Tänases saates Sirvime kahe naise eluraamatut nende endi loal ja osavõtul. Need on karmid leheküljed, milles peegeldub stalinismiajastu elu pahupool, seadusetuse, ebaõigluse ja vägivallaga. Võime ainult imetleda, et nad täna räägivad kõigest rahulikult. Nad ei süüdista isiklikult kedagi, sest nad olid süsteemi ohvrid nagu miljonid nende kaasaegsed. Kuid mis on olnud, ei unune kunagi. Kahetsen ainult, et järgnevatesse minutitesse mahub nii vähe meenutusi vaid mõningad sissevaated suures tragöödias. Kümmekond päeva tagasi olin ma saue alevis külas iseäraliku saatusega naisel Antonina apollolt. Ehkki ta perekonnanimi on klassikaliselt mehelik, on ta ise väike habras vanaproua aastatest hoolimata väga liikuv ja vaimu ärkas. Päritolult on ta tallinlane, kuid 1926. aastal allus ta isa üle idapiiri tulnud ahvatlustele ja siirdus Nõukogude Venemaale. Siis oli veel nepi aeg ja polnud väga vigagi. Ta julges sinna kutsuda ka oma pere. 1928. aastal mindi teele ema tütar ja kaks poega. Asuti Novosibirskisse. Kuid peagi oli lepil loojang, tulid tseki, leib ja leivasabad. Paljudes piirkondades algas suur nälg. Perekond pudenes laiali, tütar Antonina asus elama tädi juurde Ivanovosse, kus temast sai saksa keele õpetaja. Ja siis aasta 1937. Kolmandal detsembril siis tuldi öösel järele, viidi vanglasse, sellest poliitikast mitte midagi üldse ei teadnud. Ja et tuldi ja viidi ja kuhu ja mitte midagi, ma aru ei saanud, pähe löömise tunne oli, mis viidi siis vanglasse, pikad-pikad, koridorid, trellitatud uksed, trellid, trellid, lõpmata trellid, kõik hall, kõik, sest igal pool püssimehed. Siis tehti üks uks lahti, topiti siis ühte kambrisse. Väikene kaater, umbes 12 meetrit, mis seal sees oli, seitse kaheksa inimest tuli kaks koiku tüüri vasakult poolt. Paremalt poolt olid natukene rohkem ruumi kuivate üheinimesevoodi ja kõik jäid mulle siis otsa vahtima ja mina vahtisin siis nende otsa ja kaua me siis niimoodi seisime siis lõppude lõpuks mass, küsisin, et et kes teie siin olete, emission? No üks oli seal hästi huumoriga, naisterahvadt ütlevad, vaata, see on üks mõrvar, aga see on lapsetapjaga, seon tähendab üks lõbunaine ja suvi, see on suur varas ja või siis ma pole niisuguses seltskonnas veel olnud ja et mis ma siis nüüd teen, uks pandi ju tagant lukku ja mis nüüd edasi saab või mitte midagi tea? No aga pikapeale siis selgus, et see oli intelligentne rahvas seal ja siis hakkas hirmus istumine inimesi ikka pandi ikka juurde ja juurde. See oli vangla, mis oli ettenähtud umbes 500-le inimesele, aga seal oli üle 6000 siis ja siis ma kuulsin, et selles linnas kõik saksa keele õpetajad olid siis nii-öelda kõik kinni pandud, olgugi et sõda veel ei olnud ja nagu vahekorrad, mil Saksamaaga olid head, aga see oli imperialistlik maa ja järelikult vaenulik ja siis koolid tühjaks. Igatahes sellest saksa kivist ega keegi teda ei tahtnud. Mida sellest, et imelik on, et teate, ma olin viienda, seitsmenda klassi töö nii-öelda õpetaja Nad lihtsalt ei tahtnud õppida seda keelt, nad ei saanud aru, et seda tuleb pähe toppida, et teistmoodi ei saa, sellest keelest jahu. Üks tüdruk oli tore tüdruk, vahib suurte õnnetute silmadega otse ta ei tea, mis asja peab peale hakkama, mina samuti. Jah, ja niimoodi oli see istumine umbes kaheksa kuud või üheksa kuud, kas tõid selle aja jooksul siis üle ei kuulatud, viivad siis alles tuli ülekuulamine alati üks kutsuti siis siis välja hakati siis küsima minu nime ja sünnikohta ja ankeetandmeid ja spiooni, laskem spiooniala. Sellepärast et välismaalt tulnud morfaasne Estonia ja sellega oli kõik öeldud. Ma ütlesin, et kuulge, et ma olin kaheksateistaastane komandörid, öeldi, et see on kõige sobivam aeg salakuulamiseks. Noh ja siis, mis mul seal vaielda seal ei olnud enne, siis küsimus oli, kas tundsin kedagi välismaalasi ja seal välismaalastega, tähendab, mul oli nii palju sellist pistmist, mina käisin siis täiendasin oma teadmisi saksa keeles, otsinud nii-öelda kõnetunde ja üks mõni kuu. No see oli siis minu süüdistus siis kuu aega umbes käis ülekuulamine