Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet. Tere eestima ungarlane Istandaan, tere. Alanud on teine saade sarjast, mis on pühendatud Eesti rahvusvähemustest pärit inimeste lugudele. Äsja laulis teie suur lemmik, näete, Šebestin Ungari rahvalaulu ja no me jõuame temast pärastpoole veel rääkida, aga praegu on mõistagi huvitav teada, et miks ja millal teie Eestisse jõudsite. Kui lühidalt öelda, siis Eestis sama tulin 1976 Feppima epasse veterinaariat ja miks sellepärast et mina üldse pean kaugemal alustada, et kuidas ma olen siin Ungarlasena see, et mina sündisin Nõukogude liidus ungarlaste noh, see oli minu saadus, sellepärast vahepealt minu kodu maadaga karbadja mitmekordselt okupeeriti ja viimasena sattus Nõukogude Liidu alla ja mina sündisin sea. See, et ma tulin Eestisse ja see oli minu isiklik otsus, et kui ma pean elama okupatsiooniala, aga see riik on suur, siis lühemad. Otsin endale niisugune paik, kus loba rohkem sõbralikud inimesed ja mina eelnevalt oma tuttavatest ja sõpradest sain teada, et on nõukogude liidus, niisugune koht on Eestimaa. Ja siin ei ole mitte ainult sõbralikud inimesed, mida on väga tore kuulda vaid ka teie hõimurahvas. Ja muidugi pärast hakkasin selle kohta lugema, et me oleme sugulased ja vaatamata sellele, et mitu 1000 kilomeetri sissi siia Ainult positiivset kogemust, ma võin kohe öelda, et esimesest minutist tundsin enda positiivne diskrimineerimine, mis see tähendab? See tähendab, et see, et mina olen ungarlane, kunagi ei pidanud seda varjata. Vastupidi, see oli nagu positiivne, et meie saame üksteisega tuttavaks, üks sõbraks ja nii edasi. No te tulite siia siis aastal 1976, maaülikooli tulite teie õppima, aga tulite koos teiste oma rahvuskaaslastega Taga-Karpaatiast, Lazlo, Ignatisha referents, Sirkko. Need inimesed on kõik siin õppinud ja neist on saanud hinnatud spetsialistid ja. See nagu ütlesingi, et info ja see kogemus juba liigutades esimesse taga Karpaatia, ungarlased tulid Eestisse kuuekümnendatel aastatel, ta läks Ajaks, kui mina siia sattusin, juba need, see siin lõpetasid, pöördusid tagasi Taga-Karpaatiast veidi Eestisse, aga nende kohta info oli olemas. Et kui siin vaadatakse inimesele tema tegude järgi mitte kustu olnud, mis vanematega ja kas on komsomoli liige või ei ole komsomolile tegelema. Teie mäletate, kuidas nõukogude liidus oli, et olid kohe niisugused punktid, mille järgi mina näiteks Taga-Karpaatiast lõpetades Ungari ei keskkooli. Minu vene keele oskus oli New York Ukrainat diagnoos, kusjuures ei olnud see, et meie koolis viiendas klassis õpetati vene keelt. Esimeses klassis õpetati inglise keelt. Ukraina üldse õppinud. Aga lähtudes sellest minu isa, oli kirikuõpetaja eluaeg saad ja minu vanaisa oli kirikuõpetaja. Muidugi mina selle režiimi jaoks olin vaenlik klassivaenulik vaenulik klassist ja see tähendas, et ülikooli sisseastumisel, kui esitad oma CV ja kui see on seesed, oled papi, poja, see oli kohe niisugune keelumärk, et mingil juhul sealt kantis, ma ei saaks ülikooli astuda. Selliseid lugusid on ilmselt tuhandeid või kümneid tuhandeid või sadu tuhandeid, aga alles tagasi Eesti juurde siis ja tõepoolest, et siin õppis ka varem Ungarlasi, et kas teie teate nii umbkaudugi, et noh, te ütlesite, et mõned läksid tagasi ka sinna taga