Kirjutatakse kannatatakse, parandatakse, puudutatakse, rahmeldab. Oma sõbralt, kes eileõhtuse rongiga linnast tagasi tulnud olin, teada, olin saanud, et meie ühine ettevõte, milleks me suure rahasumma kaalu peale pannud olime, jõudsasti edenema hakkas, siis otsustasin mina esialgu kõiki muutujaid kõrvale jätta kogu jõuga, ainult sellele uuele tegevusele, mis juba paar aastat minu armsa unistus olnud, on pühendada. See on alles vapros, oleks Onstelungi peale aitati eksami atestatistreelest, vaata, oblataan taevas. Mis saab need kaasa, said, kas sa oled, sa tahtsid ess, aitad organism, idealism, negativistlik, positiivismas, Germanismusi, miitsuski, puhastus, konservatoorium, parati, rahusalogitsuski sattoosis baasis, fraasis Rütma sündmus kriisist Eestis see jään alles vapros. Ära ole nii hing. Ta ei ole Sukid surehnuks vees ta väga Anstandigi inimene nähtusesse kasutusesse, luuletusesse keerulisusesse, mitmekesisuses poisse, püsse, õnnelikke kirjanikke, majasid-kortereid-tubasid kindral isi gümnaasiumis vanasid konarliku siteesid. Mööda sõites vaatlesin, salatuslikkusid, maakohtasid, metsasid, järvesid, põldusid. Keeleline pärlipimedus keel on ükskõiksus, düsgraafia harjumuse türannia, halogeenkirjanduse ja ajakirjanduse kaldav rõhu kõikke mater, sugestioon. See on rahvuse vaim ta hing, ta elu, õhk. Tere päevast jätkame oma rännakuid keelestrateegia radadel, nimelt eesti keele arendamise strateegia 2004 2010 on meie arutluse all, sest vahepeal on tehtud kokkuvõtteid. Kuidas on kaks aastat keele strateegiat ellu viidud? Täna uurime seda strateegia elluviimise asja keelekorralduse vaatepunktist ja stuudios on kommenteerimas ja seletamas Eesti keele Instituudi teadur Peeter Päll. Mina olen toimetaja maris Johannes, kui me hakkame rääkima keelekorraldusest, siis esmalt katsume määratleda mängumaa, mida keelekorraldus korraldab. Millist keelt on see suuline keel, on see kirjalikke, on see oskuskeel? Keelekorralduse all me mõistame tegelikult päris mitut asja. Me tegeleme nii kirjalikku kui ka natuke vähesel määral. Suulise keelega tegeleme nii üldkeelega, oskus keelega kui ka näiteks nimedega. Ja väga sageli jagatakse isegi keelekorraldus kolmeks. On üldkeelekorraldusoskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Ja muidugi põhiline tähelepanu kirjakeelel, sest teda on vaja sageli normida ja seda on kergem normida. Suulist keelt me olulisel määral ei saa vormida. Ja kui te seda kaheaastast seiret tegite, siis siis kuidas see tööprotsess välja nägi või, või kuidas te hindasite siis seda keelekorraldus? See metoodika oli meile põhimõtteliselt ette antud või kokku lepitud, et me vaatasime neid ülesandeid, mida strateegia ühes või teises valdkonnas ette nägi ja vaatasime siis, kuidas neid ülesandeid on õnnestunud vahepeal täita. Mis on täitmata Ta, mis on pooleli ja, ja mida peaks siis veel tegema. Ja me muidugi mõtleme ka pikemaajaliselt uue strateegia peale, nii et see käib. See käib niisugune pidev pidev vaagimine. Millised vahendid on keelekorraldusel, mis on need tööriistad, mis aitavad teil seda keelt korraldada? Ütleme nii, et kelle korraldus räägime veel tegelikult keelekorraldusest ja keele hooldest siis helistades neid selle alusel, et keelekorraldus on nii-öelda mõtestatud, kõrgemat laadi tegevus kus koostatakse keelereegleid, antakse soovitusi, koostatakse