Jõgevamaa on läbi aegade kasvatanud kultuurilookandjaid meenutagem vaid Laiuse, Palamuse, Torma ja teistegi selle kandipaikade osa läinudki sajandi arenevates ärkamismeeleoludes. Seetõttu on juba kultuurilooliselt igati ootuspärane, et 30 aastat tagasi sündinud laste muusikakool on ellu saatnud muusika juurde elu kutseti tugevasti jäänud inimesi. See paik on aldis andma koorijuhte ja pillimehi sest nii on oma kunsti pürgimusi põlvest põlve meie kodudes edasi kandma. Jõgeva laste muusikakoolile andis aga elu siiakanti tulnu Elvi Kotkas, kes sündinud, kasvanud ja hariduse saanud hoopiski Tallinnas. Elvi Kotkas lõi kooli, kujundas kaadri ja traditsioonid, muretses instrumentaariumi ja kõik muu vajaliku, sest tööd alustati praktiliselt mitte millestki. Esimesed muusikatunnid toimusid apteegi pisikeses toas, kus siis helid ja kõrvaltubades segatavad arstirohud noores õppuris omapärase müstilise koosluse leid. Kooli algaastate põhikaader. Taimi Jõela, Astrid Tamm, Hille kerkel, aadilberteljand Jüri pastarus olid jõgerlastele puhulgi viisil vajalikud kui lihtsalt laste õpetajatena. Üsna sageli esinesid nad linna kultuuriüritustel ja lõid kaasa ringide juhendamisel. Heldi Kotkas moodustas kohe koori. Iga koorijuht teab, mida selline ettevõtmine tähendab mujalt tulnule, ümbruskonda mittetundvale inimesele, milliseid juhi kunsti ja majanduslikegi võimeid too töö nõuab. Kõik laabus sündides, nooruslikkust, teotahtest ja rõõmust. Herkel meenutas neid hetki oma pilgu läbi. Meeles on hea, väga hästi, kui ma siia tulin, oli ainult see vana osa. Ja kärmelt hakati ehitama seda uut osa ja see sai hästi kiiresti valmis ja kohe meil läks elu nagu lahedamaks koolis. Aga, ja esinemisi oli palju, mina ise olin segakoori kontsertmeister, kõik need aastad, kui ma siin töötasin. Ja siis sai veel õpetajad omavahel näiteks õpetajad võivad mängida ja nii et esinemisel käskija Tollasest põhikaadrist vaid kaks Adelberteljand ja Jüri pastarus elasid Jõgeval, teised pedagoogid sõitsid tööle Tartust ja tööd oli palju, siis tuli neil kasutada ikka varahommikuse ja hilisõhtuse ronge. Direktor ise sai kasutada Jõgeva vanapoolse hotelli tagasihoidlikke mugavusi. Oma tuba ei tulnud mitte kohe. Nii tekkis ja kasvas, kool kasvasid, lapsed. Aeg tõi muudatusi koogide ridadesse ning tänaseks on jõutud 30. tööaasta pidulikule tähisele. Omavahelistes kokku saamistes. Jõgeva laste muusikakoolist rääkides on vilistlased sageli kõneaineks võtnud selle eriliselt lihtsa ja koduse tunde, mis neil tekib õpilasaegadele tagasi mõeldes. See on loomulik, sest just algaastate juhendajad oma oskusliku tööga kas lükkavad lapsemuusikasse või sellest eemale, kui puudub takt ja armastus ning noore hingetunnetus tugev kool. Need kaks asjalikku sõna, lausus aastapäeva kontserdi helisalvestuse režissöör Teet keelman, kes lastega kokku puutunud üsna sageli nii linnas kui maal. Tolleks salvestuseks olid lapsed valmistunud hoolega, sest erinevalt näiteks Tallinna lastemuusikakoolidest, kus praktiliselt igal aastal mikrofonide ees mängida on võimalik, ei jõua salvestusbuss maakoolideni mitte eriti tihti. Tänases