Nii ta on suva, raadios on külaline, ta ei istu mul siin küll stuudios, aga on teisel pool telefonisilda. Halla. Roy Strider, kas sa kuuled? Ja ma kuulan, tere päevast. Tere, päris tore, õnneks kuuleme sind täitsa normaalselt, et sina, vana seikleja, kus sa oled omadega räägi lähemalt. Mis on hetkekoordinaadid? Ahah mis seikleja mina nüüd olen. Et aga hetkel asun taas kortostani vabariigis Vene Föderatsioonis. Täpseid GPS koordinaate ei oskagi praegu anda, aga, aga olen ühe tankla territooriumil minu arust. Nüüd keerasin sisse, et seda intervjuud anda ja, ja peatada. Sa oled ühel pikemal retkel, peaeesmärk oli Mongoolia, võib-olla teeks algatuseks kuulajatele sellise väikese ülevaate sellest, et missa Ma ei teagi, kuidas võtta, kas võtta mingid sellised sihtpunktid, et kuidagi teha väike kaardistus, et kus sa viimase kuu aja jooksul käinud oled või alustame hoopis sellest, et mis on selle reisi eesmärk? Seda on väga lihtne nii-öelda aru saada, kus ma, kus ma täpselt käinud olen viimase kuu aja jooksul. Et ma olen sõitnud ühe sellise vanema suurema maastikuautoga Vene Föderatsiooni Mongoolia territooriumil ja minu väga täpne liikumine on vaadeldav internetilehelt www punkt. Kulgemine punkt ee. Seal on selline alajaotus nagu Mongoolia blogi ja kooli ja blogilehe allosas asub üks kaart kus on siis aga nii-öelda on võimalik nagu leida ka ka kogu minu, minu minu täpne teekond, mis on GPS jälitusseadme abil siis sinna kaardipõhjale salvestatud, mille eest ma olen väga tänulik ühele ühele Eesti ettevõttele, kelle nimi, paar kops, kes siis nii-öelda nagu annetasid mulle selle selle GPS-i seadmed, ma tean, et üsna mitmed inimesed on ka igapäevaselt jälginud, kuidas täpp kaardil liigub. Et justkui natukene põnev on olnud seda vist vaadata. Jah, aga, aga miks sa sinna läksid? Alustame sellest. Siis praeguseks ma olen läbinud peast ei oskagi täpselt öelda, aga mulle tundub, et umbes 18000 kilomeetrit ja olen sõitnud läbi Venemaa Mongooliasse ja hetkel olen siis nii-öelda tagasiteel Eestisse ja asun, nagu ütlesin Vascortustanis endise nimega Poskeerijas. Ja mul oli mitmeid eesmärke sellel sõidu et mõtlen kohe kindlasti üldse alustada, noh, esiteks on olnud natukene nagu palverännak. Teisalt. Mul oli vaja käia Mongoolias ka selleks, et kuna ma üritan Eestisse ehitada budistlikku sakraalehitist nagu stuupa siis tuppa sisse tuleb panna väga palju väga spetsiaalseid sakraalesemeid, mida Eestist lihtsalt ei ole võimalik saada. Aga Mongooliast on, et üks minu eesmärkidest oli siis leida ja, ja tuua kaasa teatud hulk esemeid, mida stuupa sisse panna. Teiseks. Ma olen siin üritanud väikest sellist alternatiiv reisi ja, ja, ja rännukorraldus, agentuurid, kest teha ja oli ka selline Mongoolia kultuuri ja mägimatkaprogramm, et Eestist lendas väike grupp inimesi Mongooliasse ja ma pidin olema giidiks sellel matkal. Ja, ja seetõttu ka läksin kooliasse. Olen Mongoolias ka varem käinud mitmel korral ja isegi mulle tundub, et ma olen paar raamatut kirjutanud Mongoolias tore ja seetõttu oli ka huvi tuttavaid külastada. Ja kolmandaks reisis minuga kaasa ka üks Mongoolias sündinud isik, üks koer. Tegemist on minu, minu koera, kelle ma viis pool aastat tagasi Mongoolias tõin kutsikana. Et vahepeal on ta veel ühe korra seal käinud ja nüüd läks ta siis nagu jälle, et külastada oma kodukohta ja üritasime talle ka leida leida peigmeest Mongooliast, kuna tal oli täpselt selline aeg tulemas kus, kus