Margus Saare jutusaade Jutusaade tere hommikust, head kuulajad. Olete siis taas palutud kuulama jutusaadet, minu nimi on Margus Saar ja meie tänaseks lisaks on mehhaanikainsener Rainer Stemfelt, tere hommikust. Tere hommikust. Teie nimi peaks praegusel hetkel koosnema ühest lisanimest, kuidas oleks, Rainer Vabadussammas, Stern Felt? Noh, on ju, niiet pooldaks seda esialgset, Bryant ometi, teie nimi on tundmatu, eks, ja kui töö, mida te koos kolme kaaslasega teinud olete kõigile teada ja paljudel arutlusobjektiks aasta pärast peaks valmis olema vabadussõja võidusammas. Kui väga täpne olla siis aasta ja üks kuu täna on 28, oktoober 28, november 2008 peaks olema selle samba pidulik avamine. Võitudeks valiti mehaanikainsenerid Rainer Sten feld ja Andri Laidre, arhitektid Kadri Kiho ja Anto Savi. Olete nüüd lõpuks üllatusest üle saanud, et libertas. Võitis. Eks ikka vahel tuleb, selline mõte käib peast läbi, et millega me hakkame, oleme saanud ja, ja me olime tõesti väga-väga õnnelikult, kui me selle tööaja esitasime. Ka palju mõtlesin selle peale, kas me saame üldsegi tingimustest läbi seetõttu, et tingimusi oli palju, tõesti, see kaust oli suhteliselt ikkagi paks. Töötasime tingimusi väga hoolikalt ja mõtlesime, et kuna tegemist on ikkagi kaitseministeeriumi korraldatava konkursiga, siis kõik peab olema korrektne, täpne nagu sõjaväes ja meie rõõm oli suur, kui me saime juba edasi, et me kuulsime, et 44 tööd laekus ja kolm tükki ei vastanud tingimustele. Need kolm töödeldi ka välja meie olnud, nii et me olime selles suhtes nagu rahul. Edasi jätkus ju kuuajaline vaikus, rohkem kui kuu aega. Teine juuli oli, oli esitamise tähtaeg 15 august 2007 kuulutasid tulemused välja. Te olete õlle praegu vähemalt siis automaatika energeetikafirmas. ABB arendusjuht. Ma eelnevalt jõudsin juba täpsustada, et praegune töökoht tuleb kõrvale heita ja, ja natukene tööst eemalduda või. Miks ma arvan, et igaüks teeks sellise otsuse, kui ta oleks saanud sellise auväärse võimaluse püstitada vabadus, vabadussammas, et see on elu elu võimalus ja kui meile selline vastutusele langenud, siis me hea meelega kanname seda vastutus kõik neljakesi, et meie jaoks püha püha kohustus. Alati saab töökohale tagasi minna. Tööandja on olnud väga mõistev, arvestage sellega, et et selle monumendi püstitamine kestab sisuliselt aasta aega üks kuud, nüüd et mis saab pärast seda veel ei oska öelda. Praegu on kõige tähtsam mõelda, kuidas kõige paremini efektiivsemalt ühiste jõududega väärikas sammas üles saaks. Mis ta tegi üks mehaanikainseneriharidusega mees ATP energeetikafirmas? Ma töötasin, töötaja on tegelikult jaga, jätkan töötamist, kuigi vähendatud koormusega, nüüd siis Keile madalpingesüsteemide tehases. Inimkeeli tähendab see seda, et seal toodetakse elektrikilpe needsamad kilbid, mis ta igal pool näete, oma vanade postide kortereid tegeles ja nii edasi. Ma olen arendusjuht seal ja minu vastutada on tootearendus ja mõned ütlevad ka, et nagu ruumi mänedžeri ehk siis see tähendab, et kõikvõimalikud teised arendusprojektid nagu vöötkoodi projektid ütleme arendustootestrateegia väljatöötamine, toodete sertifitseerimine ja kõik see asi, et meie minu hallata oli kogu arenduse projekteerimisosakond, kokku 12 inimest. Tekib küsimus, et miks peaks siukse mehaanikainsener osa võtma vabadussõja samba konkursist, et kas see on niimoodi, et et öösel unes järsku tuli mingi selginemine, et hoopis mingist muust alast võtta osa päris? Et ei olnud, aga aga minu jaoks on see loomulik jätk igatepidi, et kui vaadata sellist senist elu elu millega ma olen tegelenud, siis mina olen aru saanud, et olete olnud leiutaja ja mingi robotimees ja see seda ka ka kooli kõrvalt ja koolis töötamise kõrvalt ma töötasin tehnikaülikoolis mehhatroonika instituudis, kus siis kus siis lõin kaks robotit ühe bakalaureusetöö raames ja teise teise magistritöö raames ning mõlemad on on äärmiselt kasulikud nii riigi jaoks kui ka õppetöö tarbeks. Ja ütleme siis, tehnikavaldkonnale peaks alati olema. Palun siia igaks juhuks ka midagi humanitaarsest, ma ise tegelikult tunnen, et ma olen läbi-lõhki humanitaaralates keskkoolist alates. Seetõttu sai tehnikaülikoolis loodud ka TTÜ roboti või see vabandust, fotoklubi robotiklubi tuli hiljem fotoklubi. See oli siis selles, et, et palun seesamamoodi, tehnik, haridust, tehnikainimesed tegeleks natukene oma oma isikliku minaga, väljendusvormidega loovusega