saates kuulemegi esinemas Jõgeva laste muusikakooli õpilasi ja vilistlasi. Saate alguses kõlas Mozarti laul tütarlasteansambli ja flöödiansambli esituses Õpetajate, Liivi, Tamme ja Kersti Varraku juhendamisel. Kersti Varrak on ühtlasi ka kooli vilistlane. Aga jutuajamiseks on mikrofonide ümber koondunud vilistlased, hiie rikandi ja Heiki Kalavus ning kooli direktor Enno heinmaa, kes Elvi Kotkase poolt 29 aasta jooksul tehtut uue jõuga edasi viib. Nende hetkelistes mälestus keeldudes segunesid mineviku ja oleviku pildid. Mulle tundub, et väga suurt osa on selles sellise suhtumise kujundamises mänginud ka kooli esimene ja kavaline direktor Elvi Kotkas. Sest et tema nagu juhtimisel ja eriti seda maja teha, kui mitte mingisugust niukses kuidagi rangelt hooliks, vaid oli kõik, oli tingimused loodud selleks, et lapsed tunneksid ennast sind mugavamalt. Vabalt, mitte nad ei peaks käima mingi mingi rivisammu järel, nad tulid siia nagu noh. Kas nüüd laseb, võin öelda teiseks koduks, aga siiski kõik oli heli, katastri püüdis alati teha, et siin oleks hubane neil. Et siin nad saaksid tõesti seda muusikat teha ja muusikast osa saada. Küllaltki palju rõhku pandud kontserttegevus on, meil on filharmoonia ka väga head sidemed, olid juba kaanikast, vaatasin, on käinud väga palju häid soliste ja viimasel aastal ei saa üldse kurta, meile saadetakse peaaegu kõiki, keda me oleme palunud esinema. Võib-olla see ikkagi teeb lasteaias ka sellise tunde, et tal ei ole tõesti ainult kohustus siia tulla. Ta isegi äkki tahab siia tulla. Me veel kaugelt airolmest siiani, et neil on seoses selle siin koolis käimisega meeles need pikad bussisõidud ja siis imestate, kuidas jaksate ja raske ja, ja siis ei tundunud üldse raske ja jõudis selle kõrvalt veel kõike muud ka teha. No oleks ikka sunnikul ka, ma enda kohta ei saa päris nii väga vabatahtlikud, need oleks usinasti klaverit harjutanud, aga vastumeelsust ka selle aasta ja poistel on ikka muud ka teha. Eks kõigil ole muud teha ja postiljon loomulikult sport tõmbab bussisõidult tuletasidki meelde, et Jõgevakool ei ole mitte ainult Jõgeva linna laste kool, vaid siia kooli käivad õppima õpilased, päris kaugelt oli see vanasti ja küllap on ka praegu. Ka eespool räägiti sellest lähemalt kodusoojusest hubasusest, kivist. Et mul on raske midagi lisada, fikse on jäänud nagu heaks mälestus läksid selle majaga seotud keset soojendanud mälestus. Jah, minul ei ole siia ka midagi valju juurde lisada lihtsalt tõesti, et siin nagu on juba korduvalt mainitud Elvi kotkast, kui, kui selle maja head ema, kes siin sellise väga koduse õhkkonna suutnud luua ja ja tõesti, see nii on olnud ja me oleme tundnud, tundsime siin omal ajal õpetajate poolt sellist lugupidamist iseenda vastu ja mitte mei tundub ennast, et me oleme siin niuksed, pahad marakrattide koolile. Ma tahaksin veel lisada, et kuna me sõitsime kaugelt ja noh, tol ajal õppis ka eriti talvel, et kas püssi tulnud v oli, riskisid, teete Eestis sageli, pidime siin tõepoolest Jah, nii mõnegi öö oleme veetnud siin tema kabinetis diivani peal. Eks praegu ületunniplaani üsna raske sättida just nende