Tere õhtust, kell on saanud kuus ja võtame kokku teisipäeva, 23. septembri olulisemad uudised. Mina olen Mari Rebane. Aasta riigieelarve märksõna on kindlustunne, seda nii julgeoleku kui ka sotsiaalvaldkonnas, ütleb peaminister Taavi Rõivas. Opositsioonil arvates on aga tegemist valimiste-eelse eelarvega, kus valdav põhimõte, et kõigile natuke Eesti pank tõstis selle aasta majanduskasvu 2,1 protsendini. Tulevaks aastaks prognoositav kahe koma viieprotsendiline kasv tuleb aga juunis prognoositust pisut aeglasem. Tööpuudus püsib, samas kasvab tööjõupuudust. Peaminister Taavi Rõivas Ühes siseminister Hanno Pevkuriga kiirvisiidi Eesti idapiirile nähtu kinnitas peaministrile, et piira vaja pilt lisainvesteeringuid. Ta toob Eestisse kõrge valmisolekuga üksused. Eesti on valmis olemasolevate sõjaväelinnakute baasil välja ehitama neile vajaliku taristu ja looma võimalused mandrile. Saartevahelise parvlaevaliikluse korraldamise hange ebaõnnestus, sest ainukesena hankel osalenud Väinamere Liinide pakkumus ei vastanud tingimustele. Eesti Kunstimuuseum uuel hooajal üha rohkem rõhku meie kunstiajaloo käsitlemisele rahvusvahelisemaks plaanis. See kajastub ka näituse programmis. Eesti korvpalli meistrivõistlustel tänavugi favoriitide eks mullused finalistid BC Kalev Cramo ja Tartu Ülikool rock. Vot on võrreldes möödunud hooajaga tuumiku säilitanud, siis Kalevil on koosseisus koguni seitse uut mängijat. Ilm püsib jahe, tuuline ja kohati vihmane. Õhutemperatuur on öösel miinus üks kuni pluss kaheksa, homme päeval üheksa kuni 13 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Valitsus leppis tänasel kabineti nõupidamisel lõplikult kokku tuleva aasta eelarves. Reene Leas käis valitsuse pressikonverentsil. Peaministri Taavi Rõivase sõnul on järgmise aasta eelarve märksõna kindlustunne, seda nii sotsiaalvaldkonnas kui julgeolekus. Rõivase sõnul lepiti esimese asjana kokku see, et lisaks kahele protsendile SKT-st lisandub kaitsekulutustele ka vastuvõtva riigi kulutuste tasumine. Kaitsekulud on meil 2,05 protsenti täiesti ja see annab meile võimalusi väga paljudeks tegevusteks kaitse valdkonnast, lisaks loomulikult liitlaste kohalolekule. Järgmisel aastal on meil märg kinnisvarainvesteeringud ette nähtud piiri tugevdamiseks sealhulgas nii piiri väljaehitamiseks kui ka erinevate kordonite investeeringuteks. Kõige suurema osa eelarvest moodustavad sotsiaalvaldkonna väljaminekud. Taavi Rõivas. Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti mis tähendab, et keskmine vanaduspension tõuseb 353-lt eurolt 374 euroni. Keskmine pension on jätkuvalt tulumaksuvaba. Lisaks pensionitele tõusevad lastetoetused ja tasuta koolitoitu hakkab saama ka gümnaasiumiaste. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitab, et katteallikad on kuludele olemas, kuid isiklikult oleks ta pooldanud sotsiaaltoetuste ja mitte nii järsku tõusu. Sellised kompromissid on sõlmitud ja katteallikad on neil olemas. Kõige tähtsam on, et eelarve struktuurne ülejääk tõestab, et me ei ela üle jõu. Kas need olid kõik õiged valikud, mitte minu maitse järgi. Aga ma ei saa ka kuidagi ette heita, et me oleksime neid teinud üle, nõudis pingutust, nõudis maksude kogumist mujalt. Opositsioon ootab eelarvejõudmist Riigikokku, et dokumendiga siis põhjalikult