koos ega äärmiselt oluliseks pean, pean loovast inimeste loovust, seda peab pidevalt ajendama ja seda on võimalik väga kõrgele tasemele arendada. Ja fotograaf on midagi sellist, mis ühendab endas nii tehnika kui kunsti. Et see on ideaalne vorm. Et tänaseks on seal inimest, kes ma olen nagu rahul. Võib-olla kaldasin natukene teemast käivad. Ei, ma mõtlen seda, et kui. Nii nii moodne mees tegelikult eks mingeid vöötkoodi asendamisest ja, ja, ja elektrikilp-idest ja robotitest, eks ju. Et kui ma loen ajalehtedest, et te olete teinud ühe igava samba, kuidas teil õnnestus? Vaadake meie jaoks hea oleks olnud, skumad, oleks siia toon näiteks need paberid, eskiisi, joonistasime, Need on väljas praegu vist Estonia kontserdisaal ja nii edasi lõplikud, aga me mõtleme, et igale monumendile igale kavandile eelnevalt väga suur eeltöö. Et esiteks see ajalooline taust, kogu see taust ja kui me räägime toote kui tootearenduses, siis selle toote taust, kuidas on kujunenud, ka meie joonistasime, olgu kõikvõimalikke moodsaid lahendusi küll selliseid interaktiivseid monumendi Alaslikust monumente ennast polegi, et inimene on monumendi keskel küll orgusi, küll väikseid mägesi, küll selliseid hambaid, aga ka ja kõikvõimalikke asju. Ja mida rohkem me lugesime, seda ajalugu, mida rohkem lugesime tingimusi, seda rohkem sekunkreetsemakse, milleks me seda tegelikult teeme, me teeme seda ikkagi vabadussõjavabadussõjas, osalenutele, vabadussõjaedule kaasa aidanud inimeste ja üldse kogu Eestis ütleme, rahvuslikule liikumisele kaasa aidanud inimestele, et see on midagi nii püha, et vahel ma ei leia isegi sõnu, kuidas seda selgitada. Ja. 1919. aastal ikkagi otsustas, otsustasid rahvuslikud jõud ikkagi, et, et peaks tegema ordeni sellele selle vabadussõja jaoks, kuigi vabadussõda polnud veel riigi ja kestnud aasta aega. Nikolai Triigi, Vabaduse rist ja meie arvates pole mitte midagi paremat, mis sümboli see jääks vabadussõja võitu kui vabadusrist, sest see tõesti, kes on palju sees sõduritele mis anti neile vapruse eest ja siis kokku on üheksa vabaduse eest ja neil on igalühel oma, tähendas, et ei hakka neid siin üles lugema. Autorid on kokku neli, eks ju üks neist kõneleb täna siin. Aga mis sind nagu omavahel seob, ega te ometi selleks kokku ei saanud, et teha Vabadussammas võidusammas? Te tundsite teineteist enne ka vä? Kõik kõiki ei tundnud päris, aga üldiselt üldiselt jah, me tundsime, et Andri Laidre oli hea hea tuttav Anto saviga ja mina tundsin andatia, tundsin Kadri Kadak. Ma tundsin fotoklubi kaudu. Nii et selles suhtes me olime kõik nagu seotud küll jaa, vabal vabadel hetkedel ka suhtlesime andega. Me oleme juba poolteist aastat lugenud loenguid tehnikaülikooli juures avatud ülikoolis. Gümnaasiumiõpilastele selline kursus nimega tootedisain, mis toimub ka järgmine nädal tegelikult. Ja me oleme nüüd kolmse meistrit seda lugenud, et me oleme kogu aeg sisulist ninapidi koos, räägime Tottens, püüame tooteid paremaks teha, meie enda öös oleme tegelenud sisuliselt vaid tootearendusega, ma olen natuke ka kõrval kõrvalvaldkondadega, aga üldiselt ikkagi ikkagi tootearendus, on see põhiline? Kuidas üks kollektiivne töö sünnib, kas see niimoodi, et üks annab idee, ma ei tea, Rainer näiteks läbi tee ja ja teine, teeb arvutused ja kolmas oskab joonistada ja neljas oskab maketi teha või? Esialgu tuleb idee leida. Istusite neljakesi koos ja kogu aeg. Et iga iga päev päev peale peale tööd kogunesime ja mõtlesime, joonistasime, lugesime kõik, mis vahepeal oli, oli selgunud või kes mida oli vahepeal kuulnud või uurinud või teada saanud, tõi oma ideed lagedale. Üldiselt meel meil andega ei ole probleem, ütleme selliste tootearenduse, kes tootearendus on, midagi väga, väga toovad tegelikult ja see protsess äärmiselt looga, siis me peame lähtuma inimlikkusest ja ja kogu meeskonnatöö peab üles ehitatud olema inimlikkusele, ideede analüüsivale, töötlusele ja nii edasi ja nii edasi, et et selleks meetodid, ütleme nii ja meil on see suhteliselt käpas ja arhitektidel on see selles suhtes käppasid, see on üks nende ametivorm, et nad peavad alati ideid kõigepealt välja töötama ja alles siis mõtlema, kas seda teostada ja kuidas seda teostada ja nii edasi jaoks ei tohi see mitte mingisuguseid probleeme, seetõttu ilmselt läks väga väga ludinal, et ideid oli palju ja aga lõpuks ikkagi ei olnud. Kuidas öelda? Ei olnud küsimus, mida valida? Aasta ja kuu