Vikerraadio Reporteritund. Tervist kultuuriministeerium on valitsusse arutamiseks saatnud kevadel kooskõlastusringilt tagasi lükatud aga nüüd siis täiendatud lõimumisvaldkonna arengukava lõimuv Eesti 2020. Mida selle lõimumiskavaga soovitakse saavutada, kuidas lõimumisalaseid tegevusi hinnata? Mis asi see lõimumine üldse on, mida arvavad lõimumisest inimesed, keda nii-öelda soovitakse Eestis lõimida ja samuti kuidas mõjuvad lõimumisele kas või Ukraina sündmused? Sellest olen tänasesse saatesse palunud rääkima neli külalist stuudios olla selle lõimumisvaldkonna arengukava koostajatest, Aleksandr Aid arov Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisus osakonnast tervist. Stuudios on ka Tallinna Ülikooli professor, aastaid integratsiooniuuringutega tegelenud Raivo Vetik, tervist. Siin on ka etnoveebiportaali juht Natalja Kitam. Tere päevast. Ja stuudios on ka venekeelse Delfi ajakirjanik Artur Sahara. Tere. Tere päevast. Mina olen saatejuht Arp Müller ja kohe algusesse mainin ära. Üheks tõukeks tänaseks teema valikuks olid ka arvamusfestivalil lõimumislaval paides peetud väga huvitavad diskussioonid, nii et arvamusfestivalist on ka ikkagi kasu olnud. Minu esimene küsimus on selline hästi lihtne või, või hoopis keeruline? Miks üldse on vaja lõimuda, miks me ei võiks siin eestit rahulikult elada eraldi kogukondadena? Venelased Narvas, Kohtla järvel, Lasnamäel, eestlased, mujal igaüks ajab eraldi oma asja. Raivo Vetik. Selleks on mitmeid põhjuseid, üks põhjus on see, et ühiskond, mis on sidus, on edukam, on jätkusuutlikum võrreldes selle ühiskonnaga, mis ei ole sidus. Teine põhjus on see, et ühiskond, mis on sinus, on, on teist tüüpi ühiskondadega võrreldes stabiilsem. Et eriti praeguses Ukraina kontekstis ma arvan, et et see on nii-öelda siililegi selge. Mida see lõimumine üldse tähendab, seda küsiks tegelikult kõikide stuudiosse tulnute käest, teeks lausa sellise ringi. Alustame Natalja Kitam, vist, mis asi see lõimumine üldse on, kuidas seda sõna lahti seletada, kuidas ta mõtestada? Varem kasutati sõna integratsioon, nüüd siis rohkem lõimumine. Ma arvan, et hakati seda seda sõna muutma, sellepärast et integratsioon on inimestel enam ei meeldi või siis selle sellega on seoses hästi palju assotsiatsioone, mis, mis ei ole väga head või siis see lõimumiskava või programm on paljude arvamus on läbi kukkunud, aga mulle meeldib tegelikult see, mida ütleb praegu viitike, et integratsioon on konfliktijuhtimine. Aga integratsioonikava või programm on loodud selleks, et ületada koostöö takistusi ühiskonnas ongi kogu lugu, üks lause on vaja koostööd teha ja meil on takistusi ja me peame neid ületama. Mis asi on lõimumine, küsime Arturo Sahharovi käest Delfist. No ma ütlen niimoodi, et äkki lõimumise lõppeesmärgist ehk siis minu meelest võiks olla see, et ta kõik inimesed, kes loovad testid territooriumil, lihtsalt saavad aru, et nemad on ühe sama maja elanikud ja lendab, panus loeb. No nemad veavad nagu pingutama selleks, et nagu saavutada nagu edu, sest noh, kas koostöö kaudu ja see edu on kõikide oma edu. Aleksandr vaid aru, mis on lõimumine. Nojah, siin on juba kõlanud päris head sellised lihtsalt mõistete definitsioonid ja siis minu jaoks on see sotsiaalselt siduv ühiskond ja kui räimepraktikast ehtne räägime näiteks selles, et praegu me istume siin eri rahvusest inimesed ja siis arutleme, et mis on lõimimine, eks ole, mis on meie riigi tegevus puudutab seda ja ma arvan, see ongi koostöö, eks ole, nagu Taligitamitleb. Kas Raivo Vetik aga veel lisada definitsiooni? Tahan küll, ma olen eelkõnelejatega nõus, aga, aga ma tooksin sisse uue aspekti, et lõimumine on oma olemuselt poliitiline mõiste ja poliitiline tegevus ja seepärast on on ka paratamatu, et see mõiste tähendab erinevate inimeste ja erinevate gruppide jaoks erinevaid asju. Ja see on ka põhjus, miks meil kunagi oli mõista integratsioon ja seal muudetud mõistet, kas lõimumine, et järelikult selle, selle mõiste ja selle taga olevate nähtuste üle käib teatud poliitiline võitlus, et võtame kasvõi vene ühiskonna või eks ole Eesti eestivenelased, et nende jaoks see mõiste integratsioon on omandanud väga negatiivse tähenduse, aga vene keeles endiselt kasutatakse sõna integratsioon. Aga seal kasutatakse ka mõistet integrast. No just nimelt sõnal sõnale lõimumine ikkagi venekeelset vastast ei ole. Ja jah, seda küll, aga, aga põhimõtteliselt minu sõnum on see et tegemist on, on poliitilise mõistega. Et ei ole olemas ühte sellist absoluutselt õiget lõimumise definitsiooni hernevõime loomulikult üldistada ja ma arvan, et need vastused, mida me siin eelnevalt kuulsime, et need teatud mõttes ütlevad abstraktselt kujul välja, mida see tähendab, see tähendab ühiskonna sidususe suurenemist, aga probleem on selles, et seda ühiskonna sidusust erinevad grupid mõõdestavad hästi, ären erinevat, nii et kui me läheme konkreetseks, siis sellele mõistele paratamatult antakse suhteliselt erinev tähendus ja see on osa ühiskonnapoliitilisest võitlusest. Tähendaks, et Ma arvan paljutki, Diaadeteist negatiivne suhtumine tekkinud on sellele, et inimesed arvavad, et nüüd nüüd me oleme siin Eestis ja meid kuskile integreeritakse, kuskile pannakse, eks ole, peamiselt eesti keel selgeks ja saa kodakondsuse ongi nagu sa oled integreeritud, eks ole. Ja see on tekitanud pahameelt, eks ole, ja siis, aga tänapäeval me räägime teisest olukorrast. Meie rõhutakse, pole