otsitakse peigmeest. Aga Mongooliast me ei leidnud. Narvalasi tagasiteel. Ma sõitsin läbi Burjaatia ja Baikali-äärse piirkonna läbi Siberi läbi läbi minnes ma läbisin veel ka Altai vabariigi ja siis palju erinevaid väikseid maitsev Venemaa sees nagu Chivassima Mari Eli vabariik. Sedasama otsustan ehk Baskeerija tatart Ta on noh ja nii edasi ja nii edasi, et isegi ei suuda praegu kõiki üles loetleda neid kohti. Neljandaks, ma kirjutan raamatut Venemaast. Selle raamatu pealkiri on venelased, meie naabrid ja selle raamatu väljaandjaks on Go reisiraamat. Ja noh, ei saa kirjutada raamatut venelastest, kui, kui ei käi Venemaale. Et teen nagu väikest viisi ka uurimus, siin suhtlen hästi palju nii palju kui võimalik kohalike inimestega erinevates Venemaapunktides, et aru saada, mis elu need inimesed elavad ja mis mõtteid nad mõtlevad ja mis siin Venemaal üleüldse praegu toimub, kuna ajad on teatavasti natukene ärevavõitu. Kuidas sulle vastuvõtt on olnud? No ja Venemaal või Mongoolias Venemaal just. Venemaal on see vastuvõtt olnud. Uskumatult hea ja, ja ma tean, et sellist juttu ei ole Eestis võib-olla populaarne rääkida, aga hetkel on selline tunne nagu oleks nagu olekski lihtsalt kodumaal. Et, et vahet nagu väga ei ole, kas olla Eestis või Venemaal, sest inimesed on, on väga-väga sõbralik. Nad on uudishimulikud, nad on abivalmis ja mitu korda on sõna otseses mõttes pisar silma tulnud, et kui on tehtud mingisuguseid kingitusi, tõsi ja ja, ja noh, väga häid soove nii-öelda nagu saadetud Eestisse. Et ühe korra oli selline juhus. Et olin külas ja korraga keegi küsis pisut ette heita tooniga, et aga miks te seal Eestis räägite, et Putin on kits kava, riituste Putting asi olnud. Ja ma ei nagu ise ei räägi niimoodi, et mul on endal neli kitse kodus, ükski neist ei meenuta Putinit eriti palju. Et see, see teema jäi nagu kuidagi õhku. Ja paar päeva tagasi enne Uuraleid tuli üks tunkedes vene mees, ma pildistasin parasjagu igasuguseid asju üles, see oli selline koht, kus võeti vastu Ukraina sõjapõgenikeõli üksneoorietes siberi mees ja küsis, kas ma tõesti olen eestist ja tahtis väga teha pilti minuga koos ja minu auto juures. Ja siis tema oli ka küsimus, et kas meil Eestis on, on nagu oma eesti rahvuslik eesti keel või me räägime kõik ikkagi saksa keelt. Noh, kuna Vene propaganda teatavasti on üritanud maalida eestlastest pilti nagu fašistidest, fašistid teadupärast ju räägib saksa keelt. Aga, aga noh, ta sai ka vastuse oma küsimusele ja, ja, ja rohkem mulle ei meenu ühtegi, ühtegi mingisugust sellist noh, provokatiivset küsimust või nurinat, et väga hästi vastu võetud. Uskumatu, tõesti. Aga kuidas oli vastuvõtt maride juures, et kui meile telefonis rääkisime, et võiks täna jutustada sinu seiklustest, siis olid parasjagu just mari rahva juurde saabunud seal siis saadav väärikalt vastu võetud, et rääkisid ka sellest, kuidas marid on ju meie sugulasrahvas, et räägi natukene sellest maride vastuvõtupeost, mis siis head pakuti ja milliste selliste austusavaldustega külalist vastu võeti. Venemaa fenomen ongi ju selles, et ei ole mingisugust venelaste Venemaad, vaid Venemaa koosneb väga paljudest erinevatest maadest, erinevatest rahvastest ja rahvusgruppidest ja üsna paljud neist ongi soomeugrilased ehk siis eestlaste sugulased ja nii ka marid. Marid elavad peamiselt siis Mari Eli vabariigis, mille pealinn on Josca rula, mis tähendab tõlkes punane linn mari keeles. Aga noh, marid on