Jaan Kross on eesti rahvuse ja ajalooehitamisega tegelenud kõigis oma romaanides, aga Andres Tarandiga tahaks täna rääkida sellest, kui Jaan Kross oli poliitik. Meenutage palun kuulajale seda aega, milline olukord see oli, kui Jaan Kross tuli poliitikasse ja kuidas ta üldse tuli poliitikasse? No see oli nii, et oli põhiseaduse assamblee oli juba koos olnud seal Jaan Kross ei olnud kuigi oleks võinud alla, aga see moodustati Eesti komitee ja ülemnõukogu nii-öelda pariteetselt. Ja see oli väga geniaalne lahendus küll, aga ei puudutanud. Krossis tross ei olnud kummask. Aga siis, kui oli põhiseadus valmis, tulid esimesed valimised oli nagu siis päris riik hakkas tööle, sest muidu oli ülemineku aeg. Ja siis oli Mart Laaril see õnn või õnnetus, et sai kohe peaministriks ja siis olla tuli nendel valimistel. Ma ei tea, kas käidi Jaan Krossiga masseerimas, ta tuleks, on võimalik. Aga mina seda ei teinud, ma olin parteitu. Ja Kross sai loomulikult riigikogus. Aga mida ta seal kohtas, see ei olnud päris see, mida ta oletas. Ja ütleme, et ka Lennart Meri oli teine niisugune mees, kes tulid siiski järjepidevusest, räägiti hirmus palju ja tegelikult juriidiline järjepidevus, Eesti vabariigile oli oluline aga sisuliselt kombed, väärtushinnangud, neid ei olnud kuskilt võtta. Ta tähendab mitte ainult sellepärast, et, et oli see peaaegu pool sajandit okupatsiooni, vaid ka talurahvas oli muutunud linnarahvaks, surete selle vahemikuga, et vastupidiselt proportsioonid ja väga palju niisukesi muutusi, mis tõi meile kui sinna seitsmendasse riigikogusse väga kirju seltskonna, võib öelda ka mõnevõrra võhiklikkust, kellelgi ju paljudel praktikat ei ole või kellel oli, ei olnud nagu selle vabariigi praktik. Ja selles seltskonnas kross ilmselt tundis ennast suhteliselt halvast. Ma võin ette kujutada, sest tema jaoks oli see vabariik olnud ja ta tahtis jätkata, aga me pidime hakkama nagu otsast peale väga paljudes asjades. Ja sellepärast aga lahkus, et väga pikalt seal olla, sest tal lihtsalt ei olnud tegevus välja sellel tasemel. Kuigi teda ka üritati presidendiks rääkida, siis ta loobus teatavasti sellel põhjusel, kui kuulise Lennart Meri on ka asjal ja kahekesi, neil ei olnud mõtet ilmselt tõesti võisteldud olla. Juba see järjepidevuse teema tuli kenasti sissekross juristiharidusega ja samas sellise Eesti exe mehena eestiaegse mentaliteedi kandjana. Kui palju tal siiski õnnestus, nagu seda oma tõekspidamist välja pakkuda, palju teda kuulati? Teda kindlasti kuulati, sest et ta on ikkagi selline kõnekunstiinimene ka olnud, mitte ainult. Dekonstrueerida ja seda kõnekunsti reegleid ma tean, ühte kõnet meid hakkab pärast natukene levitati, kui ta opositsioone kritiseeris, mis oli tal ajanud nagu kopsu maksa lihtsalt, sest see oli suhteliselt labane saagitsemine, mida ka harrastajate see oli teatud rinne rinnetel käis lihtsalt see, et on Eesti parlament, võiks hea koht, noh, see ei ole kadunud siiamaale kus, nagu riigi peale väga palju mõtlema ei peagi, vaid mul on ästil lennulaud Allases tont teab, see oli juba ka seitsmendas Riigikogus ja, ja noh Niisugune asi Krossile surmkindlalt istunud, sest ta tõmmiteta närvid oleks kaotanud, vaid ta lihtsalt vabas mikrofonis esines sellise vastulausega, ütleme mis oli, jättis väga paljudele sügava mulje, sest sellisel tasemel, et väga palju ei kõnelda. Oskate nagu täpsemalt seda tsiteerida või? No siis