niivõrd palju keeld ja kodakondsust, eks ole, sest Eestis on pisut palju neid inimesi, kes ei räägi keelt või räägivad seda nii hästi, nagu nad oskavad ja ka erineva kodakondsusega inimesi räägiks ikkagi neist, kes teevad seda koostööd ja kuidas neid konflikte välistada. Mitte mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus, kui me räägime sellest, et uued inimesed tulevad siia asuvad elama. Kui lõimunud või sekreageerunud Eesti ühiskond praegu on, mida näiteks uuringute põhjal saab öelda Raivo Vetik, olete läbi aastakümnete sellega tegelenud. Jah, et et võib ju öelda niimoodi, et alustame nõukogude ühiskonnast ja teeb nõukogude ühiskonnas eestlased ja venelased olid äärmiselt segreageerunud. Meil olid kaks paralleelset haridussüsteemi, töökohad olid väga sageli jaotatud keelelisel põhimõttel. Me olime seal reageerinud. Reageerunud keelemisel alusel geograafilisel alusel higi Ida-Eesti ja ülejäänud Eesti ja, ja nii edasi. Nii et nõukogude perioodist. Me saime päranduseks äärmiselt Zagregeerunud ühiskonna. Nüüd alates üheksandast aastast aitäh algusest, on sellele revolutsioonile lisanud segregatsioon veel ka inimeste õiguslikus staatuses peale seda, kui võeti vastu kodakondsusseadus. Nii et see alguspunkt, kust me lähtume, on äärmiselt sekreageerunud ühiskond. Nüüd on 20 aastat möödunud. Et võib tuua välja võib tuua välja protsess, kus seda eraldatust on ületatud näiteks eesti keele omandamise mõttes, aga teiselt poolt võib jällegi tuua protsesse, kus segreageeritus süveneb. Näiteks kui me võtame sotsiaalmajandusliku sfääri, siis 20 aastat tagasi. Erinevad keelekogukonnad olid sotsiaalmajanduslikud suhteliselt võrdses positsioonis, praegu nad enam ei ole. Seletame lahti, mida see tähendab, et näiteks tööpuudus on siis oluliselt kõrgem venekeelsete inimeste puhul, palgad on 20 protsenti väiksem mõõt ja nii edasi. Et 20 aastat tagasi seda ju ei olnud. Jah, see on ka välja toodud uues kavas, eks ole, et probleem on teadvustatud. Nii et ütleme, Eesti Eesti ühiskonna probleem on tõesti selles, et me oleme erakordselt sõbrageerunutud lisaks kõigele muule ka õigusliku staatuse. Siin lõimumiskava sissejuhatuses on positiivse arenguna näiteks välja toodud, et määratlemata kodakondsusega elanike arv on vähenenud üheksalt protsendilt aastal 2007, kuue koma viieni aastal 2014. Aga kas sellistest numbritest saab mingisuguseid järeldusi või positiivseid järeldusi teha? Kodakondsus ei pruugi ju tähendada muutust inimese meelsuses ei pruugi tähendada ka tegelikku kaasatust ühiskonda. Jah, ma olen sellega täiesti nõus, et nendest numbritest on nagu suhteliselt raske mingeid positiivseid järeldusi teha. Sest kui, kui küsida, et miks vähem väheneb kodakondsuseta inimeste arv, siis peamiselt sellepärast, et nad surevad ära ja see ei ole ju liiga positiivne protsess, et, et kui me vaatame, kui palju Kustas taotleb Eesti kodakondsust kodakondsuseta inimeste seas, siis, siis me näeme, et, et see on ikkagi väga väike number. Jah, võin eksida, et väga kas nad tõesti nagu surevad ära, et selles mõttes selles grupis on piisavalt palju neid inimesi, kes on vanuses 15 kuni 24 kui ma ei eksi. Et no loomulikult yks põlvkond paratamatult see on olemas, eks ole, suurenes. Et ma tegelesin selle küsimusega pikalt aastal 2010, kui me tegime integratsioonimonitooringut ja, ja kui ma õigesti mäletan, siis ikkagi umbes 70 protsenti alla selline loomulik protsess, inimesed lahkuvad siis väga palju läheb ka Eestist ära ja siis mingi hulk, eks ole, mingi 500 kuni 1000 inimest taotlevad aastas Eesti kodakondsust, aga, aga mittekodanikke on ikkagi ju kokku 90000. Mida arvatakse integratsioonist lõimumisest vene kogukonnas Eestis? Tuleb möönda, jah, vene kogukond ei ole ühtne, ei ole sisemiselt ühtne, on erinevad grupid erineva tausta erinevate hoiakutega. Aga kas võiksite näiteid tuua või kasvõi Artur Zahharov Deldiste, teie puutute kokku ajakirjanikuna allikatega, inimestega, ka internetikommentaaridega Delfis. Millised on need hoiakud? Mida ütlevad Delfi kommentaatorid integratsiooni? No ma ei ütleks, et see on nagu usaldusväärne allikas mille järgi saaks nagu üldistada, aga üldiselt ma olen nõus Raivo ventikuga, et selline sõna nagu integrast näitabki seda, et eriti hästi ei suhtu sellesse. Teisalt ja võib-olla nagu sukk. Suhtumine on irooniline, ehk siis keegi ei eriti ei usu. Et ei usud mingisugust tulemust ja kahju muud moodi ei saa öelda, ma ei oskagi isegi öelda, et nagu kas eestlased üldiselt nagu usuvad või ei usu nagu sellesse. Aga ma arvan, et me räägime nagu poliitilisest, eks ole, nagu mõistaksid, et integrast, eks ole, see nagu halvustav, eks ole. Aga teisest küljest, kui me räägime sellest, et inimesed ju saavad aru, et keel on oluline, eks ole, et, et on oluline kuidagi arendada, eks ole, ennast nagu selles elus nagu saadav. Võib-olla peaks siis Eesti vene kogukonnas ka kuulutame välja sõna konkursi välja, kui Eestis võeti kasutusele integratsiooni asemel lõimumine, võib-olla peaks siis vene keeles ka võtma uue väljend uue sõnakasutusele? Kas nagu räägitakse kogu aeg, ütleme tavaelus, eks ole, räägitakse integreerumine mõisate keelest, eks ole, räägitakse tõesti, eks ole, räägitakse, kuhu minna, eks ole, et, et kas on võimalik minna ja kui siis minnakse poliitilisele tasandile, siis asjal tekib niisugune ka lahkarvamused ja. Kas oleks vaja uut sõna vene keeles? Ma ei usu küll, et see on teisejärguline