pärast peaks võidusammas kas inimeste võidusambaks Vabadussambaks, vabadussõja võidusammas, vabadussõja võidusammas. Et tuleb nagu pikalt välja öelda, et, et selles on tegelikult see kogu filosoofiaga sees. See on ju loogiline, et, et kui me räägime ikkagi vabadussõjast, siis inimesed peaksid kaduma, millega on tegu, et tegemist on siis ainukese sõjaga, mida Eesti kunagi üldse on võitnud. Et sellest tuleb ka kogu idee, et vabadussammas ta tõi, vabadussõda tõi meile vabaduse, tõesti, kui vahepeal oli 50 aastat okupatsiooni, aga see selleks Meie nimetame seda ikkagi vabadussõja võidusamba, on ka tema ametlik nimetus, rahvakeeli teda nimetatakse igatipidi küll vabadus samaskil õide sammas Kell lihtsalt mingi sammas. Et ristisammas ristisammas, mida iganes peaks ta ikkagi vabadussõja võidusammas. Ütleme niimoodi, et vabadussammas on äärmiselt Kõrgeid nõudmisi esitav nimetas. Vabadus on midagi nii abstraktset, et seda ilmselt ei suudagi keegi niimoodi kujutada. Et kõik News oleks. Teise koha töö autorid, kes tegid selliseid nagu meie inimesed, nad nagu otseselt ongi nagu vastandunud teile või nad on öelnud, et et see on absoluutne vastand, et nende töö kannab laiemat mõistet kui ainult vabadussõda, et nende soov oli, et vabadussammas oleks demokraatlik, mitte autoritaarsete režiimidele iseloomulik kõrge monoliitne sammas. See on peaaegu tsitaat. Just me oleme selles suhtes me oleme rääkinud teise koha omanikuna hästi, saame hästi läbi ja minu arust miks ka mitte sama, meil ei ole mingit probleemi oma vanad, kui, kui teie 24 aastased mingeid probleeme ei ole. Me oleme ka, et nende töö on hästi kunstiliselt teostatud, hästi modelleerimine testis interaktiivne, nagu ma jääksin, interaktiivne monument, kus ennast monumente, sammast sellist ei olegi, et inimene saab seal sees olla. See on hoopis midagi muud. Aga nagu me juba ütlesime, et tahaks siinkohal võib-olla nagu natuke täpsustada, et et vabadussõja võidusammas peab olema selge, lihtne, arusaadav tädi maalile naisele, vanemale, väiksel lapsel emale-isale ja kas või sinu kojale. Et. Me oleme ette lihtsalt, et ta peab olema tõesti lihtne. Suur, võimas, ta peab sümboliseerima vabadussõja võitu. Kui see ükski abstraktsioon ei suuda üle anda vabadussõja sees toimunut ja ainuke, mis kõige vajab seda, kirjeldas seda, sümboliseerib vabadusest, sest see on tõesti ainuke sümbol mis vabadussõjast räägib meile. Me ise, nagu ma alguses kaalustasime, Ma teen, lahendustest me oleks, oleks tõesti olnud vabaduse sammas või Vabadussammas, oleksime mingi muu lahendusega. Aga kuna tegemist oli vabadussõja võidusammas, meil lõpuks jäänud sisuliste jäilist teist valikut, et meie idee oli ikkagi selles, et et luua võimalikult traditsiooniline omas võimalikud uudses, ütleme lahenduses, et jah, see oli. Konkurss kuulutati välja märtsikuus sel aastal, eks ju 14 märts teise hakkasite tegema seda asja kuskil maikuus. Mai keskel ma sain teada, et selline konkurents on. Mis seal vahel oli tegelikult pool aastat tagasi olid Tallinnas nii-öelda aprillirahutused, kes, kas see mängis ka mingit rolli teie valikutesse? Ei, absoluutselt mitte mingit rolli, me isegi ei mõelnud selle peale. Ja seal on kaks asja täiesti täiesti erinevad. Ajame, ei isegi rääkinud sellest kordagi. Me lugesime oma vabadussõjaraamatuid ja olime rahul, millega me tegelema, et ei olnud nii. Et see on huvitav, kõige pole küsinudki tegelikult seda veel enne. No räägime sellest sammast veel, miks siis nii sõjakas? Ta ei ole sõjakas tegelikult et täna me töötame klaasist vabadussõja võidusamba ideekavandi kallale ja klaas on midagi sellist, et ta on läbipaistev Klaara ja selline puhas materjal, universaalne materjal, ta ei, ta ei hinga temast, ei õhku ja eest erinevat rahvust, nagu näiteks marmori puhul võib öelda, et see on Itaaliast ja graniit, et sans Soomest kuigk tänava grenituvaks Hiinasse. Aga sellegipoolest, et klaas on midagi niivõrd universaalne tavaliselt ja, ja kui me räägime vabadussõja võidusambast traditsiooniline sammas võimalikult tänapäevases materjali lahenduses võimalikult kõrges insenertehnilises lahenduses 21. sajandi lahendus, siis minu arust ongi loogiline, et meil on mingi sümbol, sümboliseerib vabadussõda. Ja kõik see peegeldab tänast ühiskonda meie tänast tänaste ajalugu, kus me oleme, et, et klaasitehnoloogia kaugele arenenud, et, et on võimalik nii suurt sammast teha ja ta annab sellisele suurele