ma oleks pidanud ta kaasa võtma, ma ei saa, mul ei ole nii hea elu, et ma seda suudaksin, aga see oli lihtsalt niisugune keemiline, et äkki tal olid ka nimed sinna nimetatud, kes keda ta üritas siis nagu kummutada, kelle seisukohta, aga põhiline kande kandev pind oli see, et et opositsioon ründab ükskõik mida, ükskõik kus küljes perset rünnata. Ja selle selle põhiline oli siis nagu vene vägede väljaviimine ja kuidas seda peaks tegema. Noh, see oli juba jutuks. Noh, niisugune saatuse küsimus siiski ütleme üks väga oluline, kus krossi meelest ei olnud võimalik kahte moodi mõista, aga siis opositsioon mõistis seda igatepidi. Jaan Kross on olnud tegelikult sellel vene ajal üks paremaid õpetajaid oma lugejale. Just sedamoodi, et ta näidanud ühelt poolt seda, kuhu võib viia kompromissi tegemine ja teisalt näidanud ka seda, kui hukatus, lik, võib-olla kompromissitu, milline mees ta siis selles riigikogus oli, kas kompromissi kuulutaja või kompromissitu? Ei no kuna ma ise istunud seal, ma ei või kõiki reaktsioone ja väikseid SÕNA võtukesin maid lihtsalt ei näinud neid ja ma ei ole neid stenogramme siiamaale niimoodi läbi töötanud, et mis siis sai. Nii et ma ei julge seda öelda, aga minu arvates ta kannatus oli küllalt suur ja ta ei hüpanud igal pool kohe kõnelema. Niisugused inimesed on ka alati olnud. Aga ta ikkagi enne ütles ja siis ütles ja, ja see näide, mis ma mäleta, Ta on seda kõnet. See oli just niisugune, tal naha hakkas nagu see lõõg täis saama, limiit ütleme kannatuse oma, et siis ta rääkis No siit võib järeldada, et selleks, et seal riigikogus olla, seal peabki olema mingisugune teistmoodi limiit. No inimestel on väga erinevad ja ma võin öelda, et see, see on laiem, see inimene on inimene olema, et olenemata sellest, mis süsteemist on kasvanud, aga tema väärtushinnanguid mõjutab see aga see, kui ma tahan rääkida õpetaja, mina, mina, mina, see esimese klassi reaktsioon, kui sul on enda Mäelest teadmised ja tahtmine ja mõni ei kannata kohe sugugi anamõtteta, peab veel vait olema. Ja mõni teine, ütleb arvem, aga seda kuulatakse rohkem. Nii et, et see on niuke. Jaan Kross kuulub nüüd siin just selle viimase viimase kategooria hulka ka oma selles riigikogu episoodis. Sest sest noh, tegelikult selleks, miks teda sinna kutsuti, noh see oligi selleks, et oleks keegi, kes keda oleks kuulda. No kellel oleks kelle sõnal oleks jõudu, kellel oleks selline nii-öelda eetiline? Selline ette antus vä? Ja see kindlasti see osa oleks tal võinud suurem olla, kui, kui me oleksime läinud tervikuna ütleme selle rööpa peale hakata Ta selliseid uusi või vanu, vanast vanadest tulnud uusi väärtusi jälle süvendatult käsitlema, aga teatavasti riisus väga palju tähelepanu omandireform. Ja see oleks igal rahval ei olnud see seal, ei olnud krossil midagi selle vastu parata, see hoovus on tugevam kui kõik need ilusad asjad. Ja, ja maadejagamine oli küll alles ees, aga seal oli väga palju muud jagada. Ja see sütitas kirgi ja tegi ka nagu teatud määral, siis keegi ei taha ju otse öelda, aga ma tahan seda asendaks nagu laps. See seda looritati, jaa jaa, püüdeti peitev tont teab, missuguste asjade ta põhimõtteliselt käis ikkagi lahinguparanduste pärast. Andres Tarand, kuidas teile tundub, kui Jaan Krossi kirjanikuna poleks eesti rahval olnud, mis siis mis meil oleks puudu jäänud, mida ta on meile õpetanud? No võib ju vastata nende nagu Eestis