asi, tegelikult need arutelud käivad pidevalt, ehk siis nagu tööpuudus, sellised asjad, keeleõppe, need on põhilised integratsiooni nagu küsimused. Ja see on väga nagu sügav probleem, mis paneb, tekitab muret venekeelse elanikkonna seas. Ja tegelikult nagu noh, keegi ei võta. Neid asju kop lihtsalt vaata nagu üldpilti, ehk siis aga muidu väiksemat asjad on hästi Tartsidega olulised. Ja minu meelest juhul kui isegi me saavutame mingisuguse noh, ütleme väikseid edusamme, kas näiteks keeleõppes tööpuuduses, mis mainitud siis ei olegi vaja nagu rääkida sellest lõimumisest integratsioonist. Pigem nagu oleks mingisugune tulemuseni. Natalja, kuidas tundub, millised need erinevad hoiakud integratsiooni lõimumise suhtes on ja kas saab kuidagi näiteks jaotada gruppidesse inimesi suhtumise alusel? Ohja see on viimane asi, mida ma tahaks, et. Nende kappides erinevate sahtlitesse panna neid inimesi. Et ma arvan, et see ongi meie ühine probleem, et me püüame minna edasi vaadates Kuko aeguma, keerates oma oma pea kogu aeg tagasi. Et mis see siis tegelikult on, kuidas me lahterdamine muidugi on neid, kes need klastrid näitavad ka, et viimane, Tallinna Ülikooli sotsiaalsotsiaalsete gruppide uuring näitas väga selgelt, et klassid on erinevad. Kui vaatame, mis on riigi identiteet või kodanikuidentiteet osa alus ja siis keeleoskus, et nende kolme faktorite põhjal tehtud klastrite analüüs, et on neid, kes ei räägi eesti keelt, aga osalevad ühiskonnaelus ja tunneb Modennast kodanikena selles mõttes kodanikena, et nad võivad mõjutada seda ühiskonda, nendest midagi sõltub, on ka need, kes ei räägi äkki, kes räägib hästi, kes osaleb, aga ei tunne, et see Eesti on nende kuduma või siis ema äärmisel juhul siis võõrasema. Ma tooks siia vahele mõne provokatiivse näite, mille järgi üldse saab hinnata, kas inimene on integreerunud, lõimunud Eestisse või mitte. Näiteks kas. Saab hinnata, et Eesti ühiskonda lõimunud inimene, kellel on eesti pass. Ta räägib väga hästi eesti keelt, tal on tasuv töö. Aga ta arvab, et tema president on Putin ja ta arvab, et Putin ajab ukrainas õiget asja. Ja näiteks Eesti ajaloost leiab, et Eesti astus vabatahtlikult Nõukogude liitu või siis või siis teist teistpidi. Kas saab lugeda integreerunuks siin elavat venelast, kes ei oska eesti keelt? Ta võib olla arvel töötukassas, elus rahaliselt ei lähe hästi, aga tahan vastu Putini tegevusele Ukrainas. Ta hindab kõrgelt Eesti riiki ja ta oleks valmis liituma Eesti kaitseväega. Kui Venemaa peaks Eestit ründama. See on küll väga huvitav, kas panite, et kas inimeseloom töö või ei ole töö, et sa panid niimoodi, et, et ei ole tööd, aga ikkagi ikkagi Eesti on hea ja see riik on hea, et kahjuks on, see käib käsikäes vaesus või siis majanduslik ebastabiilsus ja mittelõimunud inimene, et tegelikult, et see on ainuke asi, mis on otseselt seotud ja uuringud seda näitavad, et mida halvem, mida ebakindlam on see tulevik, inimesel seda vähem lõimunud? Ta on, et ma arvan, et selliseid kaks näiteid, mida sina tõid, on küll olemas, aga hästi hästi harva, et vastupidi, need, kes, kellel tööd ei ole on need, kes on hästi kriitiliselt. Samas. Kodanik hundid, titeet on midagi sellist, mis ikkagi kui ei tunne, et see on sinu kodumaa. Isegi kui sul on see, see töökoht. Sa ei tunne, et homne päev on seotud selle riigiga. Aga kas inimese lõimumist Eesti ühiskonda on õige hinnata meelsuse väärtushoiakute järgi? Sa mainisid Putini, eks ole Putini? No näiteks et inimene saab Eesti ühiskonnas hästi toime, räägib eesti keelt, aga ütleme, et minu president on Putin. No selles mõttes, et kui ta tuleb toime hästi ühiskonnas ja tal on kõik korras, ta ütleb, et president Putin vaevalt võib-olla talle meeldib olla Putini stiil, mis iganes, eks ole, see propaganda ja nii edasi. Ja siis ta ütleb, et talle meeldib, aga see ei tähenda seda, et on kohe valmis järgmise järgmine päev nagu kuskile platsile tulema ja siis ründama, eks ole, aastalt oma. Vastad oma ideele, et Putin on parim president. Raivo, aga see on väga hea küsimus, küsimuse asetus selles mõttes, et nad on väga selgelt esile integratsiooni mõiste sisemise vastuolulisuse integratsiooni mõiste on üldmõiste, sinna kuuluvad väga paljud erinevad asjad, keel, majanduslik hakkamasaamine, identiteet, lojaalsus ja nii edasi ja nii edasi, et eks seal on tekitatud üldmõiste, kuhu kõik need väga erinevad asjad on kokku pandud. Aga tegelikus elus nad nad sageli nagu lähevad lahku, et juba see see näitab, eks ole, et tegemist on pigem sellise sellise poliitilise mõistega. Ja mina, mina väidaksin niimoodi testi, ühiskonna integratsioonikeskne probleem ongi tõepoolest ikkagi see kuluse kuuluvuse küsimus. Jaa, seosetunde küsimus, mitte mitte niivõrd majanduslik, hakkama saada omine. Kuigi, kuigi ütleme ma kujutan ette, et venelase seisukohalt, et võib-olla ikkagi jällegi vastupidi, et kui venelane asjade peale vaatab, pista mõtlevad, et, et ikkagi kõige tähtsam on, eks ole, et leib oleks laual ja, ja see, mida ma, eks ole õhtuti sõpradega räägin, see on jällegi teisejärguline oma sellist inimest ei saa päriselt ka hukka mõista, et me oleme ikkagi vabariik ja erinevatel inimestel on erinevad arusaamad, nii et minu vastus oleks siin see, et lõplikku tõde ei ole. Aga ikkagi, ütleme praeguses kontekstis näiteks, kus on sihuke rahvusvaheliselt hästi tugev polariseerumine Venemaa ja läänemaailma vahel, noh, on ikkagi väga raske pidada pidada