Milano tantsib ja pidutseb, kitsad tänavad ähvardavad lõhkeda, kõikjal tunglevad pidurõivais laulvad ja hõiskavad inimesed. Siin on relvastatud ratsanike, mustkunstnikke, lauljaid ja naljategijaid. Majad on üleni siidi ja lillevanikuid täis riputatud. Väljas linna nööride ees seisavad hiiglaslikud värvitud telgid. Kui paljud on kohale tulnud? Tuhanded kümned tuhanded, kõik ülikud, kogu riigis, hertsogi trahvid, põhjast, Burgundia parunid ja vürstid Mainzi, Salzburgi Emmaagide purgi mõjuvõimsad peapiiskopid, lugematu hulk piiskop veapte. Kas keegi kunagi varem nii palju rikkust näinud? Kuld ja hõbenaastudega valjad, siidist sametist ja brokaadist rüüd. Sulaselgest hõbedast kiivrid, kõige haruldasemad vääriskividega kaunistatud vööd ja mõõgad. Õhtul Nad näitavad maailmale oma hiilgust, jõudu ja võimu ning kõike seda siin Milanos. Sel päeval, 27. jaanuaril 1186 peetakse Milanos määratud pulmapidu. Keiser Friedrich Barbarossa poeg Heinrich võtab naiseks normannide kuninga Rocher, teise tütre, Päevase, Sitsiilia riigi pärijanna konstantsija, Friedrich, sakslaste kuningas, Itaalia kuningas, Burgundia kuningas, valitud Rooma kuningas, keiser ja imperaator mees, kelle ees kummarduvad poole maailmaisandad ja kõige võimsamad vürstid. Milanos linnas, mida ta mitu korda rasketes lahingutes vallutama pidanud, on sel päeval tema triumf täielik. Nii kirjutab Hans järgmaos raamatus Friedrich Barbarossa keskaja hiilguse Suurus. Väikeses Saksa linnas Baieris oli selles suure pulmapeo ajaks juba ligi 150 aastat seisnud tollase kristliku läänemaailma suurim romaani kirik, šveieri katedraal, Eka ilusat pühapäeva vikerraadio, Helgi Erilaid ja vana tuttav oioi. Oleva soone peale ja koeraga toova embeedee Riho erida ei. Ja orje näed, jää peetava. Nagu. Erida epilava vehe. Subjas. Kena sõõri. No ja need ajad on jäänud küll väga kaugele, päriselt unustusse, kuni mõni ajaloos tuhnida ja sealt jälle midagi päevavalgele toob. 10. sajandil enne Kristust rajati praeguse Saksamaa edelaossa Reini jõe äärde üks praeguse Saksamaa kõige vanemaid linnu žbayer. Ennast pannud siis muidugi veel juttugi. On teada, et siin seisis vaid iidne Rooma vägede eelpost Kreeka geograafi Claudius Ptolemaiose kaardile ilmus see paik aastal 150. Haiga nimeks oli siis Novia maa, kus kui siinsesse piirkonda jõudis teotooniline meetide hord, sai asundus ka teise nime. Siivitas nimetum. Umbes aastal 500. Ta ilmus kirja pandud dokumentidesse nimi piira, millest arenes siis aja pikkus Bayer ja aastal 1030 keiser Konrad teise valitsemise ajal hakatis Baieri linna ehitama Lääne kristliku maailma suurimat kirikut, žbaieri, katedraali. Ligi 1000 aastat tagasi oli maailm ikka uskumatult ja kirjeldamatult teistsugune. Seda on vahest hea endale meelde tuletada noid vanu lugusid kuulates kas või lugu keiser Conrad teisest. Kuni aastaks on arvatud umbes 990 ja ta päris spaieri krahvitiitli juba varases eas oma noorelt surnud isalt. Aastal 1024 valiti Konrad Saksamaa kuningaks ja krooniti 1027 Püha Rooma riigi või siis Saksa-Rooma riigi keisriks. Ajalugu on keeruline, jääd asjadest pisutki aru saada, tuleb neid uurida. Niisiis, mida kujutas enesest Saksa-Rooma riik? See keisririik kujunes aastal 962 ja püsis mingil moel aastani 1806. Riigi rajas Saksa kuningas Otto esimene pärast Põhja- ja Kesk-Itaalia sealhulgas ka Rooma vallutamist, valitsejat nimetati kuni keisriks kroonimiseni saksa kuningaks. Ronja oli Rooma paavst, caput, tootjus, mundi kogu maailma pea Saksa-Rooma riigi keisrite ja paavstide vahel käis alal lõpmata vihane võimuvõitlus ning