sambale hoopis teise teise tähenduse loob sellise kiirguse õhulisuse toimetajavabaduse, et Aleksooduse väljaku nael, et ta helistaks materjalis teistest, ta tugevdas. Ei tahaks inimesi ligitõmbav, köitev inimeseks, sinna tuleksid, ütleksid, et kohtume Vabadussamba juures kasvõi vabadussõja võidusamba selgelt inimeste meeltes jäeta vabadussambaks ja me ei saa sinna mitte midagi, vaat et inimene niuke, nii nagu tal lihtsam on loogiline. See on selline klaas, mis, millest saab läbi vaadata või, või ei ole. Kui sooviksime luua sellist, ei ole täpset tehnilist lahendust selgub projekteerimise käigus, praegu töötame erinevate ideede kallal, et kuidas oleks võimalik seda Eestist toota, aga ka lähiriikides. Sooviksime luua midagi sellist, et kui te kujutate ette Kristjani ilus põhjamaine riik, et annaks sellist põhjamaist kargust edasi, kujutage ette nüüd omale miinus 25-ga kraadist pakast kuskil lumises metsas lumi siledal on selline krõbe ja kui teil suuskadega sõideta, siiski krõbisevad, see on äärmiselt mõnus tunne. Kui te mõtlete vabadussõjaväele, siis tegelikult see kliima ja aeg, millal vabadussõda algas, 28 november 1918 siis Taali talv tegelikult. Ja me arvame, et see sümboliseeris Eestit väga hästi. Klaas on lisaks sellele veel hea sümbol Eestile kui noorele riigile. Me oleme ikkagi 16 aastat tegelikult taasiseseisvunud olnud, et me toome sümboli oma varasemast ajaloost ja teeme ta oma tänapäevases materjalist. Klaas, uudne materjal, uus noori uutele ideedele avatud ilma kompleksid, et ja nii edasi ja nii edasi, et mees on meie põlvkonna peegeldus tegelikult. Pätsu ajal oleksite teinud selle dolomiidi küll ma ei oska öelda, ma ei olnud täitsa. No ikka seesama, mida teine natuke nagu süüks ka pandud, et te olete siuksed. Kuidas siis on siis nagu natuke nagu vanaaegseid liiga et, et uskumatu, et tänapäeval noorus, nii, nii nagu tavalise sambad Esialgseid kommentaar üldse kuulata, mispeale viieteistkümnendat augustit, kui, kui võidelda välja kuulutati, siis osa tajusid misse osad võiks öelda, et suurem enamus arvas, et tegemist on oma elus pettunud 60 viiekümneaastase vanamehe kätte. Meie jaoks oli see muidugi hästi põnev lugeda, mida inimesed arvavad, et see oli hea aeg tegelikult, et kui meil ei tuntud näha seda aduda seda meeleolu täielikult, mis oli nii-öelda inimesed. Nüüd on, nad arutavad just et ja siis, kui tuli välja, et me oleme ikkagi, et siis nad läksid mõtlema, et mina isiklikult elan näiteks koos vanaisaga ja väga hästi tunnetan seda, mis, mis nemad. Mis nemad tunnevad ja nemad tegelikult tulid tagasi Siberist 1009 71 ütles, et ta on nii õnnelik, et ta tuli tagasi pärast seda, kui me olime selle võitlemiseks. Ta ütles, et tema küll õnnelik, et ta tagasi tuli. Jutusaatekülaliseks on Rainer Stern Fell, et üks neljast, kes on teinud vabadussõja võidusamba võidutöö kuulame veidi moodsat muusikat, Agent M juba mängib siin meie all ja jätkame kolme minuti pärast jutuga. Te kuulete jutusaadet, kus täna külaliseks mehaanikainsener Rainer Stern, feld 24 aastane noormees, kes on siis üks neljast, kes on teinud vabadussõja võidusamba kavandi ja loodetavasti siis aasta ja kuu pärast on see Tallinnas Vabaduse väljaku ääres Harjumäe nõlval ka üleval. Rainer, te olete kunagi öelnud ajakirjanduses juba, et te tahaksite, et võidutöö poleks sõnasõdade objekt, vaid südamelähedane kõigile. Kas sõnasõjad on peetud ja südamed võidetud. Me loodame, et suuremad sõnasõjad on tõesti peetud, me ise pole kellelgi ka sõnasõda üldse alustanudki. Mida me pidasime selle all tegelikult silmas, me tahaksime, et see oleks tõesti ühine ühine monument, see oleks midagi sellist, et üks auto rusikaga vastu rinda ettevõttes on minu oma. Meie oma, meie. Võib-olla me polegi kõige pädevamad seda ütlema, sest me oleme niivõrd noor põlvkond, me tahaksime, et seal oleks natukene Jodeeritust sees ja kuulata erinevate spetsialistide arvamust. Kõik inimesed, et kellel on väärt mõtteid, on saanud oma mõtteid välja öelda, me oleme need kaalumisele võtnud ja mitmed neist mõtetest on tegelikult ka ealise ideekavandis. Et seda me mõtlesime tegelikult. Sellest, et töid nõustab ka ekspertgrupp või et kes need sellised on, mis neile öelda veel on? Või seda ei ole nagu formaalselt olemas, need on lihtsalt toredad inimesed. Toredad lagunes aga äärmiselt haritud ka veel lisaks sellele ekspertgrupp tegelikult on kaks kaks sellist rühma, kes on neid