integreerunud inimest, kes, kes toetab Putinit. Aga just kuidas on lõimumisele Eestis mõjunud see, mis praegu toimub Ukrainas, mis toimub praegu Venemaa ja Ukraina vahel, kas ja kuidas see on mõjutanud? Esimene mõju oli see, eks olnud? Maido on veebruaris ja need sündmused Janukovitši põgenemine, uus võim. Märtsi alguses hakkasid Eesti kõrgem taseme poliitikud käima Narvas. Enne nad seda 20 aastat ei teinud. Alates märtsi algusest nad seda, seda teavad. Et, et ma arvan, et see on väga selline positiivne, muutud, no pronksõduri. Äraviimine aprillikriis, see mõjus integratsioonile. Ütleme, et jättis väga tugeva jälje. Raivo Vetik, tuletage oma artiklites seda kirjutanud. Kas Ukrainas toimuv jätab sama suure jälje? Need on sama, suurt jälge kindlasti ei jäta selles mõttes, et ta ei ole, ütleme, meie meie inimestega vahetult seotud, et me jälgime seda ikkagi suure suure distantsi tagant, aga, aga on selge, et ta palariseerib, kusjuures. Ma olen rääkinud paljude venelastega ja minu arusaamine on see ta polariseeribkaa eestivenelasi sisemiselt just. Kas see on vist lausa kontrollküsimuseks kujunenud, et kas see, mida Venemaa praegu Ukrainas teeb, on õige, kas Krimm on Venemaa oma või Krimm on Ukraina oma konseni, mida venelastest vene keelt rääkivad stuudiokülalised ütlevad selle kohta, kui palju sellest räägitakse. Natalja? Tegelikult ma ütleks, et kogu selle lõimumise temaatika populaarsust või siis Narva narva minekut uue või vana jällegi venekeelse telekanali küsimus on kõik ajendatud põhjendatud hirmuga eestlaste hirmuga, mis seal salata, et poliitiline eliit on suures osas eestlased. Ja kahjuks on see, et nad pöörduvad tähelepanu siinsetele venelastele siis kui hirm on. Ja peale peale pronksiöö tuli hirmus, räägiti venekeelsest kanalist ja nüüd on ka hirm jälle hirm, jälle venekeelses kanalis räägitakse jälle Narvasse, sõidetakse ja teate, kallid sõbrad ja kolleegid. Et tegelikult tegelikult me võime praegu teile öelda, et kõik on korras. Ärge nüüd muretsege. Me oleme siin olemas, vaadake, kas inimesed sõidavad praegu, ükskõik kui palju nad toetavad seda Putin, et kas nad sõidavad praegu massiliselt ta tagasi Venemaale ei sõida. Aga Ma ei tahaks seda öelda. Sellepärast et siis jälle. Rahu ja vot sellise kroonilise probleemi mitte lahendamine toob meile ootamatu pöörde võib tuua ootamatu pööret, et iga kord mina just peale pronksiööd ajakirjandust ütledis, töötajad need tegingi seda, et kuulge, et anname õiget infot ja nii edasi ja nii edasi, nii kui rahulikuks läks. Kõik, mis oli venekeelse kogukonna või auditooriumi jaoks tehtud, oli samm-sammult tagasi, võtame ära, ärme teenov, rahu, las nad olla seal kuskil oma nurgas siblivad. Nii niikaua kui järgmine hirmus sündmus meid ei raputa. Siia vahele pistan sellise infokillu, et Eesti valitsus pidi kuuldavasti algselt homme kabinetiistungil arutama venekeelse inforuumi temaatikat laiemalt, samuti võimaliku venekeelse telekanakanali asutamist. Aga nüüd viimane infot, et see lükati jälle edasi, et võib-olla rahuneb asi maha ja, ja saab teema jälle laua pealt maha võtta. Ega selles mõttes, et kui me räägime rahvusvahelisest olukorras poliitikast, eks ole, et noh, need probleemid tekivad, eks ole, et varem-hiljem, selle, et me näeme seda, et, aga teisest küljest, kui me räägime, et mis toimub Eestis, eks ole seal juba moe tegeleda, et on niisugune, suudame niisugune, saame seda teha olemasolevate ressursside ega, ja nii edasi. Ja siis, et selleks, et ütleme, et inimeste vahel poleks neid konflikte, eks ole, et, et kuidas nad saavad seda saavut, kuidas me saad selles auto, väike igapäevane elu, suhtlemine ja nii edasi. Noh, kui me räägime näiteks selles, et keegi arvab, et ütleme, et moslemid on potentsiaalselt ohtlikud kust ta saab seda informatsiooni tihtilugu, et inimesel ei ole isiklikku kogemust, tal on, ütleme, kaitsepolitsei aastaraamatust, talun, ühiskondlik olemas, eks ole, kui ma räägin oma kogemusest, et ma ei kardaks ja vahet ei ole, kas ma olen seal, lähen kuskile Inglismaale, sul on ainult Londonis, eks ole, või kuskil siin, eks ole, et, et see on see, kui sul on kontaktis, suhtled teisiti, eks ole. Ma tahaks ikkagi küsida selle polariseerumise kohta veelkord, kui polariseerunud on venekeelne elanikkond Eestis suhtumises Putini tegevusse Ukrainas? No mulle on väidetud, et kuuldavasti terved pered on tülli läinud sünnipäevadel ja saunaõhtutel ja väidetavalt pika Eesti Päevaleht kirjutas sellest, et raadio nelja meist siin korrus allpool kuulatavus on langenud tunduvalt pärast, et paljudele venekeelsetele senistele kuulajatele on vastuvõetamatu raadio nelja sõnum. Et Krimm on Ukraina osa ja Putin on agressor. Kuidas Delfi ajakirjanikuna tundub, Artur Zahharov? No üldiselt kui rääkida sellest raadio neljast ta siis ilmselt tegemist on vale väitega, et on mingisugune seos, mingisugune seos kindlasti on aga see, seda, see aasta polnud allatoonilt mingisugune uurija, vaid ta, seda on teinud ta ajakirjanik, seda esiteks eksis nagu üldiselt, kui ma ei eksi, siis teiste raadiote reitingud on ka nagu langenud. Aga ikkagi küsimus, et kui, kui terav see vastuolu on. Aga ma ütlen niimoodi, et kui rääkida lihtsalt nagu tavainimesena, siis ma pole nagu tähele pannud seda, et venelased ikkagi nagu räägivad sellest nii palju nagu eestlased, et isegi nagu trollis istuda, sõidad kuhugi ja seal on mingisugused 16 aastased nagu ja noh, mitte