sajandite jooksul toimunud sõdade tõttu keisrite võim nõrgenes. Aastal 1806 loobus Franz teine Napoleoni mõjutusel keisrikroonist teha. Rooma riik oli selleks peaks ka juba tugevasti killustunud. Hans-Jörg maos kirjutab kui 962. aasta teisel veebruaril Otto esimese kroonimise järel keiser ja paavst üheskoos väljuvad Püha Rooma Peetri basiilika portaalist. Kui kõik kirikukellad helisevad, rahva juubeldamine mühiseb üle linna sisenenud pea igaüks tundvat, et nüüd algab hea aeg. Uus aeg, kus õhtumaade ilmalikud ja vaimulikud jõud ühise tee leiavad. Elu näitas peagi, et ilmalikud ja vaimulikud jõud taluvad teine Üheteist ainult seni, kuni see neile kasulik on. Ja ka sel ajal püüavad mõlemad vähehaaval teineteise jalgealust õõnestada. Otta. Teine suri Roomas ainult 28 aastasena, sest paavsti ihuarst oli teda valesti ravinud. Poeg Otto kolmas astus 14 aastaselt troonile ja suri osa vabalt suunatud rahva ülestõusu abiga juba 21 aastaselt kummalisse maahaigusse. Kohe seejärel mürgitati ka paavst, kelle noor keiser ametisse oli seadnud. Otto onu ja järglane Heinrich, teine ei tahtnud Rooma ka üldse tegemist teha. Hakkas endale Vambergis uut pealinna ehitama. Teda toetavad saksa soost paavstid, surid üksteise järel õige erutu. Heinrich, teise poeg Konrad, teine krooniti Saksamaa kuningaks aastal 1024 ja samal aastal otsustas uus kuningas spaieri linna ilmatu uhke katedraali ehitada. Aastal 1026 läks Konrad Milanosse ning siinne peapiiskop Harryberto kroonis ta Itaalia kuningaks Te kõik tähtsad ilmalikud ja vaimulikud jõud polnud tema poolt, kuid vastupanu võideti ja Konrad jõudis Rooma, kus paavst Johannes Üheksateistkümnes ta 1027. aasta lihavõttepühade ajal Püha Rooma või siis Saksa-Rooma riigi keisriks kroonis. Spaieri katedraali hakati ehitama aastal 1030, sellest pidi tulema kristlikule Venemaailma kõigevägevam kirik ning Saksamaa kuninga ja Püha Rooma riigi keisri viimane puhkepaik, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. Baierikaitsele. Ehitusplatsiks sai kõrge platoo Reini jõe paremal kaldal, kus ka varem ajalooline pühamu oli seisnud. Spaieri katedraal oli üks ja esimene nelja kõige uhkema ja kõige varasema 11. sajandil ehitatud kultushoone seas. Ülejäänud kolm olid Santiago de Compostelasse. Klouni klooster. Jaando Arkhami katedraal arvatud on, et ehituseks vajalik punane liiv. Harkivi toimetati mägedest kohale laevadel mööda neistsamadest mägedest algavat Reini lisajõge žbayermachi. Juba plaanide järgi pidi alustatud ehitus tulema nii vägev, et ei keiser Konrad, teine ega tema poeg Heinrich, kolmas selle valmimist näha poleks jõudnud. Katedraali ehitamine käis täie hooga nii aastal 1039, kui Conrad siit ilmast lahkus ning 100056, kui Heinrich talle järgnes. Vähemalt maeti siiski katedraali kesklöövi otse altari ette. Spaieri katedraali kohta on kirjutatud pöördepunkt Euroopa arhitektuuris. Üks tähtsamaid keskaegseid arhitektuuri mälestusmärke. Suurim romaani stiilis kirik. Hans-Jörg maos kirjeldab keskaegset saksa linna järgmiselt. Enamik maju on kokku pandud tahumata kividest, savist ja puit rästikust ning kaetud õlgkatustega. Ilma sillutise ja ära vooluta. Kitsastel tänavatel tunglevad lakkamatult inimesed veised, kitsed ja talupoegade vankrid. Linn on armetu, kuid võimsad kirikud oma tornide viilude kaarte, Arkaadidega sirutuvad kõrgusse ning rikaste kloostrite hooned on uhked ja vägevad. Kirikuehituses valitses 11. sajandil kindlalt romaani stiil oli valitsenud ka juba varem frankide kuningaks Karl Suure ajal näiteks, kes oli kunsti ja teaduste patroon ning