Karpaatiasse, aga kas rohkem oli neid, kes ei läinud rohkem, oli neid, kes jäid siia. Tänaseks võib öelda, et pool pool läks tagasi ja pool siin läks näiteks Ungarisse aga tänapäeval teame umbes Te siin Eestis kuskil 200 inimest. Pissil ja said kõrgharidus ja selles tänaseni. Ei, mul on olemas kontaktid, tsi kuskil 100-ga. Aga tulles jälle teie juurde, Istvan, no mida te õppisite maaülikoolis, veterinaariat loomaarstiks õppisin ja see mulle meeldis ja see oli tore. Ja sellega ma isegi olen praktikas tegelenud. Töötasin peavet arstina, ühes Eestis kuulus kolhoosis Tampere nimelisse kolhoosis. Albus, kus on teie kirjaniku sünnikoht? Te õppisite koos nagu sai juba mainitud näiteks Lazlo Ignati Shaggy, kes õppis samuti veterinaari, eks, et kas see oli kuidagi omavahel selline populaarne eriala tollel ja. Preemiatele soli kaks populaarne eriala üks oli arstid Tartu Ülikoolis ja teine veterinaaria Donase epas. Millega seda seletada? Võib-olla sellega, et ikka kui juba nii kaugele tulede siis üks asi, et kindlasti tahavad endale saada niisugune katsutav elu, elukutse, mis toidab, mis ka toidab täpselt, mis, mis ka toidab ja millega sa pead sattudes siia olin samamoodi, tulin kohvriga seitsmeteistaastase poisina siia ja siis vanemad jäid. Kohe oli palju raskem stardipositsioon ja iseendale pidin saavutad ise endale teenida ja selleks oligi või on niisuguse haridus ja niisuguse elukutse, millega sain endale leiba teenida? Kui te nüüd siia tulite, te elasite ühiselamus ja no kuidas need esimesed hetked olid, kui te jõudsite Eestisse, kui te jõudsite Tartu linna, kuhu te siis ka õppima läksite, kuidas need esimesed kohanemise hetked olid? Selle kohe esimesse muljet, et ma saabusin Tartusse hommikuse rongiga, mis tuli Riia talli rongi saabus Tartusse siis kuskil poole viia aja ja siis minuga olid sõbranna, kes juba kaks aastat õppis siin, noh, kes nagu võttis mind kaasa aidata ja siis juba linnabussid käisid, ütles nüüd sõidame bussiga ühiselamu juurde, astusime bussi peale ja seal seisan siis ümberringi inimesed räägivad ja ma hakanud kõlama Ungari kehadega huumoriga. Et kohe esimene oled nagu ümberringi räägivad, kõik ungari keeles. Toona sama hääldus on enam-vähem sama, aga ma ei saa aru, millest nad räägivad. Et see oli kohe esimene, et see tõesti see eesti keel on nii lähedane ja parast kohe esimesse kuudel ja ma elasin kogu aeg ühiselamus, mitte ainult algul, aga sisseastumise ajal nagu alati, siis koos nii eestlased ja teise rahvuse, sellepärast mina tulin vene keeles, just arvestades seda, et eestlaste kaasa vene keel ei olegi õige lämmigeid ei ole nii perfektselt. Ja mina nõrga vene kellelegi, kellel on siin läbi ja just suhtumisest oli esimesse momenti väga positiivsed ja seega ühe sisseastumiseksami kogemust ma võin teile rääkida, mis ma arvan kuskil näitleja maailmas, aga toonases Nõukogude liidus ülikooli sisseastumisseal ei võiks juhtuda. Mul oli bioloogiasaam eksam ja üks küsimustes oli et vene keeles jadovjeti Inijadu veidi Mei mürgised ja mittemürgised, maod ja, ja teile nüüd väga klikstujad seda tõlkida, aga ma istusin väga pikka, mis ei, ja kõik teised küsimused juba kirjutasin ära ja siis närvi istuvad seal komisjonis, siis ma taipasin, et see võiks olla, aga ei ole kinda tõstan kätt ülesse. Mees on. Seletan, et