Vikerraadio. Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Käes on laupäev. Laupäev kell 11. Null viis on ikka rahvateenrite aeg. Tänasest teenivad rahvast Külli-Riin Tigasson, Eesti Päevaleht, Sulev Vedler, Eesti Ekspress ja mina, Aarne Rannamäe. Eestitelevisioon. Mul on niisugune ettepanek. Kolleegid, et alustame äkki siis võib-olla, et. Vähemalt tundub, et välismaal isegi tervelt välismaal isegi Ukraina sisse võtame möödunut või lõppeval nädalal kõige enam nagu meeli kütnud ja meeli üleval hoidnud küsimusest ehk siis sellest kuulsast või, või nüüd juba siis ka kurikuulsast Šoti referendumist Šotimaa eraldumis, soovist ja püüdest, Ühendkuningriigist ja ja, ja Suurbritanniast. Et tundub mulle, et kohati oli asi isegi nii ärev ja teravat. See ei olnud käinud Šotiküsimused seal Eesti küsimus ka, et Eesti, Eesti meedia väga-väga laialdaselt seda kajastas, ajakirjanikud olid kohal ja isegi eestlaste hulgas Eestis elavate eestlaste hulgas läksid arvamused väga kardinaalselt lahku ja isegi siin tekkisid nagu leerid, et kas jah või ei. Mis seisukohal teie olite? Hommikul üles ärkasin siis esimene teema minema naisegi, arvutasin pärast tere, ütlemist oli, et kuidas neil venelastel läks, et kas nad, kas meil on uus riigikogu, ei ole, et tunnistada, et meil mõlemal oli täiesti ükskõik, kumba pidi see läheb, et nüüd mul puudub emotsionaalne side Šotimaaga. Kindlasti oleks olnud kihvt näha uue riigi sündi ja, ja kui sa mõtled selle peale, et Eesti on kunagi Nõukogude Liidust eraldunud, nad sellest aru, et et šotlased tahad siis vabadusepüüet teistpidi jälle on kõikvõimalikud sellised ministriäärsed arengud või seal Ukraina arengud öelnud. Vabandust, kellele seda uut riiki vaja, laadad nad seal, nii vastandid, vastandlikud tundadeletud. Mina pean tunnistama, et minul on pigem hea meel, et asi läks nii, nagu ta läks. Ja samas mul on ka hea meel, et see referendum toimus kuna see tõstatas väga teravalt nagu selle probleemi, et mille pärast siis šotlased on olnud rahulolematud mille pärast on, on soti maali, tooride toetus nii väike, et see on ju drastiliselt langenud 60.-test aastast aastatest peale. Et Šotimaa on olnud ju piirkond, mida on tabanud väga valusalt teenindust, realiseerumine ja ta on ka piirkond, mis nagu ajalooliselt tulenevad sellest töölisklassi, töölisklassikogud, kogemusest on, on siis olnud suuresti siis Tööpartei poolt on toetanud võib-olla niisuguse maid nagu sotsiaalsemaid lahendusi. Ja, ja ma arvan, et šotlased et tõid selle teema nii tugevalt lauale, on on, on siiski väga hea õppetund kõikidele Briti poliitikutele, et see on teada, et Šotimaa on olnud rahulolematu näiteks sellega, mida tegi Margaret Thatcher peaministrina ja nii edasi. Ja see, kui, kui seal referendumi eel siis öeldi, et vaadake, et meil on tegelikult kõrgem sisemajanduse kogutoodang inimese kohta kui Inglismaal, mis vastab tõele. Et see on umbkaudu 26000 naela aastas, Inglismaal on see umbkaudu 22000 naela. Samas me tahaksime võib-olla paremaid sotsiaalteenuseid tasuta kõrgharidust. Et ma arvan, et see on väga mõtlemapanev. Ehkki muidugi tõele au andes peab märgimas Šotimaa kõrge majanduse kogutoodang inimese kohta saab tugineda siiski sellele, et neil on neil on, on nafta tootmine ja kui see nagu maha arvata, siis on neil võrdne inimeste kohta. Siis läheb kohe küsida, et mis tähendab, et šotlaste nafta, brittidel on nafta, et kogu see, kuhu see nafta ei ole ju mitte pärit 300 aasta tagusest Šoti iseseisvusajast, vaid vaid naftatootmine on väga uus tööstusharu. Väga eluline ja väga tähtis, kahtlemata, aga, aga see, see ei saa ju kindlasti nii olla, et et nüüd siis paneme iseseisvuma ja paneme siis nii-öelda ühiselt loodud naftatööstusele oma oma ruudulise käpa peale. No seda sai vähemalt šoti rahvuslaste poolt nagu väga tugevalt kasutada valimiskampaanias teda, et neil on kõrgem sisemajanduse kogutoodang kui inimese kohta kui Inglismaal, et see oli kindlasti valimiskampaanias nagu töötuvate meie arvamusest siin oluline. Ja aga huvitav, huvitav on ikkagi see jah, et see läks nii õudsalt korda ka. Et hein, aga meil ei ole olnud lihtsalt tükk aega sellest iseseisvumisreferendumit, et jah, Krimmi referendum oli kevadel, aga me ju ei nimeta seda selliseid päris referendavaks, et kui sa lähed, on sees ja siis sa saad hääletada. Et see võib-olla ei ole just kõige õigem, et me ju ei näinud, et inglise sõdurid oleksid šoti tänavatel hääletult patrullinud. Teine asi, ma millegipärast arvan, et hästi palju mõjutab meid ka Eesti meedia seotus inglisekeelse meediaruumiga. Et Eesti ajakirjanikud loevad väga palju inglisekeelset meediat, see tõmbab ka selles mõttes näiteks Kataloonia iseseisvumisest, meil räägitakse tunduvalt vähem püüdlustest. Ja ma olen nõus sellega, et siin on kindlasti mängib suurt rolli Ühelt poolt keel, aga teiselt poolt kindlasti ka see fakt, et et nii suur asi nagu ühe riigi. Ühe võimaliku uue riigi teikesele eraldumine teisest nagu täiesti rahumeelselt legaalset õigustpäraste referendumi teel, et see on iseenesest nagu see on nagu ilus, ilus mõte ja teda on võimalik. Raeküla ja teha kari somaalimaa eramaa, eks sellest meile räägitud nii palju. Et aga tavaliselt noh, ajalugu on, on olnud pigem see kõik sellised debatid on olnud nii-öelda väga verised konflikte täis, et masin tsiteeriksin publitsiste Robert Menasti, kes on öelnud, et kui võtta ette Euroopa kaart ja taastada seal joonistada sinna kaardile kõik piirid, mis on kunagisele kaardil olnud, siis see kaart oleks must. Woody, kui sina sellele kaardile märkida kohad, kus ühe või teise piiri nihutamise pärast on toimunud lahing või on olnud mingi rindejoon, siis see kaart oleks üleni punane. Et selles mõttes, et soomlastel oli võimalus nii rahumeelselt hääletada oma võimaliku iseseisvuse üle ja samas ka, et, et see tulemus oli nii, nagu