Tervist kuulajatele. Eesti Ekspress tähistab septembris 20 viiendat sünnipäeva ja sel puhul on meil täna külas Hans H Luik. Mees, kelleta Ta poleks Eesti Ekspressi ja kelleta Eesti ajakirjandusmaastik ei oleks selline, nagu me seda praegu tunneme. Hans, tere tulemast vikerraadiosse. Mina olen saatejuht Arp Müller. Esimene Eesti Ekspress niisiis ilmus 22. septembril 1989 maksis 50 kopikat. Ja kuigi riiklikud ajalehed samal ajal vist maksid viis kopikat, siis pealtnägijad on väitnud, et hoolimata sellest krõbedast hinnast olid leheputkade juures lausa järjekorrad, et seda esimest numbrit endale saada. Kas teil on meeles, mida teie tegite praegu 25 aastat tagasi, kui Ekspressi esimese numbri ilmumiseni jäi 10 päeva? On seda hästi, et oma klassivenna Hannes Tamjärvega käisime sisse, makett näpus sellises kohas, mida punased nimetasid Kirjastus asjade peavalitsuseks vene keeles Glavlit tegelikult see oli nõukogude tsensuur ja üritasime saada siis tsensuuri viisat. Ükski suured Iraasiline väljaanne Eesti NSV silmadele viisata ei ilmunud ja seda me ei saanud ja siis suhteliselt juba närviliselt higistades jõudsime Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee trükiga Pärnu maantee 67. Ja saime trükikojas teada, et meie lehte ei trükita, kuna sellel ei ole tsensori allkirja. See oli äärmiselt mõruaeg, sellepärast et esimeseks numbriks olime valmistunud. Materjalid olid hästi kuumad, hakkasid natukene oma oma aktuaalsust kaotama ja seal me seisime siis Nõukogude Liidu ja, ja Eesti ühisettevõte finist osakonna juhataja Hannes Tammjärv ja mina tema poolt tööle värvatud klassivend, Eesti Ekspressi peatoimetaja ja tundus, et meie, meie üritus võib nuruda ja siis me jõudsime raamatu trükikotta, mis oli teine variant ja selgus, et ka raamatutrükikoja direktor härra Siim, seal on saanud kõne Eestimaa kommunistliku partei keskkomiteest, et Eesti ekspressile mitte trükiluba anda. Aga ta teatas keskkomiteele, tookord oli see väga julge samm, et ta kuulab huviga, mida kommunistid räägivad, aga ise nende parteisse ta ei kuulu ja otsustas meie lehe anda trükki. Ja see oli ikka kommertsalaselt väga õnnelik otsus, sellepärast et raamatu trükikojas erinevalt muuseas tookord suurest lehe trükikojast EKP Keskkomitee trükikojast tehti neljavärvi trükki, mis aitas meil hakata tegelema sellega, mis ongi saanud minu ja meie äri põhialuseks ehk müüma kommertsreklaami nelja värvilist Kuidas kõige esimene number sündis, meil on tegelikult inspiratsioon ka siin laua peal, ma võtsin arhiivist välja kõik 1989. aasta Eesti Ekspressinumbrid ja ja esiküljel ma vaatan. Kõige suurem artikkel on toonasest metallik kuningannast Tiiu Silvesest. Jah, äri kui selline tookord. Ehk siis töötamine suurema kasumi nimel oli, oli pooleli nagu häbi Järgne sellest rääkida tundus ennast nagu täielikult alla lasta, et kas sa tõesti töötades kasumi nimel, et tookord räägiti väga palju ideedes pürgimustest, vähemärist, aga äri oli see, mille poole siis Vaba eestlane kohe pürgis. Niipea kui ta võimalikuks sai, kooperatiivide kaudu maksta seltside osaühingute kaudu. Ja, ja Tiiu Silvest tegeles tegelikult suurema asjaga, kui ta ise oli, ma peaks ütlema, Tiiu selles tegelikult nagu hiljem Madis Jürgen Ekspressis kirjutas, selles Bonnieri preemia, pälvides tegelast tegelikult ju KGB tõenäoliselt rahadega siis vene odava metalli tegemine välisvaluutaks välismaa KGB arvetel. Ja see oli tõepoolest võimas kogu paljassaar, kui me käisime meie esimese fotograaf Herkki Merilaga paljassaarel pildistamas, olid täis veetud mingisuguseid vanu tsaariraudteejupp. Seal oli saksa krig, Mariinid ja paljassaar oli vana metallistatud, et see oli tõesti suurim lugu meie esimeses numbris. Teises numbris esikülje lugu räägib nii-öelda rahvarinde ja Eesti kongressi leeri vastuoludest aga minu tähelepanu äratas hoopis pseudonüüm, mis on artikli alla pandud. Jaak Kaljo, see peaks nagu üldse Eesti ekspressiga kokku käima. Meil oli jah selliseid naljakaid pseudonüümi, et see konkreetselt see pseudonüüm oli, oli sihitud toona ühe, ühe ajakirjanduse juhi pihta, kes oli kirjutanud siis juba perestroika aegadel selliseid artikleid oma toimetavas ajalehes edasi, et see, kes Eesti vabariiki tagasi nõuab. Kuna teatavasti kõigile on ju selge, et ajalooratast tagasi pöörata ei saa siis see peaks peab olema kas peast leevikene või siis tõenäoliselt töötab Rootsis saadetavate kollasse kummikute nimel, ehk siis välisagent, nagu Putin nimetab praegu näiteks ajaleht Izvestija, mis on välisomanduses, nimetab välisagendiks. Ja, ja see oli siis meie leebe. Ega me ju ei hakanud paljastama kedagi kolleegidest otse. Kas inimesed toonaseid aru, kas lugejad said aru, mina olin liiga noor, et aru saada, aga. Meie sihtauditoorium ehk siis Tartu ülikooli toonase ajakirjanduskateedri lõpetanud ja meie õppejõud said sellest aru, et see oli meie sihtauditoorium, see oli niisugune tsunftisisene peen nali. Selle nalja sisu oli tegelikult, et kui on kui on okupatsioon, tooname, avastasin, et me võime välja kirjutada sõna okupatsioon ja annektsioon isegi varem seda ei tohtinud. Siis osad inimesed nagu teevad koostööd, nii palju, kui see on hädapärast tarvilikke, teised teevad veel natuke rohkem kui tarvilik. Tsensuur, samal ajal veel toimis, kui Ekspressi esimesed numbrid ilmusid. Kuidas te sellest mööda saite? Tsensuur oli sellises vormis nagu luba või mitte, luba trükikojale, aga nüüd raamatutrükikoja