lapsed, noored, noored ikka ja, ja nemad siis nagu räägivad sellest, mis toimub seal Krimmis on ju. Ehk siis see on päris kood ja hirmutab, aga ma pole tähele pannud seda, et nagu venekeelsed inimesed nii palju sellest räägivad, esiteks ja teiseks nagu Ukrainas praegu pigem nagu rohkem neid pereperesid nagu tülli läinud. Just et ega Eestis ei ela ju ainult Eesti, Eestis ei räägi vene keelt, ainult venelased, Eestis on ka väga palju just nimelt ukrainlasi, kelle kodune keel võib-olla küll ka küll vene keel, aga kes rahvuselt või päritolud, ukrainlased. Ma arvan, et noh, me rääkisime pronkssõdur kriisist, on ju, ehk siis Eesti integratsioonimonitooringus oli üks huvitav küsimus, kuidas inimesed nagu vastasite eestikeelsete ja venekeelsete ehk siis Nemad nõustusid praktiliselt, et see kriis näitas raidevaldsete rahvuskonfliktide ohtlikkust ei toonud kellegile kasu, kõige parem on seda unustada ja keskmiselt ma usun küll, et see kehtib ka Ukraina nagu sündmuste puhul. Ma küll arvan, et kahjuks väga tahaks loota, et tõesti, et see ei ole lõhki pannud inimesed, venekeelsed inimesed, siin, aga, ja seda oli väga hästi näha siis, kui oleneb välja tulnud memorandumi 2014. Tekstiga, kus initsiatiivgrupi aadressile tuli hästi palju selliseid kurje kommentaare. Et miks te nüüd lõhuti inimesi, kuidas me oleme seda teinud, me oleme lihtsalt väljunud, öelnud, et me ei vaja abi väljaspoolt Eestit, me tahame lahendada kõik oma probleemid siin Eesti sees. Ja meie kodumaa on vaba ja iseseisev Eesti ega mitte midagi muud. Tegelikult ta on selline lihtne asi, mida igaüks Eesti kodanik võiks endale öelda. Aga. See, kuidas inimesed sellele reageerisid, kuidas nad rääkisid sellest aga siis USA, miks teema siis, kas ilma USA, vaatame, saame hakkama ja nii edasi ja nii edasi. Kahjuks meil puudub dialoogi diskussiooniplatvorm, kus venekeelsed inimesed ise vaatame oma rahvustele, meil on sadakond 98 rahvuste esindajaid, siin elavad Eestis. Et nad räägiks omavahel, ma ei pea ainuõigeks, et saab ainult kommentaarides nendes portaalidest rääkida. Meil ei ole sellist platvormi, et küll arvamusfestival näitas, et sellist selli, sellist platvormi või seda keskkonda, kus inimesed käivad koos ja räägivad omavahel diskuteerivad, on väga vaja. Me nägime, kuidas kuidas eestlased suhtuvad sellesse ja tegelikult see liin, et mis on õige, mis ei ole õige läinud või sõnaga, kus neid poole ja, ja vastu hoiavad ühe või teise küsimuse suhtes, et see ei läinud rahvuse kaudu. Lõimumiskava sissejuhatuses on esile toodud, et vaid üks kolmandik venekeelsest elanikkonnast Eestis tarbid aktiivselt eestikeelset meediat kuid samas enamik venekeelsest elanikkonnast Eestis jälgib aktiivselt Vene telekanaleid. Ei ole loomulikult mingi uudis, aga, aga siit tuleb minu järgmine küsimus. Kuidas teile tundub, kas suurem mõju sellisele praktilisele lõimumisele Eesti ühiskonda on Eesti riiklikel arengukavadel Eesti ministeeriumide pingutustel või hoopis Venemaa koorma kaasmaalaste poliitikal ja, ja Venemaa riiklikel telekanalitel? See jällegi oleneb, kui me räägime, et, et ütleme, et 70 protsenti jälgib Vene meediat, eks ole, siis me räägime sellest, et nad vaatavad nii uudiseid, eks ole, igasuguseid meelelahutuslike saateid ja siis noh tõsi küll, et uudised, mida tarbivad seal Venemaa uudiseid, eks ole, ütlevad üht, eks ole, samas nagu meie inimesed saavad aru ka sellest, mis mis toimub Eestis täna eesti meediale ja siis nagu USA-le, et protsent ja jälgijate protsent on viimaste aastate kestel kasvanud küll mitte niimoodi sure hoobiga, eks ole, et kõik nagu vaadake, vaataks seda. Aga ikkagi me räägime selles, et inimesed elavad kahes ruumis, on positiivne. Taas ma tahan täiendavaid selles memorandumit, eks ole, mida sa mainisid, et see ongi oluline riigi identiteedi jaoks. Et kohalikud muust rahvusest inimesed tunneksid, et jah, et mitte ainult Eestimaa, minu kodumaad, ka eesti riik, eks ole. Ja neid platvormid, mille sa rääkisid, eks ole, et Lõmmis ka raames me plaanime teha selliseid koostöö vorme, eks ole, et pommiinimesi. Oleks küll väga tervitatav ja hea, sest arvamusfestivalil meie ettevõtmine lõimus lava arutelu oli puhas meie initsiatiiv ja, ja vabakonna pool poolt tehtud täitsa vabatahtlikult asi. Ilmselt see mõjubki paremini, kui on vabakonna poolt tehtud, mitte et ministeerium kutsunud. Mina näen, et pigem eesti keelt kõnelevad hipsterid ja vene keelt kõnelevad hipsterid teevad koostööd näiteks Lasna Lasnamäe hallide seinad, seinaseinade värvimine seal kui üks üks mingi kunstlikult ellu kutsutud üritus, aga ma tahaks seda öelda, et ükskõik, kui hea see lõimumiskava meil ei oleks, ükskõik kui palju raha sinna ei paneks kasvõi millelt lõi, mis kaval, kui poliitikal on oma piirid, lõimumiskava ei, ei võim muuta seadusi, mis puudutab keeleseadust või kodakondsuse seadus kaasajastada, et praegu meil on 2014, on joosta lõimumiskava, ei loo uusi töökohti lõimumiskava Ma ei saa ette näha näiteks seda samuse, venekeelse telekanali loomist. Lõimumiskava ei saa endaga asendada võrdse kohtlemise seaduse rakendusplaani või siis rakenduskava võrdse kohtlemise seadus, mis oli vastuvõetav, et aastal 2008, kui sa loed seda, kui sa loed seda venekeelset teksti, vene venekeelsed inimesed, et issand jumal, see on paradiis. Kui niimoodi oleks meil töö tõesti noh, tööturul ei diskrimineeri siis kui tööle võetakse, see on see, mida me tahaks ja seda teeme ja kui