mul on niisugune probleem, ma ei saa aru ühest sõnast kuidas nii, bioloogiaeksamil ei saa aru, ma ei saa aru füüsilises, selles sõnastat. Lubage mulle küsida, sellest poolt seisavad koridoris teised ungarlased ühe sõna tõlkida muule sõnu mee, no. Istusin maha, kirjutasin Boakas traktorist ja sain hinneks nälja ja peale seda viis aastat kõik, kes olid minuga seal koos selle saalis need õpetajad kõik mõnest asjast. Huvitav, et tuli nendele šokk, et sisseastuja ei, bioloogia teagi, ei olegi kuulnud madudest. Ja nad ei teadnud selle sõna venekeelset tähendus, jaga, kuidas eesti keel siis tuli, et kas te hakkasite eesti keelt õppima või tuli ta lihtsalt suhelda, selle spetsiaalselt ei õppinud. Spetsiaalselt õppinud EPAs eesti keelt, õpetad nüüd Poolast ametlikud ja selle poole aasta jooksul õpetati köök, need muu rahvustele, seal grupis olid grusiin chachen, armee on kõik ja kõige vähem oli venelastest seda see, see nagu oli see grupp oli Moskva nõua kostatud keeesseks, aga see ei tähendanud venelasteks. Sellepärast siia saigi ungarlased ja kõik muu rahvuse nõukogude liidus. Mida vähem venelasi, kes samamoodi nendele õpetajatele lihtsalt tähed selgeks. Mina algusest peale oskasin lugeda oskasin kohe peale. Tund paluti mind, et ära tule eesti keele tundidele harrast sega teistele miinimumi kätte saada ja siis peale seda ma ei õppinudki rohkem, aga ma algusest peale kogu ema oli niisugune tüüp, kuhu tun, mul huvitav, mis ümberringi inimesed elavad, mõtlevad, kirjutavad ja siis ma hakkasin lugema ajalehte ja siis sõna sõna haaval aru saama. Ja kui ma ka selles mõttes olin, võib-olla öeldakse, et huuli julgi, aga kui komsõna juba oskas, siis seda, kas lauseks siduma ja mind ei häirinud, räägiti mulle, et kuule, mullane, räägi vene keelt, paremini, saame aru. Aga mina tahtsin kohe kiiremini eesti keelt selgeks õppida, aga päris selgeks ma sain õppida ainult peale lõpetamist, kui ma sain suunamiskiri ja ma valisingi endale seda Tampere kolhoos, lähtudes sellest, et seal 50 kilomeetrine piirkonnas ükski venelaste ei ole siis äkki mul on võimalik seal õppida eesti keelt ja see oligi niimoodi, et esimene poolaasta ma kuulasin keisi ringi, mul oli antud autojuht torgiks, kes just tuli nõukogude armees tagasi, aga käisin ringi, kuulasin oma alluvate farmised, juhendasin kee kaht või on niimoodi teha, näitasin ette. Ja siis ungari vanasõna järgi, et vaikimine on kuur. Ma vaigi singi pulata, rahvusvaheline vanasõna. Et pool aastat ma vaigisingi pärast pool aastat jätsimeeskonn hakkasin alustasin vaikselt rääkimas kogesse juhtimiskoosolekud seal ja siis seal hakkasin, aga just see, et mul aktsent, ma tean, et aktsent alati ütles, palun sellega arvestada, et mul on akvend. Hakkan rääkima selgelt ja tähendusega, aga mitte eesti keele aktsendiga. Albuste töötasite aastaid enne, kui need kolm aastat töötasin advus, siis mina, tudeng kirjutas, meil oligi riigi. Aga oli võimalik valida kursuse, see diplomitöö ja mina tegelesin tudengiteadustööga, kirjutasin diplomitöö ja see diplomitöö sai Nõukogude Liidu selle aasta veterinaar- ja diplomitööde võistlusel kolmanda koha sissi. Mind kohe kutsuti Tartu loomakasvatuse vedenaristituudisse teaduriks aga ma ütlesin, et ei mina ei taha ülikoolist tulla. Instituudis õppisin selleks, et praktilise