keelekorraldusvahendeid, näiteks sõnana, raamatut, grammatikat ja, ja üldse käsiraamatut. Ja keelehoole on see igapäevane keele parandamine, nii-öelda keelenõu andmine, tekstide toimetamine, keeletoimetajate koolitamine ja nii edasi. Keelekorraldusvahendid on eeskätt tõepoolest Meie sõnaraamat, õigekeelsussõnaraamat ja siis grammatika ja, ja veel täpsemalt ortograafia osa on kindlasti need tähtsamad on näiteks keelekorraldus ja õigekeelsus hõlmab ka lause tasandit. Eelmise aasta lõpus ilmus Mati Erelt lause õigekeelsuse käsiraamat. Nii et seal lai valdkond Kas sinna kuulub ka terminoloogia, uued sõnad, uued mõisted? Ja kahtlemata terminoloogiat on muidugi oma eripära selles mõttes, et seal ei ole keeleinimesed alati kõige aktiivsemad, sest et me eeldame, et eriala inimesed on need, kes võtavad oma valdkonna terminid ette ja korrastavad need vajadusele vastavalt. Ja uued sõnad muidugi on sageli termini taga, uued sõnad on ka üldkeeles, nii et siin seda piiri tõmmata. Kas keele arengus, noh, me võime eesti keelt vaadata ikkagi juba sajandi lõikes seda teadlik kui eesti keele tegemist kas seal on võimalik jagada seda arengut niimoodi perioodidesse, et üks aeg nõuab rohkem sellist keeleuuendust ja teine siis tuleb ja, ja kinnistab seda ja viskab nagu uuendus üle parda. Noh, möödunud sajandi algus ja Johannes Aaviku tegevus on, on nüüd ka ju mitmel puhul nagu jutuks tulnud, et et kuidas teile tundub, petersell. Ma ei vastandaks keeleuuenduste keelekorraldust, sest ütleme nii, et keeleuuendus teatud aegadel on. On objektiivselt vajalik ja, ja ilmselt see avaldub väga mitmel kujul, et see, mida me tavaliselt keeleuuenduseks nimetama, on ju uute sõnade loomine, aga keeleuuenduse alla mahuvad ka grammatilised uuendused, mida on ette pandud ja, ja me teame, et uued sõnad tulevad keelde päris kergesti, teinekord piisab, kui, kui neid hakatakse kasutama. Aga grammatilised uuendused. Aaviku uuendused näiteks võtsid päris pikka aega, enne kui mõni neist juurdus, aga paljud neist muidugi ei jõudunudki. Keelekorraldus ju ei, ei vastanda selles mõttes keeleuuendusele, et võib-olla niimoodi, et keeleuuenduse vastanduseks võiks lugeda niisugust konservatiivsus ja alalhoidlikkust, aga keelekorraldus peab mingis mõttes neid mõlemat hõlmama ja tasakaalu leidma. See on see pidev võitlus selle vahel, kas kas mõnda keele arengut toetada või, või seda mitte toetada ja siin ei ole alati kerge lahendusi leida. Kus me praegu asume praegu uuenduse skaalas ja korralduse skaalas? Aga ma arvan, et keeleuuendust kui niisuguste aktiivset keeleuuendusest ei toimi, aga keel ju muutub pidevalt ning ma usun, et kõige, kõige radikaalsemad muudatused, mis meil hiljaaegu on olnud, olid 90.-te aastate alguses, siis oli ju meie ümbritsev tegelikkus see, mis sundis meid sageli reegleid revideerima ja ühte, kui teist lubama grammatikas keeleuuendusi. Tee omaks kirjakeelde kõige rohkem kaheksakümnendatel aastatel. Hiljem ei ole seda toimunud, nii et neid aegu on olnud erinevaid. Praegu on suhteliselt, et ma loodan, stabiilne kirjakeele arenemise aeg. Kui me nüüd võrdleme kahte sõnaraamatut, üks neist õis, 2006 ja milline mees eelmine oli? 9999, kui nüüd neid kahte raamatut võrrelda, siis milline nende iseloom on, kas üks on konservatiivsem ja teine avangardsem. Kuidas te kommenteerite? Ei need sõnaraamatud on põhimõtteliselt ikkagi