nõustanud nii-öelda ametlikul tasandil, ütleme, et selliseid mitteametlikke kõnesid, Telefon telefonikõnesid ja kohtumisi on olnud väärikate inimestega, aga ka ametlikult nii-öelda protokolliga tähistatud koht. Jan kaks üks on siis arhitektuurimälestiste ekspertgrupp muinsuskaitse juures. Sinna kuulub hulk inimesi, kes, kes tegeleb igapäevase kasse arhitektuurikunstiga või keskkonnaga või muinsuskaitseväe üld üldiselt. Ja teine on riiklik muinsuskaitse nõukogu. Sinna kuulub juba märksa laiem seltskond, ühiskonna lõige on palju. Annan investorite liidu liikmeid, on, on ehitusettevõtjaid, on muinsuskaitsjaid, ajaloolasi, arhitekt, et selline tari seal õige sellest, et saada. Et saada võimalikult adekvaatseid nõuandeid. Et lihtne on tegelikult kritiseerida midagi, ilma, et ise oleks pidanud pingutama, et konstruktiivset kriitikutele vaimselt raske teha ja ja selle konstruktiivse kriitika või seal raske teha produktiivseid kriitikat. Ehk siis see, mis millega midagi peale hakata. Et nagu internedki tahad otsida midagi, aga otsid tund aega ja siis viimase viie minutiga leiad. Ja kui võidud Kuulutati teine preemia kätte anti ehk siis õli augusti lõpus. Kas täna, kui on nüüd oktoobri lõpp? Jah, võib öelda, et te olete ikka olukorra peremehed. Ei, selle asja juhtimine ei ole nagu teie käest ära libisenud. Saanud kuidagi Minnast meiega autorid oma auto ja õigus selle asjale. Et ja seda peaks küll rääkinud kõik inimesed, kes, kes on sattunud meiega koostööd tegema, keda me oleme valinud, on, kes on nõus olnud koostööd tegema, on olnud äärmiselt heatahtlikud, aru saanud, adunud selle, selle olukorra tõsidust, selle asjaga ei mängita. See on asi, millega ei mängita. Sergei tingita ei mängita, see on tõsine asi. Ja seetõttu me oleme küll võiks öelda, et tõesti õnne koosnevale lotovõit, et me võitsime küll, jah, me teadsime, et ees seisab väga raske töö. Aga mida me kavatseme, on see algul, et, et võib-olla me satume inimeste kätte, kes tahavad selle kõik põrmuks teha, aga õnneks pole seda juhtunud. Kui võidate välja kuulutati, siis avalikkusele teatati selline teade, eks ju. Dolomiidi monument tuleb Harjumäe nõlvale ja see koosneb postamendistusele otsas olevast vabadusristist. Vabadusristi keskel on kujutatud Eesti riigipiiri kontuuria postamendid kiri vabadussõda 1918 kuni 20. Sammas nõlval väikesel platsil ja samba taga asub sein, millele süüdistatakse lõik Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi kõnest. Seejuures alustatakse kõne alles päikese loojumist hetkel. Materjalist me juba rääkisime, kui palju on sellest esialgsest, võtsid Eesti ikkagi nagu järgi jäänud, et et kas ta on sama kõrge, kas ta on sama, Konstantin Päts. Kas ta on see, et Eesti kaart seal peal on, seda ju enam ei ole. Eesti kaarti tõesti enam ei ole. See sai nüüd tõesti ära võetud, et oleks võimalikult selge millega on tegu, et eestikaadiga tekkis see efekt, et inimesed taju, et millega on tegu, et tõesti, et on lihtsalt Eesti on Eesti kaetega, kui me paneme sinna ikkagi eesti leegioni sümboli, mis on vabadusristil peal, siis tegemist on täiesti autentse loodusristiga. Ja inimesed saavad aru, millega on tegu. Tõsi, miks Eesti kohati üldse tekkis, oli see, et Eesti kaart on kõige tugevam sümbol Eesti eestlaste südames see on 100 protsenti, sest siis me tegime enne seda ka väikest, nii-öelda turu-uuringut moodsas keeles. Helistasin oma sõpradele-tuttavatele väga eri vanuses, väga lai lõi käelisega samamoodi ja me saime, ütleme niimoodi, et kaks kolmandikku ütles esimese asjana sa küsisid, et mis me olime, kaks küsimust. Nimeta kaks esimest asja, mis meenub Eestiga. Ja teine oli nimetatud vaktsiinist, asju, mis on meil vabadussõjaga. Vabadussõjaga meenus Vabaduse riste, soomusrongid ja Eestiga oli eestikaadistilip. Ja inimesi oli kokku üle 100 pidanud. Noh, ütleme inimeste arvaski, keda inimestelt, keda te teadsite või kelle arvamust aktsepteerisid, eks ju. Et ei, ma ei võtnud niimoodi, et ma tean, et ta vastu, kas. Et ma ikkagi võtsin suhteliselt suhteliselt juhuslikkuse alusel telefonis lappasin ise vaadanudki, vaatasin, taha sattus inimene, helistan ja helistasin ja, ja selles suhtes ja siis ma vaatasin ka, muidugi erinevad eluvaldkonnad vanused niimoodi ikka, keda ma olen juba küsitlenud, sedasama. Ühe õhtuga oli see asi tehtud nalja ja oli enam-vähem selge, mis on need sümbolid. Edasi oli juttu materjalidest, Notre me juba