me tagame ka haridusega kättesaadavuse, kvaliteetse hariduse kättesaadavus vastu vastavalt ükskõik mis geograafiline seisund, kus see kool asub ja, ja kas Tallinnas või väljaspoolt, kas, kas Narvas ja nii edasi et siis Need küsimused hakkavad liikuma ja see kõik, mida ma nimetasin, ei ole üldse lemmis kava objekt. Artur Zahharov tahtis vahepeal lisada Ja maatasemest rääkida sellest meedias üldiselt ma olen nõus Aleksandriga, et RTR paga on tuntud meelelahutusliku nagu kontendi kaudu ja aktuaalne kaamera, venekeelne, aktuaalne kaamera on üks nagu üldiselt nagu kõige populaarsemaid asjadest. Ja programmidest ja Eestis. Probleem, mida kahjuks peame tunnistama, et probleem on ka meemeedias, mida on nagu leitud ka samas Eesti integratsioonimonitooringus siis raci uuringus, mis oli nimetatud võrdse kohtlemise edendamine, räägiti sellest, et ta praktiliselt meie meedias kahjuks tugevdatakse konflikti. Ehk siis antakse sõnu sõnana vaat nende inimestele, kes, nagu võib-olla on radikaalid või nagu lihtsate ei valita provotseerivad ja nii edasi, ehk siis nagu. Sõna saavad äärmuslased nii nii venekeelse elanikkonna poole pealt äärmuslased kui ka eesti eestlastest äärmuslased. Nojah jaa, just ta kahjuks ma vaadata nende uuringute tulemusi siis ja me näeme, et venekeelne kogukond on praegu väga avatud selleks, et lõimuda ehk siis nemad ei näe probleemi, sellest peavad töötama kollektiivis, kus on enamast nagu eestlasi hüpida kahjuxe, eestlaste seas on 31 protsent neid inimesi noh, need andmed A 2011 aasta, kes kas suhtuvad sellesse täiesti negatiivselt või pigem negatiivselt. Lõimumine peab olema kahepoolne protsess. Seda on mitmetes lõimumisteemalistes uuringutes esile toodud. Mida see esiteks tähendab, mida see eestlaste eesti eestikeelsete inimeste poole pealt võiks tähendada, Raivo Vetik. Et kõigepealt selline üldine märkused lõimumine on, noh, kindlasti ebasümmeetriline protsess, kuna need pooled on ebasümmeetrilised positsioonis, et üks on enamus põlisrahvas, teine vähemus migrant rahvas ja, ja tänu sellele ebasümmeetrilisele asendile singi integratsioonimaastikul on ka on ka teatud arusaamad erinevad ja on ka teatud ootused integratsioonile erinevat, et, et ma usun, et eestlaste põhiline lootus venelaste integratsioonile on selles, et nad õpiksid ära Eesti keele, et nad oleksid rohkem sarnased eestlastele, et Eesti ühiskond oleks rohkem üht näed, et me ei oleks liiga erinevad. Kui vaadata venelaste seisukohalt, siis ma usun, et põhiprobleem on hoopis mujal, kui juba praegu on täpselt see, millest siin oli juttu ebavõrdsus. Tuleks natuke tagasi Natalia märksa juurdid tõestit. Kõik saavad aru, et lõõtsprogrammiga võimalik seadust muutes, selleks on vaja desinfektsiooniotsast, eks ole, ja nii edasi, et meie kehtivate võimaluste juures tahame lahendada neid probleeme, noh, nii hästi, kui seal on võimalik, eks ole, et kui neid probleemid tulevad sellest, et ei suhtle üksteisega ette ja selleks on võimalik pakkuda inimestele erinevaid koostöövõimalusi kellamehhanismi? Jah, et neid, neid võib arendada, edasi tugevdada ja sellised oleksime siia higistanud. Absoluutselt sellega nõus, tegelikult olen ausalt, kui homme meil kõik seadused muudetud, hurraa, et see on muudetud ja teine muudetud ja ma ei tea paljude vene vene keelt kõnelevate inimeste jaoks, siis keeleinspektsioon on laiali saadetud või siis muudetud keele abiks. Ikkagi ei muutu ühe päevaga, et selleks, et see läheks, et inimesed võtaks seda omaks, et asi hakkaks toimima, ongi sellised toetavaid meetmed ja lõimumiskava on selleks ellu kutsutud. Saate viimased 15 minutit on käimas, jõuame nüüd konkreetselt selle arengukava juurde lõimuv Eesti 2020. Kõigepealt kevadel valmis esimene versioon aga kevadel ametisse saanud uus haridusminister Jevgeni Ossinovski keeldus. Seda on lõimumiskava versiooni koos kõlastamast, nagu uudistest olen lubanud. Tema hinnangul oli see suunatud Euroopa Liidust raha saamisele mitte probleemide lahendamisele. Mida siis nüüd uuesti ümbertöötatud lõimumiskava sisaldab ja kas need etteheited, mida Jevgeni Ossinovski tegi, kas nendele probleemidele on siis need tähelepanu pööratud? Alexandra Arv? No Lõõneskaa oli valmis juba detsembrikuus, lihtsalt. Protsess natuke venis seetõttu, et Euroopa Liidu Euroopa Liidu tasandil ei suutnud kiiresti ära lahendada vahendite küsimust. Ja siis otsus oli selline, et lõunis kaua tekstpõhiseks läheb koos rakenduskavaga ehk reaalse rahaga, et velo toodetud milline valdkond, millist summat saab ja siis aprillikuus oli juba valmis ja kui Haridus-Teadusministeerium nägi seda, no ütleme, nii-öelda uut versiooni, eks ole, siis neil tekkis omaettepanekut, oma arvamust, nägemust sellest, et mida võiks muuta ja siis lähtuvalt nende ettepanekutest. Kultuuriministeerium. Jätkas. Nii aga lähme sisuliseks, mida sinna juurde kirjutati, võrreldes kevadega? No ütleme, et võrreldes kevadega, et et täpsustati lõimumisprogrammi eesmärk jala eesmärke, siis täpsustati Niikuinii jälle kuulajale ütle midagi, mis, eks tal eesmärgid või alalise märgita. Tooge näiteid, mis meetmel või mis sinna lisandus. Ütleme, kui me räägime sellest, et siin tööhõivest, eks ole, et räägiti, et üks etteheide oli see, et puudub ütlemiseneriaalned tase, et mida me saavutame, ütleme, et aastaks 2020 ja siis juba tähtsuslikeks olemas. Et nüüd on protsenti juurde natuke, et kas nüüd on sinna sisse kirjutatud protsent, et kui