üks ja seesama sõnaraamat 2006. aasta oma on lihtsalt põhjalikult ümber töötatud ja täiendatud ja parandatud väljaanne, kuid koostajad on needsamad ja, ja põhimõtted on samad. Nii et siin mingit revolutsioonilist muudatust ei ole. Aga lihtsalt põhilised muudatused, mis seal on keele sõnavara kindlasti ju muutunud selle aja jooksul ja on leitud ka paremaid esitusviise. Sellele tuginedes, mis, mis meilt on küsitud, oleme aru saanud, et mõndagi tuleks parandada. Lugejal oleks kergem mõista ühe või teise asja tähendus tähistust. Jah, sest et seal on olnud niisuguseid parem, halvem tähenduste viitamine muu, mille, mille kohta on arusaamatusi tekkinud jaga häälduse osas isegi. Kuidas nüüd selle asjaga on, et ühelt poolt on sõnaraamat soovituslik, teisalt on ta kirjakeele normi alus, et siit ka talupojaloogika ütleb, et väike vastuolu Enno keel ongi nii mitmepalgeline, et ega me ei saa ju eeldada, et me päris kõike, mis keeles kuidas keelt kasutas, ma kõike suudaksime korraldada, tänapäeva ühiskonnas on keelel väga palju ülesandeid ja ja nendest üks ülesanne on olla ühendav kirjakeel, mida kasutatakse õiguses, mida õpetatakse koolis. Need valdkonnad on kindlasti sellised, mis vajavad tähelepanu ja vajavad normimiste soovitamist. Aga igapäevakeelt me ju ei puuduta ta sellega. Ühiskond on, on meil demokraatlik, igalühel on õiguskeelt kasutada, olla loominguline ja siin ei saa keelekorraldus kuidagi kedagi ahistada. Seepärast me ütlemegi, et need sõnaraamat, soovitused on, on ühiskonnale keeleteadlaste poolt läbi töötatud, läbi mõtestatud soovitused. Teatud valdkondades, aga ilmselt on vajalik seda kohustuslikult rakendada, näiteks kooliõpetuses peab olema mingi kindel alus õiguskeeles peab olema selge, kuidas kuidas me üht või teist sõna kasutame, kasvõi selleks, et vaidlusi välistada. Ja on võib-olla valdkondi, mis vajaksid rangemat järelevalvet, aga aga keeles, mujal ei ole see tingimata vajalik. Te töötate päevast päeva, aga keelenõuandjana teile helistatakse, kas helistaja küsib asju, mis on seotud keele struktuuri muutustega või, või sõnavara muutusega. Mis laadi küsimusi kõige rohkem te saate? No päris lihtsaid küsimusi saame kõige rohkem, sest niisugune tundub olevat paljudele inimestele, et keel on nii raske ja, ja me ei oska kirjutada ja sellise sissejuhatusega need kõnet sageli algavad. Seepärast tõesti põhiline osa küsimustest kahjuks või õnneks õnnetuseks puudutab õigekirja suurt ja väikest tähte kokku ja lahku, mis kirjavahemärke kuma näiteks ja muud, aga on ka muidugi neid, kellel on tõsisemad küsimused, uued sõnad, tõlkimisprobleemid ja muu. Raadios üks küsimuste valdkond on see, et kas on midagi valesti hääldatud, see on nagu meie spetsiifika, nii et kui keele korraldaja on juba stuudios, siis esitan mõned küsimused teile, olen vahendajaks. Mida raadiokuulaja on meilt nagu pärinud, no raadio, põhitöövahend kui muusikasaateid teha on heliplaat. Mina nimetan seda Tseedeeks, mõni nimetab seda Tseediiks sama analoogia põhjal on, eks ole, kas DVD või tiividee, see on uus andmekandja siiski meil ja, ja pole nagu oma head ja kodus sõna selle asja kohta, et kuidas me siis seda ütlema peame, miks me siis just niimoodi ütleme? Kui neid lühendeid kasutada, siis nii üldreegel on eesti keeles me loeme neid lühendeid tähthaaval, nii nagu meistritähti loeme, CD ja DVD oleksid selles