küsida enam ei olnud mitte midagi ja siis protseduur, mis seal siis toimus, siis piirdus sellega, et see Leedo vaid teil oli pikali kušeti peale, mina siis seisin seina juures. Ma ei tohtinud toetada seina vastu ta vahepeal makas vahepeal, siis nad vahetusid ja vahepeal siis nad siis jälle riidlesid minuga ja siis käisid kõik matid kõikides variantides, mis nad Veneemal ültsioon vahest terve päev kestis, seismine seal nutikirjuta, kirjuta alla, kui ei kirjuta, paneme vennad kinni ja siis nad nõudsid, et ma kellegi peale kaebaks. Ja teate, mul hakkas pea segamini minema, et kui juba ühe või kaks ööd ei maga, siis juba tead, paha tunne. Aga see oli niimoodi, et päeval magada ei lastud. Ma enam ei saanud aru, kus ma olen, mis ma olen, mida ma pean tegema, pean, mul käis ringi kramplikult, pidasin meeles kellelegi peale, ma ei tohi mingisugust süüdistuste alla kirjutada. Ma olin küll noor ja, ja ikka tugev ikkagi siis, aga kõige rohkem valutasid mul kannad. Teate, ma olin nagu nõelte peal seisin ja see oli nisukene hirmus valu. Ma ei oska seda seletada kunagi pärast seda ja enne Mulbolin siukest asja olnud. Ja lõppude lõpuks ma sain viimase sõimu kätte ja siis öeldi, kirjuta alla, nuiasid need protokollid, nadolid siis kirjutud kah niimoodi, et seal nagu ei olnud midagi sealt võtta. Sõnastatud olid niimoodi, et sealt ikka võis midagi välja lugeda. Ja mul oli siis täiesti ükskõik, ma olin veendunud, et ma olen kurjategija, olgugi et ma ei tea, mida ma siis teinud olen. Ja ma mõtlesin, ükskõik, ma olin poolsegane peast juba siis nad lasid mind siis nii-öelda kambrisse tagasi sellest ajast mul on jäänud meelde kellegi ja sõnad. Et vahest on moment. D kui vanglakamber tundub sulle ka armsama, nagu sinu oma kodu. Väga head olid, naised, olid need kõik seal ainult muidugi igas kambris oli siis üks üks oma nuhk, kes ikka vahetevahel käis ja kes said paremaid asju. Alguses sinna toodi, mul oli mõni rubla raha kaasas ja seal oli niisugune Larjuk, umbes kuu aja tagant võis seal siis osta paarsada grammi võid, suhkrut, tubakast saia ja leiba. Sest et see pajuk, mis seal siis oli, keda sees hoidis, aga ega sellest tegelikult kaua poleks elanud, nõndanimetatud suppida, seal antis oli niisugune tumehall vedelik, kus midagi ujus. Mõni asi oli põhjas, aga suurt sellest aru ei saanud, peamine muidugi oli see 500 grammi leiba ja kaks tykki, kes suhkrut. Ja vaat ükskord vat niisuguses laadiokisku seal mitu inimest, mul oli aega vahtida ringi seal ainult hallid seinad ja trellide naine, kes seal siis 500 asja patsin seda põrandat. Teatis sealt põrandal olid nagu suur inimese jälg, nad olid no umbes 50 sentimeetrit pikad ja nad olid teineteisest umbes 15 sentimeetrit eemal ja need olid niisugust kolm paari sealsele tsementpõrandal. Ja siis need vanad olijad oskasid siis mulle seletada, et son kartsa ruum. Et kes ei ole küllaltki sõnakuulelik, võetakse riidest lahti. Ma ei tea, parimal juhul vist jäeti särk selga, lükati sinna kambrisse alati sinna, siis vett, külma vett põrandale, nii et tuli seistavat nendel kolmel saarekesel siis kui palju sinna inimesi korraga, siis ma ei tea, topsid igatahes, mina sinna ei sattunud, ma olin hästi hakkama, ei hakanud vastu. Võib-olla sellepärast ma tean, kuidas teisi naisi ka peksti, nominud natuke kanepi stati ja lükati ja aga suurt peksmist minu suhtes polnud. Enne seda, kui mind välja saadeti, siis kutsus, tähendab uurija mind välja ja ütles. Vot näete, tutvuge nüüd oma süüdistusmaterjalidega on niisugune seadus ja nemad sellest siiski kinni pidasid. Ja siis mulle anti kaks vat nisukest pool poognat lehtes näitasid ühe peal oli prokuröri order Aristiks ja teiseks oli siis mingisugused selle kahe või kolme inimese all kivikorraldus, Aristiks ja ma mõtlesin, et nojah, aga kus siis minust süüdistusmaterjalid on täitsa ka siin on, mis, te tahate, aitab sellestki. Kui ei ole, siis ei ole, viidi jälle minema kambrisse ja kõik aasta lõpus. Siis jälle kutsuti välja ja anti lugedes kohtuotsus oli k niukse pooliku lehe peal. See oli