keegi teksti enam läbi lugenud. Teistel lehtedel loeti teised lehed, ajalehe noorte hääl, õhtuleht ajalehte, edasi, ajaleht Sirp ja vasar, toonane tulid kõik veel tsensori templiga trükiks lubatud tsensori temp, tempel kandis sarapäraseid, selliseid tähtasid MB, mis hiljem iseloomustades automarki, millega ma sõitsin kümneid aastaid. Kes see seltskond oli, kes esimesi Eesti Ekspress tegi? Toomas Kümmel, olen ma leidnud tuttava nimesid. Toomas Kümmel, Madis Kolk, Ivo Carlep, siis, Mait Raun kahtlemata väga suur õnnestumine. Esimese ettepaneku poliitika osakonda juhtima tegid, nakata tegime Andres Herkelile, aga tema tookord arendas oma sõltumatut infokeskus, mis mingil määral oli, oli meie konkurent ja siis poliitnõunikuna, võtsin tööle veel Tunne Kelam, üks oli ka väga õige, väga õige otsus, Tunne Kelam on tegelikult minu klassi ume Kelami isa. Ja ta kutsus mõnikord meid koolipoisse kokku ja pidasime Loengut, Poolas oli tarnus, siis ma mäletan, aga, aga oli juttu üldse totalit tavalisest inimesest ja ja meile tundus ta täiesti selline, noh, kui jalad maast lahti, idealist olevat ja pärast oli selge, et see, mida rääkis tihti kampsuniga, käib või või sellise matkakotikesega Tunne Kelam, et see oli õige, aga mida, mida rääkisid juba parimates lääneülikondades ja kirevate lipsada kommunisse iga kord, kuna midagi ennustasid selleks võssa. Ja siis meie toimetusest võttis, mis oli meil tänu juba erakuulutustele. Soomlased hakkasid avaldama Eesti Ekspressis, erakuulutasime, saime kuulsat Soome marka erakuulasse, tihti kandsid teksti, et soomlane, mees haluva tutvustavad, posid arvutuks selle naiseotsimise kuulutused. Ja siis osa sellest valuutas läksis pikkade telefonikõnede peale, mida Tunne Kelam tegi öösiti toimetusest ja selgus, et oli leidnud väga kena infoallika nimega Mariann. Ja see Maarja on see väliseestlase ta, ta varustas meid kenasti materjalidega, mismoodi USA Kongressi Eesti vabariigi järjepidevus lugu peab ja nii edasi, kuid hiljem see suhe tunne ja Marianne vahel arenes kaugemalegi. Niimoodi toimetuse telefonist oli kasu mitmete. Me peame ära mainima nimed, sula muld ja Peeter Luik, Andres saame, Johannes Tammjärv, nemad olid siis need, kes selle lehe asutamise ideega teie kui toonase kultuuri ja eluajakirjaniku poole pöördusid. See on õige jah, et nendest kaks Peeter Luik ja Hannes Tammemäe mu klassivennad. Pean tunnistama, et ma ei olnud nende esimene valik, kõige esimese ettepaneku nad tegid Mihkel Dixile, kes on kirjanik, ajakirjanik, teatraal, aga ka Mihkel mihklil oli juba kuskil, tookord kasutati väga palju väljaandeid, tookord juba Nelli teatajale oli all jalgu alla pandud, igaüks sai kooperatiivi, tantsida erinevaid lehti. Teatriühing tahtis mind teatrilehte tegema. Ja, ja siis mul Mul mul on vedanud, võib-olla teenimatult. Et see oleks võinud ka olla ükskõik kes, teine, kes tookord oleks saanud sõltumatu rahastuse. Selle garanteeris siis Toomas Sildmäe, kes oli Finesti peadirektor, fondist tegeles paljude asjadega ja siis filiaal Cross Development mida juhtisid need neli direktorit, muld ja luik. Tammjärve saame nemad tegeledes ka paljude asjadega, muuseas ka hiljem panga asutamisega siiski leidsid aega sõltumatu ajaleht teha. Ja see oli ainult, ainult et väike investeering, nagu tookord kõik investeeringud olid väiksed, aga, aga nende meeste tuleviku nägemise võime resoluutsus uue suhtlemisstiili kehtestamisel letis jättis mulle mulje muuseas ka väliselt. Ma ei tea, kas see on kuulajale teada, aga kontorites nõukogude ajal käidi suhteliselt vabalt Bulloveerides teksades laigulised, need kivipesu teksad olid väga popid. Kuidas keegi tahtis ja siis nädalavahetusel, kui koguneti, siis oli nagu praegu rajal ja ja, ja lips ees, vaescu teatris käimist. Aga need mehed näitasid täiesti teistsugust stiili, mis tookord aastal 1980 üheksaluus, nad tulid tööle nagu peole, lõhnastatud, korralikud ülikonnad, taliasse töödeldud heledad särgid. Et see oli midagi uut, ma isegi natuke tegime nalja, nende, me nimetasime neid juppideks. Kuidas te ise sõnastaksite, milline on olnud Eesti Ekspressi roll Eesti ühiskonnas? Madis Kolk, meie esimene kultuuritoimetaja on öelnud, et Eesti Ekspress oli Maugli, kes käivitas ahvide võidujooksu. Võib-olla nii ta on, et Ekspress oli esimene, kes vabalt läks lugeskonna informeerimiselt? Jaa, jaa. Vabaduse taotlemisel, mis tookord oli, oli üldse põhiline. Meie elus läks üle ka meelelahutusele, naljatamisele näiteks oma valuuta kurssides. Me rublad märkisime tähtedega OR okupatsioonirubla ja seda, seda meie publik võttis, võttis vastu meie publikuks olid suuresti intelligendid, meie kultuuri osa oli kindlasti keerukam kui ta, kui ta praegu tundub praeguses, kas see, mida Ekspress täna teeb, aga see leht oli samas suunatud noorele kooperatiivi töötajale, sellele, kes oma esimest kohvikut või, või jalatsiparandust või rõivaekspordi-impordifirmat alustas, et oli Eesti Ekspress oli kodanik leht ja mis poliitikat puudutab, ta oli selline leebelt antikommunistlik, ta ei olnud. Ta ei olnud päris MRP-AEG või hilisema ERSP liini kandi. Niisugune tuli. Kas nüüd, kus selle 25. juubeli puhul ise ka neid esimesi numbreid olete sirvinud? Ma olen neid sirvinud 10. juubeli puhul ja 15. puhul, et nüüd hakkad natuke ära tüütama, et ma enda jaoks ma ei pahanda, et mind ekspressiga seotakse 25 aastat hiljem, aga, aga Hans Luik ei ole siiski Eesti Ekspress, et mul on