vetoarstiks olla ja ma tahan oma teadvused kinnitada praktilises kolm aastat ma töötasin vahepealsel armeesse, ka õnnestus mind ära viia poolteiseaastase. Kui tulin armees tagasi, siis pere leivalaps sündinud ja siis nõustusin minna Järvisse teaduliks ja sealt ma töötasin rohkem kui 10 aastat. Ja Tallinna te jõudsite siis aastal? No ma jõudsin aastal 2009 Dino, kas võib nii öelda, et kui ta Tallinna jõudsite alates sellest hetkest hakkasite te ka rohkem oma siin elavate rahvuskaaslastega suhtlema või on see kogu aeg olnud? Kogu aeg sellepärast Tartus kohe juba 1988. Rahvuste ärkamisajal ma osalesin nii hästi rahvuskongressi töös Ungarlasena ja siis kohe alustasin ungarlaste koondamist seltsis, mis sellel ajal oli võimalik. Ja meie Eestis olime manda peale juudi ja Soome rahvusseltsi. Kolmandana oleme moodustanud Ungari Rahvusselts, see sündis Tartus 88. November. Ja siis niikaua, kui ma olin Tartus, see selts tegutses, keskus oli Tartus, Tallinnas oli oma ja ja me oma üritused tegime vastaspindkoort. Üks rahvuspidu tähistasime Tartus, teine tähistlasime Tallinnas ja aga see, mis küsisid, et Tartus on päris palju juba ära kolinud enne mind ja peale minu Tallinnasse kolimist Tartusse juba osakond niinimetatud ei ole, jäänudki sellest Tartusse jäi ainult seltsi liikmetessi. Kaks perekonda, teised juba rohkem, Tallinnas, aga meil üle täiesti Tallinnas, Pärnus, Narvas, igal pool elavad ungarlased ja teekonda sellel ühendusel. Tartusse sündis Ungari kultuuriselts 88. aastal, siis kui kõik ümberringi hakkas ärkama, aga praegu võib seda nimetada siis edasi Eestimaa ungarlaste ühinguks, mille esimest teie istun, olete. Jah, olgu selleks peale kõik selle 25 aastat, olen ungarlaste ühendusse esimees, kui palju on Eestimaal Ungarlesi, no enam-vähem kokku. Viimased rahvusuuringute järgi oli kuskil 240, aga nüüd ma tean, et viimastel viie aasta jooksul väga palju ungallasse juba kolinud siia Eesti pruuti eesti Beimehe juurde ja moodustasid siin pere ja elavad siin eesti ja soome-ugri segapere. Jah, jah, jah, soome-ugri pere ja nemad ja viimastel aastatel juba võtavad osa meie ühenduse töös ja see ongi värske verd on tulnud sellest peale Eesti iseseisvumist see taga Karpaatia tulek Eestisse lõpes. Siis meil oli päris pikalt, et ükski uus liikme üle 10 aastat üks uus liikme Liidunud juurde, aga siis, kui Eesti astus euroga poliitu, Ungari astus Euroopa Liitu, piirid kadusid, siis hakkasid üles leida endale uus ungarlaste põlvkondade. On niisugune sõbralik maa. Eesti, kuhu me võime minna ja siin seoses Tartu ülikooliga seal kogu aeg olid vahetusõpilased. Et Tartus päris palju Ungari tudengid pool aastat või kolm kuud või rohkem või vähem ja läbi selle ka hakkas meil see liikmete taastamine ja suurenemine. Ühesõnaga, et kui Eesti astus Euroopa liitu ja Ungari samuti, siis hakkasid mõnedki ungarlased leidma, et äkki Eestis on veel toredam elada kui oma kodumaal, et sama hea elada. Kui meie, siis lihtsalt need piirid nagu teate meile ka, et enam elamispiirid ja rahvuspiirid ei lange kokku Noorte ongi, kõik on võimalik ja kus saab õppida, kus uue väljakutset saade, kus saab endale ara katsetavad, milleks ma olen võimeline lihtsalt, kui varem oli Ungari saanud niimoodi lääne poolele, et Austriasse, Saksamaale, Inglismaale minna, õppima