pooleks jagatud, üleval oli mingisugune pealgi pastanovliini. Vasakul pool oli slosseli ja paremal pool oli pastava viili. Sushi tähendab niimoodi minu nimi, sünnikoht. Ja troika allkiri, mingisugust kohust muidu mitte, mida midagi. Ja siis inimkas te olete nõus, mitte, semiidi huvitab ja talle öeldi, et olete läbi lugenud. Selle vastu vaielda ei saa, ma pidin alla kirjutama diis, minu vanem vend tuli mind vaatama, nad ei teadnud, kus ma olen. Igal pool öeldi, et mind ei ole ja vaat enne ärasaatmist ta sai loa rääkida minuga midagi viis või 10 minutit, aga meie vahel oli siis kahekordne traatvõrk. Aga mis me seal siis rääkisime? Aga kuni see aeg oli läbi ja tema hakkas ära minema, siis ma tundsin, et ma teda enam ei lähe. Ja ma mõtlesin, et õige olla, ma pean teda nägema, minu hea vend. Aga see osutus õigeks siis, kui algas sõda. Lend oli niivõrd ideeline poiss, et tema läks vabatahtlikult sõjaväkke, et lunastada mind välja. Teda ei tahetud võtta. Sest et tõde on kinni. Ja siis teda saadeti tagalasse Nižni ta killi ja seal hakkas valutama hammas tekkis mädanik viie päevaga, ta oli surnud, need arstid seal ei osanud talle hammast välja tõmmata. Ma ei näinudki enam oma venda, minu tädi, kelle juures ma siis elasin, kui mind kinni võeti. Tema järele tuldi ka paar kuud hiljem. Ta oli siis üle 50 teda ma kohtasin ka eeluurimise vanglas, kus kamber, kus oli ka täis topitud, tema oli alumiste naride all põrandal maas ja tema sai aru, et tema ei pea sellele vastu ja ta otsustas siis lõpetada oma elu. Ta ainult jõi ja tema ei söönud enam. Ja mina sattusin sellesse kambrisse. Võivad kõik võõrad näod järsku keegi seal naride alt teate, ulatab mulle käe ja ma tundsin oma tädi ära. Tänu sellele siis tädi siis jäi elama. Ja ta ütles mulle, see oli esimene kooli ja vaata minu riided läbi, teatseminteid söövad, tal oli lihtne pluus, puuvillane särk seljas ja paks villane seelik, mis oli siiludes kokku õmmeldud. Särgi peal ma ei tea, 20 30 täitma seal, siis tapsin siis maha. Aga kui ma võtsin selle seeliku, siis seal oli teate ka, nagu maakaardi pealinnad on, tähendab niimoodi ära märgitud olid ka suured ja väiksed elukad. Aga kui ma nüüd keerasin need õmblused teistpidi, teate, seal oli siis niimoodi nagu oleks õmmeldud nagu masinaõmbluse teate, seal ida läheb. Vaat need seal oli. Ja teate, mul käed hakkasid valutama Nende tapmisest aga siis ta ütles, et nojah, et nüüd mul on juba kergem, aitäh sulle kuu aega, Meie sõitsime siis Ivanovast Arhangelski oblastisse soli umbes kaks-kolmsada kilomeetrit lõuna poole, Arhangelski loomavagunis üleval olid trellid, ei teadnud, kuhu me sõidame, hirmus külm oli, see oli aasta lõpp. Ja siis meid toodi sinna laager okastraatnurkade peal siis need marsitornid soldat peal püssiga ja aeti siis sisse, barakid, palju barakke, seal olevat olnud sel ajal umbes 4000 inimest, barakid olid niimoodi kolm-nelisada inimest kahekordsed narid siis niisugused väiksed raudahjud, seal tulid siis jämedad torud, soojust oli siis enam-vähem küll aga nende torude peal siis sai oma leiba kuivatatud ja järgmisel hommikul kell kuus ülesse anti siis kipi toki ja siis anti siis leiba kätte sama sorti seda supikest, nii anti ka üks pool liitrit brigaadid, kõik rivisse valvurite saatel metsa. Mitu kilomeetrit tuli minna? Väga külm oli, ma ei tea, oli seal 30 40 kraadi. Paljudel naistel olid ainult kummisäärikud, nii nagu nad tead ja neid neid võeti siis, nii nad sellega siis olid ja minul oli ka üks väga kergin sügismantel ja tulime metsa, pime. Kõigepealt tehti siis lõkketuli. Noh, ja siis me ei tahtnud sealt ära minna metsa. Me pidime laasimanni pall ja me pidime palki tassima ka vahetevahel ikka ikka me saime ikka selle lõkketule juurde, et leib oli siis taskusse külmus ära, me saime siis seda ühte, ühte seda poolt kõrvetada sealsi, seda sai siis siia, selgus, et meie ametlik tööpäev on ikka 10 tundi pärast olid ka 12 14 tunnised tööpäevad. Keegi polnud ju harjunud niisuguse eksamiga, mitmelgi olid siis jalad, näed ja ninad olid külmutatud, külm võttis