti loomulik, et kaasaegses maailmas inimesed vajavad võõrkeeli, võõrkeeleoskus on samuti mingisugune teine tööriist, mida sul läheb vaja teises kohas, nii et kui eesti keel on reha ja sobib riiulis, eks ma lähen kuhugi mujale, mul on vaja seal höövlit, siis ma võtan selle teise keele, kuna seal kasutatakse seda tööriista. Ja see ongi kogu lugu, et ma ei saa seda tööd seal tehtud eesti keelt kasutades, mul on vaja siis mingit testeeriste. Nii et see on täiesti loomulik, et inimesed oskavad mitut keelt, ainult mingid väga suured riigid ja rahvad võivad nagu läbi ajada ühe keelega ja ega see neile kasuks ei tule, lihtsalt nad on nii palju mugavad, et nad ei näe motivatsiooni teisi keeli õppida. Aga 90 protsenti inimestest maailmasse oskab mingisuguseid teisi keeli, need, kes kuuluvad väiksematesse keeltesse, nii et need kaks asja ei ole omavahel sugugi nagu vastuolus võõrkeelte oskamine täiesti hädavajalik ja kuidagi ei kahjusta nii-öelda oma emakeeleoskust. Jätkame seire seiramist koos Birute Klaasiga Ja teine mure, mis minul on, lapsevanemana on see, et kooli tuleb õpetaja, kelle endaq keel on niivõrd nigel, et, et mis sa siin räägid lapse arendamisest, et noh, et laps, kes on nagu rohkem muinasjuturaamatuid lugenud on, on, on nagu temast üle ja mis autoriteet istasidade jah, seires me juhtisime sellele tähelepanu, et hea emakeel peab olema kõigi õpetajate suus ainult emakeeleõpetajad, mitte ainult emakeeleõpetaja suus, vaid, vaid ka keemiaõpetaja matemaatikaõpetaja peab lapsega suhtlema heas emakeeles ja kui ta parandab töid, siis, siis kui tal ikka silma jääb mõni väga kole eksimus, siis ta võiks ju selle ära parandada, lõppude lõpuks ka ülikoolis ole läheme juba aasta otsa tegelenud sellega, et valmistada erialase eesti keele kursust kõikide üliõpilasi teiste jaoks. Muidugi, kui see kursus on kahe ainepunktiline, võivad kõlada õigustatud etteheited, et no mida selle kahe ainepunkti õpetada, aga alati on oluline, et inimene teadvustab probleemi, millele on vaja tähelepanu pöörata, ta teab ka, kus on abivahendite, teab, missugused sõnaraamatud on meil olemas, kus on võimalik saada ka terminoloogiliselt abi ja ta teab, et ta peaks pöörama tähelepanu oma keelele ja ka oma õpilaste keelele. Kui me räägime õpetajatest, edasiminek algab tõepoolest sellest, et me saame aru, kus on probleem ja teadvustame oma probleemid, paneme nii-öelda diagnoosi, anname hinnangu, siis on võimalik ka töötada enda kallal, kui ma saan aru, et miski ei ole päris nii, nagu ma tahaksin, et see on hea mõte see, et õpetajat õpetada, hästi väljendama, aga kui kaugel sa praegu ülikoolis on, kas ta reaalselt ikkagi toimib, et idee tasandil programmile tasandil on ta olemas praegu näiteks humanitaarvaldkonnas on igal pool kohustuslik eesti keel kõikide erialade puhul samuti on näiteks õigusteaduskonna, sest ka juristil on vaja nõtkete head keelekasutust. Küll on probleeme sellega, et kuidas ühendada erialase eesti keele õpetuste ainekavadega loodusteaduste poole peal ja ka arstiteaduskonnas, aga selline otsus on ülikoolis vastu võetud. Ja selleks kevadeks peavad olema ka need ainekavad koos ja õpetus läheb siis lahti sügissemestrist üldiselt. Me võime rahul olla sellega, et riik pöörab tähelepanu eesti keele arendamisele ja eesti keele heale käekäigule. Ja ühiskonnas on samuti märgata selline teatud positiivne hoiak, positiivse hoiaku tekkimine. Kõige suurem mure on minu arvates see msn õpetajakoolituses. Kui Tartu ja Tallinna emakeele jätate õppesse mõlemas ülikoolis Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis kokku tuli nii palju kirjasid jätkub ühe käe sõrmedest, siis minul on eesti kooli tuleviku pärast suur mure, aga samas see üliõpilaste põud ei olnud niivõrd bakalaureuseõppes, kujus, magistriõpe see tähendab seda, et see on Eesti väiksus, lööb siin noh nagu nii-öelda oma kella jah, loomulikult seal magistriõppes, aga magistriõppes ongi see kaks aastat, kui põhiteadmised saanud eesti filoloogid koolitatakse emakeeleõpetaja ja kui puudub huvi sellisesse magistriõppesse minna, siis tähendab seda, et noorel inimesel ei ole motivatsiooni hakata ja see on tal välja kujunenud tegelikult mitte gümnaasiumist ülikooli minnes, vaid kolme aasta jooksul, mis ta on seda tööd ja vaeva seal näinud ja natuke ka elule. Ma arvan, et see on väljakujunenud kogu selle perioodi jooksul. Tegelikult on Eestis praegu näha, et mitte ainult emakeeleõpetajate koolitusse, vaid ka teiste ainete õpetajate koolitusse on kahjuks liiga vähe soovijaid. Selleks et me suudaksime kohe kohe pensionile minevat õpetajate seltskonda välja vahetada, ma ei otsi süüdlast ülikoolis, eks me kõik kanname vastutust ühiselt, selle eest, aga, aga kui ei ole õpetaja elukutse nii