ka rännanud, väljasid Mari Eli vabariigist erinevatel põhjustel. Ja eile õhtul ma tõepoolest läksin külla ühele mari kogukonnale, kes elab siinsamas Pascortustanis, sellises külakeses nagu retk kino. Ja see retkina Eedeegamski linna lähistel asuv väikene küla, seal elab palju erinevaid rahvaid koos tatarlasi ja bass, kiire ja noh, igasuguseid erinevaid rahvaid. Ja ma pean tunnistama, et ma ei ole kunagi varem enda elus ühtegi mari rahvusest inimeste varem tundnud aga, aga samamoodi jällegi maride juures vastuvõtt on olnud lihtsalt uskumatult uskumatult soe. Et selline tunne on, nagu oleks enda lihastele sugulastele külla saabunud. Ja, ja ma käisin maridel külas minnes juba Mari Eli vabariigis Volga jõe kaldal ühes väikeses külas ja käisin ka siis Baskeerijas veel nagu ööbimas ja nüüd tagasi veel jälle. Et see vastuvõtt on siis selline, et kõik marid tulevad kokku, et neid hakkab järjest tulema kuhugi kellelegi majapidamisse, lõpuks läheb lugemine sassi, et neid on seal nagu kümneid ja kümneid. Ja igaüks annab kätt ja kõigile, noh ma olen ennast tutvustanud, et, Ja siis Estonia ja Roy Strider jaamas Rotsustenik marki vastavad, haavas roots sõnnik. Ja eile tuli üks mari mees, kes isegi ütles, et Jaaner otsuennik Jabasprat. Et ma olen teie vend, isegi misse sugulane. Nii et noh, võib aimata, kui, kui siiras kõik on siin olnud. Marid alati katavad suure pidulaua, mis lookas igasuguste võrgutiste all ei jõuagi kõike ära süüa, kohemaid köetakse saun külalisele, seal on erinevad traditsioonid, et kuidas külaline kivimaja, kus kohas ja, ja ja nii edasi ja nii edasi. Täna igal juhul ma läksin ära enda enda nii öelda mari sõprade juurest ja kaasas oli tuttuued kohalike lammaste villast kootud sokid, kotitäis tomateid kotitäis, kurk kottides keedetud mune ja väga palju häid soove. Ja samamoodi hot eelmisel korral, kui ma läbi sõitsin Mongoolia suunas, siis ma uurisin, pärisin maride noh, nii-öelda religiooni või, või rikkumiste kohta. Maridan teatavasti tuntud kui metsarahvas ja loodusvaimude austajad. Aga tänapäeval nad ütlesid, et on küll vanad Iiet siin külaservas. Aga keegi seal enam eriti ei käi. Ja vaat nüüd tagasi tulles mul oli terve tee mõte, et võiks üritada seda traditsiooni taaselustada. Ja täna me käisimegi kahes vanas hiies. Ja, ja, ja, ja see oli võimas kogemus ja ma loodan, et et võib-olla see traditsioon ikkagi kuidagi elab üle, need rasked ajad ja ja marid hakkavad taas käima, kuid, ja ja päikest ja kive nii-öelda kummardamas, et need olid väga võimsa energiaga kohad. Kohtasin ka ühte vana mari meest, keda kutsuti vertaljotiks ehk elu liigokteriks, kuna tal pidi olema selline komme, et ta on küll vana inimene, aga kui kuhugi läheb, siis ilmub hästi ruttu, teisest kohast juba välja. Õpivad raske on tema liikumisi nagu järje peal hoida nagu heliga ther tiirutab taeval. Ta oli lambakarjus, ta oli 80 seitsmeaastane, rääkis minuga vari-vene segakeeles. Oli hästi, liiguta kohtumine ja noh, see vastuvõtt on tõesti olnud suhteliselt soe, et kui Eestis on inimesi, kellel on võimalus Venemaale sõita ja ja on aega ja vene keel on enam-vähem mingilgi tasemel suus, siis ma kindlasti soovitan võtta see aeg ja siin julgelt ringi sõita, et mulle tundub, et siin on üsna turvaline isegi ja ja, ja inimesed on soojad. Jah, see on ju peamine. Kuulame vahepeal ühe muusikapala sealtsamast kandist, kus sa praegu viibid ja siis räägime edasi, sest et põnevaid lugusid on juveel