ära, kellel olid siis juba juba päris külmutustunnused, neid nad siis vabastasid mõneks päevaks, siis ma pidin üks väga kaua aega raiuma, oksi teati, kõige hullemad kuused, nendel on nii palju oksi ja siis anti üks kiire mees, aga need kirved olid niivõrd müürida teadet pidi mõnuga löömadele hoogsamaks maha said, aga, aga norm oli kaks tihumeetrit vist naise kohta. Ja kuidagimoodi saanud siis hakkasin hirmsad valud südames. No süda, mul oli ennegi haige ja siis ma mäletan sind käe vastu südant ja siis vastu seda palki ja ja et natukene vaigistada seda valu. Aga ma pidin oma normi ära andma, muidu oli trahvinorm, siin oli siis kohe surm. Teiseks teate matsioonzi eestlasin, kohusetruu iseloom, vaat ükskõik kus kohal loed, aga Sa pead ikka tegema, mida sul kästakse, kui juba kästakse, tähendab selle inimesel on õigus, olgugi diatee mõttesse lihus, kas tal on selleks õigus, aga vaat sa pead seda täitma, kas sa võid vihi või nuia lõppude lõpuks siis oli nii et enam ma ei saanud käia, mul jalad juba paistetasid nii hirmsasti siis suvel mind viidi põllutöödele noaga, see ei olnud kah kergem, tööpäevad olid ka siis juba vähemalt 12 tundi ja puhkepäidis ja kui kaks oli kuus, aga vahest oli ainult üks, ei jõudnud välja magada ka mul 1005 aastat. Aga kuna minu vabanemise aasta oli 42 ja siis käis sõda tahes, nad olid niivõrd viisakad, et nad teatasid, andsin pabelikesega jälle allakirjutamiseks kuni sõja lõppemiseni, ma olin siis kinni. Ja vot siis need aastad siis niimoodi läksid, vahest ma olin põllul ja vaest, kus oli valus oli ja paha oli ja jõud oli mul otsas, aga, ja siis ma hakkasin harjuma sellega. Imelik teate asjaolu, et kuni viie aastani mina veel kujutasin ette, et ma tulen koju tagasi ja ja et mul on ikkagi mingisugune kodu kuskil on ja olen vabaduses. Aga peale seda hakkas tunduma, et mingisugust kodu mul pole kunagi olnudki. Et see on alati niimoodi olnud ainult okastraat, et mind lastakse välja ainult brigaadi koosseisus, eks ole, ja mitu-mitu koera seal valvurid seal siis kaasas ja niimoodi jääd igaveseks. Et mingisugune elu on olnud jah, et nagu lapsepõlvi maa võib-olla kuskil midagi lugesin, aga see oli ammu ja igatahes tõde seisa olla. See vat jäi teate ja see väga kauaks ja siis missugune veel nende psüühiline moment oli, et seal niisugused nõndanimetatud Smon või röös eesti keeles järsku tullakse, visatakse tavaliselt puhkepäeval, visatakse kõik õue ja valvurid hakkavad siis otsima, kellel midagi siis on, peale seda mul jäi võib-olla 30-ks aastaks niisugune tunne, et kui keegi on ukse taga, keegi helistab või koputab, mida ma pean ära peitma. Kas mul on midagi niisugust, mida ma mul ei tohi olla? Vaat see asi mul jäi ja teine asi Mul jäi, et mina olin süüdi ja see, see tunne on, teate mul praegu ka veel kuskil kontide vahel. Et mina ikka olen kurjategija, mis sest, et nad mind rehabiliteerimisse, ma ei tea, mis ma tegin, aga midagi ma ikka vist tegin ikkagi, ma sain lahti siis 47. aastal alles. Ja minul vedas sellepärast, et enne mind neid, kes olid kahvli kauemat aega istunud ja kellel samuti nagu minule mingisuguseid soodustusi olnud, et me üle aja olime, seal saadeti asumisele ilma igasuguse kohtuotsuseta päratut asumist. Ja ma siis olin esialgu seal natuke selle ühe medõe juures kaunaga siis tuli üks eestlane tulid oma poega vaatama ja siis ma sellega siis sõitsin siis Tallinna tagasi. Muidugi linnas ma elada ei saanud, ma läksin maale. Ka seal nad leidsid mind kahe ja poole aasta pärast uuesti. Nendel aastal tulid uuesti järele. Ma siis küsisin, miks? Te olete süüdlane? Ma ütlesin, no kuulge, kui ma olekski mingisugust süüd teinud, siis ma olin ju kahekordselt lunastanud oma asi, mida te siis veel minu käest tahate. Mis korpolite kinni jah oli, vaid me tahame kontrollida, kas teie siis olite milleski süüdi või ei olnud. Ma ütlesin, kuulge, aga need dokumendid on kõik teie käes. Tee need olid kindlasti läbi lugenud ja mis mul on, Te ei tohi siin elada. Mõtlesin, et hea küll, et ma lähen siis ise sõidan ära, kui tarvis ei kordunud