need ütleme, silma võrkkestal säilitatud ja, ja kui nad siin vikerraadios laual on, siis tuleb selline selline soe tunne küll, aga, aga ütleme, et minevik on minevik ikkagi. Kui me enne saate algust need lehed ette võtsime ja ühe suvalise numbri lahti tegime aastast 89, siis siis siin oli uudis, et Jaak Allik lahkub poliitikast. Kas, kas see võis olla tõsine uudis või see oli ka rock n roll? Tookord oli veel selline huvitav nähtus, ma ütleksin Laiema tausta avamiseks, et kui, kui toona räägiti poliitikutega, siis poliitikud ei teadnud, kuidas käitub poliitik, seal oli tihti täiesti siirast kohatultki, siirast eneseavamist, plaanide ava, mis, mismoodi ma vastast ründama hakkan, kuidas lugupidamisest, et ajakirjanik ütleks, milline üks või teine lähenemisviis tundub parem. Kuidas on võimalik roheliste parteid eristada siis nende MRP-AEG e-grupi omadest? ERSP-st ja ja ka Jaak Allik toona tõesti täitsa siiralt tegi ajakirjanduse avaldused, poliitika on läinud niivõrd räpaseks. Huvitav, mis hakkalik praegu ütleks? Jaak Allik on olnud hea ülemus ka ajakirjade teater, muusika, kinokultuurielu, ühendtoimetus, aga toona ta tõesti tegi avaldused, Läheb poliitikast ära ja ajaleht Eesti Ekspress võttis seda täitsa tõene, et me olime siirad lapselikult väga armas aegadel. Kui Jaak Allikut juba mainitud, siis Jaak Allik on ka lavale toonud ju teie teksti teie näidendi Ugalas. Ja ma olin ju õnnetuseks küll mitte väga andekas teatraal, et üritasin teha teatrikriitikat, see oli selline tegevusvorm, kus oli võimalik ilma ilma otsest valet nagu kirjutamata analüüsida, siiski kuidagi taustalt ka ühiskondlikke suhteid ja ühiskonnakorda ja siis kirjutasin mõned näidendid, üks, mis on rohkem õnnestunud, lavastati siis linnahallis väikses saalis, selle lavastas Peeter Jalakas ja tõeline hitt, rahvalik, mis mulle tundub praegu üsna niukene saepurune, kuid idealistlik tekst, see oli siis minu näitemäng, tuled sa tagasi, mis räägib sellest, et noored peaksid minema peale ülikooli lõpetamist kohale ja hakkama eestlast hoidma ja ehitama talud ütles ja ma arvan, et need noored, kes toona maale läksid, nad said ikka majanduslikult suurt pitsitustundega. See on muide järelvaadatav ka Eesti rahvusringhäälinguportaalist arhiivist. Õnnetuseks küll ja ega ta nii moodsalt enam ei kõla, aga, aga teda mängiti üle 100 korra Ugalas, nii et ma olen Jaak Allikule tänulik, et et ta võttis lihtsalt. Ma arvan, et kodanikupositsiooni pärast võttis lavastas selle noore luigelauatüki ära. Aga läheme tagasi ajalehe Eesti Ekspressi juurde. Selline nädalalehe formaat on maailmas ikkagi haruldane. Mis on seda lehte 25 aastat turul? Turul hoidlad, nädalaleht on siiski Skandinaavias, ütleme võikenda viis näiteks näiteks Taanis või ka mõned teised näited, ta on ikka täitsa olemasolev nähtus, aga angloameerika maailmas mina loen parimateks üleüldse lehtedeks just New York Timesi nädalavahetuse väljaannet ja siis samuti sandid Timesi. Ma arvan, et Ekspress on on olnud selline, mis mis toob rohkem nagu oma teemasid välja ja ei jookse poliitikute teadetel ja päeva sündmustel sabas, nii nagu igapäevane press. Ja seetõttu vajab inimene võib-olla rohkem sellist sellist mõtestamist, samas siiraid, pihtimusi, kui tegija saadakse siiralt rääkima, on see suur saavutus ja seda Ekspressis inimesed oskavad. Ma olen ka ise mõelnud, et tegelikult aastal 1989 olid olemas praegune õhtuleht kus venekeelse Tallinnaga, mis ma olen kuulnud ka võib-olla kirjastus tavatseb mingis vormis lugejate tuua taas sirp ja vasar, oli olemas. Nüüdne sirp edasi oli olemas, nüüdne Postimees Päevaleht, oli olemas noorte hääl, aga Ekspressi polnud olemas. Ja maaleht oli ka toona olemas, tegelikult Maalehe asutas tookord ka seesama Eestimaa Kommunistliku partei kirjastuse esimene peatoimetaja oli Ülo Russak, niimoodi, et kõik need suuremad kaubamärgid olid ja on olemas ekspress, sinna balleti lisandunud. Tegelikult Ekspressi ajaloos on olnud ka selliseid väga keerulisi aegu aegu kui Ekspress jätkumine. On olnud ohus, on olnud ülevõtmine, teie välja puksimine ja naasmine, ajakirjanikel lahkumine Eesti aega on olnud aeg, kui terve Ekspress Grupp läks rootslaste kätte, et teie enda hinnangul, milline see kõige keerulisem aeg oli? Ma olen teinud tegelikult hästi suuri vigu ja võib-olla see tuleb sellisest nagu kõik või, või mitte midagi mentaliteedist, aga võib-olla ma olen selline ka natukene hiljaks ja nagu nagu anekdoot saarlasest, kes käis korrani New Yorgis ja siis saarlased küsivad, et noh Jaanus poiss, et tulid koju, et kuidas sa seal ennast ülal pidasid, kuidas liitusid ja siis mees ütleb, maitsesin väga hea mulje, et igale poole, kuhu ma läksin, et igal pool öeldi mulle, et siia on leitud. Et mul ka, et, et kui on mõnikord on, on liigal rabistatud, liiga varaseks jäädud, eks ole, näiteks nagu Delfi ostuga. Et tookord ma võin tõesti öelda, et oli hing päris paelaga kaelas, et mitte ainult Eesti Ekspress, vaid Ekspress Grupp oli äärmiselt raskes olukorras. Või siis me oleme teinud selliseid tohutuid vigu, et maganud sellise nähtuse nagu nagu erakuulutuste minek internetti. Et lausa naljakas on mõelda, et meie direktori juurde tuli sajandivahetuse paiku. Tulid kaks Tartu meest ja ütlesid, et Ekspressis on, on autokuulutusi palju ja need ajad on nii armsad jumala, meil tõesti oli autokuulutusi raske ette kujutada, praegu ei ole auto erakuulutusi Päevalehes enam. Ja et teil on neid