rooma linna kaitsja. Klassikaline romaani kirik, Rooma basiilika edasiarendus Lewis esimese aastatuhande alguses kogu Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal, Skandinaavias ja Inglismaal. Nonii kirikud on ladina risti kujulised, ütleb arhitektuuriajalugu absiidi ümbritsevad käigud, kus pall rändurid saavad imetleda kõige pühamaid. Reliikviaid. Kirikutel on tugevad kivivõlvid, need toetuvad tohututele, sammastele ja väga paksudele müüridele. Hooned on massiivsed, sageli päris hämarad seinad, ka paksud ja sügaval nende sees seisvad aknad on väikesed. Kõik see sobis hästi kristlikele sõdur kuningatele, kes tahtsid matkida legendaarsete rooma keisrite võite ja kelle jaoks kirik pidi teinekord ka kaitstud kindlus olema. Aastal 1061 õnnistati sisse spayer esimene. Nii on hakatud tolleks ajaks valminud katedraali kutsuma pikija kõrge löö kaks külglöövi ning ristlev kooriuse ääristas kaks torni absiid. See on siis poolringi kujuline osa kiriku idaküljel, kus algselt seisis altar olis Baieri esimeses seespool küll poolringi kujuline, kuid väljaspool nelinurkne pealöövi kattis sile puulagi, kuid külgnööbid olid võlvitud spaieri katedraali esimeses kõige varasemas versioonis oli olemas ka kiriku monumentaalne ja uhke peaportaal vester mis on pärit juba Carolingide aegsetest kirikutest. Kahe torniga piiratud sissekäik, millel oli ka kindel sümboolne tähendus. See pidi olema piir, millest saatanlikud jõud üle ei pääse. Samas vältisid siid kirikusse sisenevad kuninglikud perekonnad kohtumist alamate klasside rahvaga. Igatahes ütleb arhitektuuriajalugu, et Baieri katedraal oli juba oma kõige esimeses faasis meistritöö, mis mõjutas suuresti romaani arhitektuuri arengut Euroopas 11. ja 12. sajandil. Žbaieri katedraali rajaja Konrad, teise pojapoeg, keiser Heinrich neljas leidis aastal 1090, et on aeg katedraali veelgi suuremaks ja vägevamaks muuta. Sellise progressi teelt tuli suur osa senises Baieri esimesest maha lõhkuda. Ainult madalamad roosid ja krüpt jäid puutumata. Lööve tõsteti viie meetri võrra kõrgemale ja siledapuule, aia asemele tekkis ehis roietega võlvlagi. Kahel pool kesklöövi hoiavad raskeid võlve üleval vägevad kandilised sambad. Teisel neist on toeks veel ümarsammas, mis kasvab üleval võlvlae kaareks. Kahel pool keskvõlvi sügaval hoone paksudes. Müüridesse seisavad pikas reas taas päris suured väikestest ruutudest kaaraknad, žbaieri, katedraali võlvide omapärane ülesehitus lubas aknaid selliselt paigutada, et need oleksid mingil kombel nõrgestanud kogu seda rasket 1000 ehitist. Hoonest õhkub monumentaalsust ja jõudu, mis sobis nii hästi. Keiser Heinrich neljanda poliitiliste ambitsioonidega. Heinrich neljanda aega juhtus just suur tüli paavsti ja Saksa-Rooma riigi keisri pooldajate vahel. Näljas paavst Gregorius VII keelas Saksa valitsejal piiskoppide ametisse määramise. Selline õigus pidi vaid paavstile jääma. Heinrichi ei meeldinud see üldse. Piiskopid olid ju riigiametnikud ning paavsti piiskoppideks vaid oma usaldusmehed saate lõpuks keisri käest ära võta riigi juhtimise ja koos sellega kogu riigi. Niimoodi juhtus halvim, mis riigile juhtuda võis. Keisrivõimu ja paavstluse huvid olid risti vastupidised häirich, neljas ei osanud nii raskes olukorras diplomaatiliselt õigeid samme astuda ning paavst Gregorius pani ta kirikuvande alla. Keisrile ei jäänud muud üle kui pattu kahetseda, sest kahetsejale tuleb kiriku seaduste kohaselt andeks anda. Niisiis läks Heinrich kanossa kindlusse ja Itaalias, kus paavst parasjagu viibis, põlvitas paavsti ette ja kahetses oma