Järgneva 15 minuti jooksul tutvustame teile meest, kes pööraselt armastab loodust kogu tema vormirikkuses ja täiuslikkuses kellele on valus vaadata, kui mõni taim närtsib või haigestub. Ta tahab, et kõik taimed kasvaksid hästi. Et nad oma leherohelisega päikeseenergia kaasabil toodaksid rohkem orgaanilist ainet tänu millele ka meie teiega, lugupeetud kuulaja, eksisteerime maailmas. See kirglik loodusarmastaja on kogu oma elu pühendanud rohelistele taimedele. Taanl fütopatoloog, bioloogiateaduste doktor. Kabineti ukselaga sildike, professor August Marland. Ma olin noor üheksateistaastane. Hakkasin keskkoolis, õpetame lapsi. Ja samal ajal õppisin Leningradi ülikoolis loodusteaduskonnas, seal ma kuulsin oma tulevast šefi. Tema loenguid, see oli professor mauh, kes oskas minus äratada huvi. Niimoodi siis need nagu mu oli süüdi selles, et teis sai fütopatoloog, siis. Nähtavasti ise alguses töötasin tema juhendamisel Leningradis üleliidulises taimekaitse instituudis ja samuti kirjutasin tema juhendaja esimesel ka esimese teadusliku töö. See oli tähendab talioraste hukkumisest. Mõjul ja hiljem šeff juhati juhendas ka minu väitekirja koostamist kandidaadiväitekirja koostamist. Ja sellest ajast ma hakkasin siis ise iseseisvalt juba tööle, muidugi temaga pidasin väga tihedat kontakti. Ja doktoritöö teema oli. Mul oli alamate seente, tähendab süstemaatika küsimused. Sest et selle tööga ma alustasin. Tööd sõja päevil siis oli väga raske, tähendab, katsetööd teevad teostada ja seetõttu valisin omale isegi puht süstemaatilise uurimismaailmas on registreeritud ümmarguselt 70000 siin ligi. Ja muidugi, et neid seeni nüüd tunda nii lähemal selleks on loodud siis vastav klassifikatsioon jaotatakse seened ka alamad seened kuhu kuuluvad siis ürgseened ja vetikad, seened ja tähendab kõrgemad seened, kottseened, kandseened ja mitmesugused Fungi imperfekt. Mille poolest tulevad alamad seened meie igapäevasele elule kasuks? Praegusel ajal tuntakse üldse suurt huvi igasuguste mikroorganismide vastu see esiteks juba seetõttu, et nende hulgas on väga palju selliseid millised põhjustavad meil taimehaigusi ja seetõttu alaneb nende saak väga tunduvalt. No võtame selline kultuur nagu kartul. Tähendab kartuli lehemädanik ja saagilangust võime hinnata just selle haiguse tõttu ümmarguselt umbes 100000 tonni. Ja son tuhanded sajad tuhanded rublad, 100000 rubla lähevad meil kaduma ja seal midagi efektset tõrjevahendite säärast haiguste vastu peab ütlema, et selle, et seda haigust on uuritud enam kui 100 aastat. Selle haigusega alustas oma tööd meie teaduse rajaja saksa teadlane Anton debarii. Ja tema näitaski, et, et see haigus on infektsiooni line haigus, see tähendab nakkushaigus. Ja andis ka nii-öelda esimesed juhendid kuidasmoodi kaitsta tähendab kartulikultuuri. Kuid sellele vaatamata enam kui 100 aasta jooksul on tema põhimõtteid jätkatud, kuid efektiivsed tõrjed ei ole veel seni välja töötatud. Mina olen ka viimase 11 aasta jooksul tähendab tegelenud just lehemädaniku küsimusega. Ja olen jõudnud järeldusele, et nähtavasti kõige efektiivsemaks on hoopis teisi alamaid organisme suunata selle haigusetekitaja vastu. Tähendab need on sisaldab antaganistid ja bakterid isegi Saprošuitset bakterid ja ka olen proovinud mõningate alamate testi seentega ja niimoodi on tulemuse selle ja just bakterite osas on häid tulemusi. Et bioloogilist tõrjet kasutada? Need, kes on õppinud Tartu riiklikus ülikoolis ja Eesti põllumajanduse akadeemias, teavad ja tunnevad kindlasti professor Marlandit juba kas või sellepärast, et ta on väga seltsimehelik, humoorikas ja hea pedagoog. Ta oskab ennast auditooriumis kuulama panna ja teda kuulatakse. Nüüd oleks võib-olla sobiv aeg küsida ka seda, kui palju kordi on tulnutele astuda auditooriumi üliõpilaskond nende loenguga. Ja aastas mul on tulnud ikka lugeda üks, üks 400 loengud, distuleb korrutada. Ja õpilasi on kõigel ka palju, eks ole ka, rääkimata nendest, kes varem on juba teiega lõpetanute loenguid kuulanud ja no mul on palju inimesi, kellega ma olen. Praegust minu juures õpib aspirant, kivi. Või ka inimene, kes on väga huvitatud oma erialast, teeb väga agaralt oma kandidaaditööd. Ta sel aastal lõpetab oma dissertatsiooni. Ütlesime võlume. Kuivõrd meil juba on juttu