ta oli. Noh, ma arvan, et sellega võib nagu rahul olla. No nii või teisiti ülejäänud Euroopa ikkagi kuigi oldi põhi põhiliselt ju enne referendumit vait. Oldi viisakalt vait, et see just nagu on nende oma siseasi, aga tegelikult pärast oli ju selge, et terve Euroopa ja NATO ja Euroopa Liit hingasid kõik kergendatult, et et huh, see jama läks meist ikkagi mööda, sest et see oleks ikkagi. No see, see ei ole ainult šotlaste asi lõppkokkuvõttes, kui, kui Euroopa Liidu ja NATO ühel võtmeriigi sees toimub pooldumine ja kolmandik territooriumi läheb minema, et mis, mis oleks edasi saanud, et et kas nad, kuidas nad oleksid uuesti saanud astuda Euroopa Liitu ja NATOsse ja mis saab nendest baasidest ja ja üleüldse see segadus oleks, oleks nii suur olnud, et, et parem oleks, seda jama on vältida, aga, aga nojah, õnneks šotlased ise väga selge häälte vahega 55 45 said, said sellest aru? Nojah, aga sellele oleks tulnud sellist poliitilist vastasseis nad räigelt teise leerijat. No sellel oleks olnud, ma arvan, suhteliselt sügavad, vähemalt lühiajalised majanduslikud mõjud kõigepealt oleks see kerkib küsimus, et mis raha nad kasutavad, et Priit ja ja ütles rahandusminister, et kui Šotimaa peaks eraldi oma, siis nemad enam naela kasutada võib-olla ei saaks ja siis tekkis küsimus, et kas need peaksid ühinema euroalaga, mis tingimustel, mis ta Briti naelast kuidas mõjutab, kogusid? Väga-väga palju, väga palju olnud jah, aga seal see oleks sellegi rahva tahe olnud ja siis edasi hakkab sealt kuidas, mis me edasi teeme, kõik rahumeelselt tehtav asi. No me siin omavahel ikka viskasime nalja, et Cameroni saatanudki tanke Edinburghi peale, et seda jama ära hoida. Aga no samas on ju teada see ka, et Šotimaa on olnud just see pool või see osa nagu Suurbritannias, mis on olnud rohkem Euroopa Liidu meelne ja see nii-öelda see inglismaa osa on olnud rohkem nagu skeptiline ja ilmselt oleks siis, kui oleks eraldanud suur jõud, mis toetab nagu Euroopa liitu sellest veidi nagu kahtleval seisukohal olevast Inglismaal, siis oleks tekkinud küsimus ka Inglismaa tuleviku üle. Euroopa liidus. Mõned meie sellised radikaalsemad kohalikud analüütikud lausa võrdlesid, et et Šotimaa oleks, kui ta oleks öelnud jah, et siis ta oleks pääsenud, no vaata et peaaegu nagu Nõukogude Liidu tüüpi sellest moodustisest, mille, mille nimi on siis ühendatud kuningriik. Aga no see, see ei ole ju tegelikult kaugeltki nii võrreldes on see võrdlus täiesti täiesti kohatu ja mind pani sügavalt imestama, et, et meie, meie ühed kolleegid no ma ei tea, ma pärast seda võin isegi öelda, niinimetatud kolleegid Tallinna televisioonist tõstatasid niisuguse küsimuse, šotlased võivad miksist Donbassi elanikud ei või, või, või miks, miks Krimmi elanikud ei või et küsida, et Narva elanikud ja just nimelt et meil tekiks. Aga muide, selliste avaldustega ongi alati nii, et aga, aga teatud situatsiooni tekkides, kui, kui olud on soodsad ja, ja, ja muster asetub mingil määral, siis geopoliitiline muster asetub mingil hetkel paigale. Et kas nad kiidaksid heaks siis ka näiteks referendumi Ida-Virumaal või, või kusagil Lätis või kus, kus iganes, eks ole, kus, kus me teame, kuidas niisugune olukord on tekkinud. Ma arvan, et parem on sellistest võimalustest isegi mitte rääkida, et. Just ongi parem, aga, aga, aga see kandub tegelikult üle ka nii-öelda piiride ümber joonistamisele kogu Euroopas, et et see on, sellel asjal on nagu doomino või lumepalli efekt, et et sa, sa võid küll aru saada ja võid mingisuguse teadusliku analüüsi teha, et oh, seal on hoopis teistsugused olud ja tingimused ja, ja asjad ei ole üldse nagu võrreldavad. Aga ometi neid võrrelda. Et seda võis tõesti karta, et vene et Venemaa hakkab ka niisuguses propagandas seda Šoti referendumit ühel või teisel viisil nagu ära kasutama, tõesti, õigustada neid samu asju, mida sa siin enne loetasid Aarne, või samas me teame, et Venemaa on riik, mis ei ole huvitatud tugevasti ühtlasest, et Euroopa liidust, kuna ta on riik, kes tahab, et Euroopas eriti tema, nagu lähialadel oleksid väikesed üksikud riigid, mis oleksid isoleeritud, mis kuuluks kuskile suurematesse ühendustesse, mida saaks siis üksteise vastu kuidagi välja pressida. Ja, ja oma sellist mõju mõjujõudu nagu sellele rajada. Teistpidi jällegi ette ka ei ole see iseseisvumistuhin ja kuhugi ära kadunud, et eile tuli nüüd otsus Šotimaa osas kataloomlased jällegi ütlesid, et me tahaksime oma referendumit ja seal on erinevalt Inglismaast Suurbritannias, kus valitsusega igatpidi nõus, et okei, tehke oma referendum, hispaanlased ütlevad, et ei, ei, et see ei ole sugugi keskvõimu poolt soositud. Katoloogilised ikkagi püüavad, püüavad oma rahva tahet siis teada saada, seda maailmale näidata. Ja et sellest oli ju ka suur, on nii-öelda demonstratsioon lausa, aga muidugi Kataloonia referendum on mõnevõrra nagu teistmoodi asi, kui see saab toimuma novembrikuus, kuna seal saavad inimesed ainult öelda, et kas nad tahavad seda eraldumist või ütleme, iseseisvumist, aga samas selle peaks nagu heaks kiitma Hispaania põhiseaduse järgi nagu terve kõik hispaanlased hiljem, et see ei ole. Kui viha jah, need peaminister läheb selle eilse katalaanide otsuse peale, siis konstitutsioonikohtusse, kas neid üldse on õigust nihukest referendumit korraldada? No hea küll, on õigust, ei ole õigust, ega see ei tähenda seda, et, et nii-öelda see eraldumise püüa vabanemise püüa, ükskõik kuidas me seda nimetame, see segu kaoks ega viska Šotimaa puhul see 45 protsenti kestnud, et seekord alla jäi on ju ikkagi väga suur protsent selle selle piirkonna rahvastikust ja, ja täna on väga pettunud. Ja, ja on selge see, et, et see referendum oli igas mõttes kasulik, et London, kes võib-olla seni vaatas veidi üleolevalt, kuigi brittide, inglaste ja šotlaste need suhted ja läbikäimised ja, ja