patte, misjärel ta kirikuvandest vabastati. Päeval 28. jaanuaril 1077 purunes vana püha kord. Keisrivõim ja paavstlusest polnud enam liitlased, vaid vaenlased. Kuid Heinrich, neljas valitses vahelduva eduga veel 28 aastat ja jõudis žbaieri katedraali päris põhjalikult ümber ehitada. Fotodel heledates roosakasbeeži testkividest ehitatud šveieri uhke idapoolne absiid muutus ümberehituste käigus päris kõvasti. Poolkaarekujulise absiidi kohale tõusis kolmnurkne viil, mida ehivad ümarat petika ared romaani stiilis levinud kaunistuste vorm, mille eesmärgiks oli pakse ja tühje kiviseinu elavamaks muuta. Selliseid kaari kasutati sageli romaani kirikud kaunistamiseks nii välisseintel kui kirikuruum ise ees. Kolmnurkse viilu all seisab siis pooli Marabsiid, mille pooliku koonusekujulise katuse alumist äärt ümbritseb uhke ümar kääbusgalerii. Samasugune ümarkaartest koosnev vahva kaaristu nagu need, mis piisa kuulsa viltuse torni moodustavad romaani ajastu ehitus ju seegi. Ümberehitatud Baieri katedraal žbayer teine sai valmis aastal 1106 selle töö alustaja Heinrich neljanda surma aastal. Katedraal oli nüüd 134 meetrit pikk ja 43 meetrit lai ning kuulus tolle aja suurimate ehitiste hulka. Ilmatu suur katedraal tollal vaid 500 elanikuga žbaieris kujutas enesest otsest väljakutset paavstlusele. Keiser Heinrich teadis, mida ta tegi. Ta nõudis sellega katedraali hiilguse ja suurusega mitte üksnes ilmaliku, vaid ka kirikliku võimu niisays Baieri katedraalist omamoodi kahe pooluse avaliku võitluse sümbol. Aastal 1111 paigutati Heinrich neljanda põrm ümber ehitatud katedraali puhkama. Tuletagem meelde aastal 1030 asuti kuningas Konrad teise soovil žbaieri katedraali ehitama ka sel põhjusel, et sellest saaks saksa kuningate viimane puhkepaik. Selle puhkepaiga leidsid katedraalis kokku kaheksa Saksamaa kuningat, kuid vaid neli ronitud püha Rooma riigi keisrit keisripidi kroonima ainult paavst ja seda tegid ainult sel juhul, kui saksa kuninga ja Rooma paavsti suhted olid ronimise ajal piisavalt head. Vastasel korral keeldus paavst sellest pidulikust toimingust. Niiet žbaieri katedraali sängitati. Küll võiks öelda kaheksa Püha Rooma riigi keisrid, kuid neli neist olid kroonimata. Ta katedraalist sai ka paljude valitsejate abikaasade ning Baieri piiskoppide puhkepaik. Sinna on maetud katedraali rajaja Konrad teine tema järglased, Heinrich, kolmas, neljas ja viies ning kuulsa punahabeme Friedrich Barbarossa naine. Beatrix ja tütar Agnes. Veatrixi kõrval hoiti valitsejate hauakambris pikka aega vaba kohta Barbarossa enese jaoks. Kuid viimane hukkus ristiretkel kauges oriendis aastal 1190 ning sinna jäiga tema surnukeha. Lääne valitseja, kes aastal 1300 kaheksas Baieri katedraali maeti oli Saksamaa Habsburgide soost kuningas Albert esimene. Järgnevate sajandite jooksul seisis žbaieri katedraal peaaegu muutumatuna. Aga aeg muudkui läks kohutava kolmekümneaastase sõja rajal. 1618 kuni 1648 rüüstati ja vallutati korduvalt niis Baieri linna kui katedraali, kuid korvamatut kahju ei tehtud. Üheksaaastase sõja rajal 1688 kuni 97 tõitš Baieri elanikud katedraali, oma mööblit ja muid lahtisi raskeid asju ning ehitasid mitme meetri kõrguseid müüre, et kirikut linnas märatsevad Loui Neljateistkümnenda vägede eest kaitsta. Kuid 1689. aasta mais tungisid prantsuse väed kirikusse, rüüstasid kuninglikud hauad ja panid hoone põlema. Päeval põles maha peaaegu kogus Baieri linn. Põles maha ka prints piiskopi residents. Kaaluti võimalust ehitada selle asemel uus barokkstiilis loss senise katedraali kohale. Žbaieri rahvas ei tahtnud sellisest plaanist kuuldagi ning piiskopiloss tuli mujale rajada katedraal Reali vähem kannatada saanud idapoolne osa ehitati sel määral üles ja kindlustati, et seal oli võimalik jumalateenistusi pidada. 