nii palju, et meie, meie mõte on panna, ütlesin, et kaks tartu meest kuulutused internetti ja teiega jagada siis kasum pooleks, et teie siis lehekuulutused paneksite sinna ja meie interneti kuulased ja meie direktor saatis need kaks noormeest välja. Kuulge, Teil ei ole ju mitte midagi, Ekspressis on kõik, need ei ole Ekspressis enam väiksemaid kaadrikuulutusest, suure personaliotsingukuulutused Ekspressis on, me oleme selle selles osas liider. Ja ei ole meil neid autosid, ei ole meil ka korterikuulutusi ja need kaks noormeest, naised natuke rohkem miljoni krooni eest oma auto 24 nimelise portaalis Helsingin Sanomat firmale. Nii et me oleme teinud suuri vigu, aga tuleb välja, et konkurendid on teinud veel suuremaid vigu. Sest et suuremat osa ajakirjanduses 25 aastat tagasi alustanud omanikest ei ole enam turul õieti peale Bonnieri, mitte kedagi pole enam turul, tookord olid kõik hoopis teised omanikud, omanikes, firmad. Kuivõrd on muutunud teie nägemus ajakirjandusest 25 aasta jooksul et see, mida 89. aastal Eesti Ekspress tegi, see oli tõeline rock n roll. Masin, sirvisin paljad naised esiküljel pseudonüümi esiküljel. Nüüd me seda enam ei näe. Oleks paljastanud. Täitsa seaduselt legaalne nagu ma ütleks, aga aga mul on selline nägemus, et et ühte või teist kollektiivi võib, võib palgata, võib inimesi motiveerida, võib anda vahendid, võib anda trükiressursi internet ressursi arendada IT-välja ja siis see kollektiiv, kas siis hakkab särisema või ei hakka, et mina mäletan sama moodi, et Ekspress ei ole ainuke, mis on omal ajal niisugusse nagu tõesti magneedi ja komeedina põlenud, et ühel ajal, kui seltskonnaajakirjandus täis südamest tehtud aus seltskonnas ajakirjandusau, see uudishimu mõnikord õhus mõnikord ebaaus rahuldamine sai trendiks, siis kroonika lendas, et sa vaatad lihtsalt, mis see on või, või näiteks isegi reporteri saade kui selle Ivar Vigla hakkas tegelikult produtseerima vägevat asja televisioonis, et mõni asi lendab, et teisel hetkel on samast organisatsioonist võib-olla samade nimedega eesotsas energiat kadunud niimoodi, et üks asi on võitlus lugeja pärast, palju sul seda just on ja palju sul reklaami on ja ja teine asi on see, kas see kollektiiv on motiveeritud, kas nad tahavad endast kõik anda, kas tahavad oma andmeallikad mängu panna oma oma siiruse mängu panna oma tekstides või lihtsalt kirjutavad diivanilt mõned tähelepanekud selle kohta, mis nad Putinist arvavad ja postitavad ja arvad, et need teistel on huvitav lugeda. Särin kollektiivis on hea ajakirjanduse retsept. Ja see on, see on juhtimises, ma arvan, igas firmas. Kas ma olen särinat tänapäevatoimetustes? Ma ei mõtle ainult Eesti Ekspressi või Ekspress Grupi toimetusi, vaid kõiki Eesti toimetusi. Kui palju seda on? Noh, minu meelest on äripäeval väga head ajad, et oma suhteliselt napitraaži ja väikese toimetuse kohta nad on teinud ikka väga head tööd, toonud täiesti uusi ajakirjandus, like staare, keda kõik proged üle osta, Katariina Krjutškova hiljuti lendas Postimees ja siis sealt jälle tagasi ja ja aga meie võtsime Viktoria Ladõnskaja näiteks sealt üle ja Laura alles, et tubli kollektiiv, kes teeb tegelikult ajakirjandusele isegi nagu komplimendid, mõjuvad tõesti ühiskondliku tähtsusega uurivat tööd, et näiteks neil elab praegu selline energia sees. Ajakirjandus kas teie jaoks on see äri või on see missioon? No äriliselt ma olen siin jälle hiljaks jäänud neil, aga nii nagu ma varem ütlesin, mõne asjaga torman teisega ja neljaks, et äriliselt ma olen nüüd see on jälle ebaõiglane, et, et saatus on kuidagi minu just selleks valinud, et ma hakkasin seda äri tegema siis, kui kui Hannes, Tammer ja, ja teised asutajad mulle selle lehe müüsid, siis 23 ja pool aastat tagasi ja nüüd, kus see ajalehe trükitud ajalehe äri hakkab vaibuma, siis hakkan ka mina varsti tõenäoliselt pensioneeruma. Et äriseal need nii palju ei ole, et Ekspress Grupi põhiäri, mida igaüks bilansis, kuna meil on avatud ettevõte, meil on üle 3000 osaniku selles aktsiaseltsis. Meie põhiline äri on ju printel Lasnamäel asuv väga hästi üles töötatud korraliku juhtimisega randustakini juhtimisel, trükisüsteem, kommertstrükk, trükime Skandinaaviasse, trükimeediasse pisut isegi Venemaale, see osa kogu aeg väheneb. Ja ma ütleks, et ajakirjandusel ei ole head ajad. Rahalises mõttes. Aga on huvitavad ajad, et see internetiüleminek, Need pingutused olla olla tahvelarvutites kättesaadavad, milles me oleme väga uhked, pioneerid isegi Skandinaaviasse. Tahvelarvutivariant oli meil üldse Ekspressi Eesti Päevalehele üks esimesi. Et need riskid, mis seisnevad sinna minekus, kuhu me kõik minna ei taha, ei taha minna, mobiiltelefoni lugeja tahab meid lugeda mobiiltelefon siis meie ei taha. Väga lihtne küsimus, miks, kuna sinna ei tule reklaami järele, et me läheme sinna, me anname oma uudised ära ja siis rahalemes, võtame omaenda trükikojalt. On on ikka just täna hommikul vaatasin delfi äppi, seal on ka ikka reklaami korralikult. Jah, eks teda on, ütleme kontseptuaalselt kahjuks väga vähe, ma ei hakkagi ütlema, aga, aga ega meie mured ei ole, ei ole tõtt-öelda sellised, mida keegi kuidagi nagu Kaasa elaks, kirjastaja mured, kirjastaja, mured ja mul on olnud äris tegelikult niivõrd, kui sa üldse võiks kuulajat huvitada, on olnud üks, üks õpetaja. Nii naljakas kui see ka ei ole, hea professor Juhan peegel, kes ükskord tal olid sellised siiruse hetked, kus tal lõi selline