on kombeks ikka veel pingeridasid teha igasugustes asjadesse, kuulutada aasta kõigemaid nemad siis Jaan Kross on olnud kõige lähedamal Nobeli preemiale kahtlemata see nagu näitab seda, et, et ei ole võimalik Eestist nõuded igal aastakümnel tuleks kirjanik, võib-olla ta meie jaoks on seda väärt tõesti, aga kes ka läbi lööks samal ajal, keda tõlgitakse, on ju eeltingimus. Ja, ja kuna see aine on nii üldinimlik, aga Eestile eriti saatus saatuse omale olnud, et juba kui ristisõdijad maid ära võtsid kord siis algas ju kompromiss olemine ja nagu teada, ikkagi osa ülikumaid sulandus sakslasteks ja on pärandanud meile neid nimesidki, mis siiamaale kestavad, aadlinimesid. Nii et ei, see küsimus hakkas pihta, nad teise maailmasõjast rääkimata. Ta, kus isegi Eestis teravamalt kui esimeses ilmasõjas läks niisuguseks vend venna vastu tapruseksast järsku sattus, ega inimesel endal oli ju midagi teha, aga ikkagi vähem. Ja selles mõttes nüüd, et jääda jääda kuidagi inimeseks, aga siiski on sellel oma hind, see on nagu see krossi alates kolme katku vahel. Põhiline sõnum ja ise ta tegi ju selle läbi, nii et teema pidi olema talle äärmiselt tuttav niimoodi sisemiselt. Ja, ja ma usun, et kui praegu nüüd kõne haruldane selge hetk, et oleks nagu oma teha, siis maailm on läinud, selliseks väga oma teha ei ole ikka me ikkagi ei ole ise võimelised iseenda eest seisma, kuna me juba väikseks rahvaks alla jäänud. Ja kogu Euroop on praegu õnneks selles seisus, kuigi näiteks vanad suured orjastajad teiste rahvaste nagu Inglismaa ja Prantsusmaa ei saa sellele veel sugugi pihta, nemad arvavad nad ikka oma jõuga maailmas hakkama saada. Nii et, et see küsimus on teine kui kirjutamise ajal, aga ta on ikkagi see, et oma vabaduse ja oma tahtmist tuleb teha endiselt kompromisse elada, eksisteerida. Eestis ei ole see asi kuigi põhjalikult arutlusel või natuke vaenulikult etena. Euroopa liit kamandab meid, see ei ole nii ja me peame ise sellega leppima. Et peame nagu Krossist õppust võtma Me peame ja tegelastest põhiline sõnum on ikka see, et kui me jaksame isend tuuri eest muretseda, siis kõik need muud asjad jooksevad nagunii tähendab see, mille eest praegu me oleme olnud sunnitud meiena nii-öelda vaesuse, suurema vaesuse tasemelt ja põhitähelepanu on sellele, et kuidas saaks elementaarseid tingimusi. Nüüd läheb see asi järjest enam läikivate asjade peale, mida nagu harakas ei tea tihtipeale meestesse õieti peale, aga aga noh, nii on käinud ka teistel, aga, aga see et keegi teine meie kultuurimees teeks, kõik, võivad meile neid läikivaid asju tuua, teha, kinkida. Aga see on meie põhija ja selle nimel teatud kompromisse teha, sest selle piiritu vabaduse puhul et sõnaga meie eest otsustab terve euro. On see, on seesama asi, tegelikult see kompromiss, ainult ta ei ole niisugune vägivaldne, selles selles on muidugi suur vahe, aga ma tahtsin ainult sellega seda öelda, et see küsimus, mida Kross lahendas lugematutes raamatutes. Et see ei ole kadunud kuhugi. Krossil on tema tegelaste puhul ka vahel selline. Näiteks toome selle Von Bocki, kes oma tänu oma seisusele oli selline julge vapp per mõnes mõttes mõttetu mees, eks ole, sest ta ju hukutas kõiki või teine väike, sest nii-öelda sellest eestlasest tulnud professor Martens, kes oligi kompromissi kunstide meister, et ta osava ja mõttetarga kirjanikuna on ta andnud meile need mõlemad tegelased, keda