kõik, see on ju see on ju niivõrd omavahel tihedalt seotud, et et ei, ei ole ju niisugune väga-väga rahvuslikult homogeenne piirkond, esiteks Šotimaal on väga palju võõrtööjõudu kaasa arvatud eestlasi, Ida-Euroopast, inimesi, poolakaid, venelasi, kes samuti said referendumile oma oma sõna öelda. Minu meelest oli see üks, üks üks kentsakamaid asju. Et šotlane, kes elab Londonis või, või Karlifis, ei, ei võinud oma sõna sekka öelda, eks ole, vaid vaid need kõik, kes elasid hetkel Šotimaal ja kellel oli elamis- ja tööluba. Ja isegi kui nad seda ei vaja, kui nad on Euroopa Liidu kodanikud, siis nad võisid kõik oma oma sõnadega võib öelda, et see oli väga-väga kummaline tegelikult kuulda, kuidas poola keeles või eesti keeles või vene keeles põhjendati, miks soti ma peaks olema iseseisev või ei, peaksid olema, mitte. No minu jaoks ei ole kummaline, et see on väga nagu tänapäevane Euroopa arusaamine, kui riigist ja rahvast, et rahvas on see, mis elab ühel konkreetsel territooriumil, eilse haiged, siis lähtuti sellest, aga mitte nii-öelda sellest nagu põlvnemise Ei, mitte põimlemisest, ainult, vaid siin oli ekstreemne näide see, et kuulus menukirjanik, Rowling, eks ole, kes on, on pärit Šotimaalt esotlanna ja ei saanud ja kes ütles, et ei kindlasti jahile mitte mingisugust varianti, seda hakati siis nagu mõnitama ja, ja nii edasi. Ma ei tea, ma, mulle tundub ikkagi, et kui ma olen näiteks mingi eriala töötaja spetsialist ja, ja ma, ma olen saanud lähetuse näiteks Šotimaal Edinburghi kolmeks aastaks, et mis, mis õigus mul on siis otsustada teise rahva nagu, nagu saatusega. Et väga tore, võib-olla, et mulle see õigus on antud, aga samas ma, ma arvan küll, et ma oleks jätnud selle kasutamata, et no mis siia rohkem midagi lisada, et mis õigus mul on, on otsustada niivõrd tähtsaid ja delikaatseid asju, mis, mis peaks olema puhtalt nagu Zatlastendi pärusmaa. Ja see on kindlasti väga õige mõte, Aarne, aga ma arvan, et nendel, kes nii mõtlesid, oli tõesti võimalus nagu vaikida, aga samas, kui sa tuleks hakata tegema Ega seda kasutati massiliselt, vahepeal räägiti isegi, et poolakate käes on isegi referendumi võti, kui see asi oli nii nagu nek paineke, eks ole, 50 50 või natuke siia-sinna. Õnneks oli vahepeal suurem. Aga samas ka oleks hakatud määratlema seda õigust hääletada referendumil osalejad on nagunii-öelda rahvusjärgi, see on ikkagi küsimus, kuidas sa seda nagu määrad, et kes nüüd šotlane ütleme, kui on olnud vanavanematest üks või kaks, ütlesite, et kes see siis on, et seda on nagu väga keeruline teha. Ei, võib-olla seda on keeruline teha, aga, aga veelkord, et ma saan näiteks kolmeaastase lähetuse, ma olen seal õpetaja või ükskõik, ma kihkun, kalkuneid või mis iganes ma seal teen. Ja, ja kolme aasta pärast ma pakin oma kohvi ja, ja ütlen nägemist ja tulen tagasi koju kodumaale või lähen veel kuhugi edasi, eks ole. Ja, ja ma olen andnud oma hääle näiteks, et Šotimaa peab olema iseseisev või, või, või seda mitte olema. Kuidagi kuidagi meenutab selliseid kohalikke valimisi jaapaniidis. Et see, see oli niisugune jah, aga et ukse taga järjekorras on ju mitmed rahvad ja riigid, nii et kes, kes sotimaa asjadest said nüüd kindlasti julgust. Katalaanid on esimesed ja üheksas november vist kui mälu ei peta, oli see see kuupäev, mis on siis pandud kirja seal referendumiks, aga, aga noh, järjekorras on ju veel neid baskid ja ja lõppude lõpuks miks mitte Belgia või minna kaheksa ja, ja nii edasi ja nii edasi, noh, muust muust maailmast rääkimata, nii et šotlased on, on selles mõttes ju andnud nagu siis nagu sellele teeviidaga ette. Vot nii, aga tuleme siis lähemale nagu eesti asjadele, kuigi ma saate alguses ütlesin, et see läks kuidagi meile väga-väga hinge ja korda, et see sotti asi ei ole vaja muretseda, et Satjeviski jõuab endiselt siia ja ja šoti torupill mängib ka, kui, kui vaja Tallinna vanalinna tänavatel. Et elavad nad edasi ja, ja loodetavasti saavad nad Londonist siis ka lisaõigusi. Aga siis Eston Kohveri asi ja meie piir sellega seoses, et ma mõtlesin nagu ma ette enne, et, et igal halval asjal ja noh, ega see Eston, Kohveri asi on üks, üks lõpmata halb asi mitme kandi pealt. Aga igal asjal on ka, on ka hea küll, kuigi me selle hea külje all võime teada saada jällegi millestki halvast. Ja praegu on meie ajakirjandus täis siis jutt sellest, kas meie idapiir peab või ei pea, kui hästi see valvatud, kui ala- või ülefinantseeritud see on ülefinantseeritud, ei ütle küll keegi. Ja nii edasi ja nii edasi, et, et, et ma oma vabariigi kodanikega teisipäeval Eesti Televisioonis ka võtan selle teema üles, aga aga see ei tähenda seda, et me täna sellest võiks rääkida. Et siin on mitmeid-mitmeid, arenguid, huvitav on see, et et ka meie ajakirjanikud olime nagu uinutatud või, või ei pööranud sellele tegelikult piisavalt tähele pannud. Enne, kui see Eston Kohveri juhtum tuli, et me oleksime nagu nüüd käivad ajakirjanike hordid juba piiri peal ja seal võsas müttavad ja ja, ja vestlevad üle piiri vene piirivalvuritega ja vaatavad, kus see, kus intsidendi koht siis täpselt oli. Aga huvitav, et seda me me enne olime nagu mingisuguses kuivanud olekus, et me ei ei kirjutanud ei rääkinud sellest, et, et kui, kui noh, kehvas seisus tegelikult. Me piirame, ehkki samas muidugi küsimused oleks võinud juba varem tekkida, arvestades seda, et ilmselt mingi jupp sellest piirist on tõesti nagu võib olla seotud ka mingi rahvusvahelise inimsmuugeldajate seltskonna kaarestadest, inimesi, keda asjad on sisse toodud. Sigarettide salakaubavedu relvi on peetud ka seda küll vähemaks, et me oleme tegelikult selles saates rääkinud varal. Piirikaubandusele oli väga suur teema bensiiniridu Venemaalt aga seda need auto luurasin mööda teid, nad oleks pidanud minema kuhugi publikusse metsa vahele vaatama. Korralikult välja ehitatud