rääkisime, aga, aga ütleme nii, et sellest esialgsest ideest on ikkagi järgi enamus, et ega me väga palju seal muutnud ei ole, et me oleme muutnud teda kunstiliselt maitsükkamaks erudeeritumaks, kõik see eesti taastamine, nii-öelda materjali valik, esialgu oli dolomiit seetõttu, et me tahtsime kasutada võimalikult Eesti Eesti Eesti pärast materjali ja värvus tegelikult oli see, mis määrasse taks valge teadupärast valge anud midagi kõrgemaga Taali. Ütleme sellise vabaduse ja isamaalisuse, sellise aateline laev on selline väga puhas. Ja seetõttu me tahtsime, et oleks kuulge siiamaani me tahame, et oleks valge. Klaas on väga palju võimalusi selles osas annaks kiirguse ja selle valgusest tahaks inspireeritud justkui jääskulptuurist. Seda. Samas tuleb vaadata nagu täiesti kontekstiväliselt, kus ta asub, et mis needsamad muinsuskaitsjad ütlevad selle peale nagu mõned arhitektuuriajaloolased või arhitektid on öelnud, et et sammas piirab Vabaduse väljakult Harriet Toompeale. Et ta lõhub ära selle panoraami, mis muidu Vabaduse väljakult Toompea poole vaadates oleks. No see oleks tegelikult, et tõestada seda, me oleme tänasel päeval välja töötamas uut mudelit, mis on siis hõlmab kogu ümberkaudsed linnaruumi tegelikult hajumäge, seal taga olevat tekkinud Kök kõik need ehitised, mis seal ümber Vabaduse väljakul on eksimatud ja nagu ikka harju kuusk, selle linnavalitsuse hoonet ja nii edasi, nii edasi, hästi palju tegelikult detaile ja püüame vabandust, püüame Luua animatsioonid sellest, et kuidas inimene seda näeb, kui ta liigub Vabaduse väljakul selliste liikumistega teha võimalikult palju pahandust ja vaateid jäinavate nurkade alt erinevatel kõrgustel teed, et tõesti tõesti seda, et, et me ei tee tõesti kannab vilja ja et mis puutub kõrgusesse, siis nendelt nendelt Panorama vaadetelt ja sellelt animatsioon, nüüd peaks selguma sel tegelik kõrgus, et ma täna ei saagi öelda tegelikku kõrgust, sest seda lihtsalt ei ole niimoodi, et Lasnamäe või Mustamäe üheksakorruselise maja kõrgune või jah, et sellist mingit legendi küll seal taga ei ole, et kui esialgu me tegime ettepaneku 28 meetrit, siis tuleb puhtalt sellest, et see on meie, see on see tunne, mida me tunneme, et ta peab olema Vabaduse väljaku nael. Ta peabki olema kaugele näha, isegi natukene olema aukartust äratav, võiks öelda, ta peab olema ikkagi. Väärikas, ütleme nii ja miks me peaksime tegema väikse väikse madalam asja kuskile nurka seisma, mida keegi ei märka hääle ja üks kordki võiks eesti rahvas olla uhke millegile näidata oma uhkust. Me oleme uhked oma oma oma maa elaja üks osa on meil tõesti, lauluväljak, teine osa võiks olla Vabaduse väljakule vabadussammas. Vabadussõja võidusammas istume täpselt. Me siin alguses juba rääkisime, et et te olete noored ja teist midagi enne ju ei teatud, eks ju, et kas see kriitika, mis tee peal on tulnud seda on ju olnud, eks me ei saa öelda, et seda ei ole. Et kas selles kriitikas on süüd ka selles, et te olete liiga noored ja liiga kõrval ei ole nagu ringkondadest ma ei usu, ja ausalt öeldes ei ole ju keegi kunstiakadeemia arhitektid, vaid te olete tehnikaülikooli lõpetanud, kõik eksinud. Ei ole, arhitektid on meil tehnikakõrgkoolist, Me oleme tehnikaülikoolist. Et, et noh, et mingi seltskond ei ole teid omaks võtnud No see on nii tüüpiline selles suhtes, et selleks me tahtnud, ta ütles mingi välja, et Me tahaksime, meie võlg on hoopis teisest puust. Me tahaksime kõikidega koostööd teha. Näiteks toome jälle kaks asja on seal ikka väga-väga hea näide. Kõigepealt üks, kui toota majanduses luuakse näiteks võtame mobiiltelefon ja tehakse vaim prototüüp, siis see antakse kasutada mitte nendele inimestele, kes on selle sihtgrupp. Konstruktsioon Meie mõistes ja ökonoomika mõistes, vaid antakse inimestele, kes, kes sellega igapäevast ei olegi niivõrd kokku puutunud või kes on nii-öelda ekstreemumpunktid sellel tootel, ehk siis näiteks väga noored lapsed ja vanurid ja mobiiltelefon, lihtsasti mõistetav. Te peate väga lihtsasti menüüdest aru saama. Et kui ärimehele tehakse mobiil, siis antakse see lapsele ja vanainimesele kasutada. Takoajalised probleemid ja ütleme siis sellised funktsioonid, seda tõesti testivad siht, sihtgrupi inimesed, aga, aga üldiselt sellised kõige kriitilisemad olete kõige vaja. Teater lähevad välja siis, kui anda neid kasutada mitte sellist troppi inimestele. Ja vaadake, see on need omamoodi kriitika. See on nüüd