tutvuda. Senise info põhjal nõustus oma arvamuse välja ütlema Sven Sester Isamaa ja Res Publica Liidust, kelle hinnangul on tegemist valimiste-eelse eelarvega. Põhimõte kõigile natuke. Kui kaitsekulutuste summa kiidab Sester heaks, siis tulumaksuvaba miinimumi tõstmise seab kahtluse alla. Minu jaoks on küsimus, et kas meede, tõstes 10 eurot kõigile tulumaksuvaba miinimumi mis annab igale ühele kaks eurot kätte, kas see meede tegelikult on efektiivne ja töötab või me peaksime hoopis selle summa suunama madalapalgalistele, mis annaks tunduvalt suurema võimenduse tunduvalt suurema efektiivsuse just selles sektoris, kes kõige rohkem vajab? Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kadri Simson näeb samuti eelarves valimisteks valmistumist. Üldmulje on see, et valitsus valmistub valimisteks, ma arvan, et seal on mitmed otsused, mis ei ole õiglased. No näiteks üks on maksu alandamine ühe protsendi võrra, mis jätab väga palju rohkem raha kätte. Kõrgepalgalistele ei ole väga väga abiks väikese sissetulekuga inimestele. Teine see on kindlasti see, mis lööb omavalitsusi, et kohalike teede rahastuse vähendamine eelarve tasakaalu nimel ei ole õiglane. Ja kindlasti kolmas küsimus on see, et tänase sanktsioonide taustal on Eesti põllumehed võrreldes naaberriigi põllumeestega väga palju halvemas olukorras. Eesti riik ei panusta Euroopa Liidu toetustele omapoolselt. Eesti riik kulutab lähiajal vähemalt 900000 eurot idapiiri väljaehitamiseks, kuigi peaminister Taavi Rõivas arvates oleks piiri parem välja ehitada, kui Venemaaga oleks uus piirileping, tuleb peaministri sõnul seda praegustes alustada alustada ühepoolselt. Mirko ojakivi lugu. Kui valitsuses oli Tallinnas uue aasta riigieelarve eelnõuga ühele poole saanud, tormas peaminister ühes siseministriga Võru ja Põlvamaale, et vaadata, milline on tegelik olukord Eesti idapiiril. Nähtust räägib peaminister Taavi Rõivas. Eesti piir on väga hästi valvatud, küll aga vajaks investeeringuid, et piirivalvuritel oleks võimalik oma tööd veel paremini teha. Me oleme kukleid pinud, et kogu idapiiri ulatuses me rajame vähemalt 10 meetri laiuse piiritsooni, mis on väga korrektselt maha märgitud, mis on tähistatud ja millel on väga tipptasemel tehniline võimekus. Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on valitsus eraldanud või eraldamas piiritöödeks ligi 900000 eurot, mille eest peaks saama paika uued jälgimisseadmed ja võsast peaks puhastatud saama piiri siht. Samas on nii peaminister kui ka siseminister ühel seisukohal selles, et töödega ei saa viivitada seni, kuni Venemaa ratifitseerib piirilepingu. Taavi Rõivas. Piiri on võimalik maha märkida ja tipptasemel tehnoloogiaga valvata ka siis, kui piirilepingu ratifitseerima, matta. Siseminister Hanno Pevkur andis täna Piusa piirivalvekordonis üle ka uued ametirelvad piirivalvuritele vanu Makarov, vaid asendavad nüüd uued Valterid. Hanno Pevkur. Et ma selle esimese relva selles mõttes sümboolse relva annaks üle Piusa kordoni pealikule härra hinnale. Et uued Walteri relvad ja need peavad olema kõikidel piirivalvuritel varustuses pluss muu kõik, mis, mis siin igapäevaselt ei paista, ütleme see töö osa ja see aga, aga kõik, mis puudutab kuuliveste talvevarustust, vihmavarustust kõik, seega meestel olema uus, nii