Kaupa Vilnius siin Vilnius Nõukogude Leedu ilus ajalooline pealinn, mille asutas korv iidsetel aegadel leedu rahvakangelane, legendaarne vürst Gediminase Nendel päevadel, millistest järgnevalt jutustame, oli Vilnius kõigi leedulaste erilise tähelepanu tsentris. Siin toimusid ju peamised sündmused, üritused ja pidustused, millega Leedu töökas ja andekas rahvas tähistas oma kalli Nõukogude vabariigi kahekümnendat aastapäeva. Ja nii nagu meil ning Läti NSV-s oli ka siin pidustuste haripunktiks üldlaulupidu Laulupeolised, lauljad ja rahvatantsijad, rahvapilli ning puhkpillimehed. Kokku 35000 rahvariietes isetegevuslast saabus Vilniusse juba seitsmeteistkümnendaks juuliks, et siin terve nädala jooksul ühiselt harjutada suureks esinemiseks valmistuda. Võib kergesti ette kujutada, kuidas selline hulk isetegevuslasi deklareeris Nõukogude Leedu pealinna otsekohe iseenesest pidulikuks. Vilniuse elanikel lõbuga võrreldes oli see ju tervelt kümnendik. Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja teistes välisriikides elunevad leedulased, kes sõitsid sünnimaale külla Leedu NSV 20.-ks aastapäevaks. Tegid suured silmad, nähes selliseid kunstilisi jõude rahva hulgast. Ja kui neile seletati, et see 35000 laulupeoliste on ainult väljavalitud kaheksandik kõigist, kes tegelevad isetegevusega ja teised pidid esinemisest eemale jääma vaid seetõttu, et ka uus avar laululava ja tantsude väljak ei mahutaks rohkem esinejaid, kasvas nende imestus veelgi. Nähtavasti ei olnud nad kunagi mõelnud sellele, kuivõrd suur, võib-olla leedu rahvalaulu armastus ning kui tugevad kuulugele sajandite sügavusse ulatuvad võivad olla selle armastuse juured. Nähtavasti mõelnud nad kunagi isegi sellele, miks on Leedus väga palju selliseid iidseid linna ja kohanimesid nagu taina veile. Taina viiskei, taina jäle, ei tainei tainava. Aga taina on ju leedu keeles laul. Ja siin ta sammub tainava rahvas oma nõukogude vabariigi pealinna Vilniuse tänavail ringi pargi lauluväljakule, suurele laulupeole. Selle kandi rahvariietes domineerib kollane ja pruun toon. Liiva ja mändide värv. Tainava maastik on ilus. Mäe kuplid vahelduvad orgudega männimetsatukale pinna sõnaga liivane väheviljakas ja siinsed põlluharijad näevad rohkem vaeva kui mujal meedias. Kus siis asub tainava? Üldse jaguneb leedu maa iidsetest aegadest alates neljaks mõtteliseks osaks austaitia varasemaid diasuvalkija ning tainale. Selliseks jaotuseks loovad aluse Leedu jõed. Neeman neeris ja Nevesis. Leedu kõige suurem jõgi, teemant voolab algul enam-vähem lõunast põhja, Kaunase lähistel, pöördub aga peaaegu täisnurkselt läände ja suubub merre. Neeris voolab idast läände, Kaunase juures neemalisse. Samas suubub neemanisse ka põhjast lõunasse voolav Nevesis. Seda kagu Leedut, mis jääb neemanyyaneerise vahele, nimetataksegi tainaks lauludes. Palju on selle nurga rahvas ajaloo jooksul kannatanud võõraste sissetungijate eriti Poolas lähtistide läbi ning kõige rohkem vaevelnud võõraste üle võimu jäike all. Suur osa sellest maanurgast koos pealinna Vilniuse ka oli ka enne teist maailmasõda Leedust eraldatud-Poola piiriga. Kõige selle tõttu on siinkandis palju rahvalaule ning enamus neist on kurvatoonilise raskuste ja hädade üle kaebavad või ülekohut