nisukene topiti uuesti vanglasse. Jälle uurimine seekord oli viisakam, igatahes niimoodi nii piinatud. See oli juba Tallinnasse Tallinnas juba ja see oli patareis siis jälle terve aasta läks, siis viidi Lasnamäele, siis hakkas jälle piss sõit Siberisse, nüüd juba Krasnojarski krais. Seekord oli siis Krasnojarski Krass, asume asumisele, aga see oli määramatuks ajaks iganes. No keegi rääkis, et 25-ks aastaks, aga, aga see oli nagu antud, mõisteti eluks ajaks nii ja siis viidi siis metsa. Seal oli igasuguseid asju, millest kohe hirmus rääkida. Lõpuks, 1956. aastal sai Antonina pollo Eestisse tagasi poole aasta pärast rehabiliteeriti. Nii et kannatuste raja alguse ja lõpuvahet oli 19 aastat. Läbielatust ja eluaastate rohkusest hoolimata on ta nagu öeldud, väga reibas, tegeleb paljude asjadega, maalib, luuletab, musitseerib, harrastab võõrkeeli. Muide, Hispaanias on välja antud tema esperantokeelne luuletuskogu. Aga ega miski ei kustuta seda, mis on olnud. Antonina Polluka. Juhtunus peegeldub stalinismi üks jõhkra maid põhimõtteid, mida arvestati nii suurtel kui ka väikestel kohtuprotsessidel kolmekümnendatel aastatel ja hiljemgi. Ja see kõlab. Süüdistus võib olla kui tahes absurdne. Peaasi on, et süüdistatav ei pääseks. Nüüd aga üks vangilaagris sündinud paljudest lauludest Ja kõik on nii vaikne, jääb nii mees kui ma eile ja. Kuulsite laulmas Benita Tammet ja Lea rebast, kelle vangipõlv möödus Kaug-Idas. Siit aga edasi. Stalinismi julmust iseloomustab veel üks jõhker põhimõte. Ükski süü pole nii väike, et seda võiks unustada või andeks anda. Ta on parajasti nii suur, et ükski karistus selle eest ei ole kõhtu meistrite käes liiga raske. Et seda põhimõtet järgiti, seda võid kinnitada pedagoogilist pensionär Küla rätsepa tütar Aino bumper, kes ongi teine naine, kelle eluraamatut me täna Sirvime. See juhtus 1946. aastal. Ma õppisin tollal Võru keskkooli kümnendas klassis. Korter oli mul internaadis, sest ma olin maalaps ja peale koolivaheaega see oli siis näe, vaheaeg, kui me kooli tulime, oli meie 10. klass pool pühi. Paralleelklassidest olid paljud õpilased ära viidud ja ka Neil teistest klassidest ja samuti õpetaja jäid, oli arreteeritud. No midagi lähemalt me teada ei saanud, aga kuulsime. Nad on kuulunud mingisugusesse organisatsiooni, nõukogude korra vastav sisse. Ja elu läks ikka oma rada. Meid oli viis klassi, üks klass oli siis seal segaklass, seal seda klassist tüdrukut toodi meie klassi ära ja poisid viidi poiste klassi. Kuna poiste klass oli pooltühjaks jäänud. Elu läks ikka edasi, aga meil internaadi tüdrukutel jäi midagi valusasti südamesse kripeldama. Et just need õpilased olid nagu kõige paremad ja targemad ja väga korralikud lapsed. Ja Päeval oligi internaadis tulin, ma nimesid ei taha nimetada, tuli üks tüdruk minu juurde ja ütles, et loome uue organisatsiooni, et mul juba ongi mõeldud selle üle järele. Et kas sa ka tahad osa sellest? No noor olin ja seiklushimu nii, sa võid küll, miks mitte? Jah, et kuus tüdrukut on need nagu ustavamad või niimoodi lõimegi selle niinimetatud organisatsiooni, mis need programmid, Teie, mis nimeks panna, igal organisatsioonil peab ka nimi olema, no otsustasime, et Eesti vabaduse eest paneme nimeks, et just need, mispärast parimad õpilased ja õpetajad ja et miks nad niimoodi vägivaldselt arreteeritakse. Ja kuna oli ka igasuguseid muid repressioone, oli igas perekonnas, meie peres oli ka juba küüditatud õemees. Mõtlesime, et mis me siis hakkame tegema. Nad, hakkame lendlehti kirjutama, aga seal meie internaadis vedeles üks raamat Eesti rahva kannatuste aasta. See oli kirjutatud 1940. ja 41. aasta represseeritute kohta, seal oli ka väga vägevaid lendlehtede tekste ja neid olime me ka seal lugenud ja uurinud ja ja siis koostasime ühe lendlehe teksti. Kuna parajasti oli valimiseelne aeg, siis me mõtlesimegi, et hakkame siis valimise vastu, kirjutame need tekstid. Ja nii siis oligi, et näed, kuidas me kirjutame, murrame vihikulehe pooleks ja nad igaüks kirjutab 10 lendlehte umbes ja trükitähtedega, et siis