piiripunktidel läbi nendesse. Et noh, see tegevus on kogu aeg toimunud ja minagi vaatasin siin mitmesuguseid aruandeid ja tõesti, ma ei olnud kunagi tähelepanu pööranud, sellele ma ütleks, et meil on võimekust, et eelmisel aastal 10 10 siis patrulli ööpäevas käis mööda piiri, rohkem lihtsalt ei olnud võimalust, siin keskmine tundub. Jube vähe, kogu selle mitmesaja kilomeetrisel piirialal. Pluss siis järved. Et see tundub nagu väheks siis omaette küsimus on ainult, kuidas ta kaupa üle tuuakse sealt, et selles sellistes tingimustes ongi võimalik üle tuua. Veelgi kummalisem, suhteliselt ega aeg-ajalt ei pea isegi piiri rikkuma, selleks et selgub, et ka näiteks sigaretipaki visatakse üle Asine paar meetrit visata? Muidugi ühed toovad ja teised on vastas ja viivad. Täna on muidugi see piir no ütleme peaasjalikult või, või ainult nagu nagu julgeoleku küsimus. Et tühja neist sigaretti smuugeldajate loomulikult need on ka olulised ja Eesti riigil salasuitsude tõttu jääb suured summad saamata maksude näol, aga, aga täna on see ikkagi ei, julgeoleku küsimus ja mulle tundub, et, et me olime. Meie siis Eesti riik, ametivõimud, kes iganes, ka meie ajakirjanikud. Me olime kuidagi nagu uinunud olekus. Poliitikud kinnitasid, et Eesti piir on valve ja kaitse all. Me oleme osa Schengeni-st, see on Schengeni ja NATO idapiir, et kui me ise võib-olla mõtlesime niimoodi, ma ei tea, et kui me ise nagu ei, ei piisavalt ei, ei teadvustanud seda endale loba, siis tulid kontrollid sealt kusagilt läänest, eks ole, mitmeid kontrollkäike tehti enne, kui üldse Eesti võeti šennelisse. Et küllap need välismaised vastavad ametnikud olid piisavalt noh, täpsed ja kohusetundlikud ja ranged ja andsid oma heakskiidu sellele, et mis, mis nad seal piiril nägid ja, ja, ja see meid nagu rahuldas. Selline promo, et aeg-ajalt tabati neid vietnamlased või mingeid mustanahalisi, kes üle tulid, meie nägime uudistes ka mingid kaamera lõigud olid näiteks kuidas seal mingid inimesed jooksid üle piiri, teadsid, et seal on kaamerad üles pandud. Ja me kõik ilmselt mäletame ühte uudist, kuidas üks mustanahaline mees uppus ära Piusa jõkke. Aga need olid sellised nagu kurioossed juhtumid ja tundus, et okei, nad tulevad sealt üle, et võib-olla mõni tõesti pääseb siit edasi, rootsage, enamus neist võetakse kinni. Ja, ja ta on kaugel Tallinnast. Mullegi kõik sellel pöörata tähelepanu. Nojah, aga kui üle piiri tuleb Vietnam lane siis on ta tuvastatav ka relvastamata silmaga, kui üle piiri tuleb roheline mehike. Varem ei tulnud rohelisi ei, isegi kui ta ei ole mitte mundris ja kui, kui tal ei ole eraldusmärke, kuid ta on tavalise tsivilistide riietusega ja siis ta ei ole tuvastatav. Et see on nüüd küsimus muidugi. Et see on julgeoleku küsimus, et, et kas see piir peab ka siis, kui ühel ööl tuleb sealt üle 50 100 halbade kavatsustega tüüpi kellele kuskil on peidetud relvad. Et mis siis saab, et see on nagu täna tänase päeva küsimus, aga, aga, aga poliitikute niisugune jutt kaasa arvatud nii eelmise kui ka kui ka praeguse siseministri jutt sellest, et Eesti piir peab kohe pärast siis Eston Kohveri intsidenti on tänaseks asendunud hoopis teistsuguste juttudega, et täna meil valitsus on eraldanud lisaraha. RMK-le on antud ülesanne piiriala hakata puhastama ja nii edasi ja nii edasi. Täna me vaikselt hakkame tunnistama seda, et meie piir on alarahastatud ja ja, ja isegi jutud ja sellest, et et see tegu ei ole riigipiiriga, kuna ei ole vastavat lepingut, leping on alla kirjutatud kui tratifitseerimata mõlemat poolt. Et me ei saa seda välja ehitada, no see on ju lapsejutt sellepärast et piir peab, olgu ta kontrolljoon või piir, see peab pidama igal juhul. No igal juhul saaks seda nagu muuta, nii-öelda paremini valvata, üks ilma tõesti, võib-olla võrdles kasutustega maksimaalsed investeeringusummat, mida on välja toodud ja noh, ja, ja see piir teab, mida veel mõnda aega tagasi räägiti, et kui nüüd meenutada seda päeva, kui Eston Kohver oli tabatud, et siis tegelikult ju kapo juht ütles kohe samal päeval natuke murelikuks tegeva lause, et ega siis piir ei ole midagi jäika. Et eks see juba kohe ja andis nagu märku, et see oli ikkagi, on, on tõesti võib-olla kohti, kus on, on natuke ambivalentne, see olukorda. Jah, aga see piirileppe puudumine ja konkreetse piiri puudumine, niisugune hea ettekääne, mille ta oli võimalik seda muresid peita. Sa räägid nüüd Eesti poolelt, Eesti poolelt? Muidugi iga aasta tehakse veel eelarve, kõik ministeeriumid, kõik ametkonnad veavad tekki enda poole, nii palju, kui see on võimalik, et maksumaksja kaukast, eks ole, saada rohkem raha. Ja selle selle peal istub siis rahandusminister. Ja no ma täiesti kujutan ette, et mis, mis seal piiril ikka siis viga on, ei ole vaja sinna nagu investeerida, teeme, ehitame suured piiripunktid seal luhamaa Koidula Narva välja ja, ja ehitamisega uhked hooned ja ja kõik on väga-väga tore, eksole, paneme sinna kaamerat, seal on üles pandud tulbad, kus kolmekeelse sildiga ja, ja ongi pärast kõik, iga euro on arvel. Aga, aga see, see uidunud olek sai ühel hetkel otsa ja, ja äratuskell helises juba veebruaris juba selle aasta alguses, et, et tegelikult oleks pidanud ilmselt juba juba varem hakkama selles suunas liigutama. See ei oleks kindlasti välistanud Eston Kohveri juhtumit seal, need on nagu tegelikult kaks täiesti lahus olevat asja, et Eston Kohveri juhtum lihtsalt andis, avas meie meie silmad ja me vaatasime nüüd hoopis teise pilguga seda, mis, missugune meie piir vedele. Et ma pean tunnistama, et mina ei ole seda piiri nii-öelda kuskil metsas isiklikult näinud, aga ma olin ka tõesti naiivselt arvanud, et seal on vähemalt mingisugune riba või selge nagu eraldist joon ja ma olin väga üllatunud, nähes neid fotosid, mis, Nüüd käiakse seal nii-öelda, meil on juba tekkinud ajakirjanduses