seilavad. Ükski võõra sõnastaja ei ole siit lahkunud veriseid jälgi kurbi mälestusi maha jätmata. Kui lüüa lahti Leedu NSV noore andeka luuletaja Justiinas Martin käävitsuse poeem Veria tuhk siis jutustavad selle raamatu värsiread meile ühe tainava küla pirtsupise tragöödiast. Fašistlikud sõdurid ajasid terve selle küla elanikud, mehed ja naised, lapsed ja raugad 120 süütut inimest ühte küüni ning põletasid elusalt ära. Maatasa põletati see järgiga terve pirtsukese küla. Tainava laulu maa muutus võitlus. Tema üks. Suure isamaasõja-aastail oli Leedu partisaniliikumine kõige elavam just siin. See järgi sündisid aga uued laulud Nende hulgas ska poeem, Veria tuhk. Kui mälestussammas kirjanduses Spirtshüpise veretöö kangelaslikele ohvritele. Graniidist mälestussammas avati neile uuesti üles ehitatud pirtsukese külas. Aga ainult paar tundi enne seda, kui laulupeo rongkäik siin Vilniuses Lenini Gediminase ja Tšernjahovski väljakult ringi pargi suunas liikuma hakkas. Nõukogude võimu õnnelikku ülesehituste viljastavad aastad on kuivatanud taina Valaste pisarad silunud murekortsud nägudelt ja siin ta sammub tainava noorus, rõõmus pidutujus laulma rõõmsaid laule kallile 20 aastasele Nõukogude Leedule. Kolonn kolonni järgi möödub meist laulupeolisi, iga rajoon oma embleemi, oma lippudega, sirged read, ühtne samm. Tihedalt on ka orkestreid. Vaevalt jõuab üks oma marsi lõpetada, kui järgmine seda uut lugu. Ja rahvariiete kirevus tohutult tohutult ilus. Enamuselt kooride liikmeist on sellele lisaks aga veel ka lillekimbud käel. Lauluväljak vindio pargis. Laululava on samasugune nagu Tallinnas ehitatud kui sõpruse sümbol Eesti NSV Arhitektide projekti järgi. Kümnete tuhandete lauljate kohal kõrgub võimas akustiline kaar. Lava ees aga suures staadioni mõõtmetega roheline väljak, tantsude väljak ning selle ümber alles pinkide read peokülalistele publikule. Lauluväljakut ümbritsevad igast küljest kõrged tugeva oksalised pargi männid ja tublisti nooremad pärnad. Ilm on selge, päikesepaisteline. Vihmaga Ta ei ole. Ning suur lauluväljak on inimestest tulvil. Isegi väljakutagune Nõlvak üle, mille kulgeb asfalteeritud tee linna kehab inimmurrust polgule Leedus enne olnud nii suurejoonelist, nii massilise osavõtjat arvuga laulupidu kui seekord. Laululava vastas. Esimestel pingiridadel on istet võtnud Leedu kommunistliku partei keskkomitee esimene sekretär Antonio znetskus. Leedu NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees, justas paljaskis Ministrite nõukogu esimees, moteius suma auskas. Teised partei keskkomitee valitsuse liikmed, külalisdelegatsioonid kõigist vennasvabariikidest, Poola rahvademokraatliku vabariigi delegatsioon ja külalised välisleedulased. Kogu lauluväljak on ümbritsetud kõrgetesse lipu massidesse heisatud kõigi nõukogude vabariikide lippudega. Laululava ees on üles rivistunud kõik leedu laulupeo üldjuhid, nende taga k Torre pik lipukandjate rivi kõigi nende lippudega, mis enne kaunistasid laulupeoliste rongkäiku. Puudub mõni minut kella 18-st Võimsa laululava lõunapoolsesse kolme lipuvardaga torni on ilmunud neli ja põhjapoolsele kalevile 20 rahvariietes noormeest kahe ja poole meetri pikkused, Riniitaselt käes, Trinitas. See on leedulaste ajalooline