kuivõrd tuleb vähendada mitte eesti keelt kõnelevate inimeste tööpuudust? Siis täpsustati ka keeleütleme, et haridus ja teadusministeerium täpsustas oma osa, mis puudutab keeleõpet, keele õpetamist. Nii aga, aga üldiselt sõnastage, mis on need kõige olulisemad tegevused, mida üldse kogu see programm lõimuva Eesti 2020 ette näeb? No me räägime kolmest grupist, eks ole, terve ühiskond, et et me räägime kommunikatsioonist ja meediast, et selleks, et tekitada ütleme, sellist koostööd toetavat keskkonda ja siis, kui me räägime teisest alalismärgist, siis me räägime niinimetatud lähema lõimunud inimestest. Et kell on vaja teatud ressurssi selleks, et noh, et me ei räägi ainult keelest, eks ole, et me räägime ka, näiteks üks, kui inimene elab kuskil Narvast ja ta leiab, et tema uus töökoht võiks olla kuskil Narva linnast väljaspool siis talle hüvitatakse sõidukulusid näiteks, ja kui me räägime sellest, et inimene jällegi, et sellest teame, et Ida-Virumaal ei ole tihtilugu võimalik rääkida eesti keelt, kus me saame seda tagant, siis korraldaks keele keeleklubisid, eks ole, kultuurilist sellist nagu lõimumist. Nii see on, ütleme, selline praktiline tegevus, teist, kui me räägime ka jällegi uutest inimestest uusimmigrantidest, eks ole, siis neile ka on vaja tagada informatsiooni, et kui ta tuleb Eestisse, siis mida teha, kust abi saada ja nii edasi, et kui ma olen abikaasa, mitte Eestis päris, siis ma tean, et nii palju küsimusi tekib, kust abi saada ja kust seda leida. Kas nüüd on siis rakendusplaan ja sealjuures ka konkreetsed rahanumbrid olemas? Rahanumbrid olid ennegi seda, et oli vaja, täpsustati, et vastutust ja meetmete saavutamist. Mida teised stuudios olijad selle valitsusse saadetud ja me ei tea, kas nüüd kinnitamist leida või mitte, leidva arengukava kohta. Mida te arvate, Artur Zahharov tõlkest? No asi on selles, et oma kirjutasin just sellest, et sellest saagast augustist 2013 tegelikult see kava pidi olema esitatud Oktoobrikuus jaurama kinnitud tuut siis detsembris 2013 see hilines ja praegu nagu no pole juhtunud midagi hullu, sest ta fondid nagu juhul, kui valitsus kinnitab seda kava, nagu saab jätkata enda tegevust normaalsemalt nagu järgmistele, sestap ma ütleks seda, et see, mis oli kevadel muidu ja see, mis on praegu meie käes, see on kaks erinevat dokumente, sest ta isegi nagu põhirõhk on pandud hoopis teist aspektidest, mis see põhiline muutus on ajakirjaniku pilgu läbi. Ma ütlen niimoodi, et et ta tehti selline punkt nagu ebavõrdse sõnaga võrdsuse tagamine ehk siis majanduslik aspekt. Hea on see, et räägite just õiguste abist nagu ÜRO hiljuti nagu soovitas Eestile, et teie võiksite küll nagu esiteks, nagu laiendada võimalusi tasuta eesti keele, nagu hüppaks siis nagu mingisugused korrigeerimist, kursusi nagu pakkuda samamoodi ja selle kõrval nagu jätta seda võimalust inimestele, siis nagu saada infot vene keeles, eks iseenda emakeeles on hästi hea sümboolne selline samm selleks, et inimesed tunneks, et riik hoolib nendest ennia. Natalja Kitam. Te olite seotud ka selle arengukava ennustamisega ettevalmistamise ajal just nimelt, kui intervjueerisid küsitlesite. Korraldasime mitu mitu üritust kaasamise kaasamise. Just nimelt inimesi, keda see kava kava puudutab ja kui palju, kui palju sellest 100 inimest, kui palju nende inimeste mõtetest ka reaalselt on nüüd jõudnud selle dokumendi sisse küllaltki palju. Aga kui sul ei ole välja, mis välja jäänud Aga kindlasti jälle tulen tagasi sellele, mida ma ütlesin siis, kui küsida inimese käest, et kuidas asjad peaksid tulema. Ega tema ei ütle sulle, vaata, tema ei saa aru, et näiteks see ei ole üldse lõimumiskava objekt. Et nemad ütlevad näiteks, mis puudutab uusi immigrante, kes kes puutuvad oma aastaid, et Eesti kodakondsus saada, et nemad ütlevad, et seda tsensuur on vaja vähendada ja jällegi seaduse muutmine ei ole lõimumiskava objekt, Fitzeemide Artur ütles ainult tervitatav, väga hea see sisse läinud. Aga siit tulenevalt ma arvan, et meil on märtsikuus riigikogu valimised ja ma loodan, et nüüd vaadates seda Ukraina sündmusi, vaadates see seda, mis ühiskonnas toimub, vaadates seda lõimumiskava, mis on seda teksti, lugege seda teksti, et ja mõelge selle peale, mida siis mida teha peale seda, mis on rõõmus kavas kirjutatud ja aga see, mis puudutab võrdse kohtlemise, võrdse kohtlemist, võrdse kohtlemise, Edanda edendamist, uusi töökohti, loomist haridusest. Et need kõik küsimused peavad leidma enda lahendust ja miks siis mitte. Peale uue koalitsiooni tulekut võib ka suts parandada ka seda lõimumiskava, kui mõni asi on leidnud lahenduse väljaspoolt. Jah, ütleme Lõõneskava nagu kompass, eks ole, kuhu võiks minna, et me räägime haridusest, me räägime sotsiaal-majanduslikust aspektist ja nii edasi, eks ole, ja siis need igasugused rakenduskavad, mida iga aasta siis võetakse vastase ongi ütleme seeria reaalne tegevus, mida reaalse rahaga on sead. Raivo Vetik töö ja ma ei tea, kas ma loen tõenäosust õigesti välja. Veidi tüdinud meeleolu, mitmes see on ikka päris mitmes lõimumiskava, mida te juba näete ja tegelikult ka oma uuringute ja teadustöödega olete ju toetanud nende varasemate kavade loomist. Kuidas teile viimane dokument tundub, on sellel üldse mingit mõtet, kuidas need vanemad on mõjunud, kuidas kuidas need on reaalselt rakendunud, annad reaalselt aidanud lõimumist Eesti vabariigis? On hästi filosoofiline küsimus, et kas sellel üldse