prestiižne, et noor inimene tahab sinna minna, siis ma arvan, et me peame väga kiiresti sellega tegelema hakkama. Ja kuidas te tegelete ülikoolis, ülikool üksinda ei saa siin midagi teha, ma arvan, et koos riigiga sinna vaja mõelda välja senine motivaatorite süsteem, motivatsioonisüsteem, mis tooks noored inimesed kõigepealt õpetajakoolitusse ja teine Nad kutsuks kooli tööle ja jätaks nad kooli tööle. Et nad tahaksid saada õpetajaks, et õpetaja töö pakuks neile nii vaimselt kui ka materiaalselt rahulolu, et nad saaksid seda tööd rõõmuga teha. Selles ei ole üldse mingisugust kahtlust, et Eesti noored püüdlevad hariduse poole. See ei ole küsimus. Küsimus on selles, mismoodi nad suhtuvad eesti keelde ja eesti keele maine sõltub tegelikult eesti ühiskonna mainest, haridust või pahandada ka lihtsalt selleks, et rakendada seda seal, kus tõesti on hea elada. Nii et need kaks asja ei ole koos, see, et inimene tahab haridust saada, see ei ole seotud sellega, et ta tuleva kuuluvuse harrastusvajaduse rahuldatud, nii et ta tuleb, õpib selle hariduse, me loodame, et ta töötab Eesti hüvanguks, aga tuhkagi ta ütleb, see ühiskond ei hooli minust. Ma lähen rakendan oma teadmised hoopis kuskil mujal. Et siin on see küsimus, nii et see, et inimesed käivad ja koolinoored on haridusest huvitatud, see ei tähenda, et nad oleks eesti keelest huvitatud ja tõesti eesti keele maine on siiski madal ka nende hulgas, kes õpivad eesti filoloogiat. Küsisin sellel sügisel eesti filoloogia esimese kursuse üliõpilastelt, kui palju neist kasutab eestikeelset kontoritarkvara, seda võrdja ohvesid põhimõtteliselt 20-st tõusis vist kaks või kolm kätt, ülejäänud kasutajad kõik inglisekeelset. Samas on see eestikeelne versioon juba kolm-neli aastat olemas, ehk siis juba sellest ajast, kui nad õppisid põhikoolis, nii et nad ei ole nagu selle peale üle läinud. Nad ei ole näinud põhjust selleks siinse suhtumine, avalduse suhtumine avaldub ka selles, et see eestikeelne ühiskond ja kõik see, mis siin on, tegelikult ei ole nii oluline, et selle nimel tasuks nagu eestikeelset tarkvara kasutada kasvõi. Kuulaja paljudel teist on eestikeelne arvutikeskkond või eestikeelne mobiiltelefon. Keelefoorumirahvalt küsis seda Linnart riik ja oli ise lausa hämmunud, et nii paljudel, aga eks sinna saali oli kogunenud ka eesti keele ekspertide koorekiht. Minul on eestikeelne arvuti ja eestikeelne mobiiltelefon ja ma pean seda iseenesestmõistetavaks. Kuigi alguses, kui arvuti hakkasime ka eesti keeles kõnelema, oli, oli kohe päris naljakas neid termineid lugeda ja tuli ka hea tuju. Aga praegu ma olen selle töökeskkonnaga täiesti ära harjunud. Keelesaated toimetajana. Olen veidi hämmingus, kui loen keelestrateegia seirest et meedia ei tunne keeleasjade vastu huvi. Kummastav sellepärast, et nii aktiivset vastukaja kui keelekõrv tihtilugu leiab, ei leia paljudki teised Eesti raadio kultuurisaated ja piisab mõnel keeleeksperdil kirjutada ajalehes kui kohe on ka kommentaatoreid varnast võtta rohkem kui tavaliselt. Milles seirajatel selline skeptiline suhtumine meediasse? Birute Klaas. Jah, meil meil kõigil on oma keel, mida me räägime ja, ja me kõik oleme oma kere suhtes loomulikult keele eksperdid ja, ja, ja tahame olla keel, eksperdid ka teise keele suhtes see, mida keelestrateegia seires mõeldi, et meedia tunneb vähe huvi keele vastu, on see, et et see huvi keele vastu käib nagu lainetena. Kui jälle tuleb mingisugune teema, mis äkki tõstab, no näide oli eesti keele Lektaraatide loomine, välismaalasi, äkki kirjutati nendest ja siis on tükk aega täielik vaikus, see vist on ajakirjanduses omane, et kui tuleb teatud uudis, siis räägitakse see mingi aeg ja siis tuleb vaikus. Hea oleks küll, kui keele osas neid, neid uudiseid, neid sõnumeid pidevalt ja inimesed saaksid arutada sel teemal oma oma hinnanguid väljendada, oma oma hoiakuid kujundada küll pidevalt, kas näiteks seda seiret, et kui selle nüüd internetist üles leiab, saab ka näiteks kommenteerida, või on, on mingisugune selline võimalus välja pakkuda ka see on küll hea mõte, loomulikult peaks saama kommenteerida, see on väga hea mõte, seire pika teksti puhul, samamoodi. Peaks olema inimestel võimalik arvamusega välja tulla. Loodetavasti saab keeleseiret ikkagi paari nädala pärast internetist juba üles leida ja lugeda ehk kommenteeridagi. Igatahes keelekõrv lubab, et räägime keelenõukogu liikmetega seirest juba lähemalt. Ja seda nii keelekorralduse, keele, kaitse, keele, tehnoloogia, eesti keele, piirkondlike erikujude kui ka keeleõppe seisukohad, seda nii eesti kui vene koolides. Järgmisel nädalal on aga saatekülaline Ehala ja siis tuleb juba pikemat juttu eesti keele mainekujundusest kuulmiseni, ütleb toimetaja maris Johannes.