ja vahetuse, siis hakkasid nii Soomet kui Eestis üles leidma. No kui ma ei eksi, te olete öelnud, et praeguse seisuga on Tallinna linnas näiteks siiski ainult kuskil 30 ungarlaste ringis. No ma ütlen, 30 pereringis, need võivad olla nii segapered põhiliselt, aga on ka puhtalt. Aga teie ise olete abielus venelanna Jelena. Meie pere on moodustanud veel aja, Jelena siin ei ole sündinud, aga pole hatasenatooditada jätmise ja siis siin üles kasvanud tema mujal ei ole elanud, aga mina nagu siia tulija siis tema algusest peale aktsept. Ja tema, sellest oli mul alati partner, et alatest poja nime valimisest. D kui meie kommete järgi esimene poeg kannab isa nimi, siis kunagi ei olnud küsimus. Poeg on teil, käis ist annan hea ja siis kodukorralduses, tema oli alati kõik positiivset väga ruttu võttis omaks ja lähtudes sellest, et mul oli midagi kodust niisugune kultuuri ja rahva parandliku kaasa tuua, siis tema 100 protsenti võttis seda omaks, ei võta seda vastu, et jah, see on meie pere otsus, et meil on rohkem Ungari kultuuri parandite järgi elab pere siis nii kodusisustuse poole, köök, temal oli samamoodi see ja tema algusest peale just oli, kes ütles, aga sina nüüd pead oma poja, ungari keelt õpetama? Härra, vaatame ringi pääseda, sest mina tean sind. Et kui seda ei tee, siis 10 või mõne aasta pärast hakkad endas nukralt tundma, kui oma pojaga ei saa oma keelt räägida. Ja siis see oli mul suur tugi ja suur abi. Ja siis ma mõtlesingi, et muidu alati seletamatu olin töö kui poja üles kas ei jõudnud temaga rääkida, aga tema räägib ungari keelt ja tema, meil on nelikeelne tema peale vene kooli lõpetas eesti keeles ülikooli ja räägib vene-eesti-ungari keelt vabalt ja inglise keel on türgi. No seda on rõõm kuulda, et teil kodus nii toetav õhkkond läbi terve elu on valitsenud siin eesti kodus, aga tulles nüüd nende Ungari kommete ja sellise Ungari kuidas seda nüüd öelda ungaripärase atmosfääri juurde teie kodus, siis milles see avaldub? Meie ungarlased kunagi ei kartnud oma ajaloost, meil on pikk, üle 1000 aastane ajaloo ja köik lapsed sellesse üles kasvatatud, et me hea meelega loeme raamatud oma kuningat ja sama suursündmustest ja meil vaatamata sellele, et sek kahtekümmend anud ungarlaste tegi päris palju valusad. Aga kõik meie, need rahvuspühad on palju pikemad kui mõni Euroopa riigi koosolemine ajalgi. No kuidas te mõnda rahvuspüha näiteks oma kodus tähistate, võtame hiljutise Ungari Püha Istvani päeva, mis oli 20. augustil nagu Eesti taasiseseisvumist. Püha Istani, see tähendab, et 1028 kuningas Istvan võttis ristiusu, sai eestvaneks ja Ungari sellest ajast on eurooplik kuningriik ja pärast teda pühendati pühaks Rooma paavsti poolt ja siis see on köige kauem sellinud Ungari rahvuspüha, mis ongi meie nagu nullpunkt, milles Audab üldise ungarlasega sulamine Ungarisse on vaba päev Budapestis ja kõik suurlinnades peredes seda niimoodi ainult osa ühiskonnas, mis selle teel. Ja siis iga linnas on lipu üles heitmine ja siis vastavalt antud linna spetsiifika. La terve päev on linn, niisugune rahvuslik peodega. Pidudega on teisi lillefestival hoori festival tantsufestival, et köik panevad endasse ilusti riidesse, tulevad tänava peale, rõõmustavad, õnnitlevad 11 ja kes on niisugune, kes muusikaalses siis tahab esineda, kes