armastusega koolis käivate maalaste puhul. Jah, sest et paratamatult need tunnid kohevad kusagil seal kahe kahe tunni vahel kusagil kella neljast kuueni saavad kõik lapsed siin viibida, sest et liinibussid ei jõuagi teinekord varem ja nad ei jõuagi lihtsalt tulnud koolist ära. Varem evo keele kuus peaks, aga mõtleme tagasimineku peale. Aga ma pean, ütleme kõik tunnid, mis on saanud ära mahutada. Sest teisiti lihtsalt ei saakski seda lubada, laps peab ikka saama kätte kõik, mis on, muidugi tunniplaani koostamine on raske, seda ka selles suhtes on juba kogemusi, tähendab kõik aeg niimoodi olnud. Ja tõenäoliselt jääb veel mõneks ajaks niimoodi, et paistab, et oleme hakkama saanud. Samas püüame vastu tulla ka siin õpilastele ikkagi võimalikult vähe oleks lisakäimised ikkagi kuidagi korraga tuleb siia. Et siis ta saaksime peale pillitunniga rühma tunni ära ja võib-olla veel midagi. Sest ega lapsel ikkagi peab seda vaba aega ka veel. Ja ega kuigi meil meditsiin meie vajaga harjutada ja armastama panna, ega ikka päris normaalne, et iga päev nad ikka ei saaks ka siin viibida, muks aasta-paar päeva koolis õpib viimastel aastatel umbes 100 õpilast, mõnel aastal on pisut üle 100, mõnel alla 100. Ja see arv on tingitud ka sellest meie vastuvõtu ja õpetamise võimalustest. Kuna maja on väikeruumid, on meil kõik tööga kinni. Õpetajaid juurde ka võtta ei saa, lihtsalt see tingib paratamatult isasele hinge sellise piirangu neid õpilasi võtame vastu siiski peaaegu kõikidele erialadele, väikse konkursiga. Suuremal võib-olla nõudmine juurust klaveri õppimise osas ka akordion on populaarne ja peab ütlema, et ka ikkagi on piisavalt olnud puhkpilli mängijaid ja viiulit osas võib-olla natuke teine probleemsest riiuli osas ma olen natuke õnnetud, meie õpetajad, esimene kauaaegne õpetaja Ader, brite neljandal on juba meie hulgast lahkunud. Peale tema on meil kusagil ei mäletagi täpselt, kas viis või kuus õpetajad olnud, nad kõik on erinevatel põhjustel lühikest aega töötada ja siis pidanud edasi minema. Ja sellepärast viiulis meil niisugust nagu järjekindlalt tööd ei ole olnud, aga siiski nüüd klassi seisma peale pannud, need meie kooli kohtagi praegu 10 viiuliõpilast on, pole halb näitaja, kui nad saaksime järjekindlam, õpetaja läks meil lootust, on, läheb edasi. Ja õpilasi tõesti käib meil mitte ainult Jõgeva linnast. Heiki ja hiiekala samal ajal käisid õige kaugelt Avinurmest, nüüd enam nii kaugele ei ole. Aga siiski, Peipsi äärest Mustvees tammel käimas palju poole veel sealtkandist, ütleme nimetame Torma, Laiuse, Palamuse Sadalastan õpilasi meil olnud. Ja siin ümberkaudselt veel Kaareperest, Valmast, verest, Kaidlust. Ja peab ütlema jah, et need õpilased võib-olla siiski võib-olla teiste kõrvalt just ikkagi juba vanast ajast meeles torkasid silma oma suurema püüdlikkuse ja usinusega sest neil tõesti lase sõita, pole lihtne, bussid käivad teinekord nii, nagu juhtub tihti, nad peavad kasutama igasuguseid võimalusi, transpordiks siia lausa hobuse ja reega, talvel pole tulnud aga külla juhuseid olnud, et lausa mingi piima on tuldud ja ikka selle eesmärgiga kooli