piiriturism. Ja loodame, et keegi neist ei osta kogemata valele. Olete varem oli veel üks asi, et me eeldasime nad et rohelisi mehikesi ei ole olemas, et venelased ei tule kuskil salaja nimetanud suikunud olekus ja et, et kui meie ei valvasin, solvuvad ka vähemalt nemad, eks, et sellist salaja ületulekut ei toimunud, siis saigi kuidagi rahulikumalt seda võtta. Nojah, aga kui ülebee tulevad ainult vietnamlased vietnamlased, mitte ei taha midagi rahvuse kohta öelda, aga aga nagu, nagu põgenike sünonüüm praegu meil. Ja kui üle piiri lendavad salasigaretid see on, see on üks asi, aga, aga kui sinna sinna ilmuvad järsku ühel päeval relvastatud mehikesed, ükskõik, kas undris või mitte, siis, siis on, on lugu ja kurb. Nii et nüüd isegi peaminister läheb siis uue nädala alguses seda piiri inspekteerima, nii et ei ole, ei ole see asi sugugi nii, et, et kõik on korras ja ja ei, ei ole seal erilist nagu parandamisruumi. Ta on sunnitud ka kõige tipus olevat poliitikud tunnistama, et asi on asi. Asi lõhnab halvasti. Ja, ja ilmselt, kui piir oleks olnud siiski nagu paremini kontrollitud ja valvatud oleks olnud võib-olla ka võimalus niisuguseks piiriüleseks tegevuseks, mida on tehtud ja mida oli võib-olla siis Eesti poolt vajalik uurida olnud, võib-olla väiksem. Nojah, ega me ei tea täpselt, mida see kohver seal tegi. Me ei tea seda ja me seda tõenäoliselt ei saagi niipea teada, aga see, see ei ole nagu, nagu omaette küsimus. Kohvri Kohveri, see intsident tuleb tegelikult panna ikka väga laia konteksti kogu Euroopa julgeolekuskaalal, nii et et noh, see, see läheb samasse samasse ritta, mis mis juhtus nüüd Leedu kalalaevaga seal kusagil rahvusvahelistes vetes Venemaa territoriaalvee lähedal, kus laev kaaperdati ja sunniti siis sõitma Murmanskisse ja, ja see juhtus alles, oli see nüüd eile või üleeile ja samasse konteksti, kus on pidevad piiri, vabandust, õhupiiri rikkumised Soome ja Rootsi kohal ja ka meie kohal, kus teadlikult lennukid lendavad ja kontrollivad nii-öelda valvsust. Ja neid, neid on palju ja muidugi siis kõik see, mis toimub maismaal ehk ehk Ukrainas Ida-Ukrainas, nii et et see, see Kohveri juhtum on meie jaoks väga tähtis. Ühe inimese saatus, kellelegi pereinimese, laste isa saatus on, on väga tähtis ja, aga, aga kui me vaatame nagu laiemalt kontekstis on see teise poole pealt niisugune teadlik tegevus, mida nad harrastavad ja jäävad harrastama. Tundub, et veel veel pikkadeks pikkadeks aastaks ausateks, niiet Kohveri loos vist olnud selles mõttes arengud, et ta loobus siis Eesti poolt palgatud kahest advokaadist ja eile me nägime ka selle inimese nägu, kes seda hakkab kohtus kaitsma. Õnnestus ta ta telefoninumber saada ja, ja, ja siis Neeme raudtee kid, aga eile AKs intervjuu ja tänases Päevalehes on, on temaga intervjuu ja nii edasi. Aga mulle tundus küll, et selle härrasmehe sele särgi alt paistsid selgelt pagunid, et et nagu temast nüüd nüüd suurt muidugi ei, ei sõltu. Seal vist on juhtunud see asi, et kohver on põhimõtteliselt venelastele andnud. Sellised tunnistused. Juhtus jah, selline intsident, tulin Venemaa poole. Tegelesin selliste keelatud asjadega, see oli ka põhjus, miks ta loobus nendest kahest kaitses küll eesti riik palkas. Et see võib suhteliselt kiiresti see protsess nüüd minna. Settib muidugi Eesti valitsus. Kas see on nüüd sula sinus spekulatsioon või on seal mingisugusel teadmisel, põhineb? See, mida sa äsja praegu väitsid, selline segu mõlemast lifti lifti jäetud paaris paberilehest. See on segu mõlemast, ma arvan, see läheb, läheb sinnapoole. Mis edasi juhtub, on selles mõttes hästi, Eesti valitsus sadab hästi lolli olukorda stsenaarium tõesti rakendada. See on üks kõige hullemaid asju, et sa oled kogu aeg öelnud, et ta ei ole mitte midagi teinud halba ja siis inimene võtab omaks. See võib niimoodi minna. Samas, me ikkagi meil ei ole ikkagi hingekindlaid tõendeid ega tead mis, mis seal on juhtunud teispool neid müüre küll, aga tõesti. Ma arvan, et ta on nagu erakordselt raskes olukorras erakordselt suure surve all, et ütleme, FSB kunagine KGB mantlipärija. Ja omakorda ma olen rääkinud, rääkinud inimestega, kes on olnud nii-öelda staasi vanglas kaheksakümnendatel aastatel ja staaži oli omakorda mingis mõttes siis KKT KGB poolt nagu väljaõppe saanud. Ta rääkis, milline psühholoogiline murdmine seal toimus. Et kuidas inimene täielikult isoleeritud ülejäänud välismaailmast näinud, mitte kedagi ei tea, mis praegu muidugi Moskvas toimub, aga ma räägin seda, mis toimus staaži vanglas Berliinis ta näinud kuude kaupa, mitte kedagi. Ta ei tohtinud isegi oma kaasvangi nägu näha, kui ta, kui teda nii-öelda konstrueeriti mööda koridori. Inimene, kes teedele toitu ei tohtinud temaga ühtegi sõna öelda. Ainus inimene, kellega ta siis sai kohtuda, keda ta nägi, oli tema ülekuulaja. Ja eesmärk oli siis luuagi niisugune nagu sümbioos või mingisugune suhe selle ülekuulatava ja ülekuulaja vahel. Et et selle töötlemise käigus nagu inimese psüühika psüühika nagu oma kontrolli alla saada. Selge, et nad sellisele inimesele pakutakse seal Moskvas tunnista üles, et siis sa saad kergema karistusena vabaks, saad varsti magas, samas on elu sees. Sa ei tea, et kui sa võtad selle süü omaks, et kas siis ka need lubadused kehtivad, eks? Samal ajal kiiremini kui ma samas jällegi väga Sulev ei ole seda meelt, et see paneb nagu lolli olukorda meie riigi ja meie valitsused. No esiteks on ju teada, et see, tema nii-öelda ülestunnistus, kui see on nüüd olnud midagi säärast on sündinud surve all. Ja pealegi, pealegi on olemas nii-öelda vene ja eesti piirivalvuritel see esimene dokument alla kirjutati, mis sellest vaesest Vene piirivalvuritel saanud, kes selle sinna alla kirjutas, venelased millelegi alla kirjutanud, et ega ta alla kirjutanud ja see esimene kokkulepe sündis, eks ole, pärast ei ole seda