rahvuslik fanfaari. Tunduvalt pikem ja saledam kui meie karjapasun. Ning umbes sellise laieneva otsaga, nagu oli kunagi musketi rauavad. Laulupeo trimitase puhujateks on Leedu silmapaistvamad noored töö, eesrindlased ning aktiivsed isetegevuslased. Noorkonstruktor Alfonso skas lauskas Vilniuse tehasest puntukas tehase kommunaar ras ühe kommunistliku töö brigaadi brigadir Luksepp Roomas, labiinas elektrik Vilmantas, Jegi Miinas ja treial laadas miljevitsus. Jad Rimiitlased hüüavad, kuulutades suure peo Leedu NSV 20.-le päevale pühendatud laulupeo algus. Kõnetooli tõuseb vabariikliku üldlaulupeo organiseerimise komitee esimees seltsimees Preiksas. Kallid seltsimehed, meie lugupeetud külalised, lubage mul leedu kommunistid ka partei keskkomitee ja Nõukogude Leedu valitsuse nimel teid palavalt tervitada, leedus Nõukogude võimu väljakuulutamise 20. aastapäeval 20 aastat tagasi, 1940. aasta 21. juulil täites leedu töötajate tahet, kuulutas rahvaseim Leedu Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. Sellega lõppes täieliku võiduga Leedu töötava rahva aastatepikkune võitluskapitalistide ja mõisnike fašistliku diktatuuri vastu. Nii alustab oma laulupeokõnet seltsimees Preiksas. Edasi räägib ta, et tagasi vaadates teele, mille leedu rahvas on läbi käinud selle ajalooliselt lühikese epohhi jooksul veendub igaüks, et ainult nõukogude võim ainult sõprus kõigi nõukoguderahvastega päästis leedu rahva täielikust hävingust, mille talle valmistasid Hitlerliku okupandid. 20 aasta jooksul on liidus toimunud suured ajaloolised muudatused. On ehitatud 390 uut vabrikut ja tehast ning Nõukogude Leedu tööstus annab praegu üle 10 rohkem toodangut kui 20 aastat tagasi. Leedus on nüüd loodud võimas sotsialistlik põllumajandusseninähtamatult, kõrgele tasemele on tõusnud rahvakultuurielu. Haridus ja rahva heaolu. Pole täna liidus sellist eluala, kus poleks tehtud suurt hüpet. Edasi-tagasipöördumatult on kadunud minevikku kodanliku diktatuuri võimutsimise häbistav vili. Harimatus, mille all kannatas enamus leedu rahvast. Kõnelenud üksikasjaliselt leedulaste kultuuritaseme tõusust laialdasist, isetegevuse viljelemisest, tõsisest põhjalikust, ettevalmistustööst laulupeoks märkinud ära, et kõik need hiiglaslikud edusammud nii majanduse kui ka suuri elus on saavutatud tänu kommunistliku partei ning Nõukogude valitsuse väsimata hoolitsusele avaldab seltsimees Preikses veendumust, et see üldlaulupidu innustab leedu rahvast uutele suurtele tegudele seitsme aasta plaani ennetähtaegsele täitmisele kommunismi kiiremale ehitamisele ning lõpetab oma avasõna hüüdlausetega. Elagu Nõukogude Leedu. Elagu meie, suur sotsialistlik kodumaa, nõukogude rahvaste au ja kuulsuse kants aukommunistlikule parteile, kõigi meie võitude innustajale ja organiseeriale. Dirigendipulti asub helilooja Nõukogude Liidu rahvakunstnik Jonas väädas tema kantaadiga õitse Nõukogude Leedumaa ühendkooride ja orkestrite esituses. Algab Leedu NSV 20.-le aastapäevale pühendatud laulupidu. Ja leedu maa õitseb, pole enam olemaski seda kodanlaste võimuaastate Agraarset kurtsikutega, harimatu rahvaga, Leedut on uusehitustest üle külvatud uute suurte elektrijaamadega tugevate kolhooside ja sovhoosidega võimsa tööstusega leeduma. 