mõttes kõige loomulikumad. Ei ole põhjust neid lugeda inglispäraselt, et kuigi on üksikuid erandeid, kus me kasutame neid originaal hääldusi ka lühendites, kuid need jäävadki eranditeks. No näiteks BBC ma ei ütle PPT. See ongi see kõige tuntum erand aga mujal ei tarvitseks meil seda teha, sest et muidu me sattuksime päris suurtesse raskustesse, sest kõik lühendid ei ole inglise keelest ja teistes keeltes loetakse lühend teistmoodi, nii et seda me ei saaks rakendada lihtsalt. Aga CD-l on olemas vasteid küll ka pikemaid. Niisugused, no läheme veel häälduspidi edasi, iga inimene, kes raadiosse tööle tuleb, õpib ära selle, et ta ei ütle nädalapäevi mittelauk päev, pühapäev, esmaspäev, vaid ta ütleb seda laupäev ja pühapäev ja millest on siis see hääldusviga kingid? Eesti liitsõnades üldiselt kui kaks sõna liidetakse üheks sõnaks, siis, siis hääldatakse neid, et noh, nii nagu sõnu eraldi hääldatakse püha ja päev, püha päev ei tarvitse seal mingisugust tugevdust leida. Aga ennist oli siin jutuks õunapuu sõna nendel juhtudel, kus seda hääldust kuulda ja ma ei ütleks, et see õunapuu hääldus mind kuidagi riivaks, sest et ajalooliselt on, on see täiesti põhjendatav, miks teda nii ka võidakse ta, sest seal on olnud algselt omastava käändetunnus, mis on siis selle puuga kokku sulandunud ja seetõttu sellist hääldust murdeti täiesti on ja, ja ma ei usu, et kirjakeelestki väga kuidagi kirjakeelt õnnestaks. Muidugi, siin tuleb Eesti Raadio puhul tõesti öelda, et hääldus on tähtis ja, ja häälduse normimine teatud piires on vajalik. Siis on tihtilugu ka minu jaoks küsimus mentaalsuses või selles, et sõna kannab mingit tähendust, aga see tähendus on vastuolus selle k, mida ta tähistab, noh, ütleme sõna mõnuaine on raadiokuulaja kõrva riivanud, kui räägitakse ikkagi sellistest pahelistest asjades nagu näiteks narkootikumid, et miks me nimetame seda mõnuaineks. Ma arvan, et see on üks läbimõtlematult või järelemõtlematult käiku lastud sõna. Ja muidugi siin ei, ei peaks seda nüüd soovitama, sest. Ma mäletan, mõned aastad tagasi meilt seda küsiti ja meile soovitati, et me seda ei propageeriks, seda me loomulikult ei tee, aga. On ju olemas? Jah, aga tegelikult tuleks seda ikkagi nimetada selleks, mis ta on, meelemürk või midagi muud. Võimastus, aine ja nii edasi. Ma vaatan, et ega ei ole siin, ahah, siiski on sõna sees. Tõst jagu selle selle sõnaga. Need sõnad tekivad ju ilmselt mingisugustest, assotsiatsioonidest ja mõne jaoks. Mõnu on tähtsam kui see, mis sellele järgneb. Ilmselt, aga olgem siin täpsed, et tegelikult see nimetus küll ei sobi. Samas ise, kas ma olen suhteliselt vabameelse keelega, et mulle tundub, et nagu keele seisukohalt on ju hea, kui ühel asjal on nagu mitu nime tähendab, mingit stiilinüansse juurde? Tähendab üks asi on see, kui räägib riigiametnik narkoprobleemidest, siis ei sobi tema suhu sõna mõnuaine. Aga samas, kui ma loen seda tekstis, kus mingil tegelasel on karakter, bakteriga koos ka tema isikupärane keel ja olemine, siis on see hoopis teine asi. Keeles on sünonüümid täiesti loomulikud, paratamatud ja, ja kasulikud asjad. Me tõesti ei saa kõigile kõigile üht ainust kehtivat nimetust muidu kaoks ka stiil ära. Kui me saaks sõnu vaheldada. Et keelekorraldusele ei saa panna selliseid ülesandeid, et ta oleks ka noh, ma ei tea, mingi moraalivalvur või. Ei, see on hoopis teine