Suveraadiol on läbi telefonisilla külas Roy Strider kirjanik ja budist rännumeeskodanikuõiguste aktivist. Ja jah ja kas seikleja, sest et sa ikka lähed ja siis sul ka juhtub, et räägi seda lugu sellest, kuidas elu sulle neid võimsaid tegelasi muudkui ette viskab, et eile, kui me kõnelesime sellest, siis ütlesite, et sul õnnestus kuidagi hämmastavalt lihtsalt kohtuda Venemaa kõige kõrgema budistliku juhiga tema pühaduse pandiito hambal Laamaga. Et räägi sellest natukene, kuidas see lugu aset leidis. Ahah no no oli küll jah, selline kohtumine. Sõitsin Burjaatias Mongoolias ja, ja eesmärgiga siis külastada Venemaa kõige tuntumat või võimsamat budistlikku kloostrit Ivol Kinski Tatsonit Ulanudee lähistel Ivor Kinski asulas ja, ja see on hästi tuntud püha paik, see oli tegelikult minu meelest ainus tööta budistlik klooster läbi kogu nõukogude aja üldse nõukogude liidus või Venemaal. Ja, ja, ja seal on väga võimas energia, mis on oluline paik. Ja teisalt seal on veel üks väga huvitav nii-öelda lisa selle kloostri juures, et ei ole eriti palju koostööd maailmas, mille juurde oleks loodud koerte kasvatuskoerte kennel nii-öelda ja vot saali monginskid otsanis on tiibeti mastismi ühe sellise haruliini taadi Mongoolia hundi kägistaja, siis on selline rohmakas tõlge kurjaat, mangovski Volkodaal vene keeles. Burjaati ja Mongoolia koerte kennel on sinna loodud. Ollakse selle abil siis päästased Ta liini või tõugu väljasuremisest ja ma läksin kloostrisse kloostri asju ajama, kui ka jällegi nagu enne oli jutuks, et mul oli kaasas Mongoolia koer, kelle nimi on häire ja kes otsib teist meest. Ja kuna Eestis Mongoolia koer ei ole siis, siis ma läksin lootuses, et äkki nagu leiab aset abielu seal kloostri kelnerist. Ja ja no mis siis edasi juhtus, et esimese päeva õhtul leidsime häirada küll peigmehe, sealt, kellega ta siis jagas korterit mõnda aega, aga ikkagi selgus, et me oleme pisut liiga, aga sinna Burjaatiasse jõudnud ja peigmees oli abiellunud. Järgmisel hommikul tuli minu juurde ja sellegi enneli juurde auto juurde äärmiselt elujõuline ja sellise vitaalse olekuga laava, kes juba eemalt hõikas, et noh, et Eesti külalised, et kuidas on ja kas õnnestus abielu või mitte, tundis suurt huvi selle nii-öelda paarituse vastu ja kui ma natukene lähemale astusin tema nii-öelda viipele vastasin ja kõndisin lähemale, siis ma avastasin, et ma seisan silmitsi Venemaa kõige kõrgema budistliku juhi tema pühaduse, pandiitu hambu laamaga kes äärmiselt sõbralikult siis võttis vastu, suruks kätt. Ja huvitaval kombel ta teadis ka, et mul olid Mongoolias olnud tõsisemad terviseprobleemid ja, ja päris nende kohta rääkisime Eestist, rääkisime põgusalt üldisest olukorrast, rääkisime eestlastest, eestlasi on varem käinud üsna palju Ivolginski kloostris õppimas eesti budist. Ja budism ongi tegelikult Eestisse jõudnud omal ajal peamiselt Burjaatia kaudu läbi pideodandaroni ja, ja teiste kõrgete Burjaatia õpetajate, nii et neid sidemeid on ajaloos olnud. Ja, ja meil oli väga huvitav ja väga positiivne jutuajamine ja peale seda kohtumist imelisel kombel ka minu tervis täielikult nii-öelda taastus, aga väga lühikese ajaga. Nii et oli tegemist sensitiiv, see selgeltnägija terveldajaga. Nonii kõrged laamad, neil on alati teatud teatud omadused teatud kõike ületav teadmine nii-öelda olemas, et et selliste isikutega kohtumine on alati väga kasulik. Ja, ja, ja tegelikult oli, oli, oli see kohtumine minu jaoks