see nii-öelda tagasiside meie oma vabadussõja võidusamba ideekavandiga ei saa sellist kriitikat endale. Kuskilt selliseid meetodeid oleks, me anname kellelegi testida, seda mõtlesime rahvale testida, siis olid aga me ise saanud valida, anda, et neid valiti välja tegelikult ja siis me saime teatud teatud tagasisidet. Ja, ja tegelikult see kriitika ongi meie jaoks ilmselt oluline, sest et meil mujal ei ole mujalt ei olegi võttudest armumist. Vaadake, kriitika on selles suhtes positiivne, et vastasel juhul jääd nii-öelda mugavalt patjadele. Oledki rahul asjaga, aga tegelikult elu läheb edasi, me peame olema võimaldatud terava kriitika sellega, aga see reiting Ameeria eeldab ka teatud sellist küpsust, teeveedeeritust, mõistlikkust ja kogu kogu selle taustamõistmist, nagu ma ütlesin ka, et mitte ainult konstruktiivne kriitikuid, produktiivne kriitika Me oleme väga-väga rahul, et üldse on sõna võetud, järelikult on piisavalt asjata üldse, mille nimel sõnavõtt? Kritiseerivad arhitektid kasutavad sõnu Ebaprofessionaalne saamatu žürii liige, skulptor Mare Mikuks peab risti kuju kasutamist lihtsameelseks ideeks. Vabadusristist tehtud skulptuur on ehtne anakronism, sest vabadussõja monumendid püstitamise õige aeg on möödas. Arhitektuuri oleme, Krista Kodres on öelnud, et seletustest ei piisa. 30.-te aastate totalitaarse režiimide märgikeel. On see sammas ja ülimalt sõjakas. Aga räägi, peamine, peamine on see, et proportsioonid ei ole sobivad. Ja tagatipuks on arvatud seda sodietidel on põhjust eestlasi fašistideks tembeldada pärast seda, kui selline rist seal üleval on, et. Te suudate kõik selle nagu endast läbi lasta ja neile vastata. No ikka, miks ma peaks olema, meil ei ole tõesti mitte midagi kaotada. Me oleme noored, et meil läheb elu edasi, et me tuleks ütleme nii, et lepime kokku, et fašismi ei räägi, sest see on absurd. Et, et kes tahab näha mis tahes mäeke selles ideekavandis. Me oleme näinud ja mitte midagi neid ei takista. Et poleks endal pähegi tulnud midagi sellist ausalt öeldes. Teiseks. See monumenti, see ideekavand elab hoopis oma aegruumis, juba rääkisin, väga lihtne, see peab olema arusaadav, kõikidele inimestele. Tuleb ennast ennast tõesti näitama igas ilmakaares ja me nagu Reselda ei tahaks, et oleks midagi sellist, mida inimesed ei mõista, ütleks ning, ja abstraktsiooni jõuame, mille kohta öeldakse, et mis see nüüd on, see minu jaoks küll ei ole vabadus ja see ei ole minu jaoks vabaduse ja 300 400 ka võib-olla ei ole, sa ei leiagi kunagi midagi sellist, mis kõikidele meeldib. Et keegi, keegi tuttava hästi, et üks eestlane, kaheksa arvamust. Ja kas see on tõsi, tegelikult, et ega see on tõsi tegelikult, et õige aeg selle monumendi püstitamiseks on möödas. Meie ei saa sinna midagi parata, et ka meie tunneme, et, et seal ei ole sündinud häälega sündinud, vajame, et siin üldse 82. Me me tundsime ülimat sellist. Minu jaoks väga suur tunnustus üldse, meie tee valiti ja, ja me tahame kanda seda vastutust, aga me tahaksime ka, et kõik inimesed saaksid aru, et see pole puhas meie töö, lihtsalt meie nüüd teeme midagi valmis, nende ja inimesed saavad seda kritiseerida vaid et see on kogu rahvamonument ja peaksime üheskoos selle püstitama. Seetõttu ma ütlesin ka, et et nõmme kuulanud erinevate inimeste arvamusi, on inimeste inimmasside, võiks isegi öelda. Ja nüüd on siis käivitatud veel ka rahvakorjandus, kus inimesed saavad avaldada tuge sellele monumendi ideekavand. Mis siin salata, me oleme väga palju rääkinud ka vanema põlvkonna esindajatega, kelle võib-olla vanemad, kelle vennad on, on vabadussõjas lennud ja vabadussõja kuidagi seotud olnud küll, täna ei ole ühtegi vabadussõjas osalenud enam elavate nimekirjas kahjuks. Viimane sai siis eelmisel aastal. Sellele põlvkonnale on see tarbimiselt saadav monument laevas arusaadav, nägi keel, neil ei ole küsimustki selles, et, et millega on tegu ja, ja nad tulevad tänaval, et niivõrd noored on selle teinud, et on arusaam tekitatud nii-öelda link nood noore ja vanema põlvkonna vahel ja meie toome ta lihtsalt päevases materjalis tänapäevases inseneritehnilises lahenduses rahvale. Ja mitte seda neljakesi, vaid selle taga on laisk kõva tiim. Me oleme kokku kogunud tegelikult Eesti oma ala professionaalid nim maastik, elekter ükskõik nimetajaga, mis iganes osasele. Monumendi projekteerimise juures on linnaruumiliselt kujunduselemendiks kõik need pingid, valgustus