on mõtet. Et, et fakt on ju see siin oli ka juttu, et integratsioon toimub mitmel tasemel ju tegelikult kõige tähtsam tase on poliitiline. Et ma ei usu, et, et meil on nii-öelda rohujuure tasandil mingeid mingeid suuri probleeme, et inimesed Eestis on normaalsed, nad saaksid omavahel hakkama. Aga, aga poliitika tasemel tekib tekib probleeme, aga see muidugi. Ma pistaks vahele siit lõimumiskava sissejuhatusest, loen, et 45 protsenti eestlastest ei puutu ühe kuu jooksul teiste rahvusrühmade esindajatega üldse kokku. Kas on poliitiline probleem, see on ikka pigem rohujuuretasandi probleeme? Aga ma arvan, et see ei ole probleem, et eks ole, et kui inimene elab Võrus või, või, või kuskil sellises kohas, et, et ega, ega see ei ole ju eesmärk omaette, et kokku puutuda siis kui sul on mingi mingi asi teha, et, et ei ole mõtet, eks ole, mingid kunstlikud hellist kokkupuutumist suurendada. Aga kui sa küsisid, et, et, et need on mitmes programm, et ma võrdlesin enne siia tulekut nüüd praegust versiooni, mis läks valitsusse ja seda, mis oli kevadel, ajaksin tegelikult mitmed asjad on tõepoolest täpsemaks ja konkreetsemaks läinud, et ma toon ühe ühe näite, et, et see on seotud integratsiooni üldeesmärgi saavutamise mõõdikuga. Näiteid kevadise kevadisest versioonis oli siis monitooringu küsimus, mis on seotud siis Eesti rahvahulk ka kuulumisega, et kui suur protsent eestivenelasi tunnevad nad kuuluvad eesti rahva hulka nii-öelda põhiseaduslikus mõttes, mis tähendab siis seda, et nad tunnevad, et võim kuulub rahvale, et võim kulub nendele. Mulle tundub, et see ei ole eriti õnnestunud mõõdik, sest et nagu minu käest küsida, et kas sa tunned, et võim sulle kuulub, siis ma vastaksin, et ei tunne ja sellest siis järeldada, eks ole, et integratsioon on läbi kukkunud, et see nagu päris mõistlik ei ole. Et nüüd ma vaatasin, et selles uues programmis oli sinna juurde pandud riigi identiteet, mis koosneb mitmetest erinevatest näitajatest, mis on konkreetselt seotud suhtumisega Eesti riiklus, Eesti riigi sümbolitesse hoiak Eestimaa suhtes ja mis iganes, et ma arvan, et need on olulised konkreetsemad asjad. Tunnused, mis näitavad inimese hoiakuid ja tema seose tunne, et Eesti riigiga. Nii et minu, minu, minu väide on küll, et see programm, mis praegu valitsuse läks, on oluliselt parem võrreldes sellega, mis oli. Eks siis näeme, mida valitsus selle programmiga teeb ja kas ja kuidas täiendab ühe teema siiski saate lõppu või ühe küsimuse, viskaksin õhku küsimus sellelt samalt arvamusfestivali lõimumislava diskussioonile. Sealt jäi mulle kõrva, et üks oluline probleem on sellise positiivse eestivene identiteedi puudumine. Kuna Eestis elavatel vene emakeelega inimestel melgat noortel puuduvad sellise selliste positiivsete eeskujudena eesti vene kirjanikud, väejuhid tähtsad ametnikud, eesti vene popstaarid, siis see ongi põhjus, miks on lihtsam valida niinimetatud suur vene identiteet. Mis te sellest väitest arvata ja kas see lõimum, mis kava nüüd midagi saaks parandada, selles osas? Aina rohkem neid tuleb muide juurde aina aina rohkem tuleb. Ministri haridus- ja teadusministri nimi on Jevgeni Ossinovski, et see on esimest korda mitte portfellita ministriportfelliga minister ja vene nimega on ka ja ma ütleks, et on täitsa olematuse probleem, klaaslagi aga aina rohkem läbi seda klaaslae venekeelsete nimedega inimesed lähevad üles ja muide spordis, kus poliitika ei mängi mingit rolli, me näeme väga-väga lõimunud või väga mitmekesist nimekirja Nende sportlastest, kes on läbi löönud, eks on head. Et muidugi see on õige suund. Ja meedia roll on selles väga suur ja ma ütleks, et uute liidrite tulekut venekeelne kanal aitaks väga Mida Raivo Vetik samale küsimusele vastas? Ma arvan küll, et seda positiivset, eestivenelase identiteeti ja rollimudeleid on olemas, et isegi ma vaatan ümber siinsele selle laua, et ma näen kolme noort ja väga andekat inimest, kes vaatamata oma noorusele on jõudnud juba hästi palju ära teha ja teie oletegi need rollimudelid. Ma olen pärit, et aina rohkem neid noori tuleb, et võib-olla neid ei olnud nii palju 90.-te alguses, et olin veel. Jah, meil on küll komplimendi eest, et noorena, et noh, aitäh, Raivo, aga ma jällegi ütlen, et mitte ainult see aitab, see telekanal aitab, aga ilma selleta Nad ei tule, et kui sa küsid praegu tänaval, kes on Artur Zahharov või Aleksandra Idarov või Natalja, kiita? Ma arvan, et eestlased teavad meist palju rohkem, kui venelased. Ja meil on hästi palju ka neid kirjanikke, eks ole, Ivanov ja Filimonas, eks ole, et küsimus lihtsalt, kuivõrd kohalikult vene muust rahvusest noored tunnevad ka kohaliku eestivene kultuuri, eks ole, see on ka oluline. 24. septembril kuumus on üks väga tähtis konverents kohe. Me kutsume kõike. Just on rahvuste tulevik ja see on noortekonverents, tulge vaatama normaalset venekeelseid noori, et see oli arvamusfestivali meie nali, et kutsume normaalset venekeelseid inimesi vaatama ja siis vene keeles oli, siis tulge vaatama normaalset eestlased, normaalsed inimesed koos teevad ikka ära. Nende sõnadega ehk ongi paslik lõpetada, tänan kõiki stuudios osalejaid Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonnast Aleksander vaid haarav, Tallinna Ülikooli professor Raivo Vetik, etnoveebiportaali juht Natalja Kitam ning venekeelse Delfi ajakirjanik Artur Zahharov. Juttu juhtis Arp Müller. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.