olnud õpilastest nendes, kes olid tublimad õpilased, kes on teile meelde jäänud. Palju olete neid otseselt kaasa aidanud. Noorte teadlaste ettevalmistamisele? Ma olen oponeerinud siin Eesti põllumajandusakadeemia oleku ajal 10-le inimesele. Või neto luge, palun jääda seltsimees Randalu. Maasing, Viktori ülikoolist, Trass ülikoolist, Žuklis Leedust Vilniusse, ülikoolist, Mihkalaikjevitšus jällegi Leedust. Seltsimees viileberg, noormiste kalda Saarvele saab nüüd varsti oponeerima soe. Umbes paari nädala pärast. Kunagi omal ajal teil oponeerisid, kui te kaitsesite doktori dissertatsioone. Doktoridissertatsiooni kaitsmisel olid minule komponentideks minu oma šeff. Kolm inimest kolm inimest. Palun ütelge niisugust asja, kui palju on teie sulest ilmunud üldse teaduslikke töid? Mina mina olen avaldanud trükis 65 tööd ümmarguselt Jaanides, nendest kõige tähtsamaks peate, missugust. No ma arvan, et praegust, nende hulgas on nii kõige võist ühtviisi tähtsad noomiate just seda ka ei saa öelda, mõned on nii-öelda tähendab populaarteaduslikud, teisel on rohkem nii nagu rääkisid teaduslikud ja väga väärtuslik on hiljuti ilmunud õpik füto pataloogias mida nii mitu aasta toodeti. Ja nüüd ometigi ta on juba meie üliõpilaste ja asjast huvitatud inimeste käes ja seda enam, et varem säärast õpikut ei ei olnud ja meil ei olnud instasimiseks tõklikud. Nüüd mina töötan koos, tähendab seltsimees Yinlaidiga meie õppealaprorrektariga ühe uue õppevahendi koostamisel see on nimelt taimekaitse tähendab praktiliste tööde käsiraamat. Muidugi, eks ole, igal füto patoloogil, igal taimekasvatajal on omad lemmikud. Missugune taim, muide teile kõige rohkem meeldib? Minule kõige rohkem meeldib kartul, kartul, kartul. Ma olen kartuli üks suurem sõber ja just seetõttu, et see kultuur on väga õrn haiguste suhtes. Ma olengi püüdnud uurida neid haigusi, et ta tähed saaki Lõpetate töö siin ära õhtul kella nelja aeg poole neljaaeg. Mis on teie eriharrastus siis pärast tavaliselt kodus? Kodus ja harilikult ma tulen tagasi veel õhtul istun veel siin kakskolm. Kas ma ütlesin, see õppevahend, selle koostamine? Peale selle ma tunnen suurt huvi ka ilukirjanduse vastu. Loen monograafiad või teise küsimuse kohta bioloogilistes küsimustes hulk aastaid ma olen tegelenud Engels'i töödega sest hingeldasin On terve rida hiilgavaid mõtteid, mis on tal avaldatud, loodusid elektikas, väga hääd, nüüd ometigi eesti keeldiga tõlgiti raamat, vot selles mõttes ma püüangi ennast täiendada kõige marksistliku dialektika seisukohtadega, et oma erialaküsimustes ka neid osata kasutada. Üks elatanud maamees ütles kunagi, et pole teadlast ilma tarkuseta ja tarkust ilma teadlasteta. See arutelu näib õige olevat, sest kui õpid, saad ikka veelgi targemaks. Jaga August Marlandile ei tähenda ei bioloogiadoktori kraad ega professori nimetus. Ta ikkagi veel õpib ja õpib. See on tema loomus. No ja on vist ka suur rõõm, kui üliõpilane endale eksamile ja on hästi ette valmistanud. A kahtlemata pedagoogidel alati hea meel, kui eksamil üliõpilane sooritab hästi eksami ja vastab kõigile küsimustele oravald julgelt ja sest et see on nii-öelda nagu hinnang sinu tööle. Lenin juba ütles omal ajal, et igas koolis on kõige olulisem, kes. Õiglus sisenedes mardanud lõpetuseks võib-olla veel nii palju. Missugused sidemed on teil olnud teiste liiduvabariikide, teaduslike uurimisasutuste ja teadlastega? Mina pean praegust pidevalt sidet umbes 21 teadusliku ja õppeasutusega nende inimestega, näiteks nagu Moskva Riikliku Ülikooli alamate taimede kateedri inimestega. Seal töötab professor koorlingu kellega ma olen kirjavahetuses, saadame oma töid üksteisele ja Ja väga aktiivne ja väga nii elurõõmus ja kirjutab väga palju töid väga paljudes küsimustest ja peale selle. Mul on side armeenia Ülikooli alamate taimede, Ma tunnen juba mitukümmend aastat oleme temaga kirjavahetuses ja väga paljude teiste Ja kõik see paistab, nõuab väga palju aega, väga palju tahet, väga palju energiat. Ühesõnaga seda suurt sisemist põlemist. Ja üksiti teaduslik töö vajab just seda siis sisemist põlemist, vastasel korral sa ei suuda midagi ära teha. Ja meie teadlased, oleme võtnud omale eeskujuks oma eelkäijaid, mad kõik kirglikult, armastasid oma eriala, töötasid ja kasvatasid meid.