18. sajandi keskpaiku asuti katedraal Haley restaureerima. Juhatas barokkajastu arhitekt Franz Ignats. Aiman avastas romaani löövi jäätis alles ka löövi läänepoolse fassaadi purustustest pääsenud osa kuid ehitas selle kohale juba uue barokse fassaadi. 1792. aastal vallutasid prantsuse revolutsiooniväed žbaieri uuesti ja rüüstasid katedraali. Napoleoni sõdade ajal olid selles hoones tallid ja loomasöödalaod. 1806. aastal oli prantslastel mõttes kogu hoone maha lõhkuda ja selle materjal mujal ära kasutada. Kuid tolle Annemaintsi piiskop Joseph Ludwig kolmar suutis katsetada Reali siiski päästa. Napoleoni sõdade ajal aastal 1813 saabuschweierisse oma 4000 haavatut, sõdurit. Katedraalist sai sõjaväehaigla. Viini kongressi otsusega says Baieri linnast Baierimaa osa ja Baieri kuninga Ludwig esimese käsul kaunistati hoone siseseinade värvikate freskodega kuningas Ludwigi järglane Maximilian teine laskis vahepeal barokseks muutunud läänefassaadi taas uus romaani stiilis ümber ehitada. Seda täiendasid kaks kõrget torni ja kaheksanurkne kuppel ning taastas sel moel Baieri katedraali romaani stiilis väliskuju. Katused ehitati lamedamaks ja need said vaskse kätte. Läänepoolse fassaadi. Westwerkki kujundaja, arhitekt Heinrich küps lõi uus romaani fassaadi katedraali, originaalse esikülje ning mitmete teiste romaani stiilis ehituste eeskujul. Kuid paigutes aknad teisiti asetas peaukse kohale viimasele korrusele katuseviilu ning selle alla pikka kaaristu. Keskmisel korrusel on kahel pool suured kaaraknad, keskel ilmatu roosaken alumisel korrusel suure ümara peaportaali kohal seisavad nišides raidkujud keskel madonna lapsega kahel pool tähtsaimad pühakud. Inglid fassaadi katab kaunilt kollakates roosakatestoonides liivakivi Heinrich lüpsi. Vestverk on tänaseni selliseks jäänud. Bayeri katedraali restaureerimine 18. sajandi keskel langes ühte romantismi saksa natsionalismi tõusuga. See oli aeg, mil väga paljud Püha Rooma riigi ehitus teosed restaureeriti. Uus romaani ja gooti stiilis. Katedraal kujutas eneses suurt rasket paksude kiviseintega ehitist, mis lõpeb läänefassaadil. Westwerkki ja peaportaaliga idaküljes küündib esile juba kirjeldatud tore pool ümargaaristuga absiid ning selle kohal tugev kivine peti kaartega viil. Viimase külgedelt tõuseb taeva poole kaks torni mis on võimsamad ja pikemad kui läänepoolsed tornid. Ka idapoolne kaheksanurkne kuppel on läänepoolsest kõrgem ja tugevam, nii et kui vaadeldes Baieri katedraali siluetti kui näiteks lõuna poolt on näha ilmatu suur 134 meetri pikkune kahekorruseline hoone, mille mõlemast otsast tõuseb taeva poole kaks torni ning kummaski otsas on ka kõrge ja uhke kukk. Bel tornide, kuplite ja ka kogu kirikuhoone madala harjaline katus kaeti vasega, mis teadagi võtab aja jooksul välisõhus vahva, sinirohelise või rohekassinise tooni. See moodustab beežikas roosaka kirikuhoonega täiesti nauditava kontrasti. Tornid on ka päris kõrged idapoolsed üle 71 ja läänepoolsed üle 65 meetri. Nii katedraali hoonel kui tornidele on hulk ümar kaarelisi aknaid ja too juba nimetatud idakülje absiidi. Kaaristu, mida on kutsutud ka härja põlvlaste galeriiks, jookseb otse katuseääre all üle terve hoone ning ehib kani. Aga kui läänekülje kukleid, tuleks pisut uurida sedagi, milline too maailma suurimate romaani stiilis ehituste hulka kuuluv algselt saksa kuningate matmispaigaks rajatud spaieri katedraal seestpoolt välja näeb. Kirikuruum on vägevalt suur, kiviselt raske ja meeldivalt lihtne, ilmatu pikka ja kõrget kesklööve eraldavad madalamates kõrvalnööridest. Käivad kandilised sambad ja ühendavad ümarad lihtsad romaani kaared. Sambad on kollakasroosad ja õrnalt põikitriibulised kõrgete võlvide lihtsad, ümarad kaared, tumedamad, pruunikas, roosad ja sammaste vahele akenda alla ning külg löövidesse viivate kaarte kohale jäävatel seintel on kunstnik Johan fon Rudolfi 19.