isiklikult ka ka teistpidi väga, väga meeldiv või, või väga, väga-väga kasulik, kuna ma läksin Ivolginski kloostrisse palverännueesmärgil ja ma soovisin rääkida tema pühadus, tasse tortšoiti keeloviga kes siis tuntud kui kui endine ka Venemaa kõrgeim budistlik juht siis noh, nii-öelda justkui suri 1927. aastal. Ja ta on üle maailma praegu tuntud seoses sellega, et ta suri, aga elab, või ehk siis elab, aga on surnud. Kuidas see võimalik on? Nojah, vot et see on selline natukene kummaline lugu, et, et tema pühadus Tassodortšitti keelov alustas oma viimast meditatsiooni 75 aastasena ja ilmutanud peale seda enam eluvärke ja ta maeti kombe kohaselt siis laamade surnuaiale, lootusasendis, männipuust kastis istuvana ja ta oli jätnud maha väga täpse juhendi, kuidas teda tuleb matta ja Taaniga jätnud maha instruktsioonid, et ta tuleb hiljem üles kaevata. Jah, seda testi paarkümmend aastat hiljem avastati, et tema keha ei ole ilmutanud mingeid lagunemise märke. Ja ta viibib endiselt selles meditatsiooniasendis ja ja justkui ei olegi surnud. Aga kuna siis oli juba nõukogude aeg siis juletud noh, seda nii-öelda maapinnale jätta pandi tagasi maa sisse ja see oli vist 92. või 2002. aastal, ma ei mäleta a 2002. aastal, et mul tuleb meelde, et siis võim muutus ja uuesti kaevati välja keha ja teadlased uurisid seda fenomeni. Ja, ja, ja nüüd ongi nõnda, et et, et eesti keel on tuntud üle maailma kui elav surnu, budistlik munk või midagi taolist, et ja temaga käiakse väga palju kohtumas ja nii-öelda vestlemas. Et isegi võib-olla tuleb natukene üllatav on aga isegi Venemaa president Vladimir Putin käib regulaarselt Ivanginski kloostris tasse tortsofti keeloviga kohtumas viimati eelmisel aastal. Ja, ja see kohtumine kestis kaks tundi. Nagu ka neljasilmakohtumine. Ja, ja nüüd ma just kuulsin, et kloostri nii-öelda selle kloostriülema käest kes on omakorda veel kolmas isik, tema nimi on ajur, laama. Ma kuulsin, et president Putin sõidab umbes kuu või paari pärast uuesti Ivor Kinski kloostrisse. Nii et mulle hakkab tunduma, et meie naaberriigi presidendi näol on tegemist sala salabudismiga. Aga millest nad räägivad seal kas, kas kuidagi mungad või keegi vihjas ka, et ahaa, et Putin oli siin tassid Orsoiti keeloviga rääkinud sellest, või teisest või ütleme tegelikult mind huvitab ka see, et kui me räägime elavast surnust, kuidas temaga üldse nagu kõneleda, siis saab. Noh, mina ei tea, milles president Putin ja tassedortšeudki keel on omavahel räägivad ja ma arvan, et mitte keegi ei tea seda ja, ja öeldakse nõnda titi keelovi asugi seal kloostris asub meie kõikide südames ja, ja see noh, palju mõistukõnet on ja ja, ega sellistest asjadest nagu noh, need on väga isiklikud. Sellised natukene saladusliku teemad jäävadki mõnikord pisut hämaraks, et millest keegi või kuidas täpselt vestleb. No see, mida ma ise saan kirjeldada. Ma ei taha ka teatud põhjustel väga täpselt nagu sellest kõigest kõneleda, aga noh, ilmselgelt pakub inimestele huvi, et mismoodi see siis nüüd ikkagi välja näeb, et inimene on surnud, aga ei ole surnud? Noh, tehniliselt võttes isik on surnud lihtsalt tema keha ei lagune nõnda nagu teiste ära surnud inimeste kehad on lagunenud ja seda peetakse teatud fenomeniks ja see isik eksist, aasia tortšeuti, keelov tänasel päeval istub Ivor Kinski kloostri peatemplis troonil ja, ja ja seal on ka väikene klaasis seinakene vahel noh, teatud nagu turvalisuse põhjustel ja noh, see