20 aastat tagasi oli Leedus iga 1000 elaniku kohta ainult kaks kõrgema haridusega spetsialisti. Nüüd on neid 13. Ning noormehed ja neiud, kelle isad-emad 20 aastat tagasi petrooleumilambi valgel õlgkatusega hütis, punusid past lavaelu voolisid noaga looga või rangi puud valmistavad nüüd Vilniuse tehases ELFA raadioaparaate magnetafoone raadiotehnilisi mõõteriistu tehases kommunaaris ülitäpseid freespinke ning Vilniuse arvutusmasinate tehases elektronarvutusmasinaid. Esimene elektronarvutusmasin monteeriti selles tehases kokku vahetult Leedu NSV 20. aastapäeva eel ning saadeti Moskvasse Nõukogude Liidu rahvamajandusnäitusele. Ees ka seitseaastaku plaani suured ülesanded. Kommunismi ehitamise grandioossed, plaanid ning elu Leedu NSVs, nagu kogu nõukogude maal lööb veel enam õitsele. Taadi järel on esinemise kord laste käest. Leedu lastekoorid on oma laulupeoks õppinud kuus laulu. Klenskise kooliteel Joonas väädase seatud rahvalaulu, sina, mu emake vann Joonase seatud leedu rahvalaulu Shaltius pudru, Joonase seatud rahvalaulu, tule, isake rohelisse aeda. Dunaevski kuldnokad saabusid ja Paltsise pioneeride kevadlaulu. Lõpetanud esinemise lahkuvad lastekoorid lavalt lehvitades punaste pioneerikaelarätikutega samal ajal aga 200 poissi. Pioneeri rutab üle rohelise tantsude väljaku sinna, kus istuvad Leedu kommunistliku partei keskkomitee ja Nõukogude Leedu valitsuse esindajad külalisdelegatsioonid vennasvabariikidest ja annavad neile lilli tänutäheks õnneliku lapsepõlve eest suure töö eest, mida on tehtud kommunistliku partei Bei ning nõukogude valitsuse targal juhtimisel kogu meie suurel kodumaal. Lilli annavad pioneerid ka väliskülalistele rahvad raatliku Poola esindajatele ja välisriikides elunevaile leedulastele, kes leidsid võimaluse sõita külla sünnimaale tema sotsialistliku vabariigi 20. aastapäeva pidustustele ja oma rahva suurele peole siin kogu südamest kaasa elavad tema edusammudele sotsialistlikus ülesehitustöös siira rõõmuga. Kaasa tunnevad. Vahepeal on laulujärk läinud juba segakooride kätte. Ühendatud segakoorid alustasid Filipenko lauluga au kommunistlikule parteile. See oli laul lillede juurde, mida lapsed andsid partei ja valitsuse esindajatele. Praegu esitavad segakoorid tervitus koori Kloova ooperis pile nai. Tervitus meie külalistele, hurraa kallitele, sõpradele, hurra. Nüüd tooge, tooge mõdu väga head ja magusat. See tervitus on määratud vene sõpradele, kes tulid appi leedulastele, kes leedu vapra vürsti margilise juhtimisel visalt kaitsevad sisse piiratud Pilena kindlust. Ooper Pilenai lõpeb sellega, et viimase võimaluseni välja kurnatud Pilena kantsi kaitsjad süütavad oma kindluse ning surevad tules. Parem surra kui alistuda. Liivi ordu saksa ristirüütlitele. Leedu NSV-s on saanud traditsiooniliseks mälestada vaba Nõukogude Leedu eest langenud kangelasi murradelli lauluga puhenwaldi kellad. Ühendatud segakoorid pühendatud puhkpilliorkestrite saatel esitavad praegu seda laulu vabariigi teenelise kunstitegelase Kondradas karjascase juhtimisel. Sellepärast, et sellega mälestatakse kangelasi, ei järgne sellele laulule leedulaste kombe kohaselt kunagi aplausi. Ja seepärast on ka nüüd väljakul vaikus. Mõni laul enne puhenwaldi kellade ettekannet