jõuda. Õpetaja ilmaasjata jootakse. Aga ka Jõgeva laste suhtes peab ütlema jah, kuigi võib-olla praegu õpilastel üldse koormus üldkoolides on minu arust viidud äärmise piirini juba pinge, pinge ja, ja koormused. Siiski kõik õpilased, kes siin käivad, see on selge, et lapsi peab algul suunama ja võib-olla isegi seal kõrvaldada kooli muusikatundi tassime aga paratamatult, ega tal ikka mingisugune soov on, endal ka ja see soov, soov ja tahtmine muusikalt tehase süveneb järjest aastatega ja jälle, eks me kõik tea, omas käes ja alles siis, kui koolid läbi on, siis ütleb vist igaüks küll, et no küll nüüd veel õpiks, harjutakse kümnetel teeksite. Berkovitš sõnatiin esitab teise klassi õpilane Birgit Maasing õpetaja Riina Ilvese klassist. Ooper Tamburiin esitab viienda klassi õpilane Signe verret õpetaja Svetlana Mohhova klassist klaveril Reet Noorkõrv. Porobjo naljake esitab kolmanda klassi õpilane Ilona Kukkonen õpetaja Karin sibulski klassist. Schubert andante esitab neljanda klassi õpilane Annika Paluoja õpetaja Kersti Varraku klassist klaveril Gerda Heima. Kas teil on ülevaadet, kuhu teie lõpetajad on läinud ja kust nad töötavad millega kellena tegelevad? Õpilasi kohtub? Vabariigi peaaegu igas nurgas tähendab neid, töötab laste muusikakoolis, õpetajatena on nimetanud mõned kohad, et saadaniga grafist piltides Valgas, Tartus, Viljandis, Rakveres, Tallinnas ja veel teisi kohti. Reumarajoonis töötab muusikaõpetajate üldhariduskoolides. Meiega koolis töötab praegu õpetajana kooli endine õpilane Kersti Varrak. Ja, ja siis paljud on võtnud endale päris muusikaelukutse selles mõttes, et mängitakse mitmetes. Teatris Estonia Eesti riiklik sümfooniaorkestris mitmetesse muusikakollektiivis, viimasel ajal on eriti populaarseks saanud meie Jõgeva noored muusikud mitmetes Eesti populaarsetes levimuusika ansamblites. Neid ma ei jõuagi kõiki nimetada, siin vennad, täitsa ma neid on siin. Anne Veski saateansamblis praegu Raul Vaigla nimesid, palju veel? See on aja märk lihtsalt väga noorelt, jah, praegu said nagu sellest levimuusikast rohkem eneseväljendamise võimalusi ja, ja teevad seda väga edukalt. Ja kokkuvõtteks tahaks öelda, et endal on tõesti, ma ütlesin juba enne, et kui palju nüüd selles inimene laste kujundamises on olnud, nüüd seal laste muusikakooli, seal algharidusel aga siiski südamed soojaks rõõmusson kuulda peale kuuled, et seal on jälle jõgeva inimene. Kui ükskõik millise laste muusikakooli lõpetab kasvõi ükski taoline helilooja, kes kirjutab laulu ei ole üksi ükski maa nii nagu on au ja lastemuusikakoolil olnud ellu saata helilooja Alo Mattiisen siis juba ainuüksi sellepärast võib laste muusika kol lugeda oma teatud etappi missiooni täidetuks. Peab ütlema, et ka praegu momendil on õige mitmeid endisi õpilasi õppimas, keskastmes veel Tallinna muusikakeskkoolis, muusikakoolis, Tartu muusikakoolis konservatooriumis. Et me sealt loodame ikkagi veel seda järjepidevust ja veel võib-olla uusi tuntud muusikainimesi. Bach kahehäälne inventsioon esitab viienda klassi õpilane Claire kätar õpetaja Gerda Heidma klassist. Jefimov kurb lauluke esitab kolmanda klassi