nii-öelda see suhtlus või vestlus käib ikkagi mitte häält kasutades. Ja, ja nõnda on võimalik rääkida nii-öelda südamehääle kaudu, aga noh, siin on tegemist religioossete, selliste toimingute või, või religioosse suhtlusega, et seda on natukene raske niimoodi. Või noh, raske natukene nagu täpsemalt seda lahti seletada. Aga, aga tõepoolest jah, et surnukeha seal on ja, ja seal on väga-väga võimas uskumatu energia. Et kui kellelgi on võimalik ja on huvi, siis siis aastas ühe korra avatuks see avatakse, see ligipääs noh, peaaegu kõikidele soovijatele, et praegu see, et mul õnnestus Noh, sellisele nagu käsule või või, või noh, abila, et tegelikult ma ei, kui ma oleksin lihtsalt sinna läinud ja natukene aeglasel kloostris ringi kõndinud ja, ja olnud nii-öelda turist, siis vaevalt et mul oleks olnud võimalik asjad Orsoiti keeloviga kohtuda ja ta oli väga palju head õnne. Väga palju head õnne. Ja ühtlasi sõlmisime ka kokkulepe, et püüan hakata aitama seda koerte Kennelit, kuna need Tiibeti ja Mongoolia koerad on, on ka minu juures kodus elavad ja ja, ja olen püüdnud nagu olen püüdnud nagu seda tõugu kuidagi samamoodi pisut aidata. Et tundub, et tekib selline väga meeldiv koostöö jumal Kinski kloostriga ja sellest on ainult hea meel. Jah, teeme nii, et niikaua, kui kuulajad mõtisklevad tasse torso iti keelovi ehk elavad elava surnud budistliku munga olemuse üle, saame kuulata natuke muusikat mida laulab meile Tiibeti Yogiimi Brucmodja depressen in my haardan tema laulu nimi. Roy Strider on telefonisillaga suveraadioeetris, räägime sinu seiklustest, et üks teema on ju ka see, millega sa ilmselt oled seal kokku puutunud, et praeguseid Ukraina põgenikke asutatakse, asustatakse ümber siis üle kogu Venemaa ka Burjaatias, et oled sa seal nendega kui saanud rääkinud, mis olukorras nad on pallinud üldse teavad või arvavad oma tulevikust. Jah, see tundub, et see info vastab tõele, ma ei ole mitte ühtegi Ukraina põgenikku siin ise kohanud, aga ma olen näinud paljudes või noh, isegi mitte paljudes. Aga mitmetes söögikohtades on suured sildid välja trükitud, et põgenikke Ukrainast anname hommikusöögi iga päev tasuta ja kohalikud inimesed räägivad, palju nendest põgenikest ja neid on asustatakse tegelikult praegu üle kogu Venemaa. Et enamus mulle tõesti tundub, et on võetud suunaks asustada Burjaatiasse. Aga on ka siinsamas Tatarstanis neid põgenikke on Siberis üle kogu Siberi on neid toodud ja räägitakse gruppides 100 kuni paarkümmend inimest ja enamasti noh, niipalju kui kohalikud on mulle kõnelenud, on seal põgenemiseesmärgiks ikkagi sõjahirm. Ja see, et Ukrainas on äärmiselt raske eluolud praegu, et ei ole seal noh, teatud piirkondades ei vett ega elektrit ega mitte midagi ja lihtsalt inimesed sõja eest sõja eest põgenevad. Ja kuna tulevik on tume ja teadmata siis huvitaval kombel jah, põgenetud siia Venemaale. Kuna see keel ja kultuur siis paistab, et on sarnane ja, ja Venemaa on muidugi ka loomulikult loonud teatud tingimusi oma kas või noh, propaganda eesmärkidel. Aga inimesed poliitikas siin niivõrd ei räägi ja hoidutakse nendel teemadel nagu täpsemalt kõnelemas lihtsalt et emotsioon on see, et kõigil on väga kahju sellest, mis toimub nimetatakse õuduseks ja, ja, ja küsitav, miks see, miks ei võiks inimesed rahus koos elada tuntakse kaasa tuntakse Kaasani ukrainlastele kui, kui, kui ka Ukrainas elavatele venelastele. Ja ja noh, natukene selline kohkunud suhtumine on, et kusagil