helge naeratus näole ja ta ütles, et muuseas Ado, Grenzsteini oli juttu, et vaadake, vaadake, üliõpilased seda punasest tellisest maja Toompea nõlval, jätke meelde. See on Ado Grenzsteini maja, ajalehe Olevik kasutaja maja. Jätke meelde, poisid ja tüdrukud, ajakirjandusega saab maja, ütles Juhan peegel. Ja siis ma mõtlen, kui olid eelmise kriisiaastad 1998 99. Siis oli väga suur vahe selle vahel, kuidas Ekspress Grupp käitus ja kuidas välismaa kirjastused käitusid, mida tegi Postimehe Norra omanik Schibsted. Nad kolisid Postimehe Tallinna ja hakkasid maksma minu arust tohutut suurt renti Tallinnas ühe ühe kõrghoonest. Sama tegi Äripäev kolisid Pärnu maanteesilla juurde sinna roosasse majja ja nad on sellest saati siis 15 aastat kellelegi võõrale maksnud, kõva rendi ära. Samas Ekspress ehitas endale maja, kuna me oleme kohalik firma. Meil oli kindlus, et see kinnisvara siin on väärt Eesti, hakkab arenema, seda kindlust väliskirjastused ei peagi olema, ei saa välismaalased, nõuded teistesse panustaks. Ja nüüd kui tulid kehvad ajad ja tuli Delfi ostmine tuli aktsiaturu metsik langus ja rahvusvaheline finantskriis, nagu me teame, siis meil need majad tuli kõik panti panna. Lisaks veel maja, mis meil on alati oma eride kataks pandis olnud, et ma olen. Ma olen selline kauboi ja need majad olid abiks. Me saime bilansi püsti, muidugi, kes vaatab Ekspress Grupi bilanssi, näeb, et Ekspress Grupp maksab mulle väikest münti selle eest, et ma lähen oma isiklikud Karantiide isiklikud kinnistut panustanud meie lahendada. Aga ikkagi, järelikult see ajakirjandus on hobi. Tegelik sissetulek tuleb teile kinnisvarast. Tegelik sissetulek ekspertgrupilt tuleb, nagu ma ütlesin, trükikoja sprinter meie trikiga sprinter tuleb, kui vaadata Ekspress Grupi evita kasumit kaheksas miljonis kuus. Sel aastal tuleb meil printalist ja siis seda laene, mida me oleme võtnud Delfi ostuks ja mida, mida väga paljud pidasid veaks väga tähtsad ajakirjandusprofessorid, muidu tegelased, et tahaks neid tervitada siit. See on teinud praegu Baltikumi suurima internetimeediaettevõtte Me oleme suurimad Vilniuses Tallinnas, Riias ja lennutab ka meie teksti, näiteks Ekspressitekstid. Praegu saavad lugejaid rohkem kui teised tekstid Eestis, kuna neid toetab Eesti suurim portaal Delfi, mille vahe oma järgmise konkurendi Postimehe portaaliga on tänase seisuga kuskil 170000 brauseri vaatamist nädalas päris palju. Te olete Peeter Raidlale 92. aasta veebruaris antud intervjuudes rääkinud, et olete ajakirjanik, kellele on juhuslikult mingi kapital kätte sattunud. See oli puhas juhus, et Cross Development kohustus pahaaimamatult poolt Eesti Ekspressi kasumit jagama. Kui seda juhust polnuks. Mis siis oleks, kas te istuksite endiselt mõne väljaande toimetuses ja, ja kirjutaksite teeksite näiteks teatriliidu ajalehte ja ei oleks meedia ja kinnisvara omanik? Ma arvan, see võiks küll väga hästi nii olla, et tookord mul oli minu enda soov oli minna teatriliidu lehte tegema, aga Evald Hermaküla valis teatrikriitik Rein Heinsalu välja ja ma olin väga solvunud. Ja see, kes sai Hannes Tamjärvelt ettepanekuid, see oli Nende inimeste tulevikus karjääris. Äärmiselt otsustas Hannes Tammer Cross Development üksi tookord tahtsid teha meie põlevkivi, kui õliedasimüügifirmat meie heade malendajate edasimegi firmutada oleb Sultsi juhtimisel. Nad tahtsid Eesti multifilmi tõsta ja siis lõpuks panka teha ja siis teha puidutööstus, seda kõike nad tegid väga edukalt plakati tööstus, Eesti plakatid, Venemaale, hea graafiline toodang ja kui Hannes Rebase inimesi siis ta oli, tal oli võimatu ei öelda, nagu ta võtab parimaid praegu oma elektrituulikute Business siis oma kooliarendusse. Et mul vedas ja töötada üldse meestega, kes on sellised sellise juhtiva firma Baltikumi kõige kihvtim firma läbi aegade nagu Hansapank üles pannud. See oli äärmiselt inspireeriv. Ja siis on minu kompliment ka veel tegelikult nõndanimetatud eliitkoolide süsteemile. Et ega tegelikult ma ei ole selle poolt, et lapsi kuueaastastena praagitakse ühele või teisele poole, aga samas aga ei ma selle keskkonnata, mis oli Tallinna seitsmendas keskkoolis ei oleks meist saanud need, need, kes me praegu oleme. Kes seal kõik olid kunstnik Raoul Kurvitz, Hannes Tamjärv, keda on mainitud? Pianist Lauri Väinmaa mikrobioloogia doktor aids metsis Peeter Luik, kes on väga mitme mitmekesine arendusmees tehnoloogiahuviline omal ajal Hansapanga hiljem siis teiste pankade asutaja. Toomas Liidja keemik, siis Raimond seisma ja klassivend, kes on printeri juhtivspetsialist? No kõik me olime kordamööda armunud Vaino Väljase tütresse Tiina väljasesse, kelle Isame palju ei näinud, kuna Karl Vaino oli Vaino Väljase pagendanud kaugetele Ladina-Ammaadele esindama Nõukogude Liitu suursaadikuna. Nii et meil oli nii Vaino Väljase kui Tunne Kelami tütar tegelikult meie klassis, see oli vahva klass, tore energia. Aga ülikool, ülikooli energia. Ma tean, et tulite samal kursusel ju Rein sikuga lausa ühes toas vest. Ühiselamus. Tõele, jah, Margus Mets, kes on väga kõva käsi just maakonnalehtede kirjastamisel praegu Postimehe kontsernis tähendab omal ajal Ta oli Eesti Päevalehe asutaja ja suur Eesti Päevaleheliit ja see oli teatavasti mitmetes lehtedes hommikul Eeeszteesi sõnumitest kokku pandud leht. Margot Visnap teatrikriitik töötas meil Eve Rohtla, keda üritan, kes on peale ülikooli on temast saanud ajakirjanduse juht, on juhtinud