ülesanne, kuigi keelekorraldus ei tohiks sellele kuidagi vastu töötada. Aga, ja mis puudutab sünonüümijat, siis üldkeeles ei ole seda põhjust takistada, kuidagi oskuskeeles veel on, seal on nagu eesmärgiks see termin, et leitakse mõistetele sobivad terminid ja ja ideaaljuhul veel võiks olla üks, aga eesti keeles me sageli ütleme, et sobib ka kaks kui üks võõrsõna, teine oma sõna ja mõnikord isegi rohkem sealgi ei ole see absoluut. Tuli juba teil mõtteavaldusest see, et üks on oma ja teine on võõras sõna. Üks näide ka igavene näide ja ka raadiokuulaja on sellele tähelepanu juhtinud. On see sõna test, mis on tulnud eesti keelde ja vallutanud, vaatad kõik meie oma sõnad, et me testime kõike, no mina testin praegu teid siin teie testiti mind. Oma väliskujult test ei olegi nii väga võõrapärane, eks ole, et sellepärast hästi omaks on seda hakatud kasutama ka siin on nüüd üks näide sellisest õnnetust sõnaloomest, kui nii võib öelda, või sõna ülevõtmisest, kus tegelikult, et see, mis tähendab tänapäeval sageli testimist kasutatakse, on nii-öelda heas eesti keeles proovimine, katsetamine, üritamine kasvõi ja muu kontrollimine võõrsõnaga. Kuid inglise keelest on võetud üle see sõna ja tema kõik tähendused. Nii see ei olnud mõeldud, see oli tegelikult algselt Psühholoogia terminina inimestele tehakse teste, võib-olla tundus siis kummaline, et inimestega tehakse katseid ei saaks ilmselt nii-öelda. Ja seetõttu see test tuli kasutusele, aga me kahjuks oleme saanud, et selle tänapäeval nii laiaks, et selle tähenduse, et see on lihtsalt üks läbimõtlematu sõna noh, mis ütleb selle kohta, et testima ei sobi tähenduses järele või läbi proovima, katsetama, kontrollima tema soovitatav tähendus on psüühilisi omadusi või teadmisi, oskusi mõõtma, ehk siis tõesti selline psühholoogia termin. Kui me alustasime raadioprobleemidest sellest, kuidas hääldada, siis, siis lõpetaks võib-olla sellega, mida ka raadio väga kokku ei puutu ja ma olen õnnelik, et ma töötan raadios, et ma ei ole toimetaja, kes peab ajalehes oma tegusid tegema, sellepärast et tunnistan, ausalt, suur ja väike algustäht on minu jaoks see maa, millest mina enam aru ei saa. Minu omaaegset koolis õpitud teadmised mind ei aita. Kuidas nüüd selle suure ja väikese algustähetulekuga on, minu ajal oli nagu see juust, mis Hollandi nii-öelda retsepti järgi tehtud oli, oli see Hollandi juust väikese tähega, nüüd vist enam ei ole. Ja mis siis saab eesti juustust ja siis selle peale küsimus kohe, et kui eesti juust kirjutame suurega, et siis eesti keel. Kuidas me seda. Ütleme, see on üks vana küsimus tegelikult ja seda tuntakse nii-öelda käendamate omadussõna küsimusena eesti keeles. Tegelikult puudub selline eraldi kategooria, mis teistes keeltes on nimedest tuletatud omadussõnana, et see, mis vene keeles näiteks on skoi lõpuga või inglise keeles, on sageli niisuguse eri erivormiga ja saksa keeles eesti keeles. Neid sõnu meil ei ole ja seetõttu me kasutame nende asemel tavaliselt nimede omastavaid käändeid. Mis on mitmetähenduslik eesti keeles. Sedasama Hollandi on ju omastav kääne nimest Holland ja seda eesti keeles on alguses ütleme nii, 19. sajandil 20. sajandi alguses kirjutatud suure tähega, sest teda on peetud nimeks. Aga mingi eristusvajadus on olnud, et ilmselt ka tunnetatud, sest kahekümnendatel aastatel 1900 kahekümnendatel aastatel