õpilane Piret Vaher õpetaja Eha Niglase klassist. Harris minu laul esitab neljanda klassi õpilane Priit lee õpetaja Enno Heinla klassist, klaveril Gerda Heima. Kes teil praegu koolis töötavad, tutvustega õpetajaid, palun? Meie õpetajate kaader peaks praegu kui ma nüüd ilma mõtlemata noor olema, sest ma pean ennast suhteliselt nooreks inimeseks, kuigi mul saad töötatud siin varsti ligi 20 aastat. Aga see on minu esimene töökoht ja see aeg on siin näinud tõesti väga kiiresti. Põhitöö kõrvalt, eks on tehtud muusikaringe, ansamblid, orkestrid, koore ja ja sellepärast ka teised õpetikaga, meid hakkan ikkagi vaatama, seal on veel küllaltki staažika ikka kuigi kõik need noored inimesed. Kusagil. 15 aastat on juba töötanud paar õpetajat ja ja ja mõned nooremad, noh, räägime ainete õpetaja, staažikas õpetaja. Aga ta ei ole sugugi Pealt, Vana-Liivi Tamm on väga nooruslikult, meil töötab ja tundub, et sul täitsa on meil üldse õnnelikes juhendaja kätes. Teises klaveriõpetajad. Kõige suurema staažiga ka umbes 20 aastat on Gerda Heima teised õpetaja Riina Ilves, Karintsi vulski on pisut nooremad, aga kah juba hakata mõtlema mõnes kollektiivis juba on väga au sees need inimesed, kes on kolm aastat püsinud, kes on viis, aga Meil on ikka kõik on rohkem juba väsinud, nii et ka nende kohta võib öelda. Staažikad akordioniõpetajad täpselt samuti. Olga tatar Ehanillas võib-olla pisut noorem. Juba nimetatud Kersti Varrak on veel ju juba juba võib öelda aastaid meil töötanud ja juba oma flöödi isegi kooli võiks olla rajanud, olla teisi põhikohaga õpetajaid. Meil ei olegi praegu rohkem viiuliõpetaja, jah, kahjuks peab käima ka praegu. Tartust on kaaslasega muusikaliteratuuri õpetajad ei ole veel päris põhikohaga võtta, samuti kontsertmeistrina töötab kaaslasel õpetaja. Eks muidugi, kui olla loota, et tulevikus meil paranevad need ruumi tingimused. Me saame terve maja oma käsutusse. Tõenäoliselt me siiski püüame astute juurde õpetajaid esiteks. Ja siis selle võrra saame rohkem õpilasi võtta. Aga mis nende praeguse kooli õpetajate suhtes öelda? Nad teevad peale põhitööd ikka sellist tööd, mida siin maakohas maarajoonis teha. Need kõik tegutsevad seal igasuguste muusikaringide juhendajatele. Löövad ise Laidluses kaasa laulavad, koorides orkestrites mängivad ansamblites. Et minu arvates elavad täisverelist muusiku elu. Hakkab kindlasti kõigile silma, et no loomulikult saalis on koguni kolm klaverit, saali ümber on klassid, kus on ka klaverit sees. Koridoris isegi on klaver kestes koridoris musitseerib. Meil on kõik ruumid majas, on mõeldud õppeklassiline pillidega, meil on õnneks on mõnevõrra kergem olukord, võib-olla kujunebki mõnes teises koolis, meil alles möödunud aastal leidis võimaluse meile muretseda uue kontsertklaver Estonia. Teistest pillidest on olukord selline, et ma ei tahaks sellest rääkides, sellest on räägitud juba lausa lausa sadu ja tuhandeid kordi, võib-olla puhkpillide osas ja keelpillide osas ja ei ole meile pille. Loomulikult meil ka mitte kümmenteerivaarigi kutselistele muusikutele ei jätku, siis loomulikult ka meil neid ei ole. Ja samuti lohega lõõtspillide