tükk aega ajalehe Sakala toimetus, praegu teeb leht 60 pluss viska kulgenud pluss nagu ma aru saan niimoodi, et meie kursus oli väike, 17 inimest, aga, aga sebijaid on kõvasti. Marianne Mikko vaatasin veel nimekirja Anatoli Jõgi, praeguse nimega Üllar lub. Anatoli Jõgi astus ülikooli üldse nime all, Anatoli Aksjonov? Jah, niimoodi, et tema on, tema on väga mitmekesine mees. Teid tuntakse kui hästi kirglikku inimest, kellele inimlikud nõrkused ei ole võõrad. Kas just see kirglikkus on aluseks eduka äri tegemisele? Ma ei usu, kui kirglikkus oleks aluseks, siis oleksin minust kõvemaid mehi kirjastamise alal, ma arvan. Aga ma arvan, et kõigi selle meelelahutusliku plärtsumisega kõrvale, mida ma olen teinud ju ka ka Kuku raadios oma tosin aastat. Ma arvan, et on hea, kui kirjastaja ennast väljendab, et teataks, millised poliitilised, millised sotsiaalsed vaatajatel on võib-olla isegi mida temast või võib loota, kui tihti ta vaated muutuvad elus või nii et, et on hea oma analüüsi või, või, või oma kirjatükke rahva ette tuua olla avalik persoon noh, ega avalikumalt tegijat kui ajakirjandus tegi, ei olegi, kogu meie tegevus on avalik, kui me üldse tahame tähtsad olla, aga aga tegelikult oleme suhteliselt konservatiivne, ma võtan otsuseid tehes mitu arvamust, ma kõhklen kohutavalt Adria otsustes, ma olen näinud. Mismoodi õige kadriotsus toob hingerahu. Ma olen selle eest väga tänulik meie Ekspress Grupi juhatajale Gunnar Kobinile, et ma tunnen, et kui Gunnar seda asja ajab, siis on asi hoitud. Me oleme agressiivsed samal ajal tagala kaitstud ja minu asi on, on teda teda ainult et nagu te ise ütleb, et vedur sõidab, relsid on õigesse seotud, need tuleb lihtsalt vedurijuhile anda seda õhku, vabadust, mida tal on tarvis. Gunnar Kobin on, kas mul on õigus, on näide ka sellest, et teie teed mõne inimesega võivad lahku minna. Võib-olla suhted võivad sassi minna, aga lähevad aastat mööda ja te leiate taas end ühest firmast. Jüri Üdi oli selline selline luulerida, et isakodust Laaskukuid ei lahku mitte keegi iial kellestki. Ma ei ütleks, et, et mul on palju inimesi, kes tulevad taas ja taas Gunnar is ega lihtsalt oli nii, et see Eesti-Rootsi ühisfirma, mis seal oli Bonnierite olid 50 protsendi osanikud ja mina teise 50 protsendi osanik, et see, see juhtimine ei olnud neil kõige õnnestunum, et see oli võib-olla meie endi viga. Et me eelmisel perioodil, kui kui Gunnar meil töötas, ei suutnud talle täis väljakutset anda. Teie kursuse juhendaja Andrus Saar on Peeter Raidla raamatust, mis on kirjutatud, on seal öelnud, et juba ülikooli ajal oli Hans H Luige fetiš yks raha. Kuidas te ise sõnastaksite, mis rolli raha teie elus mängib? No asi on selles, et nii nagu iga iga iga poeg, et mina ka noore punapäise ja agressiivsena eks ma ilmselt teeme ära mõne asjaga oma isa, Hans Luige meelepaha niimoodi, et et ülikoolis tõepoolest, et pidin ise tegema kojamehe tööd ja siis neid rublasid kokku ajama, et üldse kuidagi kuidagi Sa elad, et et kuidas see raha saaks, sõitis, eks ole, ma ei kujuta, ei kujuta ette, aga Andrus Saar nägime kõrvalt ega iseennast ju ju ju juukseid pidi õhku tõsta? Ei õnnestu. Et ega siis ma ütleks niimoodi, et ega, ega rahaga ei saa õnnelikuks, aga ilma rahata ei saa ammugi mitte. Te ise olete selline liidrikalduvustega inimene, aga millised inimesed teile endale enda ümber meeldivad? Ma ei ole eriti liidriga kalduvustega inimene, et ma olen, nagu ma ütlesin, enda arust hoolikas konservatiivne kaadri valija võib-olla nagu äritulemused näitavad, kuna me oleme siiski nüüd lugejaskonnale peale seda, kui Postimees tänu sellele lepingule mis meie vahel oli, on sunnitud olnud need õhtulehe ja ajakirjade kirjutamisest tagasi tõmbuma, siis Me oleme lihtsalt suuremat ajakirjanduse kirjastajad selles riigis suurimad internetist. Tänud tänu Delfile tänu Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ja siis Lätis hinguse ja ja Leedus Monika tegevusele, me oleme lihtsalt kõige suuremad, nii et ilmselt ma olen kõige konservatiivsema põrem, kaadri vali aga ise enda suhtes, mul ei ole enesekriitikast puudu need ajad, kui mina ise olin peatoimetaja või isegi üritasin juhatada meie kirjastusfirmat. Need olid üsna õudsad, et ma olen inimene, kes demokraatiat toetab, avatus toetab iga hinnaga, ma ei salli väga selliseid, nagu eneseimetlejad või diktaatorikalduvustega inimesi. Demokraatiat toetan, aga ma ise ei oska seda viljeleda viljelema, üritan teisest üle rääkida. Hea juht ja seetõttu ma juhivaid üritan olla taustal käia nõukogu koosolekutel, lükata juhte ette motiveerida ja vaadata, et see, mis räägib, ikka, räägivad, ikkagi teoks saaks ja õppida eluojaga inimesi tundma. Milline oleks Eesti ajakirjandusmaastik Ilmo Express grupita kui seda poleks kunagi loodudki või kus oleks majanduskriisi aastatel hingusele läinud? Ta on ju keegi, kes tuleb, teeb selle ära, kus mingi auk jääb. Ma arvan, et siin oleksid järsku tublid Oliver Kruuda või varem siis prink Kaarepere või või siis ka Urmas Sõõrumaa poolt toetatud meediaväljaanded, neid, kas meediasse on tahtnud tulla, on palju ja meedia see kunagi auku, see on selline segu ahnusest ja soovist ühiskonnas kaasa rääkida, mis toob meediasse täitsa uskumatuid tegelasi. Siis ma tooksin ühe näite, et kui vaadata näiteks ajalehte neli teated. Praegu juhib endine, siis Eesti suurima tiraažiga päevalehe rahva hääl peatoimetaja Toomas Leito. Sealt investorite hulgast