-st sajandist pärit freskad. Värvilised fresko tromaani kirikutes polnud just lausa midagi uut, kuid sõdadest rüüstatud Baieri katedraalis 19. sajandil. Sääraseid kaunistusi ei olnud. Baieri kuningas Ludwig esimene kirjutanud 21. märtsil 1843 päevikusse oma ideest katedraal kaunistada. Kuningas kasutanud umbes sellist sõnastust, et kunst ei tohiks inimeste jaoks olla mitte küpsis, vaid igapäevane leib ning et inimesi kunsti abil harida on ilus ja hea. Juunis käis Ludwig ises Baieri katedraalis kaasas maalikunstnik Johan Baptiste Shaudolf ning viimase õpetaja Heinrich Maria fon ess. Aasta hiljem olid Shaudolfi fresko visandid valmis. Piltidele oli peaosa katedraali kaitsjale neitsi Maarjale. Muidugi oli mitmeid piiblisse teeneht ning pilte Baieri katedraali ajaloost. Kiriku kaunistamise alguspäevaks sai dokumentaalselt kinnitatuna üheksas juuni 1846 viimase pintslitõmbe teinud kunstnik 10. septembril 1853 pildil pühendus, kus Šaravdolfjäädvustes ka iseenda põlvitamas, Jeesus-last süles hoidva ja oma troonil istuva Neitsi Maarja ees tähtsate pühakute kõrval. Johan showdolf maalis Baieri kiriku kesklöövi seinale ligi 40 suurt freskot ühel jäädvustestaga kuningas Ludwig esimese viimase poeg Maximilian, teine leidis, et kunstnik on teinud suurepärast tööd ning nende piltide jaoks pole paremat paika kui Baieri katedraal. 19. sajandi lõpupoole leiti küll, et selline kiriku kaunistamine on ajast ja arust ning et romaani katedraalis ei tohiks olla värvilisi pilte. Õnneks jäid niimoodi arvajad vähemusse. Žbaieri katedraal oli üks väheseid, kuid ainus ilmatu suur ja värviliste freskodega kaunistatud romaani kirik Saksamaal, mis teise maailmasõja ajal pommidest puutumata jäi. Sealseid mahedatestoonides freeskosid on aegade jooksul värskendatud ja imetletakse tänase päevani. 1041. aastal pühitsetud spaieri katedraali krüpt, kus puhkab kaheksa Saksa kuningad, on nagu suurima romaani stiilis kiriku puhul. Mõrvata võikski suurim romaani sammas halli stiilis krüpt Euroopas. Põlve toetab 20 tugevat ümmargust sammast ning ruum pole tume ja sünge, vaid ikka kollakas roosast liivakivist nagu katedraali välisküljed muidugi Anžbaieri katedraalis ka õige mitmeid kabeleid. Kõigi oma varasem on lõunaküljes asuv püha Martini ja Püha Katariina topeltkabel. Selliseid teineteise kohale paigutatud kabeleid hakati Saksamaal ehitama juba Karl Suure aegadel. Žbaieriga rajati umbes aastal 1050 Katariina kabel ehitati kirikusse kuningas Heinrich kolmanda tütre Katariina sünni puhul, kellele anti nimi Aleksandria pühaku Katarina järel. Ja lõpuks žbaieri katedraali kellatornis on tervelt üheksa kell neli suuremat valati aastal 1822 viis väiksemat, 1963. Tulime on keisri tornikel Maximiliano Josephus ligi 5400 kilogrammi parameeter üle kahe meetri. Muidugi on nimed ka kõigil teistel kelladel, siin on valitsejaid ja pühakuid ja nende rea lõpetab kõige väiksem ottotornikell 217 kilogrammi. Kellamäng on kindlasti uhke, nii nagu paljudes Saksamaa linnade kirikutes. On veeni veeniu Mei. Tõus veni. Veeniu skeerimi.