võtta, keda jätta Ta millist tegelast nagu Eesti praegu vaja oleks, kas sellist sellist alalhoidlikumad või vastupidi oma väärikuses kindlat ja lõpuni minevat? Ma arvan, et praegu on nüüd niisugune aeg, kus meie väiksus ei ole pärsitud otsa selle poolest, et võimule ligi ei saa, baltisakslased said sellepärast, et nad olid haritud ja, ja eestlased mitte nii väga tol ajal natuke ka. Aga, aga see Aga haritud, mille hinnaga selleks, et nad kuulutasid ennast, sakslased. Just see oli nüüd tol ajal peaaegu et parim võimalus ja praegu me ei pea kuulutama seal nüüd esimest korda pärast täitsa sadat aastat või nii, kus eesti keel on vähemalt tiitli poolest ametlikult euroopa keel. Me võime oma asju ajada eesti keeles Euroopa liidus, see on üks asi, mida enam ei ole oma kella nõukogus alates vallavalitsuses. Aga nüüd on küsimus muidugi selles, et on alasid, mida meile on keelatud või raskendatud ja nüüd need on vabad ja nüüd on küsimus, kas me oleme, jääme sellest vabadusest nagu pea läheb ringi käima. Et rohkem nagu inimsugu on, ta on ikkagi ahvist arenenud ja matkimine on tunduvalt enamlevinud tegevus kui originaallooming. Kultuur seisab suhestelt originaalloomingus ja, ja see matkimine on meil praegu Ohtmis vabaduses olla kõigil see õigus, et matkida ja minul on kõige naeruväärsem, ma ei hakka praegu värskeid näiteid tooma, aga kui väike väga väike rahvas matkib Ameerikat, kus iseregulatsioon toimib kõikidel aladel Eestis ei toimi ja, ja selles mõttes need ameerika kombed võiks olla üks esimene koht, kus ütleme et siin peaks olema tähelepanelik ja, ja, ja oma vabadusi lollusi teha mõnevõrra ise piirama, aga, aga noh, paljudele see jälle kindlasti meeldiks. Nii et meie otsene eksistentsi ja ümberrahastamise otseselt keegi sunnib, mille vastu me oleme kanged olnud kogu aeg siis salaja kuskil vusistama ja tegema ikka vastu vastu vastu vastu see või praeguses lahtises vabas maailmas just olla tulla välja niimoodi, et no ma usun, et Kross sai sellest suurepäraselt aru, aga tema seeria jõudis sellega lõpule, oleks ta nüüd alustanud, oleks ta võib-olla rõhku pannud sinna, et kuidas, millised ohud on täielikus vabaduses iseennast kaotama. No aga tema nii-öelda kompromissi õpikut tema raamatutes nagu kompromissi õpikut võiks ju ikkagi otsida. Absoluutselt, ja noh, alguses tundus, kui see Rossovi värk tuli, sest Russovi enda tekst on väga, väga hea ka kroonikas ja temast oli tehtud küll ainult üks tõlge tol ajal Leetergi 20. aastal, aga siis oli eesti keel maru vana, nii et see mõjus mõjuski nagu Russak, teine aga, aga muidugi see oli just üks tüüpiline lugu selleks, et sellest, et kuidas siis tõusnud mees püüdis siiski joomata mäleta, kuidas seda oma vanematekodu ja kõiki värk. Et ta, ta tahtis siiski eestlaste jaoks ka midagi teha, kuigi need eestlased ise väga hästi na üle terve maa ei saanud aru. Jaan Kross kui väikese rahvakirjanik. Tema saatus oleks olnud teisiti, kui ta oleks sundinud mõnes teises keeleruumis kassiis Jaan Krossi masti romanist, oleks võib-olla leidnud maailmas suuremat kõlapinda. Ütleme, et kui palju see keel on ahistanud või, või abi. Tänud ta oli siiski üks nendest vähestest inimestest Eestis kioskit. Keeli oskas sama hästi kui Lennart Meri, need rohkem meil ei olnudki, tähendab see esindusmehi vist? Paljud on osanud mitut keelt küll, aga, aga nendel olid nad suhteliselt vabalt käes. Ja, ja see kirjanikule