tantsija saab tantsida ta ise, kes millegi juurde panna sellele, et omas väikses alates väikestes külades kuni pealinn Budapesti, nii, sest sellel ajal Ungaris oli kuskil 38 kohas õhtu ilutulestik. Ja see ongi kõige sündmusterohkem aastas, mis ei ole riigi poolt nagu ette dikteeritud. Aga juust, mis tuleb inimestes iseenesest tuleb see see päev, et see vaatamata riigikordadele, see on küsinud vahepealt, nagu teate, juhtunud niisugune asi, et tuleb uus riigikord. Aga mis on nii kõvasti sisse, siis annavad meile uus nimi, püüavad muuta tema tähendus selles Ungaris, näiteks seda seostati sellega, samal ajal umbes Ungaris on uue leivaküpsetamisaeg leiva lõikamine või kuidas on siis seda nimetati uue leiba päevaks ja siis neli kirikus lõikuspüha ja ja siis samamoodi, kui tulid 46 kommunistid valitsemisele Ungaris, siis nemad tegid niimoodi, et uus Ungari konstitutsioon võeti vastu 20. varsti ja et jälle paneme peale, et rahvas on harjunud 20., nii nagu mujalgi juhtunud. Siis on ju tegelikult väga vahva kokkulangemine, 20. august on ka Eestis püha ja te saite rahulikult tegelikult pidada mõlemat püha nii Ungari kui ka Eesti oma. Aga mingid väiksemad traditsioonid ja tavad teie kodus just. See näiteks ülestõusmispühad missiEestis sega rohkem, nimetavad juba munacoccinis püha liha liha, Beta, pühad, see on meil seotud just peres selleks päevaks Järvi memuna viieaastasest kuvaslases poeg juba liitus meiega vaatamata sellele, et see on nagu rohkem tüdrukud. Töö Troksis, meil on poeg ja siis meil on pildid, kus poegi koos meiega joonistab ja värvime muna siis selleks ajaks valmistava spetsiaalse road, et seesamasink, mis teil ka. Aga meil on see kõõm, suitsetatud sink. Ja seda seotakse tugevalt kogu nööriga ja keedetakse ja keetmine toimib loorberivees kuskil neli tundi. Ja peale seda siis seda lõigatakse, siis tuleb väga niisugune pehme healõhnaline. Üks väheseid asju, mida nõukaaegsest toidukaubandusest meenub, oli ungari pekk. Mäletan ungari pekk suure, paksu punase piprakihiga kaetud, aga teie näost ma loen, et teie eriti vaimustuses. No kuidas vaimustun, vaimustun, me vastupidi, minu näost on näha, et ma ei ole piisavalt taimetoitlane, jah. Tee ungarlased, söömine on rööv. On rahvastele, kelle söömine ainult elu pikendamine, seminar, rõõm ja kööki, väga palju aega kasutame selleks, et valmistada need rahvusroosid ja siis tagasi tulla selle ülestõusmispühade ajal siis iga Ungari kärjest sellel päeval suurem või väiksem singilõigud keedetud muna körval ja siis need värvitud munad ja aiast tuuakse siis hüantsindid üldse ülestõusmispüha on kahethedaline. Pühapäev, esmaspäev. Eestis sattus niimoodi, et Eestis on pühad suur reede ja. Ülestõusmispühad ei ole eraldi püüatsetud, pühapäev niikuinii, aga näiteks esmaspäev ka alati vaba päev Ungaris. Ja siis teisel päeval õhtul poisid ilusti riidesse, lähevad tüdrukud kastma. Vanasti kastati seda veega, kastavad parfüümi ka. Ja see ka vana kombe, et kevadel lilleõisi või ülekastet enertsiks, et kassas suureks ilusaks, sellest tüdrukud kindivadki, needsamad värvitud munad ja väiksed poisid käivad majast majasse iga fookuskorviga ja siis õnnelikud veedad, rohkem, saab mune, suuremad passivad, käivad ainult au, väärikad juba ainult tuttavat tüdrukute juurde. Ja see ongi niisugune kombe, mis