et et meie poolt on need otsused tehtud. Lõuna politseiprefekt Tarmo kohv ütles, et praegune piiriolukord teeb talle muret ammu ning lisaks varustusele ja piirisihi mahamärkimisele tuleb senisest enam panustada inimestesse. Tarmo kohv. Ega ma ei ole rahul ja ma olen seda ka varem välja öelnud, et tegelikult meie probleem on see, et meie ajutine kontrolljoon on välja ehitamata ehk et tegelikult seda nii-öelda sellises metsikus looduses valvata on suhteliselt keeruline ja tänaste otsuste valguses loomulikult olema väga rahule. Kui nüüd tõesti need tööd hakkavad ja valitsus raha eraldab kõikideks tegevusteks, olgu see siis nii-öelda selle piirisihi rajamiseks ja, ja lõpetades siis ka tehniliste valveseadmetega siis ma arvan väga-väga suure sammu edasi. Aga ei maksa unustada seda, et piiri valvavad tegelikult ikkagi piirivalvurid ja need tehnilised vahendid on nende abivahendid. Mirko ojakivi, Võõmorski küla, Põlvama. Eestis viibib NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja asetäitja kindral Jean räätso. Erinevate kohtumiste peamised teemad olid NATO kiirreageerimisjõudude reageerimiskiirus ja kuidas kohendada nende koosseisu praegustele reaalsetele ohtudele. Raadio astus hetkeks ajakirjanik ette. Margitta otsmaa jätkab. NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja asetäitja kindral söör. Rantšo andis kindlust, et NATO tippkohtumisel Walesis tehtud poliitilised otsused viiakse ellu kohe. Esiteks peame üleval hoidma kindlustunnet allianss, sina seisad nagu kaljukollektiivkaitse põhimõtete eest, mis on kirjas Washingtoni leppe artiklis viis, ütles Bradshaw täna ajakirjanikele. Siin Eestis on tema sõnul eelkõige vaja kindlustada kohalolek ja võimekus. Võib-olla sees nüüd ja kohe, arvestades meie praegust võimekust, on mõned nõudmised infrastruktuurile juhtimiskontrollile abi tegevustele, kuid kõike seda on võimalik korraldada kohalikul tasandil ja teie vahenditega, vähemalt selline on meie plaan mõneks järgmiseks aastaks. Luuakse väga kõrge valmisolekuga üksused, enamik neist paigutatakse ümber mujalt ja nagu ma ütlesin, on selleks vaja vahendeid. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras kinnitas, et kogu operatsioonideks läbiviidava ja vägede saabumiseks vajalik taristu tuleb. Me oleme ka enam-vähem kindlalt jõudnud järeldusele, et me kasutame täna olemasolevaid eesti sõjalisi installatsioone Tapa, Paldiski, Võru, kus meil praegu juba väed sees on, et me ei hakka kindlasti looma uusi kasarmuid mujale, aga raames oleme valmis päris palju juurde lisama, ehitama, kohendama, eriti tähtis kindlasti liitlastele on ka meie Tapa polügoni väljaehitus, et sellest saaks läbi viia ka suuremamõõtmelisi õppusi, kui me täna täna selleks valmis oleme, mis nõuab ka teatud toetust Eesti teistelt riiklikelt organisatsioonina. Eetri sho jättis ütlemata kindla numbri, kui suur või suured üksused Eestisse tuuakse, kuid rõhutas, et need on väga kõrge ja samas erineva valmisolekuga. See peab olema selge, et igasugune üksuste koondumine rahvuslikule territooriumile annab võimalikule agressorile signaali, et tegu on kogu alliansiga. Praegune heidutus on keskendunud õppustele teie piirkonnas ja veel kord. Riho Terras. Ja õppuse siili raames tuleb ka stervast sõjaline exessaaess, mis oli meil eelmine aasta, seda sellest me rääkisime kindraliga ja me tegelikult staabid on selle nimel juba töötanud ja aga teised üksused, kes nüüd siin Eestis paiknevad omavalitsused on paiknema võtavad osa ka meie rahvuslikest õppustest, nii palju kui see meie võimuses on. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustab mandri ja saarte vahelise parvlaevaliiklusoperaatori leidmiseks otse läbirääkimisi võimalike vedajatega. Ivar Soopan LUGU. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas täna, et Rohuküla-Heltermaa ja Kuivastu-Virtsu parvlaevaliinidele operaatori leidmiseks korraldatud hankes ei vastanud Väinamere Liinide pakkumus tingimustele. Ministeeriumi lennundus ja merendusosakonna juhataja Jaak Aabeli sõnul ei saa täpsustada, mis täpselt Väinamere Liinide puhul tingimustele ei vastanud. Pakkumuse mittekvalifitseerimise põhjuste hulgas võib olla ka ettevõtja ärisaladusi, seetõttu ei saa me ka avaldada, mis need põhjused täpselt on. Kaaberi sõnul alustatakse otse läbirääkimisi kahe ettevõted. Aga eelkõige alustame läbirääkimisi osaühinguga Väinamere liinid ja Tallinna Sadama tütarettevõttega Osaühing TS laevad. Kaabel märkis, et uues hankemenetluses on senised tingimused oluliselt muutmata. Riigi ootus on neli reisiparvlaeva esimeseks oktoobriks 2016, et oleksid liinil kuni 10 aastat oleks opereerimise periood ning riigil oleks võimalus reisiparvlaevad soovi korral välja osta selle perioodi jooksul. Väinamere Liinide juhtkonnaga täna raadiouudistel vestelda ei õnnestunud, kuid ettevõte on varem teatanud, et on valmis ja huvitatud ka pärast 2000 kuueteistkümnendat aastat pakkuma parvlaevateenust. Tallinna Sadama juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul tegutseb ettevõte juba aktiivselt, et Leida Väinamerele parvlaevade ehitaja Ain Kaljurand Meie oma samm juba astume nii-öelda sellest hetkest peale, kui meil meie enda hange nurjus, sest me peame otsele otsekõnelusi potentsiaalsete laevaehitajatega ja meil on väga konkreetne ülesanne nõukogu poolt 30.-ks septembriks viie nõukogus nende läbirääkimiste tulemused, laevaehitajad on maailmas tuntud tegijad või ma ei tahaks väga konkreetselt, et neid nimetada, küll võin öelda, et geograafiliselt on tegemist, et väga laialt Skandinaaviast kuni Musta mere äärsete riikideni välja need laevaehitajad on võimelised valmis ehitama laevad 2016. aasta oktoobrit ja noh, täna peab tunnistama, üks laevaehitaja seda ei ole, aga küll me näeme, et kahelt erinevalt laevaehitajalt kas siis kolm pluss üks või kaks pluss kaks varianti on, on igal juhul võimalik 2016. oktoobriks need laevad Eesti vetesse saada. Milline on võimalus, et ostate laeva, toppis mõned praegused omanikud, me oleme selleks avatud, kui konkreetsed pakkumised tulevad, millal te saate kokku ministeeriumi esindajatega, millal hakkavad otseläbirääkimised? No me kõigepealt Tamme ülevat saadud pakkumistest oma nõukogule ja ma loodan juba peale nõukogu koosolekut. Me oleme koheselt valmis ka majandusministeerium ikka tegema neile oma pakkumist ja asuma läbirääkimistesse. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus ja merendusosakonna juhataja Jaak Kaabel No ütleme, need läbirääkimised kestavad ligikaudu kaks kuud siin, et me loodame igal juhul selle aja jooksul tulemust saada ja maid võtakski siin asjadest esialgu ette. Eesti pank tõstis selle aasta majanduskasvu prognoosi ja langetas järgmise aasta oma Margitta otsmaa selgitab. Statistikaamet avaldas kaheksandal septembril revideeritud rahvamajanduse arvepidamise andmed. Arusaam, kuidas majandus eelmisel aastal ja aasta esimeses pooles täpselt arenes, on märkimisväärselt muutunud. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik selgitab erinevusi. Kui varasemalt me arvasime, et käesoleva aasta majanduskasv jääb alla ühe protsendi, siis nüüd me näeme, et see tuleb isegi mõnevõrra üle kahe protsendi kasvab majandus. Teisalt tänu sellele, et käesoleva aasta kasv tuleb kiirem, siis selle võrra jääb ka järgmise aastakassale aeglasemaks. Et kui varasemalt arvasime, et järgmise aasta kasvuks kolm, pool protsenti, siis ta jääb kuskil kahe poole protsendi kanti. Millised on siis Eesti majanduse peamised väljakutsed? Üks väljakutse on see, et kuidas väga kiiresti kasvanud palgad, meile tootlikkus ei ole niivõrd paljugi kasvanud, et kuidas see ebakõla laheneb. Praegu tundub niimoodi, et need palgakasv on hakanud aeglustuma, prognoosime, et võib-olla siis mõnevõrra aeglasem palgakasv jätkub tootlikkus selle võrra natukene kiiremini hakanud kasvama, et siis need kaks näitlejad suudavad jälle kooskõla minna, aga loomulikult see Leedus olid tõesti tootlikkus, jätkab kasvamist sinna, kindlasti on oluline panustada ettevõtetel inimestel läbi ümberõpe ja nii edasi, et see on kindlasti üks teema teema, mis kindlasti ma arvan, Eesti majandusele on oluline, on see, et tööealine elanikkond lähiaastatel ka päris kiiresti märkimisväärselt hakkab kahanema ja see omakorda kindlasti seab ettevõtjad sellisesse olukorda, kus neil lihtsalt uusi töötajaid leida on märksa märksa keerulisem ja, ja kõik investeeringud, kõik äriplaanid peavad sellega arvestama. See tähendab, et probleem on ka struktuurne tööpuudus ehk töölesoovijate kvalifikatsioon ei klapi vabade ametikohtadega. Täiendav takistus on meid ümbritsev geopoliitiline olukord, ütles Ülo Kaasik. Kui me oleme analüüsinud Neid Venemaa sanktsioonide mõjusid siis meie hinnangul need mõju kokkuvõttes vähemalt siis teada seni on, millised sanktsioonid on kehtestatud siis jah, omab mõju Eesti majandusele, seal on loomulikult negatiivne mõju. Suurusjärk siiski jääb mitte väga suureks sil 0,2 0,3 protsenti SKP-st, on need mõjuhinnangud praegu meil ja kogu see Ukraina Venemaa kriisi mõju Euroopa majandusele tegelikult on olnud üsna tagasihoidlik. Selle aasta inflatsioon on nullilähedane tänu energia odavale hinnale edasi aga inflatsioon kiireneb, sest odav energia lõpeb ja importtoodete hinnad kasvavad. Mõnda aega on veel madalad toiduainete hinnad. Kui aasta majandus kasvab veidi aeglasemalt, aga siiski ehk 2,5 protsenti siis 2016.