tõepoolest ongi relvastatud konflikt ja inimesed hukkuvad ja kannatavad. Aga, aga see on tõsi, minu arust neid põgenikke siia suurel hulgal tuleb üle kogu Venemaa. Ma ei tea, kas ma olen täpselt aru saanud, et sa oled kohtunud Tiibeti kal, Mõkja, Burjaatia, vene puldistliku, Mongoolia kõrgete vaimsete juhtidega, tolku kuningriigipeaga kõik nad on ju suured tegelased igas mõttes, et nende võimuses on inimesi suunata mingites suundades, mis nemad kõigest sellest arvavad, et mis on nende sõnum maailmale, kuidas seda olukorda siis lahendada, et mis nad arvavad, mis need vaimsed juhid ütlevad, et kuidas me saaksime selle absurdse vägivalla või ütleme, sellised sõjameeleolud sõjaolukorra, et kõik siin lahendada ja oleks jälle rahu maa peal. Mitte seda rahu siin nii väga olnud oleks, aga noh selle poole me ju püüdleme. No budismi ja budaõpetuse peamine sõnum on see, et oma meelt tuleb püüda hoida võimalikult rahulikuna ja tuleb tegeleda igapäevaselt sellega, et kasvatada endas tunnet teiste toimuvate olendite vastu. On selline ütlus, et kui maailmakoolides kõikidele, sest maailmakoolides õpetataks lastele meditatsiooni ehk seda, kuidas oma meelt kontrollida ja rahulikuna hoida siis ei oleks maailmas ühtegi sõda ja puuduks vägivald, sest inimesed oskaksid oma emotsioone ja oma meelt kontrollida, suunata, rahustada, ja eks noh, kõik kõrged vaimsed juhid mitte ainult budistlikud, vaid ka üleüldse üle kogu planeedi erinevate vaimsete õpetuste edasikandjad ja edasi õpetajad. Kõikide sõnum on alati sama nii paavstil kui tema pühaduse Dalai Lamal kui islami, noh mitte radikaalse islamijuhtidel, on see, et me peame olema kaastundlikud üksteise vastu. Me oleme sotsiaalsed olendid, me ei saa teineteiseta hakkama, kõik inimesed on sarnased inimesed. Et oluline on see, et me oleksime üksteise vastu kaastundlik, on meie meel, oleks võimalikult rahulik. Et me võimalikult vähe kahjustaksime teisi. Nii et säiliste soovide valguses sõda tundub eriti erakordselt absurdne. Aga nagu öeldakse, halvad asjad ei juhtu mitte sellepärast, et halvata inimesed neid teevad, vaid sellepärast, et head inimesed söövad halbadel asjadel juhtuda. Nii et ka ükskõik siis on sageli vägivalla kannatuste põhjuseks. Kui enne rääkisid, et maridele maridelt said kingituseks villaseid sokke, kurke, tomateid, kõikvõimalikku head-paremat siis mida sa ise oled Eestist eestilikku kingiks viinud? Terve selle reisi jooksul millega Mongoolia elanikud on? Ma tahaksin aktsia ruttu veel seda öelda, et et mis mul veel on maride juures muljet avaldanud, on see, et peaaegu kõikidel maridele on sügavrohelised silmad ja see on väga ilus. Ja teisalt, et üleüldse Venemaal ringi rännates ma olen tähele pannud seda, et inimesed elavad silmapaistvas puhtuses kujutage ette, et isegi kui väljast paistab see majakene või, või aiakele natukene noh, selline ligadi-logadi või, või võib oletada, et seda räpasevõitu siis toad äärmiselt puhtad ja inimestel puudub küll. Jooksev vesi ei ole seal sellist nagu veevärki sageli ei ole kanalisatsiooni, nõusid pestakse kausis, solgiämber on kööginurgas, noh nii nagu eesti talu taredes seal veel üsna hiljuti. Aga sellest hoolimata on puhtus ja rõivad, vaibad, kõik on puhtalt Eestis. Ma olen märganud, et kuigi inimestel ja üldse noh, Lääne ühiskonnas et inimestel on sageli väga palju mugavusi, tolmuimejad, igasugused tualetid ja, ja jooksev vesi, aga tolmurullid on mõnikord nurgas ja pesemata