kajas lauluväljak marulistest kiiduavaldustest. See oli siis, kui segakoorid lõpetasid revolutsioonilise laulu julgesti, vennad nüüd tööle ja 80 riidest tütarlast jooksid lillekimpude ka vanade revolutsionääride juurde, tänasid neid lilledega edukalt peetud võitluse eest, mis lõppes Leedu Nõukogude Sotsialistliku vabariigi väljakuulutamisega. Pioneerid sidusid samal ajal vanadele revolutsionääri närvidele kaela pioneerikaelarätikud. Kogu laululava lehvitas punaste, valgete ja roheliste rätikutega Nõukogude Leedu riigi lipuvärvidega. See oli ilus, liigutav silmapilk. Nüüd aga laulavad ühendatud meeskuurid vabariigi teenelise kunstniku Antonas krim säuskase juhtimisel Paltsise meremeestelaulu. Sellele järgneb ühendatud puhkpilliorkestritele Chezlovas syllioscase juhtimisel jusel Jonase Marss. Noorus. Seni oleme rääkinud sellest, kui südamlikult nii esinejad kui ka publik tervitavad ja tänavad oma koolijuhte, dirigente, laulude ja instrumentaal, muusika loojaid. Nad lihtsalt öeldes kaetakse lilledega ning harva juhtub, et mõni neist pääseb, ilma et lauljate käed neid ei kiigutaks. Palju-palju kordi kõrgele õhku ei heidaks. Nojah, ju seal Joonas, kelle marssi praegu esitatakse, on üks armastatumaid helimeistreid Leedu NSVs. Meiegi isetegevuslased tunnevad teda hästi. Laulu sepikojas, süsi hõõgub kaudu. Ja nagu oli arvata, nõuab publik ka seekord autori välja. Helilooja jusel Younas saab mitu lillekimpu ja katsub ülestõstmisest hoiduda. Värvimentides noormehed üliõpilased valvasid küll dirigendi tribüüni läheduses, kuid helilooja jusel Younas lipsas nende käest ära. See pikkade sammudega lillekimpu tega vehkides publiku poole. Kuid noormehed on jooksu peale siiski ka jamad. Mõni samm puudus veel, siis oleks helilooja publiku sekka end ära suutnud täita. Kuid enne seda haarasid temast kümned käed. Jaanauavaldus tuleb siiski vastu võtta. Teisepalana esitavad ühendatud puhkpilliorkestrid neemanlaste polka. Neemani jõe järgi kutsuvad leedulased end pidulikel südamlikel puhkudel kaneemand lasteks. Neemal on ju Leedu Emajõgi ja nii ta siis kõlab see hoogne neemanlaste polka. Laulupeo esimese päeva laulude päeva kontsert on õige, ulatuslikke mitmekesine samuti nagu meilgi, esinevad siin kõik kooriliigid vaheldumisi puhkpilli ning rahvamuusikaorkestrite ka. Puhkpilliorkestri esinemisele järgnevad laulud naiskoorilt. Laulude päeva kontsert lõpeb kooride esinemisega. Kondradascaviatscase laul Vilniuses õitsevad pärnad. Segakoore juhatab lõpulaulude ajal autorise Kondrodoskav, jätkas muheda näoga hallipäine helilooja. Leedu NSV teeneline kunstitegelane on Leedu laulupeo populaarseim koorijuht. Nii nagu võib seda järeldada publiku ja lauljat reageerimistest. Tema oskusest laule hingestada. Samaaegselt väsimatu koorijuht juba möödunud rohkem kui pool tundi viimasest kavas ettenähtud laulust. Kuid kond Radoskav jätkas aina dirigent Peri ning 30000 liikmeline laulukoor laval ning rohkem kui 100000 inimest lauluväljakul aina laulab ja laulab. Meie mikrofonid ei ole suutelised seda võimsust edasi andma, sest küllap laulavad praegu ka teised leedulased oma kodudest raadioaparaatide ja televiisorite juures. Nii et lauljate hulk keskkond Radoska värskase juhtimisel laulab neid üldtuntud