käib üks teine osa toonase hansapanga asutajaid ja teisigi väga rikkaid inimesi läbi. Meedia tundub olevat seksi. Nii et tühja kohta ei jääks kuidagi teeksime seda meiega keegi teine. Seda hirmu ei ole, et kui Ekspress Grupi poleks, valitseks meil siin Kadastiku ja Eesti meediamonopol. Öelda. Monopol ei valitseks, ikka tuleb keegi ja hakkab konkureerima, aga kui nüüd tõsiselt rääkida, siis mida on Delfi muutunud näiteks Lätis või Leedus, eriti Lätis? See on küll päris oluline, et Läti riik on ajanud sellist poliitikat, et neil pleti posti saanud kodukandega hakkama. Tead, kus neil üldse üle päeva kanti väljapoole Daugavpilsi, Riiate ja Liepaja, et lehti ja teine asi on see, et need on olnud neil kogu aeg ka mingid ähmased oligarhide käes, kes nimetavad tõeliseks omanikuks peadirektorit ja keegi ei usu, et peadirektor on tõeline omanik. Nii on Lätis olnud suurim ajalehega teena peale seda, kui Bonnier sealt tagasi tõmbus ja ajakirjaga häälega need on head ka Riiga ja nii edasi. Ja seetõttu on seal ajakirjanduse ajaleht kui selline on Lätis lakanud olemast massimeedia. See on mulle kui ajakirjandust õppinud päris õudne piltidena, tiraaž on praegu, ma usun, et õigitraaž kui Läti kirjastajaga räägid, seal tihti, tuleb sellist nagu suhteliselt sogast juttu selle kohta, mis õige trükiarv on, aga mõrvata. Teos on 20, aga Riia on selline seitsmesajatuhandene linn niimoodi, et tänu sellele, et omanikeks on mingid transiidi kunnid või, või Riia sadama omanikud sellele on nende usaldusväärsus lihtsalt olematu ja ajaleht massimeedia on Läti vabariigis lakanud. Leedus oli veel eelmine aasta kaks võistlejat Päevaleht ja tänaseks on noh, oli veel neli Eesti meediagrupp, Postimehe omanikud ja asutused seal ajalehe LT, mille panid kinni ajalehe 15 minutit, mille panid kinni aga eelmine aasta või selle aasta algusest lakkas päevalehena toimimas ka Res Publicast, nii et neil on jäänud üks suur Päevaleht, Lietuvos Rytase. Vot see on monopoli moodi asi. Nii et see delfi on olemas ja ta ei kuulu ühelegi kohalikule, kes ajab seal oma korvpalliklubi või sadama veel millegi asja, see on, ma arvan, et see on Leedu ja Läti, demokraatiat ei ole päris oluline. Aga ikkagi, kui Eesti ajakirjandusmaastikust rääkida kuidas ikkagi õnnestus Tartu lehel Postimehel võidelda end nii olulisele positsioonile ja praeguses olukorras jätta Eesti Päevaleht siis enda selja taha, millega Ekspress Grupp. Pean mööda pani Tartu mehed on, on hea strateegiaid ja, ja tõepoolest ka ka Schibsted kes Eestist nüüd lahkus ja kogu Baltikumist lahkus möödunud aastal, et suur löök, et ega kui nad siin olid, et kuidas sa konkurenti ikka kiidad, et ma vist olin kiidusõnadega kitsi, aga tegelikult ma olen kogu aeg või meie üldse mina. Gunnar Kobin, Urmo Soonvald, kes on need Eesti Päevalehe ja, ja Tilsi viinud üles sinna, kus nad praegu on, et Eesti Päevaleht läbi Delfi on tegelikult siiski domineeriv leht, kui me vaatame nii, aga, aga see selleks. Postimees on suuruselt teine leht praegu õhtulehe järele, aga ikkagi ideoloogilises mõttes kõige mõjusam leht, et mis siin salata, et tehakse head tööd, aga see Schibsted peale seda ja väga heade investeeringute ja korraliku ideed tuua, tuua Postimees Tartust Tallinnasse deta lihtsalt nagu kuidagi nagu ära kadus või huvi kaotas balti turu vastu. Et aga ma võin selle selle üle rõõmustada teiselt poolt see on kõige nupukam, kõige digitaalse on kõige ette vaatavam pressifirma Läänemere ümber. Seda ma ütlen kindlalt, ma olen läbi käinud Sanoma inimestega, olen läbi käinud alma meediaga, kes hiljuti müüsid BNS-i siin Eestis olen käinud läbi Taani lehefirmadega, Schibsted on neist rahvusvahelisem suurem, kõige noorem, kõige kõige nupukam firma, see tema teistest ära läksid. Baltikumist ei ole hea märk meie turu kohta. Just millised muutused Postimehe tagasiost kadastiku poolt õigemini loomulikult kaasati teisi kompanjone, aga Postimehe tagasiost Eesti inimestele just teie jaoks ja Ekspress Grupi jaoks tõi. Eesti inimeste suhtes ei ole see muutus relvast ilmseks saanud, et kui, kui selleks mitte pidada siis nüüd läänemeelelahutuskaubamärgi hallo või või kuidas seda öelda, aga turule toomisele. Aga, aga Lätis küll nad on väga kõvad võitlejad, nad tegid hiljuti üsna sellise reipana, ostsid Lätis suure portaali ära soomlastelt, nimelt oma otsustas Baltikumist minema jalutada. Apollo nimel, see nüüd üritavad siis Läti portaalid omavahel liita, neile kuulub kaks portaali seal teeveeennetti Apollo ja saada suuremaks kui Delfi, et meil käib kogu aeg üks võitlus selle selle internetituru pärast ja see hoiab meil kuidagi ka süsi hõõguma seal. Et ma arvan, et ajalehtede asjus. Ma ei tea täpselt, kuidas nad majandavad, aga võib minna pealemaksmisega. Selles mõttes pealemaksmise ajal on sellised suure rahakotiga isikud nagu härra linnamäeväga teretulnud turule. Üks suur tegutseja Eesti ajakirjandusmaastikul on ju ka Eesti rahvusringhäälingu stuudios me praegu istume ja kasutaks võimaluse ära. Kuidas teie eraettevõtjana, meediaettevõtjana, rahvusringhäälingu ja seda nõukogu kaudu juhtivate poliitikute tegevusele meediamaastikul vaadata. Juhtimist on siin palju, võib-olla liigagi palju, nagu Marko Kaljuveeri juhtum hiljuti näitas, aga ma arvan, et rahvusringhääling oma oma tugevuses nimelt analüütilised saated, koolitussaated, looduskaitsekultuur on, et ta on hästi hea tasakaalustav jõud, et me näeme mõnda riiki, kus on