meil on, meil on kokku kogutud Raymond spetsialisti õde või Eestit. Et me oleme väga õnnelikud ja me loodame, et lähme niimoodi edasi ja loodan, et kõigil on piisavalt jõudu ja tahet sellega lõpuni minna. Vabadussõja võidusamba suunas tehtud kriitika ei ole osaliselt ju üldse ka mitte teie poole suunatud olnud, eks ju, et et selle asja telli juba, on öeldud ka seda, et selle asja tellijaks on kaitseministeerium ja muud moodi ei saanud seda asja umbes lahendada kui sõjameestele meelepäraselt, eks ju. Nüüd on kriitikat saanud juba see algatus, et igaüks võiks toetada rahaliselt, et selle samba püstitamist, et oli ju nii, et valitsus lubas täienisti ise seda kõike nii-öelda kulud katta, eks ju. Et et kui palju teid segab või, või nagu ahistab see mõte, et pannakse teile süüks ka seda või ütleme, võidu võidusambale süüks seda, et see kerkib nii-öelda poliitikute tahtejõul. Mingites teistes mängudes? Jah, aga, aga nagu ma ütlesin, me ise peamiselt äärmiselt oluliseks küsimuseks kas see valitsus teine või kolmas nagunii see teema oleks üles kerkinud, et kes, kes vähegi on kursis selle kongressi ajalooga ise siis juba 20 ma võin eksida, 1922. 23. aastal toimus juba esimest korda. Püüa seda monumenti püstitada, esimesega loojaks oli Amandus Adamson. Ja seda konkurssi on kokku korraldatud neid koos sele selleaastase konkursi ka kuus korda. Siiamaani pole veel ühtegi vabadussõja võidusammast vabadussõjale pühendatud mälestussammast kuskil püsti. Ma mõtlen mitte kuskil vaid Tallinnas sellist sellist Eikliku. Et tegelikult, kui me räägime Vabaduse eestist korraks tulen kõrval, et siis ei ole terve Eesti on neid punkte, kus on vabadussõja võidusambad püsti mälestussambad ja vabadusrist on nende lahutamatu osa. Ideekavandite kokku laekus 44 ideekavandit ja kaheksal neist kasutati sümbolina Vabadusristi. Tagasi tulles selle kriitika öelda, et mistahes valitsus oleks, oleks tegelikult selle konkursi välja kuulutanud, meie võtsime seda kui võimalust. Tõesti, ma olen õnnelik, et ma sain selle võimaluse ja me saime selle võimaluse noorelt teha, et et ma arvan, et sellel on omad. Voorused. Rainer, te võtate ennast põhitööks põhitöölt natuke vabamaks, mis juhtub nüüd aasta ja kuu ka veel, missugune see graafik on? Millal peab? Ma ei tea kodus ahju tööle hakkama. Klaasi sulatama hakatakse. Graafik näeb välja selline meie poolt, et projekteerimine peaks hakkama nüüd järgmise nädala vabandust järgnes vara novembri keskel ja lõppema märtsi lõpus. See on see, kes see siis sisaldab kõike absoluutselt kõik trassid, kõik konstruktsiooni osa, klaasdetailid on nii täpne, et oleks võimalik tänavakividega. Hiljutised vuugivahed. Pääseda hakkab siis ehitushange, no see on juba meie teemast väljas, ilmselt kaitseministeerium siis kuulutab välja ehitushanke sellele. Ja, ja meie siis teostame autorijärelvalvet kõikide osapooltega, kes meil projekteerimises on kaasatud. Et meie jaoks on ees 13 kuud ka väga rasket tööd. Aga ausalt öeldes ma ei tunne nagu eelist, sellist stressi või sellist rõhut. Et keegi meil nii-öelda kirves pea kohal ripuks, et seal on midagi sellist, mis tuleb ära teha, me teeme seda hingega ja kui sa teed midagi, mis sulle väga meeldimise sa tead, on see on kõikide jaoks, tegelikult pole sulle mingisugune edevuse laat nii-öelda, et siis siis on asjal nagu eesmärk praegu on, elu oli ikkagi väga suur eesmärk ja üllas eesmärk. See on, see on huvitav ja mulle meeldib, et 24 aastased, mõni sealt natukene vanemad on selle võidud autorid ja ja, ja kui rääkida edevusest, siis põhimõtteliselt võiks ikkagi öelda, eks ju. Kuidas ladina keeles öeldes Exegi monumentum, et et püstitasid iseendale ka monumendi. Mis siis, et, et see on tegelikult mõeldud kogu eesti rahvale ja vabadussõja kangelastele. Et, et see on nagu suur asi on ju natukene nagu kõditab ka ju, eks ju. Küll esialgu hakkasid käed värisema, mobiiltelefon kukkus maha. Puhtinimlik see oli, see on tõesti niivõrd selline Patriot olnud ja ja kuidas öelda? Eks igaüks oleks teinud sama, mis teha. Täna oli jutusaatekülaliseks vabadussõja võidusamba üks autoritest. Kadri Kiho, Anto Savi, Andri Laidre ja Rainer Sten Felt. Rainer Tenerifelt oli täna stuudios Senelik, kes on kohustatud asja nüüd lõpule viima ja ühe aasta ja ühe kuu pärast on kõik palutud Vabaduse väljakule. Tallinnas olete oodatud. Aitäh, tänane jutusaade oli selline. Kordusaeg on ikka pärast südaööd, kohtumiseni.