ja armsaks saanud rahvalaule ulatub arvatavasti kaugelt üle miljoni. Pühitses Nõukogude Leedu kahekümnendat aastapäeva. Rõkkab lauludest niisis terve Leedumaa. Hõiskab rõõmsast rinnast kogu Leedu rahvas ja sellepärast võiks kogu Leedut täna nimetada tainava lauluma. Laulupeo teine päev tantsude päev. Laululava ees asuv staadioni mõõtmetega muruplats on muutunud äkki nagu kireva värviliseks vaibaks või tohutu suureks lillepeenra, eks. Millel lille taga ei seisa paigal, vaid liiguvad, kujundavad järjest uusi ja uusi mustreid. Ornamentringe. Ei, kahtlemata ei jätkusõnadest, et kogu seda ilu, seda vaheldusrikkust ja värvikust edasi anda. Televisiooni operaatorid on täna kahtlemata eelistatud seisukorras. Kahjuks puuduvad nelgiaga värvid. Seest on päris võidumehed, Vilniuse Kinostuudio töötajad. Rubeost vältavad praegu täis metraažilist laia ekraanilist film. Küllap see film jõuab peagi ka meie vabariigi kinoteatritesse. Praegu aga leppigem sellega, mida suudame sõnadega edasi anda. Ühendatud rahvatantsukollektiivid esitavad praegu vennasrahvaste söiti. Süüdis on valgevene, läti, eesti, vene ja paljude teiste rahvaste tantse sulatatud ühisesse kompositsiooni. See on see, et vastavat rahvatantse esitavad tantsijad on ka selle rahva rahvariietes. Kui suurepäraselt see mõjub. Hakka või uskuma, et tantsumurul tantsivad koos sajad valgevenelased, venelased, eestlased, lätlased, leedulased, vennasrahvaste süüt lõppeb toreda sõpruse valsiga. Esinemiskord on nõndanimetatud kanklese ansambli käes. Tore ansambel, küll 400 nobedam sõrmelist kanneldajat. Ühendatud kandleorkestrit juhatav Leedu NSV teeneline kunstnik Pilippaitis. Selle loo nimi on Kalbialis sepp. Tore on Scudutiste leedu puuviljade kaheksasajaliikmeline orkester. Skulutiste ansamblid on Leedus väga levinud peaaegu et ei leidu kooli, milles puuduks selline ansambel. Skulutis on huvitav ka seepoolest, et sellel vilepillil on ainult üks hääl. Igal mängijal on sellepärast käes terve rida neid üksteise külge kinnitatud vilesid. Mõnel mängijal on suured viled, teistel jälle imepisikesed. 800 mängija kohta on tuhandeid puuvilesid. Ometi ei lähe keegi segamini ja lugu tuleb, et lust kuulata. Väga huvitav on ka leedulaste külakapell sellesse kuuluvad trompet või Kornet klarnet akordion, viiul, kontrabass ja trumm. Praegu siin lauluväljakul esineb selline kapell 1000 mehelises koosseisus. Dirigent peekerise taktikepi all. Leedu külakapell sünnilugu on omapärane. Esimene selline kapell organiseeriti Leedu raadio juures 1945. 46. aastal. Leedu raadiokülakapell võitis peagi suure populaarsuse ja tema eeskujul hakati maal tõepoolest massiliselt organiseerima selliseid kapelle ning praegu on külakapell peaaegu et igas kolhoosis. Leedu laulupeol esineb ühendatud külakapell aga esmakordselt. Leedu NSV üldlaulupeo tantsude päeva naelaks või trumbiks nii-öelda on aga pioneeride esinemine. See on mattusa jaapaltsi Joonase koreograafiline pilt, pioneerilaager. Neljast nurgas marsivad tantsude väljaku rohelisele murule pioneerid, toredad, sirged rivid. Otsekohe asuvad poisid tööle, mõistame, et neil on kirved käes ja nad raiuvad. Ning peagi on telgid püstitatud. Telk on muidugi poistest endist kaks 10 poisiliste rivi nägudega vastamisi