rahvusringhääling, võtkem näiteks ka Lätit, kus siis kommertsmeelelahutusse võtab nyyd nii tuurid üles, et sa muud enam ei saa, nii nagu rahvameel ainult lõputult lõhutamist tahakski, siis tegelikult ei ole nii et ma arvan, et rahvusringhääling ajab õiget asja, tegi õigesti, et loobus selle raskesti köetava jahutatava klaasmaja ehitamisest, Tondile on, on väga hea, et seda ei olnud, ma arvan, et seda raha peaks panema rohkem väliskorrespondentide peale ja nii edasi. Aga miks rahvusring peaks meelelahutuse alal hakkama võistlema näiteks? Räägime või, või siis delfi publikuga selles ma ei saa aru, et võõrad kasutades aga saavad küll erategijad hakkama, et selle sellele toovad nagu riigiasutuse palgalised inimesed alati palju põhjuseid, eks inimene tahab ikka enda kõhu alla rohkem eelarvet kahmata, aga rahvusringhäälingul peaks olema ikkagi tõsised eesmärgid ja meelelahutus saavad, saavad teised. Aga ma pean varsti hakkama otsi kokku sõlmima ka mõned küsimused, siiski veel. Tean õigesti, te kannate neljandat põlve nime, Hans Luik. Ja see on õige ja minu poeg on ka Hans Luike ja nime poolest teda ära ei tunne. Ta paneb esimexats nii nagu iga Hansson noorpõlve satsi, aga mina olin oma vanemate jaoks aids. Kas viienda põlve Hans Luik võtab kunagi teie ajakirjandusimpeeriumi üle? Mul on vanemad lapsed meedias küll tütar tähendab Londonis ühes väga kiiresti arenevas internetimeediagrupis ja, ja poegats teeb sellist meediat nagu noortekontsertide diskod. Ma olen seisnud Telliskivi keskuses järjekorras 25 minutit, teise novembri vihma ajal oma poja diskol, et ma arvan, et seal meedias talitab, talitab hästi. Aga Ekspress Grupp on praegu avalik aktsiafirma niimoodi, et kes tahab üle võtta, võid teha börsil omad pakkumised. Praegu ma ei ole tundnud, et mõni mu laps tahaks istuda seal nõukogudes, kus kus isa oma oma juba hallinevat habet seal kõike. Vara ka muidugi mõelda selle peale, te olete alles 53, jah, see on õige. Me võiks rääkida teerullist, meie Eesti raadiomaastikul, kuku raadio ja Trio Grupi juures, maga aeg, paraku hakkab otsa saama. Kas kunagi on teilt memuaare ka oodata? Tegelikult, see on väga põnev. Kõik need 25 ja enam aastat. Eesti ajakirjandusmaastik. Küll ma olen rohkem mõelnud praegu, et ma tahaks ise ajakirjandust teha ja mitte ainult tahaks dissiis, te võite küsida, et miks sa ei tee seda just nimelt? KUKU raadiokuulajad kindlasti tahaksid uuesti näiteks keskpäeva tunnis hansalõike kuulda. Kuku raadios juhtus see, et Eestis tõesti mingil hetkel valitses selline stagna, et on võimatu 12 aastat ja enamuses järjest iseloomustada sedasama ühesugust Edgar Savisaart ühesuguses Reformierakonna hakkad endale nagu totter provintslik tunduma, seda ühelt poolt, aga teiselt poolt mul on tunne, et kui ma käin ajakirjanike koosolekutel, kas kus ma käin äärmiselt harva siis ma kuulen, et enamus mõnes toimetuses enamus uudiseid ajakirjanik koosolekule toob, millest tal on, ei tee midagi, kirjutada see või, või siis video teha või või pilt, reportaaž, need on netist, et inimesed ei saa omavahel kokku andmeallikaga vestelda, talle saadetakse Facebookis küsimused ja, ja seetõttu olema ise möödunud aastal võtnud ja teinud mõned intervjuud siin Valdis Dombrovskise, Riho Terras ega üritanud isegi vabariigi presidendilt intervjuud saada ja nii edasi, et see inimeste intervjueerimine on, on mulle selline hobi, et tahaks ikka teha ajakirjandusse, et kui need, need, need head ajad säilivad, et niisugune hea energia nagu meie juhtimises ja ajalehtede pea toimetamises praegu noored on tekitanud, siis mulle jääb endale aega ajakirjandust teha küll. Memuaare ei maksa oodata, peab leppima Peeter Raidla kirjutatud raamatuga. Mu isa kirjutas kolmes köites memuaarid, olles 86 aastane, et ma arvan, et las ma elan, veel kogun, kogun nagu käsn endasse infot, inimesi olukordasid. Andke lõpetuseks endise kultuuriajakirjaniku ja teatrikriitikuna kuulajale mõni kultuurisoovitus. Väga tugev praegu Eesti Tantsuteater, et see augustitantsu festival näitas ja ka muidu, et Tantsuteater on selline, kus inimesed abstraktses vormis siiski kehastavad seda, seda tänapäeva inimeste hingepüüdlusi, inimestevahelisi suhteid, ka sealseid pimedaid alleesid. Tantsuteater on Eestis aga heas soovitud. Me kuulame lõpuvendade Urbide lugu, millele nimeks uluvad õhtud Hans H Luige valikul. See on Artur Alliksaar, et tekstile kirjutatud pala. Miks see lugu? See lugu räägib sellest, mis on tegelikult ka Eesti Ekspressi loosung, see on sõltumatus, võta oma tee. Ja siis sa oled võlgu ainult sellele, kes rõõmu lõi ja kannatuse tegi, et käia oma teed. Ära lase teistel seda väga palju määrata, ei ole selles, mis sa teed. Kindel aitäh. Hansalõik tulemast stuudiosse, Eesti Ekspress saab 25 aastaseks. Tulemus on juubelinumber. Küsitlejaks oli Arp Müller. Hetkeks üle rõdurinnatisel. On õhtumaastik lahti. Veel kesta kaugust, pelgulli. Voogab avarustes korra. Keskpäeva oli tervik lehmatise. Solloleegindele mõiste vokk. Nüüd pimedas all tähesenteerimise. Siin riivav hämmastuse küll, mis. Mis tarvis, teevad antilentodele? Kust alguse saab hinge? Miks mõni möödu? Tiina? Selgemini kulgeb paistul laevusele. Neist suudab kaugemale jõuda. Gildi kokkusena. Siili räägi. Kõigi elumissa jäi. Ta magusust ja külla see alus. Et sinu, see on rättused. Kus ükski Räägi kõigi elu, mis ei hävi. Ta usust ja ja noh, see, Et sinu õde hääletusele Ja sinu laoveevoolu kellelegi sa seal.