suhtes täpselt samuti võiks olla rohkem ja paremaid. No muidugi loodame seda praegu, nagu see aeg on selline, et loodetavasti hakatakse suuremat tähelepanu pöörama üldse kultuurielule sealhulgas ka võib-olla laste muusikalisele kasvatamisele. Ja see on täiesti loomulik, et ikkagi see algõpetus eeldab ikkagi korralikke instrument. Loodame. Tšaikin pass esitab kolmanda klassi õpilane Heidi Reiljan õpetaja Olga Tatari klassist. Rääts muusikaline hetk esitab seitsmenda klassi õpilane Ainar Ruussaar õpetaja Gerda Heidma klassist. Vivaldi sära panud esitab Reet kallandi õpetaja Kersti Varraku klassist klaveril Riina Ilves. Kriig Norra tants esitavad Ainar Ruussaar ja Kristi Puusepp õpetaja Gerda Heidma ansambli klassist. Jäppila pass esitab ansambel õpetaja Olga Tatari juhatusel. Millist toetust, konkreetset toetust te olete saanud Jõgeva linnavalitsuselt? Tunnistada siis ausalt öeldes ega erilist toetust palunud ei olegi. Sest ma olen püüdnud ise oma jõududega hakkama saama, sest et meil on õpetad juba Elvi Kotkas oli kannatlik inimene. Ja eks ta selle järgi kasvatanud ka oma kaadri. Ja mina olen vähe aega seda tööd juhtinud. Meile on lubatud lahedamaid tingimusi kui meil on siiski võimalus mingeid instrumentigi hankida veel niimoodi, klaver näiteks. Küllaltki kallis asi rajoon. Päris hea meelega oli nõus meile seda kingitust tegema. Ja, ja linna poolt jah, me oleme lihtsalt võib-olla leidnud äramärkimist tunnustavaid sõnu oma oma töökohta, tähendab, oleme püüdnud ikkagi õpilasi vastavalt kutsetele saata esinema töökollektiividesse. Me oleme riiklikel tähtpäevadel, kultuurimajas, aktustel ja pidulikel kontserditel osalenud. Meil on tihedad sidemed rajooni koolidega. Me kevaditi käime mitmes rajooni koolis, oma brigaadidega. Ja võib-olla linn ja rajoon on ka sellest aru saanud niimoodi, et me tegutseme nii, nagu me suudame ja, ja võib-olla nagu meie võimuses, on nad rahul meiega olnud. Mida ma jah, ma ütlesin, et me oleme küllaltki tunnustavaid sõnu, meie teed on ära märgitud, kiita meie õpetajate tööd, õpilaste esinemisi, kevaditi tuleb meil esinemisõige tihedalt. Kus me paneme suuremat brigaadid, teinekord mitu brigaadi välja, rajan erinevatesse koolidesse. Meil on sõpruskontserdid meie rajooni teise laste muusikakooli, Põltsamaa laste muusikakooli õpilastega. Ja siis vastavalt vastavalt vajadusele, oleneb, kuidas aastal mõnel aastal rohkem, mõnel vähem tuleva aasta tuleb jälle see Jõgeva linna aastapäeva tähistamine. Võimalik, et sinna on meil jälle rohkem vaja. Ja siiski piisavalt. Me oleme kasutanud kõiki võimalusi ära, mis meile pakutud on. Saate järgnevas osas esinevad kooli vilistlased. Vintsi sõnatiin esitavad Toomas Tamm ja Margit Peil. Raven sanatiin esitab Liina Kotkas. Siera sõnatiine ala jäts esitavad Urmas Mägi ja Margit vihtsak. Raise kontsert tromboonile, teine osa esitavad Heiki kalaus ja hiie rikandi. Meie saade hakkab lõppema. Kõlamata on veel vaid Münchauseni vaikne, kena kohakene Jõgeva laste muusikakooli tütarlasteansambli esituses. Tänavuse kodune lauluke kõiki endisi ja praegusi õpetajaid, kasutagu kasvama, uusi muusikuid.