kindlasti on hirmus palju kasuks, kui ta ise krossu käis ka ringi ja ilmselt oli võimeline ütleme siis, et vihjama, et mida ta on mõtelnud, mida ta on teinud. Kuidas see asi käis, mina ei ole kunagi juures olnud ja täpselt ei oska öelda, aga ma usun, et ta päris andekas selles asjas neid enda mõttelaadi ja, ja ei selgeks tegema, niiet enne ju, kui ei ole tõlgitud, ei saa lai foorum midagi otsustada ja ikka keegi kirjastaja võtab selle riski. Aga, aga nii palju ta nendega suutis hästi suhelda, et seda riski. Ja Lennart Meri oli teine samasugune, tema kirjanduslik produktsioon oli küll väiksem või ütleme siis parim asi, hõbevalge oli tegelikult ju ka ikkagi väga poliitiline, et Lennart oli algusest peale poliitilisem. Ja kross tõmbas siis ära kirjandusse ja ei võtnud neid poste või istmeid kulutada. No aga ometi sellist näiteks markese tuntust tal pole. Ei, aga need on jälle niimoodi, et üldrahvalikult ei tunta ka ilma krossitatiaksest, Martin siis tõstis praegu mõne juristi, võib-olla, kes on tähendab doktoritööd? Aga ei, ma, see tähendab, ma pean silmas näiteks suurt ladinaameeriklast hispaanlast, markest, kaubanduse, romaani noh, nii-öelda romaani mastaabis Ja noh, on ikkagi niimoodi, et suurtel rahastele suurtel keeltel on ikkagi nii suured eelised, et siin me peame, peame tema, et meil niigi palju nii häid kirjanikke on, nagu meil on ja eriti luuletajaid puudutab see luulekeelt, eks ole, tema läheb nagu metsa tõlkides sageli või on siis uus luuletus? Ei, me ei, me oleme kindla pääle täiesti et öelda maailmatasemel, meil on nii palju nii häid luuletajaid, aga seda me teame ainult ise. Ja me võime öelda julgesti, et noh, et eriti veel naisluuletajaid, et lugege meile üles teistele. Mina vana kavalpea. Aga aga ikkagi see väikese keele äng. Noh, see küsimus jääb mul nagu üles, et et alustasime nobelist, eks ole, noh, see, et sa oled siia sellesse piiratud kogukonda surutud See see tekitab sellise väikese õhupuuduse. No ma olen natuke vaadanud praegu Põhjasõjajärgsete eelset Eestit, et kuidas tema elas ja siis jäi meid järele kolme suure tapatalgu, tähendab esimene nälg, teine sõda ja kolmas katk. Jäi nüüd järele nii vähe, et kui inimesed oleks hakanud ängi tundma, siis ei oleks praegu üldse nemad, mis hakkasid tegema sigima haruldase viisadusega, sest pooled neil soorid küll ära, aga hoolimata sellest ei olnud 100 aasta pärast enam asi sugugi nii hull lootused. Nii et, et praegu meil on minu meelest see analoogia ei ole täpne ja ma ei hakka siin kellelegi ette kirjutama, kui mitu last kellelgi peaks olema rahvana jo 2,1 oleks vaja, eks. Ja aga seda ängi tunnet ja ka teatud määral kogu alaväärsus kompleksi, et meie asjad ei lähe maailma, nii et see, see on, ei ole enam meie küsimus lahendatud ütluses viimati Põhjasõja ajal, sellest peale me enam kunagi suureks saada ei saa võrdluses teistega. Ja aga, aga see väike asi, mille eest me hoolitseme, peame, see on kulgenud suhteliselt hästi ja, ja selles mõttes tuleb rohkem sellele, kuidas ma ütleksin, asse sõna väärikus on võib-olla üks väga uhke sõna, aga, aga seda väärikust juurde mõelda, seda saab paari põlvkonnaga. Ma loodan. Sest Kross ja Meri, kellest me täna rääkisime ma panin nad ise vägisi paarishen. Nemad ei, ei käinud seda Siberist kuskilt hankimas rases maadelt, vaid nad võtsid selle siit kus nad kasvasid ja see on nagu see koht, mis meil võiks paremini.