protokolli kinnitatud, eestikeelne venekeelne tekst erinevad, erinevad jah, aga, aga seal on siiski üsna ühemõtteliselt selge, et, et see rünne toimus Venemaa poolt Eesti poole ja siis viidi inimene kaasa. Et ei, ei tea, ma arvan, et seda, seda vene piirivalvurid me enam meie idapiirile ei kohta, et ta töötab juba kuskil kaugel. Jällegi eesti ja venekeelne tekst erineb venekeelne tekst, tema, tema oskab öelda, et mina kirjutasin alla venekeelsele tekstile see, mis eesti keele, selle, tema ei pruugi seda mõista. No hea küll, aga, aga ikkagi aru saada, et kui see ülestunnistus nii-öelda ülestunnistus jutumärkides on, on sündinud siis seal sündinud väga suure surve all ja noh, nii ongi, sest intsidendi mõte on ju selge, näidata eesti poolele koht kätte mitte teeme, mis tahame ja muidugi ja, ja see on kõigile selge, see on neile selgeks, on meie liitlastele selge ja, ja see, mida, mida venelased räägivad tegelikult noh see on, kas see ka neile selge, aga see on osaliselt ühest pikemast strateegiast. Aga ma siiski söandan arvata, et et ajakirjandus peaks siiski nagu hoiduma maksimaalselt Uspekuleerimust. Et mis seal juhtus, mis seal toimus, kuna ma tõesti usun, et, et, et igasugust nagu kahtlemist Kohveris ja selles, et kas ta nüüd murdunud, miks ta, seda, mida ta on teinud, me ei saa välistada, et talle neid samu asju nii-öelda nagu nina olla tõesti torgatud, vaata mida su kohta ütleb Eesti ajakirjandus. Et ma arvan, et on tähtis ikkagi nagu hoida täiesti ühemõtteliselt nagu tema tema selja taha ja ja, ja ma ikkagi usun ja loodan, et ta, et ta, et ta, et tal on nii palju seda psüühilist jõudu ja tugevust, et ta jääb endale kindlaks ja sammas langetab valikud, mis on tema ja tema elu huvides. Ma arvan, et nii tema kui kogu Eesti rahva huvides oleks, et ta saaks võimalikult kiiresti Kui ta tuleb sealt kiiresti ära tuua ja olgu see ülestunnistus siis milline tahes ja mis on tema edasine karjäär, see on juba hoopis hoopis ise ise küsimusele kas ta saab kapos jätkata või saagappuselt võtta või leitakse talle mingisugune teine töö. Noh, see, see ei ole antud hetkel tänasel päeval enam enam. Nii oluline küsimus siin omaette küsimus on jällegi see, et kas poliitikud tahavad KaPola saada suuremat kontrolli kas nad tahavad, kas nad tahavad saada õigust suuremate salaoperatsiooni teel nendega tutvumist neile põhimõtteliselt Prihvitakse, nad annavad selleks loa või mitte. Need arutelud tõenäoliselt seisavad veel alles ees. Ilmselt. Nonii natuke ja siis sisepoliitikat meil ka, et värske, et erakondade reitingud tulid, suuri muutusi ei ole, Isamaaliit, Isamaa ja Res Publica liit on, on tõusnud, kõige suurem tõus ja reformierakond natukene hääli kaotanud. Aga kõige rohkem on siis just viimastel päevadel viimasel paaril nädalal tegelikult olnud tähelepanu all just IRL-i nii-öelda hoogne valimiskampaania, mis on, mis on käivitunud ja, ja selle, selle, selle krooniks oli siis loomulikult see, et IRL-i esimees Reinsalu teatas, et tema ei tahagi olla peaministrikandidaat, et las tema olla partei juht edasi, sellepärast et praegune aeg vajab julgeid otsuseid, nagu ta ütles, millest ma lugesin välja, et Urmas Reinsalu ei ole võimeline tegema julgeid otsuseid ja toodi siis sinna tagasi nii-öelda peaministrikandidaadi kohale, siis meile juba väga hästi tuttav Juhan Parts. Meie endine peaminister ja, ja minister, pikaajaline majandusminister ja, ja mitte nii pikaaegne peaminister, endine riigikontrolör, värvikas isiksus ja väga siukse Atsaka ütlemisega, kellega igav ei hakka. Erinevalt siis Urmas Reinsalu seda tõenäoliselt väga paljude jaoks. Ja tundub, et tegu oli siiski niisuguse natuke ootamatu käiguga muidugi konkurentide jaoks, aga, aga tundub, et tegu oli, kas juukseid õige käiguga isiku vaadata nii-öelda IRL-i poole pealt. Et näod peavad midagi ette võtma ja see koha, kuidas nad värbavad nii-öelda tuntud inimesi tuntud nägusid eeskätt oma ridadesse enne valimisi. Ka see on ka, see on kindlasti osa sellest valimisest. Kampaaniast minule jättis käit muljet, Reinsalu on igatpidi oma erakonnast väljas. Ta täitsa selgelt tunnetab, et parts on, on potentsiaalselt suurem häältemagnet, tõmbab inimest inimesi rohkem. Tema šansid on suuremad. Ja selle tõttu see käik sündiski. Ta tunnetab, et erakondlane. Kas ta tunnetab seda, sunniti tundma? Ma arvan, et see käik on pigem ikkagi Reinsalu enda enda sünnitis. Et see, see ei ole niimoodi, et seal oleks mingi väga suur võimuvõitlused, pigem ta andis selle selle enne valimisi ise selle võimaluse. Vartsilat, mina, sina ette, seal ei ole mingit erilist võimuvõitlus küll näha olnud. Pluss käigust räägiti juba suvel meie Ekspressiski proovisime kuskil poolteist kuud tagasi sellist lugu kirjutada, siis siis need esimesed jutud käisid, et oli see lugu välja. Tundub, et täitsa loogiline käik. Et kui sul on selline mees, kes võiks olla populaarsem ja kes olla olnud juht, kes tahab juhtida, miks siis mitte seda kasutada? Omaette küsimus on, et kas Reinsalu jääb erakonna esimeheks tavaliselt olla kombeks, et peaminister ja erakonna esimees on sama mees, et võib juhtuda, et ühel hetkel astub Reinsalu sellelt kohalt tagasi. Aga millal see juhtub, see on jällegi ise iseküsimus. Seda on ka selles mõttes IRL-i valikust aru ja ma usun, et see aitab võib-olla rohkem ka nii-öelda püüda seda valijaskonna osa, kes näeksid peaministri peaministrina või peaministrikandidaadina hea meelega võib-olla natuke suurema elukogemusega meest, mis aitaks siis eristada võib-olla Reformierakonnast. Et ütleme, Reinsalu ja ja Partsi sünniaastate vahe on peaaegu 10 aastat, mis ei tähenda, et ma ei peaks Reinsalu nagu kogenud poliitikaks, aga samas olles rääkinud seal on tegelikult kiirust ja ots, aga ma arvan Reinsalu ise rõhutas, et praegu see praegune aeg nõuab suurema kogemusega inimest ja viitas Partsile