kui tookord Lauri getonen esitas soovituse temal oli küll natukene teine idee, aga, aga ta esitas ettepaneku kasutada seal väiketähte, et näidata liiki siis see, et ei kasuta selle väga kiiresti ja see läks üldiselt laiemale, kui ükski soovitus kunagi seda on lubanud. Me näeme seda tänapäevalgi, et tegelikult nende nime adjektiivide nimed tuletatud omadussõnade tõlkimisel võõrkeeltest pannakse lihtsalt mehaaniliselt väiketäht ja see on mingil määral oleks just nagu põhjendatav, aga samas me eesti keeles vormiliselt neid nimesid ei erista, Hollandi on Hollandi sellest hoolimata, kas ta suure väikse tähega suulises kõnes me ju saame üksteisest aru, kui me räägime Hollandi juustu ja seetõttu on seda üritatud juba pikka aega lahendada. Kõige lihtsam lahendus meile siiski tundub see, et me nende omastavate käänete puhul jätame need nimed ikkagi suure algustähega, et me ei hakka seal liiki ja, ja päritolu kohta helistama. Üldjuhul me ei räägi ju hollandi juustust selles tähenduses, et Hollandist toodud juustu mingit tüüpi juust. Ja, ja noh, neid näiteid, mida omal ajal väga palju kasutati, need nendest suur osa isegi aegunud, et noh, ma ei tea, Tallinna keefiri võib-olla tänapäeval ei toodetega Eestis Venemaal küll, ehk ma olen aru saanud, et seda on, see ei ole ka mingi probleem tehase vahet liigil ja päritolu kohal. Saku õlu näiteks. Teine näide, mida toodeti vanasti ka mujal kui Sakus tänapäeval see ei oleks mõeldav ja küsimus algust ajast on ka selle tõttu ära langenud rootsigaadinat. Kui me suulises tekstis seda kasutame, siis üldiselt saame aru küll, kas need on Rootsis toodetud kardinad või on trellid ja kontekst, seda ütleb kontekst ja, ja siis ei ole ka seal küsimus, nii et me arvame, et on lihtsam inimestele õpetada, et kohaneme, omastav kääne, nii nagu ka osastav kääne on ikkagi endiselt, et suure tähega. Ja tõepoolest rahvused ja keeled on siin selline rühm, kus väiketähte kasutatakse, eesti keel on tõesti väikse tähega. Aga seal ei ole ka sageli kohanimed, seal on ju muid puhtalt etnonüüme ja, ja mitte kohanimesid. Vingerdate välja siin eesti keelega, jah, aga no on tõlkija küsimus mulle ka, et noh näiteks, et kui demanud tekstis prantsuse vein või inglise muru, see on siiski nagu meie kultuuriruumis mingisugune märk või tähis, aga noh, ei ole ju olemas sellist nagu prantsuse vein, eks ole, veinimargid on midagi muud või, või inglise muru, see tähendab ka see on niisugune ilus, kena muru ja kas tema peab ka siis nagu suure tähega olema? Ja setega prantsuse veinile ei saagi muud tähendust olla, kui ta on Prantsusmaal toodetud vein ja, ja inglise muru on ikkagi Inglismaalt nii-öelda mõtteliselt pärit muru. Aga kui ta on mul endal hästi hoovis hooldatud ja ma ütlengi, et näe, selline inglise muru siia. Siin on mõned sõnad küll mis ei ole justkui omastavat käänet prantsuse, inglise, aga neid on eesti keeles kümmekond, mis, mis on natukene lühenenud vormiga, et me ütleme, et näiteks Prantsusmaa valitsus selle asemel võib öelda lühemalt prantsuse valitsus ja see sisu on seesama, et need oleksid võib-olla puhtad niisugused koha nimi, adjektiivid, aga neid ei ole põhjust eesti keeles ka teistmoodi eristada, neid ei ole palju ja nad seostavad üsna hästi oma vastavate kohanimedega. Minul endal tuli selle prantsuse veini inglise muru pealt noh, näide Ameerika mägedest, meie jaoks