ei saa keegi teada alla kirjutasime siis Eesti vabadusest, tähendab lühendatult kui sai see 10 lendlehti ära kirjutatud igaüks. Ja paneb need siis kuhugi ära, kas postkasti või kuna Võru linn on väike linn ja koridorid olid lihtsalt lahti. Läksin koridori ja mõnes kohas oli isegi köögiuks lahti, poetasin sinna kööki ja postkasti, aga mina ütlen, et väga lõbus oli. See oli omaette romantik ja sest noor inimene tahab ikka midagi romantikat ka. Aga väga vähe saime tegutseda lõppesse organisatsioon suure krahhiga. See oli siis veebruari keskpaiku poole võib-olla ei olnudki, kaks nädalat me siis seda tööd teinud, kui läksime Võru kandlesse räänitina Charly tädike vaatama, aga meid oli hulk tüdrukuid, vastaseks 10 tüdrukut, kolm tüdrukut, olime siis need, kes need organisatsiooni liikmed olime ka teised olid lihtsalt sõbrannad. Aga meie internaat on Kreutzwaldi tänaval ja natuke maad sealt edasi, seal on üks kõrge plank ja plangu peal olid neid saadikukandidaate tutvustavad plakatid nende piltide elulugudega. Aga kohe Blanco lõppedes on miilitsajaoskond lähemeni, lõbusalt naerame, järsku käib paberi rebimise krabin, kõrr ei näinudki, kes plakati maha tõmbas. Kui olimegi piiratud miilitsapoistest ja saaga, marss miilitsajaoskonda kohe ja seal siis hakkas hirmu suurimine pihta. Muidugi igaühte eraldi algul siis algasin ja kuna ma ei olnud seda plakatit tõmmanud, ma ei tea mitte midagi aga siis toodi hulk lendlehti lauale. Aga seal oli ka niisuguseid, mida ei olnud meie üldse kirjutanud. Aga üks tekst oli seal meie omaga ikka püüdsin saletaja häda, ma ei oska hästi kunagi valetada, sain veel joonlauaga vastu pead ka ja siis oli nutt laatia muidugi pakkisin ilusti ära teiste nimesid ma kõiki, ma ei tea, kas ma mõne siis ütlesin ka või, aga noh, igaüks rääkis juba ise oma asja ära. Ja hommikuks olidki siis välja selgitatud need kuus tüdrukut ja teised lasti siis koju ära, kes sinna midagi ei teadnud. Ja internaadis oli suur läbiotsimine, seal puistati meie raamatut, kõik olid laiali loobitud. Andi meid, miilitsa kartsa hakkas uurimine. Nad ei uskunud, et meie hakkasime oma pead kirjutama, nad ütlesid ikka, et teil on ühendus metsameestega, teil on saatejaamad, olete välismaaga sidemes. Kuna sellist asja ei olnud, siis raiusime laste ja lõpuks võib-olla nad tõesti said aru ka, nii see ei ole. Ja üle nädala Meitsi sooriti ikka öösseti eraldiga ühte. Ühel päeval öeldakse, et ei, tuleb nüüd üle kuulama. Siseminister, kindralmajor Aleksander Reeseb oligi laupäevane päev, aga pühapäeval olid just valimised. Ja ta kutsus meid eraldi kõiki välja, aga ma pean ütlema, et ma ei ole varem niisugust kommunisti ega ka hiljem kohanud. Ta oli nii tore inimene, ta oli nagu isa rääkis meiega, ütles, et kallid tüdrukud, mis te ometi tegelete selliste asjadega, et ma olen ise 14 aastat kinni istunud, olen oma nooruse trellide taha matnud oma tervise, et kas te tahate ka siis seda, et mina annan teile andekstite, söö, pole ju mitte midagi õieti, et aga selle eest võidakse teid kinni küll panna. Paluge oma torilt andeks, eakate koolis edasi käima. Noh, lasi meid ilusti lahti. Me tänasime südamest ja ta ütles veel ka niimoodi, kui selle asja pärast teid veel kunagi tülitatakse. Et siis teatage, aga minule andis oma aadressi ja kõik. No nii õnnelikult tuleme ilusat laia pehmet lund 100. veebruari õhtul umbes kella kuue ajal oli see, kui me lahti saime, sisse Peaksime internaati, kus me sõbrad siis sõbrannad meid vaatasid. Pühapäeval olidki valimised ja meie kaks tüdrukut, kes olime juba valimi sõjalised, olime esimesed, kes läksid valima. Esmaspäeval läksime kooli direktori juurde, direktor oli vana tore pedagoog, luges meile sõnad peale ja noomis meid kõvasti ja ütles, et minge klassidesse, hakake õppima. Ja nii oligi. 