-ks aastaks on Eestile jõukohane 3,6 protsendiline majanduskasv, ütleb Eesti pank. Eesti Kunstimuuseum, mis koosneb kumust Kadrioru kunstimuuseumist, Mikkeli muuseumist, Adamson Eriku muuseumist, Niguliste muuseum-kontserdisaalist, andis aimu, millele sel hooajal võiks tähelepanu pöörata. Riina Eentalu käis kuulamas. Küllap kõigest omal ajal, kuid kunstimuuseumi peadirektoril Sirje Helmel palusin tuua välja hooaja olulisemad põhimõtted. Kõigepealt on kogu põnevas näituste pildis üks näitus nimetatud aasta näituseks ja see on kumus Düsseldorfi koolkonna näitus järgmisel suvel. Miks on see aastanäitus? Me paneme üha rohkem ja rohkem rõhku sellele, et vaadata Kunstiargu laiemas plaanis, siis me peame ka oma haarde tegema võimalikult laialt. Nemad rõhutan, Düsseldorfi koolkonna näitus, kus tõepoolest Eestist pärit kunstnikud osutusid Düsseldorfi professoritena selle võrra olulisteks terve koolkond joondus realismi mõiste väljatöötamisel, nende järgi. Ja teine põnev näitus selles kontekstis on ilma klienti näitus kevadel. Ta on ka äärmiselt kunstiajalooliselt kunsti filosoofiliselt huvitav seal hõlmav klint, kelle aastakümneid testamendi järgselt kinni olnud tööd ja kui nad siis avati, siis selgus, et nende tööde põhjal on võimalik täiesti uus diskursus luua avangardkunsti tekkimisel 20 sajandi algul. Ka arvestab Eesti Kunstimuuseum vaataja muutunud soovidega. Vaataja tuleb muuseumi saama võimalikult laiemat elamust. Mitte ainult nii-öelda pildi vaatamise Kessed tahab ka teisi meeli sinna kaasata aseme sel aastal eriti pöörame tähelepanu just selle muusikalise pooleli, mida on seostatud kunsti, selle ajastuga, kunstikultuuriga. Kuid kõik muuseumid peavad väga oluliseks haridustööd ning nii on jõutud programmideni, mis on ka riiklikus õppekavas sees. Nagu ütles Niguliste muuseumi juhataja Tarmo saared, on nende Rode altar ja Notke surmatants ammendamatud allikad. Sellesama Roode altari restaureerimisprotsess, millega kaasnevad siis kõikvõimalikud uuringud, on olnud niivõrd oluline, et me tegeleme sellega mitu järgnevat taastat sedasama uuringute baasil, mis on siis teostatud keemikute ja heade kolleegide partnerite poolt pildindus spetsialistide poolt on siis olnud see võimalus seda esitada ka õpilastele ja kasutada puhtalt praktilise õppeülesannetena näiteks keemiatundides selliseid ülesanne, mis on täiesti riiklikus õppekavas kenasti olemas, et, et noored inimesed, kes koolis õpivad, leiavad läbi selle tee kindlasti ka vaatame neid väärtusi, milles, mis, Siis on see kõik tähendab ka teadustööd ja siit tuleb peadirektori üks suuremaid muresid. Sirje Helme. Eesti teadusfond ei toeta enam nii-öelda teadustööd muuseumites, nii et see on nagu äärmiselt kahetsusväärne. Ma loodan südamest, et seda ühel päeval vaadatakse ümber. Ilmast räägib nüüd Ülle Jõemaa, tere õhtust. Tere õhtust kõleda ja tuulise sügise ilma toonud madalrõhkkond möödust päeval Eesti idapiiri tagant põhja poole. Tsükloni tagalast tõid tugevad põhjatuuled siia külma õhku, mitmel pool tuli vihma ja sooja oli päeval vaid neli kuni üheksa kraadi. Ööl vastu homset kaugeneb madalrõhkkond Karjala kohal põhja suunas. Eestis pilvisus hõreneb ja saju võimalus väheneb. Puhub loode ja läänetuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul öö hakul puhanguti 16 kuni 18 meetrit sekundis. Homme hommikuks tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus ühest kuni pluss kahest kraadist sisemaal pluss nelja kuni pluss viie kraadini, rannikul, rannikul võib-olla kohati kuni kaheksa kraadi sooja on. Homme päeval on Eesti kohal lühiajaliselt kõrgrõhuhari ning sadu tees on pikemad vahed ja tuulgi nõrgeneb. Prognoosi kohaselt on meil homme ennelõunal vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta ilm. Õhtupoolikul pilvisus tiheneb ja Lääne-Eesti saartele jõuab uus sajuala. Läänekaare tuul nõrgeneb kolme kuni kaheksa, rannikul kuni 11 meetrini sekundis. Õhtul pöördub tuul lõunasse ja tugevneb uuesti saartel ja läänerannikul üheksa kuni 14 puhanguti 18 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on üheksa kuni 13 kraadi. Tänased spordiuudised võtab kokku Joosep Susi Eesti korvpalli meistrivõistlused algavad neljandal oktoobril, avamängus kohtuvad mullused finalistid BC Kalev Cramo ja Tartu Ülikool rock. Kalevil on uueks hooajaks koguni seitse uut mängijat, Tartul vaid kaks keskmängija Karoli Spedrukoonis ja mängujuht Tanel Sokk. Tartu peatreener Gert Kullamäe iseloomustab uute mängijate meeskonda sulandumist. Petrokaanis on niisugune suur ja tugev mees, et 212 sentimeetrit ja 115 kilo suur kolli öelda ja püüame nüüd teda sobitada siia meeskonda igapäevaselt tema harjuks meiega näiteks temaga ja Tanel sakat, Tanel Sakust. Kahju on, et ta nüüd kõik need kontrollmängude vahele see on jätnud ja suure tõenäosusega jätab ka selle nädalavahetuse mängud vahele, et tema pluss on see, et ta on enamus Eesti mängida, eks ole, teab, et on siin koondises mänginud või noorteklassis või kus iganes, nii et ma usun, et, et kui ta terveks saab, siis tema sulandumine vast nii raske ei ole. Aga ikkagi on kahju, et ta ei ole neid mängida mänginud eriti just silmas pidades. Siin Augustas Peciukevicius aga koostööd, et tahaks näha, kuidas nad sinna koos väljakule sobivad. Ülejäänud mehed on kõik on, on teada-tuntud ja hea meel, et tuumik säilib. Üle mitme aasta teeb meistriliigas kaasa Audentese noortemängijatest moodustatud klubi, mis mängib kaasa kaks ringi. Peatreener Indrek Visnapuutulemustega seotud eesmärke võistkonnale ei sea. Ma arvan jah, et võistkondlik selliseid eesmärke seada on, seal on suhteliselt keeruline, et me ikkagi astume suhteliselt tundmatus kohas vette. Ma arvan, et ikkagi personaalselt ja individuaalselt tuleb vaadata mängijate arengut, noh, mida me ka igapäevaselt Audenteses nii-öelda oma oma ülestööülesannete teeme, kui keegi nii-öelda selge selgelt kerkib esile ja suudab endast rääkima panna, ma arvan, et see oleks igatepidi positiivne. Hispaanias toimuvatel maanteeratturite maailmameistrivõistlustel sai Ekke-Kaur Vosmon meesjuunioride eraldistardist sõidus 50. koha. Võitis sakslane Lennart känna. Homme on kavas meeste temposõit, kus stardis on Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Tšehhi olümpiakomitee vabastas Tinkov Saxo profiratturi Roman croisi keri kõigist dopingusüüdistustest. Rahvusvaheline alaliit oli varem määranud croisi kerile ajutise võistluskeelu, kuna tema vere näitudest avastati kõrvalekaldeid. Nädalavahetusel toimunud Tartu rattamaratonil osales ametlikult koos lasteüritused ühistreeningu ja pühapäevaste põhisõitudega rekordiliselt 8400 rattasõpra. Portugali jalgpallikoondist hakkab juhendama 59 aastane portugallane Fernando Santos, kes viimased neli aastat oli Kreeka koondise peatreener. Santos võtab tüüri üle Paulu Pentult, kes ei suutnud koondist aidata maailmameistrivõistluste finaalturniiril alagrupifaasist edasi. Ja saigi uudistesaade läbi. Kuulsite Päevakaja number 19504. Mina olen toimetaja Mari Rebane ja soovin rahulikku esimest sügisõhtut.