üles tõstetud Katuse viiludena vastakuti asetatud. Selline on siin üks telk. Selliseid telke on sirgedes ridades aga õige mitukümmend sest kolev graafilist pilti pioneerilaager esitav ju 1500 pioneerihommikune äratustelkides jooksevad välja pioneerid, tüdrukud algab hommikvõimlemine. Selle järel heisatakse laagrilipp. Algab päev täis mitmesuguseid huvitavaid mänge. Lihtsalt kiiduväärt, kui puhtalt ja veatult sõidutada 500 pioneeri esineb kõike järele teeb, mida vanempioneerijuht ees näitab. Nüüd aga veel suurem üllatus jalgpallivõistlust. Lihtsalt haruldane, kui suurepärase kujutlusvõimega kaks poiste jalgpalli meeskonda näeb ja mängib olematu palliga. Pealelöögikaitseväravavahis heidavad ballile ja kogu publik naerab nii et silmad märjad. Koreograafiline pilt pioneerilaager lõppeb toreda lõkkeõhtuga. Nõnda väljakul jälle täiskasvanud rahvatantsijad, seekord kuni 2500 liikmeni täiendatud Leedu NSV riiklik teeneline rahvalaulude ja tantsude ansambel. Võrratult ilus on selge ansambli esinemine. Peab ausalt tunnistama, et rahvatantsude esitamise poolest on leedulased meie vabariigi rahvatantsijatest kaugele ees. 2500 tantsijat on praegu väljakul teist nii palju, aga võib-olla rohkemgi ootab esinemisjärge lava taga. Kõigil ühtlane rahvarie. Leedu rahvariided on üldse enam-vähem ühesuguse lõikega naistel raskelt langevad ristipidi tihedalt õisornamentidega kirjatud seelikud samasugusest riidest käisteta jakid ja pika varrukalised kaunistusteta valged pluusid. Peale selle kuulub naisterõivastuse juurde veel samuti ristisuunas õisornamentidega tihedalt kirjatud, raskelt langev narmastega põll ja pärga meenutav kitsas rüüsiga ning vööpatsidega tanu. Meistri peakatteks on laia äärega jämedates õlgedest punutud kaabu. Tantsijatel neid aga peas ei ole. Meeste riietus on samuti valge särk ja käisteta jakk, pikad püksid, millele tõmmatud kirjatud ja armastatud äärisega sokid. Vöö otsad on aga pikad, peaaegu maani ulatuvad. Kõik rahvariided on peamiselt nelja värvi, kollane ja pruun ansamblis siis roheline, sinine ja kirsipunane. Rahvariiete värvuse järgi on tantsijat ka grupeeritud ja seetõttu kogu see kirevus murul on rahulik. Ei väsita silma. Tants järgneb tantsule ikka uusi uusi, liikuvaid mustreid joonistub tantsude väljakule. Iga samm tantsijaid on lausa professionaalse meisterlikkuse taastatud. Laulupeo tantsude päev on tõesti võimas ja seepärast on nüüd arusaadav, miks leedulaste laulupeole teine päev tantsude päev. See on suure peo tugevam osa. Mida lõpu poole, seda keerulisemaks ja huvitavamat. Eks muutuvad kujutised väljakul. Väljakul tantsib 5000 suurepärast isetegevuslased Leedu rahvariides vennasvabariikide rahvariides, tantsijad on ringis ümber kogu lauluväljaku ning kätest kinni hoides mängiks nagu ringmängu. Selgelt on selle tantsukompositsiooniga öeldud taika Irbraugiste rahu ja ja enne, kui oskasime taibatagi, on tantsude väljakule suure sõpruse ringi keskele moodustatud imeilus plakat. Üleval venekeelsete tähtedega sõna meer selle all rooma numbritega 20 ja siis leedu keeles sõna taika rahu. Nii lõpeb Leedu NSV 20.-le aastapäevale pühendatud suur ilus laulupidu. Nõukogude Leedu on oma rahvalaulude ja tantsude saatel astunud kolmandasse aastakümnesse.