meil alati ka toimunud, täpselt samamoodi pojaga, isegi jäämisse aasta käis siin Tallinnas koome meie auväärse daami juures külas ja kartsime neid. Aga teil on ka omad fašangi ehk vastlapäeva komm. Ja vastlapäev samamoodi on regiooniti siis riietuvad, erineb maskidesse, on väga tuntud Ungari Pusuja. Korraldatud kõige suurem oli siis, kui veel Tartus olin, siis olid eestimaa ungarlased, Soome ungarlased ja Rootsi ungarlased ja ühest küllalt alus üürisime ja siis seal läbi rahvusmuusikat tantsid ja siis need iga kompositsiooni sisse tulek on juba eraldi, kes, milleks ennast riietas ja siis samamoodi rahvussöögid Ungari vorstid ja Ungari küpsetised, mis ka väga tähtsad, et ka iga Ungari pühaks on. Näiteks jõuludeks on šheer puu, see on kihiline, mitte tortoga, kihiline küpsis, kus on vahepealt ning kreegi pähkel kui kreeka jahvatatud kreeka, kreeka pähklisegu üks kihi, teine kihi ploomimoos ja üleval šokolaadiga kaetud. No nagu ma aru saan, te ikka regulaarselt, kui tihti see on iseasi, aga regulaarselt käite siin Eestimaal elavate kaasmaalastega läbi, aga öelge, kas te vahel igatsete oma sünnimaa järele ka taga Karpaatia järele ja kas ta seal ka vahel käite või enam mitte? Käin igatsen igatepidi, sellepärast seal ma üles kasvasin, seal, minu vanemad on aetud, aga NSVL õde ja vend elavad seal Taga-Karpaatiast, nii et elav side on olemas kaks aastat tagasi. Me käisime kodus just ühe sõbra pulmad ja seoses minu tänasesse päeva tööga ka ma olen seal komandas side, millega ka olen seotud Ungariga. Mina siin, Eestis olen Ungari suur rahvuslane, farmaatsiafirma Richter, esinduse juhataja. Juba peaaegu kaks nädalat ostad siis juhtimine toimub Budapestis ja aastas vähemalt kolm, neli korda. Mina käin tööreisil kodumaa alati eest, 96. Ma olen humaniseerinud veterinaar, õppinud ennast. No mis on mulle tundub, et te olete rahul, et jumala ajal sellise otsuse langetasite Ma olen maksimaalselt Rahuvuzeledest antud olukorras, nagu ma alustasin, et kunagi ei uskunudki, et ma jõuan 2000 kilomeetri kodumaalt niisuguse koha peal, kus ma saan ennast 100 protsenti sealt ungarlasega tunda ja seda tunda sõbralik Eesti keskkonnas kus tänasel päeval on kaks kodumaad sellest tartlane, mina elus kõige rohkem elasin Tartus ja siis selle järgi mõnuga rohkem koduigatsus tartu järgi, kui oma kodulinna järgi, kus ma elasin ainult 16 aastat. No see kõlab ka päris teravmeelselt, aga kui tuleb see päris ungari igatsus ja parasjagu ei ole ka võimalus sinna sõita, siis teinekord juhtub, et panete mängima Marta Sebastiani plaadi. Jah, jah, kindlasti see plaat tihti mul on autos kaasa ja kui ma teen pikemat sõidu teises linnas teises, siis seda kuule ja see siis see ongi see kodumaa, ma südames füüsiliselt mul ei õnnestunud elama Ungaris, aga see kodumaa südames ja tunnetes ongi see, kes ise ka siin keskliidu kontserdid andis. Olen isiklikult tuttav, et tema ja on välisungarlane Montrans elanias pärit, nii et tema oma laulates väga tihti just esineb niisugune kollektiivides, et toetab meie rahvustunded. Panemegi ka nüüd märta Sebastiani plaadi peale ja teile Istanbaan Eestis elav ungarlane ja ungarlaste ühingu esimees. Suur aitäh saatesse tulemast, tänan kutsumas. Stuudios olid lisaks Haldi, Normet-Saarna ja Viivika Ludvig Kuulmiseni nädala pärast.