Ma arvan, et see võis olla nagu ka mingis mõttes oluline, nagu arvestas kalkulatsioon, et et ma töötades ajalehe arvamustoimetuses töötades läbi lugejakirju, mis ka mingis mõttes peegeldavad inimeste arvamust, et siis noh, inimesed võib-olla näeksid meelsamini, et meil oleks ka alternatiivina üks, üks koge suurema kogemusega, peamine Tri kandidaadid, ma arvan, kogemus tuleb poliitikule nagu ainult kasuks. Et see oli ilmselt siis IRL-i arvestus küll, aga ma pean ütlema, et mulle eriti ei meeldinud nagu see stiil, millega Partsi võimalikus võimalikus Partsi asumisest peaministriga peaministrikandidaadi kohale nagu teatati, et et võib-olla Urmas Reinsalu oleks võinud vähem nagu rõhutada seda sõna, et minu otsus oma otsustes siin ja nii edasi, et ma sain arvata, üritas näidata, et et ei olnud kuidagi nagu käik tema vastu ja tema oli selle otsuse taga samas aareses ikkagi formaalselt ikkagi see peab toimuma nii-öelda nagu erakonna laiemal tasandil siis erakonnajuhi valimine, kes seal on seni reeglina ka peaminister, ter või peaministrikandidaat. Siis oleks nagu oodanud, et see vormi küsimus oleks olnud ka lahendatud niimoodi, et oleks võib-olla rohkem rõhutatud seda ülejäänud erakonna ja volikogu rolli, mitte mina, vaid meie ja mitte mina, vaid meie Ja ega tegelikult ju Euroopa kogemus ja, ja kogu see lääne läänemaailma kogemus ju näitab olukorda nii ja naa, et ega tegelikult erakonna esimees ei, ei pea olema ju tingimus Ta number üks ta võib-olla tõesti niukene partei aparatsik taustategija niiditõmbaja masinavärgi koos hoida ja noh, mis iganes ta ei pea tingimata ka sisuliste asjade juures olema, loomulikult, aga otsustamise juures, aga, aga ta tingimata ei pea olema peaminister või peaministrikandidaat. Et selles mõttes ma küll mingisugust probleemi ei näe, noh meil on, meil on senini olnud jah, et, et erakonna juht on ka kui valimised võidavad, siis ka saab valitsusjuhiks, aga noh, see ei, ei pea tingimata nii olema. Sule sa peale selle, et sa juhid asejuhina suurt ajalehte, et sa oled kogu oma teadliku ajakirjaniku elu tegelenud majandusasjadega ja Juhan Parts oli väga kaua aega majandusminister. Väga värvikas ja samas samas talle pannakse nüüd ka eriti, kus ta nüüd on nii-öelda erakonna number üks pannakse kõva taak selga, et ta majandusministrina on, on no ikka väga paljude prohmakatega hakkama saada, siin ka peaminister, ma saan aru, et see on jällegi poliitiline retoorika ja ja valimised tulevad, aga ütles, et Juhan Parts sama kaua ta majandusminister oli seitse aastat, eks ole, et on Urve Palo poole aastaga on teinud rohkem ära kui Juhan Parts seitsme aasta. Okei, see selleks, aga, aga, aga vaieldamatu on see, et ta nii netikommentaarides analüüsides artiklites, igal pool, ta, ta veab mitut nihukest taaka, milles ta tõenäoliselt enne valimisi lahti ei saa. Lisage selles mõttes see uudis tuli temaga kas või see eesti rahvaks väga kehval ajal ja kui sul on suured jamad praamikonkursiga, siis seal tehtud, et nüüd seesama mees, kes pidi praami asja ära lahendama, aga ei lahendanud, eks, et tema tahab saada peaministriks sisse, noh, mõjub ju. See kokkusattumus on natuke loll, ütleme ta ei, ta ei mõjub kõige paremini. Kas ta nüüd peaministrina või vabandust majandusministrina läbi kukkus. Ma ei ütleks seda. Et ta ikka sai ka oma tegevusala ajal päris palju kiita ja ja tegi ta seal ikka omajagu asju ära küll. Aga poliitikas on alati võimalik. Saad süüdistada, paljud asjad jäid tegemata, asi on selles, et majandusministrile on väga-väga lai valitsemisala ja seal on hästi suuri huvisid. Et ma ei läheks sealt mitte midagi hullu. Samamoodi. No nüüd on neid kaks, nüüd on neid kaksima, see juba näitab ka ise iseenesest seda, et ma pean ka ekspordiminister olemas. Ja ettevõtlusminister, et näed, et enne pidi seda tegema üks mees, eks seal on ümber korraldatud mõningaid asju, näiteks Eesti energia on viidud rahandusministri alla. Et see varem oli see mängu veelgi laiem. Selles mõttes nagu süüdistada alati ste kerge ütleks. Ja et ma olen ka nõus, et see majandusministri roll on ilmselt olnud valitsuses nagu kõige laiem, kõige raskem. Et Eestis on ju majandusministeeriumis olnud ühendatud mitmed valdkonnad, milleks teistes maades on nagu eraldi ministrid, et et seal on tõesti olnud energeetika, muuhulgas transport, elamumajandus ja nii edasi. Teisest küljest jällegi portfelliga ministrina ei olnud kerge minister, ütleme Reformierakonnale tema ikka plärtsus vastu vajale. Ta valas oma tants oma jooted, nad. Ei asi, mis mind huvitab, miks ma seda küsisin, et, et kui kuivõrd see, see nii-öelda taak, no sõna a la eks ole, et Mart Laar hävitas Eesti põllumajanduse? Noh, ja ja portselan seda, seda taaka nüüd veel veel rohkem, eks ole, sest et need suured ettevõtted ja kõik, eks ole, et ja, ja Laari lugu, kui ta Eesti põllumajanduse kallale läks, oma karvase käega, see juba sinna kuskile enneminevikku. Aga et, et kuivõrd nii-öelda valimiste eel ikkagi on ta on ta selles mõttes haavatav, et väga-väga lihtne loogiline küsimus poliitika poliitiku puhul, eriti kui tegu on tipp-poliitikuga ja ühe parlamendierakonna juhid või noh, peaaegu juhil Ei no aga mingis mõttes on see paratamatu, kui me räägime Partsi pluss on see, et tal on kogemus pikk siis kogemusega kaasneb alati ka teatud pagast. Me pinda võib ka taagaks nimetada. Et see on nagu paratamatu, et kui inimesel on olnud pikk karjäär poliitikas, et seal on olnud mõningaid puudusi, vajakajäämisi. Ma ei näe küll ühtegi konkreetset sigadust, et ta oleks midagi teinud, et teda saaks näidata, et sa teinud mingi eriti hullu asja. Sellist asja ei ole. Ta ei saa varguses süüdistada. Ei, kindlasti mitte, kindlasti mitte, aga noh, ütleme asjadega, mitte toimetulek, kuidas öelda viisakalt pean ütlema. Kui ma üldse pean viisakas olema, et, et no ei, ei saanud