on kõik need igasugused atraktsioonid, ühed ameerika mäed, kõik, eks see on nagu mõiste, mis on meie kultuuriruumis on näiteks ameeriklased ise ei tea üldse, et, et need asjad on meil ameerika mäed või ja teisalt kui Ameerikas ikka mõned künkad ka veel on, et kuidas ma siis neid atraktsioone nimeks Ta on või kuidas ma teda kirjapildis kirjutan, kas ma pean mingisugusest jutumärke kasutama ühelt poolt, kui ma räägin lihtsalt, et Ameerikas on nii mõnedki mäed, kuhu inimesed ronida saavad ja teine on see, kus lapsed seal karussellis sõidavad. See on ikka seesama lugu nagu rootsi kardinatega, saame päris hästi aru, et kui me räägime Ameerika mägedest lõbustuskoha mõttes, siis, siis on ta üks ja kirjapilt ei peaks olema erinev, sest Ameerika, me teame, on maailmajagu Ameerika Ühendriikide sageli kasutatav lühinimetus. Seal ei ole põhjust väikest tähte kasutada Ameerikat minu meelest ei saakski kasutada väikese tähega, et nii suur riik ei, ei lihtsalt, et on kohanimi ja noh, näiteks need köögid, mida meilt küsiti, Itaalia köök ja päris minna detailidesse, et Itaalia köögi puhul võime rääkida Naapoli köögist ja muudest kohanimedest sellega seoses, et seal ei ole põhjust asja teisiti võtta, kui need on kohanimed. Küsimusi oleks veel mitmeid, aga saateaeg hakkab ümber saama. Kui nüüd teemaks eesti keelekorraldus, siis mis oleks see, millega te nagu olete otsustanud järgmisena tegeleda võib-olla intensiivsemalt või, või asjad, mis on jäänud tegemata või mida pole jõudnud veel teha selle keelestrateegia kontekstis? Ütleme nii, et kõige rohkem tähelepanu vist vajab edaspidi just oskuskeel, sest mitmel eri põhjusel on terminoloogia töö Eestis mõneti ilma keskseks kooskõlastus Hedda ja, ja talle niisugust toimivat toetussüsteemi suudetud kujundada. Aga see on nüüd üks teema, mida kohe lähemal ajal hakatakse arutama, nii et sellest saavad paljud aru, et Eesti keel vajab ka korrastatud oskussõnavara ja ei saa oma teadustegevuses edasi minna, ilma et me ka pöörasime nendele terminitele tähelepanu. Aitäh teile, Peter Pälja kuulas, küsis maris Johannes ja nii kui alustasime niga, lõpetame fragmendiga Anu Lambi ja kõrgema lavakunstikooli 22. lennu üliõpilaste diplomilavastusest keeleuuenduse lõpmatu kurv. Emakeelepäeval 14. märtsil tuleb sellest keeleuuenduse kurvist üks pikem keskmine saade. Täna kuulmiseni. Ilusatel hommikutel sügavates mõtetes jalutama istudes unistas ta nendest rasketest ettevõtetest tähtsatest ning erakordsetest ettepanekutest tookordsetel, ärevatel päevadel rabasse porisse, linnasse jões udusse pesasse praost Tartusse Peterburis, kurbdus, Alptus, Arctus, Haiusivad, kaalusivad, murdsivad, väänsivad, kaevasivad, karistatud ametid, deta jumalata, kirjutatakse, kannatatakse, parandatakse, puudutatakse, rahmeldab. Kui mu oma sõbralt, kes eileõhtuse rongiga linnast tagasi tulnud oli teada olin saanud, et meie ühine ettevõte, milleks me suure rahasumma kaalu peale pannud olime jõudsasti edenema hakkas, siis otsustasin mina esialgu kõiki muutujaid kõrvale, jättes end kogu jõuga ainult sellele uuele tegevusele, mis juba paar aastat minu armsa unistus olnud on pühendada. See on alles vapros, oleks Onstelongi peale Tapalli aitati eksamine, atestatistreelesti Aadeeaa, plakaan taevas. See on imelik. See on kurb. Seal naeruväärt. Võhiku naiivsus keele asjus on suur. Määratu son, fataalne.