nõud kraanikausis. Et see tähelepanek oli, oli ka minu jaoks meeldiv üllatus. Varidele ja ka teistele inimestele, keda ma olen siin oma rännakul kohanud, olen ma peamiselt kinkinud kama et selline ettevõte nagu Tartu Mill oli väga lahke ja andis mulle kaasa kiirtoitu nii-öelda teele, et ma ei peaks sööma kiirnuudleid ja mingit muud taolist nagu rämpstoitu, vaid et ma saaksin süüa tervislikult ja ma sain õige mitu suurt kastitäit, kama ja koos ka vene ja inglise keelsete, selliste nagu tutvustus voldikutega ja ma olen seda kama, kama, kes jaganud ka suveniir kinkidena, eesti rahvuslik toit ja inimesed on olnud päris rõõmsad selle üle. Eriti tahaksin tänada ühte eestlannad, tema nimi on Kadri ja ta hoiab minu majapidamist juba kuu aega ja karjatab seal minu koduloomi kariloomi, et aitäh, Kadri, ma varsti jõuan koju tagasi, siis saad oma igapäevaste toimetuste juurde tagasi pöörduda. Aga varsti on lootust näha Eestimaa pinnal siiski juba planeerid uut reisijat, aga räägi kiirelt ka sellest, et noh, kuhu järgmisena kibeleb, ma sain aru, India jällegi dalai-laama. Kibelegi kuhugi aga aga organiseerin sellist. Õpetustele sõitu või õpetuste sõitu kombineerituna palverännuka tõepoolest Indiasse. Vot sellega on nüüd selline asi, et iga aasta lõpus traditsiooniliselt Indias Taransolast leiavad aset mongolite palvel tema pühaduse dalai-laama budistlikud õpetused mongolitega. Ja vot nüüd ma käisin Mongoolias, kohtusin kõrgete Mongoolia laamadega ja me leppisime kokku, et sel aastal võiks seal olla juures ka Eesti grupp. Ja on ka noh, väga suur tõenäosus, et esimest korda maailma ajaloos paramsel aas tema pühaduse dalai-laama õpet, sest seal on olemas siis ka eestikeelne tõlge mis on väga oluline, sest noh, kuidas õppida või kuidas viibida õpetustel, kui midagi võib jääda arusaamatuks, oluline on see, et kõik oleks aru saada. Ja info selle retke kohta. Alates esimesest septembrist, mis on kättesaadav aaž veebilehel www, punkt, kulgemine C ja, ja see grupp ei saa olla väga suur, nii et kellel on huvi, hoidke silmad kõrvad lahti. Jälgige seda veebilehte, et sinna on võimalik registreeruda järgmisel aastal, ma tahaksin korraldada sellise ökoturismiretke Mari Eli vabariiki ja nõnda, et inimesed saaksid elada, elada meie sugulasrahva metsa, maride tarekestes ja sellist tavalist igapäevast mari elu ja, ja ma arvan, et ka see mulle isiklikult võib olla väga huvitav ja loodetavasti ka teistele eestlastele mõningatele võiks huvi pakkuda, et ei pea päris üksi sinna ehk minema. Sa võiksid oma oma retkedel teha ka nagu vastupidist sellist teavitustööd, et, et noh, rääkida kõikidel nendes kohtades, kus sa käid ka sellest, kui põnev ja eksootiline on Eesti, et meil on siin kõik lame, ühtegi mäge ei ole, välja arvatud väiksed künkad ja palju merd ja palju metsa, et et võib-olla ka sedapidi olla saadikuks, tuua siis eksootikat ka koju kätte. Ma olen seda peaaegu kogu aeg teinudki ja üsna palju inimesi on tulnudki Eestisse külla nii-öelda erinevatest riikidest ja ja need kontaktid ja, ja teistpidi sidemed on samamoodi aset leidnud. Ja praegu kutsusin ka Marisid Eestisse ja minu üllatuseks mitmed ütlesid, et nad on juba käinud ja isegi õppinud Tartu Ülikoolis. Et et ja ütlesid veel, et Eesti viisat on neil hästi-hästi lihtne olnud saada siiani, et väga kiiresti antakse nii, et sugulased Tore suur tänu sulle, Roy Strider, soovin sulle jõudu ja head koduteed, eks ole, terve ja tugev, aitäh, Roy.