sellest leelost jagu, eks ole. Leedust ei saanud ka varasemalt on majandusministrilt jagu. Tõestati ametnikud tõesti, terad praamiühendus mandri ja saarte vahel või laevad oleks riigi käes, siis saaks palju see summa kuus miljonit saaks odavamalt, eks ole suur summa. Ja vat ei murra. Ja me saame seda nimekiri väga-väga pikaks teha, jah, parts lahtiseks ju Eesti energiat börsile viies ta sai sellise ülesande ja Eesti energia oli sellest väga huvitatud. LNG terminal, see on veninud kui pikalt, aga seal taga on jällegi Venemaa huvid ekse. Ja, ja neid asju konkurents soomlastega. Noh, enne seda olid Läti, Leedu, me saame neid seda nimekirja testi pikaks teha, öeldi, et ta ei saa selle selle asjaga hakkama. Samamoodi me saame ka, aga pika nimekirjad, millega ta on hakkama saanud, eks. Et. See on selline lõputu vaidlus minu meelest. Kas IRL sind ei ole kosinud tulevasteks valimisteks? Ei, absoluutselt. Ja ma tean, et nad lihtsalt. Teevad tööd selle nimel, et saada nii-öelda tuntud nägusid. Ja see on eriti sinna minna ja ei, ma niisama üritasid, et teinud, teinud jõupingutusi, et saada tuntud nägusid ekraanilt ja mujalt. Ja, ja mõni mõnikord ka sa õnnestunult, et need inimesed ongi oma oma nõusoleku andnud, et ma ei tea, kas see on nagu väga-väga tulutoov ettevõtmine, et no võib-olla jah, et et nende kaudu olid mõned lisahääled saavad, aga aga samas ma neid inimesi, kes nii-öelda ei tunne väga suurt kutsumust poliitikasse minna. Nimesid nimetamata, ma ei, ma ei, ma ei arva, et nad sinna sattudes väga-väga õnnelikud oleks. Aga iga inimene teab ise Pettumus, kui sind ei valita, võib mõne inimese puhul ikka väga suureks osutuda. See ka, aga pärast, kui sinust üle ostetakse nagu knopkasid, eks ole mis ei ole terava poolega ülespoole siis ja vajutatakse madalamaks kui muru, et see, see võib ka eneseuhkusele väga väga kõvasti mõju avaldada, aga noh, eks ole nende nende inimeste endi asi. Kuulge, aga sellest praamihankest nagu ei, ei saa ikka asja. Me oleme seda, seda teemat väga väga serva pidi puudutanud ja ega me saate lõpuni väga palju enam aega ei ole, aga aga tundub, et ühte ettevõtlikku härrasmeest ei murra mitte miski. Kolm laeva laeva, küll ta ehitab selle neljanda ka valmis ja põhimõtteliselt on laevaomanik, kes temaga kambas Olav Miil, Olav Miil võiks ka need laevad maha müüa, arendab siinsamas raadiuma suhteliselt lähedal ühte suurt kõrghoonet, mille ehitamiseks noh, kuluks ka raha ära. Tema on ettevõtja, ta sattus sinna praamiärisse suhteliselt suhteliselt juhuslikult. Et tal ei ole midagi selle vastu, kui korraliku hinnaga säravast, eks ole. Või noh, praamiettevõtjad, nemad oleksid huvid huvitatud või mitte kümneaastasest lepingust, nad tahaksid saada, ütleme, kolmekümneaastast lepingut. Et see teeks ettevõtja eriti õnnelikuks, hästi-hästi, pikk leping, siis nad oleksid valmis igasugu mööndusi tegema. Aga see on selline, on see olukord. Nüüd on küsimus, et kes need laevad ära ostab, kas ostab riik võib-olla riik ostabki lõpuks nad ära, kuidas ta ostab, et seda teeb Tallinna Sadama või ei tee? Siin on neid variante päris palju veel. Ja aega on ka siiski. Praegu on 2014, uus leping tuleb 2016, nii et selles mõttes võimalusi veel on. Võimalusi on mind rohkem nagu pani kulmu kergitama see asjaajamise viis või või see, kuidas see asi välja paistab või kuidas, kuidas nagu nagu koostööd vasaku ja parema käe vahele ei, ei ole Eesti riigil, noh et kuidas, kuidas minister peab suure kahetsusega peaaegu pisarad silmis nentima, et mulle tuli suure üllatusena, et Tallinna sadam ei osalenud konkursi Tallinna Sadama arvas, et konkurss on läbi kukkunud ja jah, ja sellepärast jättis midagi tegemata, nii et et see, see, see kõik on, on nii-nii. Kummaline, et, et noh, tuligi ainult üks pakkumine ja ja see oli teadagi kust ja, ja sellele sellele järgnes kivi, eks ole, mis oli suhteliselt välja pressima, et mitte öelda ultimatiivses toonis ja nii edasi ja nii edasi, et nii need asjad meie väikses-väikses riigis siis käivadki või. Näib, et ega seal müügitööd ei tehtud ja kas sa tahad midagi müüa, ehk hetkel riik pakkus tegelikult alust korraldada korraldada reisijate vedu, seda, seda võimalust on võimalik ka müüa. Sa käid ringi tutvustada aktiivselt võimalikele osalejatele, et näete, selline võimalus avaneb, tulge osalege, eks ja teine võimalus on, sa saadad kuhugi mingi kirja, elul on lihtsalt meili, et kuulge, teate, selline võimalus on otsas. Seal on suur vahe, kas minister ise läheb näiteks või mõni tuntud ettevõtja ütleb, et tulge palun osalege kui sa saadad lihtsalt kirja. Ainult kuhugi kuulutuselasse. Aktiivset müügitööd siin küll nagu väga näha ei olnud. Sellel praamiaval võib olla samasugune efekt nagu nagu Šoti referendumil, et et võib-olla, et kui Leedo jääb vedama, siis me saame edaspidi seda asja, seda teenust odavamalt. Et kas šoti referendumi, kuigi jah, hääled kaotasid siis mingisugune võitjuzatlastele, ometi oli. Kunagi tahtis partnerid praam ära osta, aga ega see oleks tähendanud seda, et Leedo oleks sellelt sellest ärist välja söödud. Põhimõtteliselt oleks olnud ka võimalus, et ollaks laevad oleksid riigi omad olnud, aga opereerinud oleks Leedo. No teeme siit niisuguse kokkuvõte järelduse, aeg hakkab otsa saama, et see sild tuleb lõpuks valmis ehitada. Ja siis oleks need mured kõik kõik murtud. Silla oleks tegelikult ammu juba valmis ehitada siis, kui meil raha oli küllalt ja riigieelarve oli suures ülejäägis, aga aga ära ära ta läks. Nonii, me peame täna lõpetama, aeg on juba sealmaal, Külli-Riin, Tigasson, Sulev Vedler, Aarne Rannamäe olid siis täna rahvateenrite stuudios. Aitäh kuulamast ja nautige siis tagusin, optikud ütlevad viimased ilusaid päevi, võib-olla lausa täna on see viimane päikseline päev et homsest lubatakse juba sadu ja, ja külmemat ilma sügis tuleb vääramatu jõuga.