47. lõpetasin keskkooli, kuna tol ajal haritlasi oli väga vähe, minu kodukoolis oli isegi kuue klassi haridusega õpetajaid veel, siis tehti meie tervele lennule ettepanek, et hakata õpetajaks need, kes edasi õppida ei saa. Ma tahtsin arstiteadust minna õppima, ka ema ütles, et ma lihtsalt ei jõua Tartusse sind koolitada. Ja isa ka juba vana ja nii ma siis käisingi kursustel. Suvel ja sügisel hakkasin oma kodukoolis õpetajaks, olin igati eeskujulik maa sool. Võtsin osa laulu, selle koorist ansamblist rahvatantsuringist ja näiteringist, korraldasime pidusid ja, ja kõik oli väga kena. Hakkasin õppima edasi Tartu Õpetajate Instituudis eesti keelt ja kirjandust. Ja oli 21. veebruar 1950. aasta. Direktor sõitis hommikul linna ja tema oli korteris koolis, ütles, et aina, et sa oled internaadikasvataja ka, et ära sa enne koju mine, kui ma tulen linnast tagasi. Kooliteenija ainult üksi oli, hulk lapsi oli internaadis. Olen laste juures kella viie kuue paiku. Ja järsku koputatakse uksele ja tuleb sisse üks püssimees ja ütleb, et kas siin on õpetaja Aino Leies, mõtlesin, jah, mina tulge välja. Väljas hulk püssimehi ja ma ehmatasin õudselt ära ja te olete arreteeritud, vaat siis mis Eestis ei midagi, tulge koju, jõudsime läbi kodu, kõik ja kooliõue peal oli nende lahtine veomasin ja see masin oli kõik piiratud ümber püssimeestest. Ja selle masinanurgas konutas mu kallis kooli jõekene kes oli ka siis noh, 46. aastal minuga nagu sellest organisatsioonist osa võtnud. Siis ma juba taipasin, et nii, et nüüd on siis uuesti sama asi. Kilomeeter maad elanna koolist eemal sõideti sinna. Isa tuli, isal oli just sünnipäev, 70 aasta sünnipäev tol ajal, sellepärast mul see kuupäev nii hästi meeles tuleb, siis vastu ja tema käest lülitage, otsige kohe relvad siia. Isa ehmatas ära, ütles, et oi pojakesed, ei, minu majas küll relva pole olnud, ma pole ise seda relva kandnud, et minu relv on suured rätsepakäärid ja nõelad. Ei midagi. Me tahame läbiotsimist teha. Puistasid kõik toad läbi ja minu toa eriti mul olid seal õpikud ja raamatud, kõik loobiti põrandale laiali ära, nad võtsid ainult albumist pildid, mitte ka kõik, aga ei tea, mis nad siis kooliõdede-vendade pilte võtsid ära. Ja ema oli nii kaua juba söögi konksukese valmis pannud ja pakkus mulle villast tekki, aga naersin, ma ütlesin temma, ära muretse. Et ma tulen homme tagasi või ülehomme mulle mingit süüd täitsa võtta ikka tütrekene, et see on hea soe asi ja hea oli, et võtsin selle teki. Läkski sõit Võru vanglasse. Kui Võru vanglasse saime, siis nägime kongi sees juba kahte tüdrukut, ka neid 46. aasta hundi tüdrukuid. Aga kahte tüdrukut ei olnud ja neid hiljemgi ei saadud, üks oli ära küüditatud ja teine oli suremas haige. No hakkas jälle uurimine veebruarist kuni augustikuuni algul minule, et et teil on seal nii palju metsamehed, te olete metsameestega ühenduses ja toetate neid, mõtlesin taevake, mul ei ole aegagi seda teha. Õpin ise veel inglise keelt, et ma pidin inglise keelt andma ka koolis, väga tunde on nii palju ja ma olen neli internaadikasvataja, et mul pole üldse, pidin ise, et ma, ma ei tea, ühtegi metsameestega ei ole kellegagi ühenduses. Ja et ma olen komnoor, komsomoli muidugi astusin ja naastele komsomoli-tähi ajal oligi teil hea tegutseda, rääkige aga kõik nüüd ära. Mul läks süda nii täis, ma käratasin vastu, et ah, jätke mind rahule, et ma ei ole mitte midagi teinud. Laske mind lahti ja üks noor Eesti poiss oli uurija ja ta haaras mul kael käega kõrist kinni ja täitsa pigistas, nii. Mul jäi hing kinni. Ninast hakkas verd jooksma, ta ehmatas ise kalasi lahtimu, hakkasin nutma ja siis rohkem ta sel õhtul mind ei pinninud. Ena viidi mind ära jälle vanglasse. Ja järgmine kord, kui ülekuulamine oli, öeldi hästi, metsameestega teil tegemist midagi ei ole. Aga mida te tegite 46. aastal? Ma ütlesin, mis mul pole õieti enam seda asja meeleski, et aga teil on ju kõik, et suurtoimik sai teil ju tehtud igaühe kohta protokollid, et vaadake säält ise järele, et mis ma siis tegin, et seda mais algagi, siis hakkaski sellest jälle pihta, jälle piht olete ikkagi välismaaga sidemes ja metsameestega sidemest, räägin kõik ära, aga ikka väga kurjalt ja, ja vahest nad mõnitasid ja ja noh, kole oli ikka see ülekuulamist siis oli juba augustikuu, kui meil patareisse viidi viibarakalinaridega see paraskika ukse juures seal siis kuulati veel mõned korrad, aga palju nad enam patareis uurimist ei teinud. Ja siis oli detsembrikuu, öeldi, et nüüd tuleb teil kohus. Et sõjaväetribunali, siis see oli tol ajal Lauristini tänav, seal oli üks väike toakene, seal olid siis meie nende süüdlaste pingid, kus meist tundsime, see tingis. Ja laua juures olid siis prokurör ja ja kohtunik, aga kõik käis nii väga rahulikult, kiretult kuidagi nii muuseas lasti meil igal jutustada lühidalt oma asi ära mis meil oli rääkida ja siis nüüd tehakse kohtuotsus, kutsuti meid uuesti tagasi, öeldi, et neile on määratud 25 aastat range režiimiga laagreid. Ja viis aastat asumist. Siis ehmatasime, tuli hirmsasti ära, et miks küll ometi neid nüüd nii kauaks kinni pannakse, viidi meid ühte tuppa, papa aga seal hakkasime kõvasti naerma, laulma, tantsima, igasuguseid eesti laule laulma ja konvoid lasid ukse lahti, lasin nooti, Trokad, nüüd saite vabaks või? LCD ei, et me saime 25 pluss viis siis nad ütlesid, oi, summas sõitsid tüdrukud lolliks ära läinud. Aga me mõtlesime, et noh, teeme siis nüüdki veel mürtsaid, mis seest me selle 25 ikka saime? Jäise mõtlesime küll, see. Tal oli neil ikka hirm on, et lapsi kohe arreteeriti ja ja, ja naisi ja küll tal on hirm ikka naiste ja laste eest. Meeste ees peab hirmu. Aga et just, et nii seal oli nelja 15 aastased, hakkaski siis väit suurele kodumaale. Esiteks ülemiste jaotuspunkti, siis Leningradi Leningradist, väga kiiresti viidi meid Kirovisse Keerovist Sverdlovski, jälle jaotuspunkti, Sverdlovski jaotus punkis Novosibirskisse. Aga kõige õudsem sõit oli no sibirskist Taišeti. Ma ei tea, kas nad olid sihilikult need loomavagunid üle kallanud veega, need olid kae sentimeetri paksuses jääs olid narid. Kas ma sain siis niivõrd külma või, või sain pisiku, kui me saime Taišeti jaotuspunkti, siis olin ma täiesti läbi, mul oli 40 kraadi, palavik viidi meid sauna veel, ma ei jõudnud enam seal püsti püsinud. Istusin seal, aga mindi õieti küll kohe haiglasse. Ja siis ma eraldusin ka oma kooli ja eest. Aga haiglas raviti mind ilusti terveks ja kaks nädalat oli möödas. Kui, siis meie lõpppunkt oli Surbainu raalaager metsatöödel põhiliselt seal vangid. Kuulaja võib ise arvata, kuidas jutt jätkuks. Külmad lume tuisud, ränk töö. Tõsi, 50.-te aastate alguses olid toitlusolud pisut paremad kui varem, aga ikkagi polnud vangil kõht kunagi täis. Aino pumperile oli kaks aastat väga rasket rügamist Kasahstanis Karabahhi kivi karjääris siis veel Palhazzy ehituslaagris. Õnneks lõppes kõik viie aastaga, seega viis korda vähem tuli tal laagris olla, kui tribunali otsus ette nägi. Veebruaris 1955 ta vabanes. Ei, see ei olnud halastus ega andestus. Olud olid pärast Stalini surma muutunud. Talle ei andestatud, aga kas tal on põhjust ja kas ta ise suudab andestada? Lõpuks veel kirjadest. Taas on soove omastest midagi teada saada. Kas keegi teab midagi Boris tähistest, kes sündinud 1922. aastal ja mobiliseeriti Pärnus, esimesel juulil 1941 punaarmeesse tagalas viibinud omaksed said temalt viimase kirja 27. jaanuaril 1942 siis ta oli minemas rahvusväeossa, aga sinna ta ei jõudnud. Mis võis juhtuda? Otsitakse ka Johannes Vähi sündinud 1914. aastal. Ta oli Eesti sõjaväes sidepataljoni allohvitser ja jäi kadunuks juba 1940. aasta juunis. Kas keegi teab Johannes vähi edasisest saatusest? Veel on kiri, milles palutakse teavet Saaremaalt pärit Robert teesi kohta. Ta mobiliseeriti 1944. aastal Saksa sõjaväkke, kuid põgenes sealt. 1944. aasta sügisel võeti ta teel Tartusse kahtlase isikuna kinni ja toimetati Siberisse vangilaagrisse. Vististi Novosibirskisse. 1946. aastal saatnud ta abikaasalt sealt kirja aga sellest peale tema jäljed kaovad. Kordan veelkord, tänased otsitavad on Boriss tähiste, Johannes vähi ja Robertees. Kui teate neist midagi, kirjutage Eesti raadiole ka oma soovidest ja ettepanekutest. Saadete kohta teatage meile aadressil Tallinn 200 100, Lomonossovi 21, Eesti Raadio saatesari. Need aastad ei unune. Taas kuulmiseni kahe nädala pärast.